Beysenbi, 2 Jeltoqsan 2021
Ádebiyet 2011 1 pikir 13 Qazan, 2021 saghat 14:45

Suisid degen suyq sóz

Talant tabighaty

(esse)

«Jalyndaghy» jasyn jyldar

Jalghasy...

Meninshe, qazirgi zamandyq qazaq prozasynyng eng basty kemshilikterining biri – songhy jiyrmashaqty jyldyng tónireginde onyng «Al, endi bizding auyl degen aumaghan sizding auyl siyaqty, bilmeytini joq» dep Ghabeng (Ghabit Mýsirepov) aitpaqshy, bir-birinen alys-qalysy shamaly, tipti kóbinese bir-birine qoyannyng kójegindey úqsap túratyn birónkey shygharmalardan túruy ma deymin. Mәsele prozamyzdyng óz boyynan suretteuding egjey-tegjeyliligin, tolyqtyghyn, býtindigin joghaltyp alghanynda bolsa kerek. Soghan baylanysty qazirgi kóptegen prozashy jastarymyzdyng shygharmalarynda oqigha ótip jatqan jerdi, tabighatty suretteu mýlde az, keybireulerinde ol tipti kezdespeydi desek te bolady. Búl, meninshe, týbirimen dúrys emes, óitkeni adam degeniniz – eng aldymen tabighattyng tóli, sonyng jandy bir bólshegi. Endeshe bólshekti býtinnen bólip alyp suretteuge bola ma?! Onda sol kórkem shygharmadaghy bolmystyng shyndyghy jartykesh, jarymjan bolyp qalady ghoy.

Álemdik klassikter osyny jaqsy týsingen, sondyqtan da olar óz keyipkerleri ómir sýrip jatqan tabighi, әleumettik ortany jetkilikti dengeyde surettep otyrudy sóz ónerining basty kórkemdik qúraldarynyng biri retinde sanaghan.

Ádebiyettanu ghylymynda hronotop (mekenshaq) degen úghym bar. Ol degenimiz – kórkem mәtindegi meken men mezgilding birligi. L.N.Tolstoy, Onore de Balizak, Gy de Mopassan, A.P.Chehov, Ernest Heminguey, Gabriel Garsia Markes, M.Áuezov, Sh.Aytmatov, V.Rasputiyn, T.Shlink, t.b. sekildi dýniyelik әdebiyetting eng iri jaryq júldyzdarynyng tuyndylarynda osy hronotop aiqyn saqtalghan, sonyng arqasynda oqyrman shygharmany oqu ýstinde oqighanyng qay jerde, qanday uaqytta ótip jatqanyn kóz aldaryna kino kórgendey aiqyn elestetip otyrady. Mine, dәl osy kórkemdik prinsip biz sóz etip otyrghan jazushy S.Asylbekúlynyng shygharmalarynda qatang saqtalghan.

Sózimiz jalang bolmas ýshin endi biz «Qúltaydyn» maqalamyzdyng basynda keltirgen ýzindisine jalghas jәne bir abzasty keltireyik: «Sәske týs. Kókjiyekten arqan boyy kóterilgen shildening shaghyrmaq kýni aq shaghyl belderding iyghyna shyghyp alyp, elsiz qúm ishin maujyrata bastaghan. Ýp etken jel joq. Tu...u alystan múnartqan kógildir saghym kóshteri babymen úiyghan tәtti qatyqtyng betindey dir-dir etedi. Ár jerden sekseuil men tarbighan dýzgender erbiyedi. Ýy ornynday ghana oimaq taqyrdyng bir shetinde aptap pen anyzaqqa ystalghan kýreng shóptesinning arasynan jalghyz týp jynghyl erekshe bólektenip, jap-jasyl bop kógerip túr, jynghyldyng ýstinde kópten beri bir tiytimdey sary shymshyq qonyp otyr: sirә, ol úyasyn bútanyng qong kólenkesine salghan boluy kerek. Alystan temirjol razezining manynan, saldyr-gýldir silkingen auyr jýk sostavynyng ornynan bayau qozghalghan ýni qúlaqqa talyp estiledi.

Qúltay múqabasy myj-myj bolyp, әbden eskirgen juan kitapty kónilsizdeu jaba saldy. Auyr sostav donghalaqtarynyng dýrsildegen birqalypty yrghaghy birte-birte bәsensip, óshe berdi. Sәlden keyin poyyzdyng ózi de kókjiyekke sinip kórinbey ketti, artynda jalghyz belgi bop shýikedey týtelengen jep-jenil búira týtini ghana shúbatylyp qalyp bara jatty. Qúltay bir týrli jalghyzsyrap ketti. Ári ótken, beri ótken poyyzdardy kózben shygharyp salu onyng jastayynan boyyna singen әdeti edi. Janaghy beymәlim qiyrlargha jol tartqan auyr jýk sostavy da onyng kókiregin saghynyshqa toltyryp, jýregin shym-shym syzdatyp óte shyqty...»

Osynau este erekshe tútylyp qalatyn el, dala suretteri, keyipkerding kónil-kýiin tabighatpen, ainala tónirektegi qozghalyspen qoyyndastyryp jiberetin psihologiyalyq parallelizm tәsili, keyipkerlerdi әbden zerttep baryp, әri olardy ózining suretkerlik sýiispenshiligine bólep egjey-tegjeyli beyneleu arqyly keyipkerding harakteri de ashylatyn stilistikalyq әdis, onyng qayghysy men quanyshyn, qonyr múnyn, sarghayghan saghynyshtaryn qosa arqalaytyn empatiya shygharmagha birden realist óng beredi – avtor men keyipker tútasady, Sekeng Qúltaygha ainalady – endi Qúltay joq, Sekeng ghana bar, al siz, oqyrman, Qúltaymen qosa avtordyng ózimen birge ómir sýrip jatqanday halge týsesiz. Sol sizding janadan tapqan qosanjar ómiriniz әdeby uaqyt zandylyghyna say birde jazylyp, birde jiyrylyp otyrady – povesting alghashqy bóliginde (8 bet) әdeby obraz kiynematografiyalyq prinsippen sozylyp, sujet adamnyng «ishki ekrany» arqyly sәulelense, – mysaly, Santiyago shaldyng qayyq ýstinde ótkizgen birneshe kýnin Hemingueyding qauzap suretteytini siyaqty, – 33 betting qalghan 25 betinde naqty ómirlik situasiya – bas keyipkerding joldas jigitining ýilenu toyynyng ýstinde keyipker harakteri әbden ashylyp ta, aitylatyn nәrse aitylyp ta bolady. Aygýl qaryndasymyz jogharydaghy súhbatynda «Bótenning toyyn» «Shoqtyghy biyik, minsiz әngime» dey kelip, onyng negizgi iydeyasy retinde «dala men qalanyng bir-birine ymyrasyzdyghyn, qala dalany mensinbeytinin, dala qalany jersinbeytinin» aitypty. Obektivti týrde, әriyne, solay. Ghúmyrynsha qoydyng qúiryghyn búrap kele jatqan qoyshy jigitting miynyng bir búryshynda әlgindey oidyng sanalanuyn qisyn boyynsha joqqa shygharugha bolmaydy. Biraq, avtordyng ózining ilgeridegi eskertpesine qaraghanda, ómirdegi Qúltay shúlghauy shúbatylghan bireu emes, tar shenberge qamalmaytyn, zamanauy oilaytyn, qysqasy, biyik mәdeniyetting adamy. Álbette, atalyp otyrghan shygharma ómirde oryn alghan, avtordyng ózi kuә bolghan (ol poveste Ály deytin atpen jýr) situasiyalargha negizdelip jazylghanymen, jazushynyng ózi moyyndaghanday, ol kórkem shygharma bolghasyn ómirdegi oqighalardyng tura naturaldyq kóshirmesi emes, sondyqtan onda avtordyng kórkemdik qiyaly men iydeyalyq kózqarasyna da belgili bir ról berilgen. Dese de, «Qúltayda» qiyal da, iydeya da andaghaylap algha týspeydi. Tipti osy shygharmada iydeya deytin iydeya da joq, kózge úryp túrghan. Avtor mandaydan salyp qalghanday etip tura aitpaydy, tym tikbaqaylanbaydy da, әsire egilip-tógilmeydi de, neni aitsa da menzep, perdelep, tútas ta úzaq kórinistermen, detalidarmen qausyryp otyryp jetkizedi. Mysaly, baghzal basyndaghy kitaphanashy qyz ben bas keyipkerding arasyndaghy qarym-qatynasty surettegen kezde sýiispenshilik haqynda bir auyz sóz aitylmaydy, al ekeuining de «sýidim-kýidimge» bergisiz ýnsiz de móldir sezimderi qanday! Qúltaydyng jan-dýniyesin biletindiginizden, – al ómirdegi Qúltaydyng taghdyryn biletin bolsanyz tipten, – әlgi kórinisterdi tógilmegen kóz jasynyng ara-jiginde otyryp oqisyz. Sebebi, jazushy ómirdegi úsaq-týiek nәrselerden, kýndelikti ótip jatatyn tirshilikten taza emosiyalar tabady. Biraq sonyng ózinde de sózding jartysyn aitushygha, jartysyn oqushygha qaldyryp otyrady. Mine, búl naghyz kórkem shygharmagha tәn qasiyet. Eng songhy abzasty oqiyq:

«... Dónen iyesining oiyn aitpay-aq týsingendey, ayaghyndaghy túsauyn sheshpekke enkeye bergen Qúltaydyng mandayyn maqpalday jibek túmsyghymen týrtip-týrtip qoydy. Jigitting búdan әrige shydamy jetpedi: tamaghyna lyqsyp kelip qalghan uday óksikti әzer tejep, basyn jerden oqys kóterip aldy da, torynyng moyynynan tas qylyp qúshaqtaghan kýii attyng ashy ter men qolansa iyisi anqyghan qatqyl jalyna kýnge pisip qaqtalghan, yp-ystyq betin basty».

Ashyq qúrylymdaghy final. Menzeuli, metonimiyalyq tuyndygha tәn ayaqtalu. Qúlaghynyzdy bertaman әkelinizshi, sybyrlap qana aitayyn: myna povesti osy kýiinde Serik Asylbekúlynyng osyghan deyin jazghandarynyng tandaulysy jәne ony «Qazaqtyng jýz ýzdik povesinin» qataryna oilanbastan qosa beruge bolady.

IYe, nesin aitasyz, jazushy iydeyany, moralidy ótkir kezdiktey jalandata bermey, situasiyamen beruding sheberi eken. Álgi iydeya, morali kópqabatty, kópjosparly, «Qúltaydan» aiqyn iydeya tabu qiyn deytinimiz de sodan. Bas keyipkerding qoy jayyp jýrip, dala tósinde dombyranyng qos isheginshe symday tartylyp jatqan shoyyn joldyng boyynan beybereket shashylghan әdemi konservi qútylaryn, kәmpiyt, temeki salghan jyltyraq qorapshalar tauyp, qolyna alyp, tamashalap qarap túratyny, sol poyyz mingen jolaushylarday bay bolyp, kekirelep dýniyeni sharlaghysy keletin arman-qiyaly toygha kelgen qalalyqtardyng súrqyn kórgesin su sepkendey basylyp, әlgi arman dýniyening industriyalyq «ujastaryna» ainalyp jýre bergendey bolady.

Jas jigit endi sol jerlerge barmay-aq, әlemde әldebir parallelidi ómir – dýniyening en baylyghy qoldaryna shoghyrlanghan azshylyqtyng ómiri de bar ekendigin, soghan say qalanyng balasy auylgha kelse kýlki bolatynyn, auyldyng balasy qalagha barsa týlki bolatynyn et-jýregimen sezgendey edi. Aygýl aitqan qala men dalanyng teketiresi arghy arhetipte osylay bilinedi. Biraq avtordyng shyn dittegeni ol emes, onyng auyldyng jigiti men qalalyq jigitting tóbelesi arqyly kórsetkisi kelgeni – bir buyn úrpaqtyng ómirden lәzzat taba almay әr nәrsege úrynuy, ottan da ystyq tirshilikting mәni men maghynasyn týsinbeuden ony dúrys, sauatty paydalanugha qabiletsizdigi. Eger osy aitqanymyz ras bolsa, onda «Qúltay» («Bótenning toyy») iydeya jaghynan Hemingueyding ataqty «Qyzaryp kýn batady» romanymen anyq ýilesedi.

Sonymen birge, әlgi ómirden oryn taba almay jýrgenderge qolapaysyzdau bolsa da, bir múny artyqtau ósse de, ómirding mәnin qarapayym enbekten, kәsipten, jatyr-mekeninen tapqan «adyraq kóz qara jigittin» minezi qarsy qoyylady. Ádis-ayladan góri qara kýshke, qayratqa kóbirek senetin onyng qalada boksqa yaky karatege baryp jýrgen jigitten qapiyada tayaq jep, qan jalap qalghannan keyingi kýii:

«... Ol jalma-jan atyp túrdy. Kózi shatynap, túla boyyn tas-talqan etken bir qaytpas dolylyqpen op-onay qúlap týsken múny qayta túrghyzbasqa úmtylyp kele jatqan baqtalasyna yzalana qarsy ytqydy... Qúltay búl joly búzaqy nemeni qol silteuge ýlgertpey, qapsyra qúshaqtay aldy da, typyrlaugha shamasyn keltirmey kóterip alyp, ayaghynyng astyna sylq etkizdi... Qúltay búdan song ne istep, ne qoyghanyn bilmeydi. Áyteuir týbit múrttyng jalynyshty ynyrsyghany, ózining bas-kóz demey bylshytyp sogha bergeni ghana emis-emis esinde...

... – Qonaq bolsa qayteyin! Qonaq bolsa qayteyin, a-a?! – dep, júlqynyp-júlqynyp qaldy. Qoyshy jigitting qaruly qoly ekeuin eki jaqqa úshyrugha az-aq qalyp baryp basyldy. Ály әsheyindegi momaqan qúrdasynan tap múnday irilikti kýtpese kerek, qapelimde basylyp, juasy qaldy».

Osyny jasap jýrgen biz birinshi betten biletin birtogha Qúltay ma? Sovhoz ortalyghynda túratyn túrmystaghy qaryndasyna barghanynda aldynan delendep shyqqan ony bauyryna basyp, bir auyq ýnsiz qúshaqtap túratyn, ózine bala kýnnen etene tanys qyshqyltym airan iyisin meyirlene iyiskeytin, kózine eriksiz ystyq jas... quanysh, baqyt jasy móltildep shygha keletin bauyrmal Qúltay ma? Kitap alyp túryp kitaphanashy qyzdy kóz janarymen bildirtpey ayalap ótetin, ýnsiz ghana ishtey sýietin shynyltyr sezim iyesi Qúltay ma?

Joq, mýldem basqa adam. Situasiyada onyng shyn bolmysy, shynayy minezi – qazaqy, últtyq minezi ashylady: kópke sheyin qozghala qoymaytyn, al jynyna tiygen kezde kóterilip ketetin jәne úzaqqa deyin basylmaytyn kókdoly, alaman minez. Janartau minez: Vezuviy siyaqty úzaqqa qalghyp jatyp, kenet gidravlikalyq jarylyspen jarylatyn, alasy ishindegi ejelgi qúlyq. Bizde osy halyqtyq psihika, etnopsihologiya arnayy zerttelmegen, kórkem әdebiyetting de kórigine týspey keledi. Al ozyq elderding әdebiyeti ony arnayy әueze etedi, mysaly, Vasiliy Shukshinning «Alesha Beskonvoynyi», «Jiyvet takoy pareni» qatarly shygharmalarynda derevnyalyq orys minezi aina-qatesiz surettelse, filippin әdebiyetining klassiygi Hose Risalidyng «Flibustierler» romany men Stefan Sveygting «Amok» ekspressionistik novellasynda tagil jәne malay halyqtarynyng ómirlik qiyn jaghdayattarda kózine qan tolyp, dәp Qúltay siyaqty ne istep, ne qoyghanyn bilmey qalatyn alabóten affektilik kýii surettelgen. Osy jәne basqa da faktilerdi esepte ala kelip, jalpy Serik Asylbekúlynyng әdeby әdisin Kafkadan bastalyp, sonyra Markes pen Mo Yannyng shygharmashylyghynda jalghasyn tapqan «magiyalyq realizm» siyaqty bastauyn sonau epostyq múramyzdan alatyn «magiyalyq últshyldyq» әdisi dep aiqyndaugha bolar edi. Jәndikterdi adam etuge bolmaydy, biraq adamdy jәndikke ainaldyrugha bolady jәne ol is Kafkanyng ghana qolynan keledi, sebebi ol modernist, ne moderndik jazushy ghoy, sol sekildi últtyq bolmystan búryn últtyq minez-qúlyqty qúbyltu arqyly halqyn tanyp-tanytu Serik Asylbekúly tektes qalamgerlerding ghana qolynan keledi, búl jaghynan olar moderndik әdebiyetpen anyq tuysady.

Bir qaraghanda, Sekenning auylda jýrip jazghan taghy bir shygharmasy – «Qalqash» povesining iydeyasy da, morali de aiqyn siyaqty. Onda, avtordyng ózi kórsetkendey, keybir avtobiografiyalyq saryndar bar jәne Aqiyinge basqa jaqtan kep, úzamay audan ortalyghyna kóship ketken bir traktorshy jigitting sol az uaqytta basynan ótkergen hikayasy jeli bolyp alynghan, biraq qaz-qalpynsha alynbay, kórkemdik jinaqtau әdisimen kóptegen ózgerister engizilgen. Aygýl Kemelbay povesting temirqazyq iydeyasyn «Túiyq suday súryqsyz, nәrsizdeu, jany sýimegen qorash adammen ómir sýruge mәjbýr bolghan baqsyz shermende әielderding taghdyryna nala» dep aiqyndaghan jәne avtordyng ózi de osy pikirdi qostaydy. «Shynynda, qazaq qoghamynda osynday qanshama myndaghan әielder bar. Olardyng da basqalar sekildi baqytty bolugha haqylary bar edi ghoy, biraq taghdyrlary basqasha qalyptasty? Nege? Oghan kim kinәli?» deydi.

Kim bolsyn, erkekter-daghy kinәli. «Qalqashtaghy» sol Kenjegýl sýimey shyqqan jәne jibekti ualay almay, jýn ete jazdaghan topastau siyrshy Torshalar. Aygýl jazbaqshy, otbasyndaghy jetekshilik róli qúldyrap ketken bóriktiler. «Itbalyqtyng kýshigindey balpanaqtay» balalaryna aliyment tólemey, qoyansha bezektep, qashyp jýrgender... Óstip jaza berseng kóp-aq jәne qalayda bәrine de erkek kinәli bolyp shyghady jәne maskýnem Torsha sekildi jaman erkek qana emes, Kenjegýldi ózinshe sýigen Qalqash sekildi jaqsy erkekterding de kinәsi bar. Aygýl aitqanday, kelinshek Qalqashpen qol ústasyp ketuge batylday almaydy, óitkeni esik kórgen, balasy bar, barghan jerinde bәribir baghy janbas edi. Sol sebepti ol sonynan qua kelgen Torshagha erip ketuge mәjbýr bolady. Meninshe, erip ketpes edi, әgәrәky Qalqash sheshimtaldyq tanytyp, «Qal!» dese. «Endigi jerde ekeumizding shyqsaq tóbemiz, ólsek kórimiz bir bolsyn» dese. Baghzydaghy Kebek pen Enlik, Bayan men Qozy, Tólegen men Jibek syqyldy. Ayta almady jeme-jemge kelgende. Boz ókpe erkekting óz mýmkindigining shekteuli ekenin sezinui de erkektikke jatady, biraq otbasyn qúrugha kelgende jauapkershilikten taysaqtap, auyldaghy kisi jadylaytyn sheshesinen qorqyp, jaqsy maghynada «hamstvo» kórsete almauy erkektik emes. Osy óreden kelgende «Qalqash» Valentin Rasputinning erterekte jazylghan «Rudolifino» deytin әngimesimen bir izdi basqanday bolady. Eger osy pikirge úiysaq, «Qalqashtyn» negizgi jeli-iydeyasy da obektivti týrde avtorgha baghynbay ketip, onyng yrqynan tys, «Qúltaydaghyday» últtyq qúlyqtyng búzyluy – qazaq erkekterining úsaqtaluy bolyp shyghady. Ómir shyndyghynan sýrsanamen kelgen kórkemdik sheshim osylaysha bólek ketedi. Onday-onday sәtter jazushylyqta bolyp túrady. Keyde kitapty sen jazbaysyn, kerisinshe kitap sening qalamyndy algha әketip otyrady. «Jazu – mәlimsiz nәrselerdi ashu» deytinimiz sodan. Osy jәit, yaghny tynnan tabylghan iydeya dәl «Qúltaydaghyday» povesting eng sonynda pishenshiler qosynan qaytqan tórt bozbalanyng kózimen sezimge orap beriledi:

«Tórteumiz de jol boyy kóbine ózdi-ózdimizden bolyp, ýnsiz otyrdyq. Qalqashtyng qarasy birte-birte kishireyip, bolymsyz ghana noqatqa ainaldy da, birazdan keyin mýlde kórinbey ketti.

– Áy, Qalqash-ay!.. – dedi Erkin sony kýtip otyrghanday tereng kýrsinip qoyyp. – Bәri ózinen boldy ghoy. Eger Kenjegýlge qosylmaq bop, ainymas sert bergende, ol ketpeytin edi.

– Ras-au. Nege sóitpedi eken? – dedi Taubay ony qoshtap.

Tórteumiz de oilanyp qaldyq. Biz mingen eki tonnalyq shaghyn gazik bel asyp úzay berdi. Qalqashtyng qarasy birte-birte kishireyip, bolymsyz ghana noqatqa ainaldy da, birazdan song mýlde kórinbey ketti».

Jalpy Serik Asylbekúlynyng jazghandarynyng kópshiligine lirizm tәn. Dese de solardyng ishinde nәzik lirikagha tolysy – osy «Qalqash». Múnda jazushy shygharmashylyghynda alghash ret sýiispenshilik sezimderi arnayy surettelip, keyipkerlerding harakteri sol lirikalyq sezimder arqyly daralanady. Ásirese oqigha jelisin birinshi jaqtan bayandaushy – qazaq «syghyr» deytin jastaghy bozauyz bozbala Quanyshtyng psihologiyasy әdemi ashylghan. Sezimi oyanyp qalghan syghyr balanyng keyingi eresek jazushynyng til mýsinimen surettele de o bastaghy túnyq balalyq qabyldauyn saqtap qalghan myna kózining qarasyn qaranyz: «... Basqany qaydam, men ýshin sol sәtte dýniyede su kóterip bara jatqan jas әielden súlu nәrse joqtay kórinetin. Ol júqa shyt kóilekti týrtip túratyn balghyn mýsin tal shybyqtay mayysyp, samal sipaghan seleuding altyn japyraqtarynday sәl ghana yrghala basyp ketip bara jatady». Osy sәtti bayqaghan Aygýl Kemelbaevanyn: «Negizgi leytmotiv – jasórim úl balanyng sezim dýniyesi syryn endi anghara bastauy, әiel súlulyghyna alghash súqtanuy, әri jan adamgha moyyndaugha bolmaytyn alghashqy qúshtarlyqtyng tanghy shyqtay jaltyldaghan nyshandaryn óz boylarynan tanuy», – degen pikirine tolyghynan qosylamyz. Myna bir kórinis: «...Beyne býkil әlem bir sәtke qalghyp ketip, dýniyeni mәngilik tynyshtyq basqanday. Tónirekti qybyr etken tirshilik belgisi bilinbeydi. Tek sol tym-tyrys dýniyening kýmis núryn ekige jaryp, Qalqash pen Kenjegýl bara jatyr».

Shynghys Aytmatovtyng belgili povesinde Daniyar men Jәmila ómirdegi baqyttaryna tosqauyl bolghan qiyndyqtardy jenip, eng sonynda ekeui qol ústasyp, ýlken ómirge qadam basyp bara jatsa, Qalqash pen Kenjegýlding qol ústasuy ottan da ystyq ómir boyy emes, onasha qosqa jetkenshe ghana. Jigitke auzy damyl tappay, әldeneni qyzu týsindirgen kelinshek Qalqashtyng alpamsaday denesine erkeley asylyp, endi bolmasa bireu tartyp әketerdey qoltyghynan myqtap ústap alyp, tek qosqa deyin barady. Sonyra ekeuining joly eki aiyrylady. Syghyr balanyng jýregin shym-shym múngha batyryp, ainaladan, qoghamnan, kópten jenilis tabady ekeui. Jazushynyng ózining aituynsha, ol «Jәmilany» joghary synyptardyng bireuinde jýrgeninde oqyp, qatty әserlengen. «Jәmila» sonsha qarapayym jazylghandyghyna qaramastan, ózining sonsha tazalyghymen, móldirligimen tәnti etti meni. Ásirese ana jas balanyng – qaynysynyng oi-qiyaly, jengesin – jas kelinshekti sonshalyqty sezimmen, platondyq sezimmen sýni, jas ta bolsa adamdardyng arasyndaghy sýiispenshilikti nәzik, tereng týsire bilui meni tanghaldyrdy, sanamdy úiqy-túiqy etti», – deydi ol. Alayda kórkemdik sheshim basqasha shyqqan – avtor ataqty tuyndynyng yrqyna týgel-tolayym boy aldyrmay, ózindik sony oi, tyng iydeya izdegen jәne ózining eshbir jaqsy yaky jaman kórulerine, emosiyalaryna baghynbay, ómirdik shyndyqqa baghyna otyryp, soghan ghana sýiene otyryp, әlgindey sheshimdi tapqan da – adamdardyng óz baqyty ýshin  kýresuge ruhynyng jetpeuin, dirmәndiligining kemshin soghuyn kórkem surettey kelip, syn sәtte boy balap, ynjyqtyqqa tizgin beretin bir sәttik qatelik adamnyng býtkil ómirin byt-shyt etip, taghdyryn basqa arnagha salyp jiberedi degen kәdeli oy úqtyrady. Jazmysh, taghdyr qatyp qalghan ramkalargha salyp tastaytyn nәrse emes, keyde oghan adam óz erkimen, yrqymen әser etip, ózgerte alady, deydi avtor. Naghashylarynyng sýley-jyryna salyp, «Túlpar attyng túyaghy tasqa tiyip ketiler, / Tórt ayaghy sau bolsa, sazdy bassa jetiler. / Qyran qústyng qiyaghy, qalyngha týsip setiner, / Jez tyrnaghy sau bolsa, bir týlese jetiler» dep, dem berip, jiger janyghanday bolady.Sóitip, ilgeridegi «Qúltay» povesindegi negizgi iydeyany – últtyq qúlyqtyn, últtyq dilding búzyluyn, transfigurasiyalanuyn «Qalqashta» izerley zerttep, oghan endi jana qyrynan kelip, odan әri damytady. Kóptegen jas jazushylar kýshti iydeyanyng jalynan ústap, ýlken taqyryptardy júlyn-tútammen sezine túryp, solardy kemel tuyndygha ainaldyra almay qalyp jatady, al jazudy endi bastap jәne auyldyq jerde bastap jýrgen Asylbekúly bolsa әlgindey әlsizdikti, kýdik-kýmәndi jiyp qoyyp, 25 jasynda «Tynyq Dondy» jazyp tastaghan Sholohov, 35-inde aitaryn aityp, alaryn alyp bolghan Valentin Rasputin syndy 25 jasynda-aq aq qaghazben bilgenin istegen. Búl – ýlken talanttargha tәn anyq suretkerlik intuisiya. Sirә, ýshbu týisikting quatymen eng taza, demek eng myqty tuyndylar oi-qiyal jalanashtanyp, qanday da bir kórkemdik rәsimdeulerding qanasyna syimay, avtordan oqushygha qaray kýshti qolmen tartylghan ótkir jebedey doghasha iyilip alyp zuyldaytyn jas kezde jazylyp qalatyngha úqsaydy ghoy.

Oylaymyn: osy bizding kinogerler «Traktorshynyng mahabbaty» siyaqty teleserialdargha «Qalqash» siyaqty dap-dayyn túrghan dýniyeni almay, oqighasy nanymsyz, qoldan qiystyrylghan melodramalyq ssenariylerge filim týsiretini nesi eken dep. Bizdegi jalpy kórkem shygharmashylyq prosesti songhy kezde qiyalgha rabaysyz erik beru temiretkidey jaylap bara jatqandyghynyng belgisi boluy kerek búl. Áriyne, jazushylyqta qiyaldyng kýshi, әsireleu, jetkizip aitudy oidan shygharumen jóptep jiberuding ózindik alatyn orny bar, tek múnday jaghdaylarda faktilik shyndyq ónerding shyndyghyna des berip otyrsa deysing ghoy. Ángimeni soza bermey tike aitayyn: osy jerde keyipkerimizding eng ataqty derlik shygharmasy – «Rәbighanyng mahabbatyn» dombyragha tiyek etip taqqaly otyrmyn.

Sekenning búl povesi qazirgi qoghamda ótkir túrghan mәselelerding birin qozghaytyndyqtan júrt nazaryna birden iligip, ol turaly býginge deyin edәuir aitylyp-jazyldy. Solardyng ishinen «QÁ»-de jariyalanghan әdebiyettanushy Rafat Ábdighúlovtyng «Serik Asylbekovtyng gumanistik prozasy» maqalasyn jәne «Mәdeniyet» telearnasyndaghy jazushy Jýsipbek Qorghasbek pen Temirhan Tebegenov, Rafat Ábdighúlov arasynda ótip, keyinirek «Halyq sózinde» «Rәbighanyng mahabbatyndaghy suisidting syry» degen atpen gazettik núsqasy jariyalanghan telesúhbatty atap óter edik. Mәlim bolyp otyrghanynday, kórkem shygharmagha ómirde naqty oryn alghan uaqigha – joghary synyptaghy jas qyzdyng ózining múghalimine ghashyq bolyp, onysy әshkere bop qalghannan keyin sirke suyn iship qaytys bolghany arqau etilgen. Avtor 1970-shi jyldardyng ekinshi jartysynda ótken búl uaqighanyng dәl ishinde bolmaghan, biraq Qazalydaghy әlgi uaqigha ótken «Qúmjiyek» sovhozyndaghy orta mektepke keyinirek qazaq tili men әdebiyeti pәnining múghalimi retinde auysyp kelgennen keyin mәn-jaydy estiydi, al sonyra mektep diyrektorynyng orynbasary bop qyzmet atqarghan kezde osy iske baylanysty audannan kelgen tekserushilerge qajet qújattardy dayyndap berip jýrip, bolghan iske tolyghyraq qanyghady. Arada uaqyt ótedi, әlgi súmdyq uaqigha da úmytylady. Jazushy Qúmjiyekten Almatygha qonys audarady. 1980-shy jyldardyng ortasyna taman, aragha on shaqty jyl salyp baryp, nege ekeni belgisiz, әlgi jay esine jii týsetin bolady. Alghash ret tanerteng qyrynyp túrghanynda oiyna ózinen-ózi orala beredi de, avtobuspen júmys ornyna jetkenshe bayaghyda osy jaygha baylanysty ózi bastyghyrylyp kóretin qorqynyshtylau týs bolashaq bayandaushy – múghalimning shym-shytyryq týsine ainalyp bolady. Sóitip, qas-qaghymda ekspozisiyasy dayyn bolghan oi-ózek tórt-bes aida «Rәbighanyng mahabbaty» deytin poveske ainalady. Nege búlay boldy, úmytylyp ketken jaydy jazugha avtor nege ayaq astynan qúshtarlana qaldy jәne búghan saqal sharuashylyghynyng qatysy qansha degen súraqtargha jauap beru mýmkin emes, sebebi ol – shygharmashylyq psihologiyasynyng ashylmas tylsym qúpiyasy.

Aramyzdan ketkenine kóp bola qoymaghan súnghyla әdebiyettanushy Rafat Ábdighúlov osy orayda әlemdik jәne otandyq әdebiyette kezdesetin, keyipkeri mahabbat mýptalasymen ózine qol salghan kórkem tuyndylardy («Bovary hanym», «Beyshara Liza», «Qorghansyzdyng kýni», «Shúgha», t.b.) sanamalay kelip, olardyng barlyghy da fabula jaghynan bas keyipkerding ómirimen sharyqtau shegine jetetinin, al «Rәbighanyng mahabbatynda» oqighalyq sujet Rәbighanyng óliminen keyin damitynyn kórsetedi. Búl atalghan shedevrlik dýniyeler erudit avtordyng jazushylyq kitaphanasynyng ayasyna kirdi me, әlde joq pa, ol jaghy bizge beymәlim. Sonymen birge osy sózdi atalghan taqyrypqa baylanysty bergi dәuirde, yaghny avtordyng zamanynda jasalghan dýniyeler jóninde de aitugha bolar edi. Mysaly, kórkem shygharma bolmaghanymen kezinde «Liyteraturnaya gazetada» jaryq kórip oqyrman qauymdy dýr silkindirgen Evgeniy Bogattyng «Ol ekeui» («Dvoe») deytin essesi (gastronom diyrektory bir student qyzgha úrlyqshy dep naqaqtan jala jauyp, dýkenning ishinde túrghyzyp qoyyp, ótken-ketken adamdardy betine týkirtip, aqyry jolsyz jaza, masqara mazaqqa shydamaghan jas qyz jataqhanasyna baryp asylyp qalady), Mihail Livovskiyding «Mening ólimime Klava K-ny aiypty dep sananyzdar» povesi (on bestegi jasóspirim ózi ýshinshi klastan ólip-óship sýigen qyz múny әsheyin quyrshaq kórip, aqyry basqa bireudi qalap ketkenine shydamay, jartastan sugha qúlap óledi – povesti jaryqqa shygha sala osy attas filim týsirilgen). Osy kezende mahabbat sebebimen ózin-ózi mert etu oqighalary әr jer-әr jerde bolyp jatty. Olar jogharyda ataghanymyzday birqatar sergek qalamgerlerding shygharmalaryna taqyryp boldy. Mәsele osy týpderektemelik negizi bir tiptes oqighalardy berudegi tipologiyalyq úqsastyqtar men әr avtordyng daralyq sipatyn asha bilude.

Arghy-bergi zamanda kórkem shygharmashylyq iyelerin, – әlbette, talantty iyelerin, – olardyng kesek tuyndylaryn ózara tuystyryp, tipti bir-birin kórmese de, oqymasa da ózara qaytalatyp túratyn bir qúdiretti kýsh bar. Ol – ómir shyndyghy, tektes jaghday-jaghdayat, uaqighalardyng әlemning әr búryshynda oryn alyp jatatyndyghy, tipti olardyng bir uaqyt óresinde ótu mýmkindigi jәne qabilet-qarymy shamalas talantty qalam iyelerining shygharmashylyq kóriginde tvorchestvolyq týisik arqyly birdey qorytylyp shyghatyndyghy. Sebebi, búl shoghyrdyng jazushylyq kredolary bir aqiqat – tirshilik zany, sol sebepti ol kýndelikti tirlikten ajyraghysyz nәrse, demek jazatynyndy qyrghauyldyng moynynday san qúbylghan ainala tónireginnen, kýndelikti ómirden shyghar.

Biraq ol ómirding shyndyghy netken ashy!

«Rәbigha, qazaqsha aitqanda, әli on ekide bir gýli ashylmaghan, anghal, jandýniyesi kóktemgi ashyq aspanday sonshama móldir, perishte tektes jas boyjetken. Sodan da ol Madridti eshqanday bir ishki esepsiz, jan-tәnimen qúlay sýiedi. Al sýitken adamy ony satyp ketkende, onymen qoymay, Rәbighanyng ózine jazghan ghashyqtyq hatyn mekteptegi qyzdar sovetining tórayymy Roza Qasymhanovagha aparyp bergende, ol adam jany tózgisiz zor kýizeliske, stresske úshyraydy. Osynshama opasyzdyqty, nadandyqty onyng kóktemgi bәisheshektey qúlpyrghan nәzik jany kótere almaydy, sondyqtan sirke suyn iship, baqy bolady. Sóitip ózi bilmestikten qúlay sýigen búl dýniyening osynshama las, osynshama jeksúryn bir pendesinen, bir shyndyghynan mәngi baqy qútylyp, ghaziz jany tynyshtyq tabady» – povesti jariyalanghannan keyin kóp keyin aitylghan osy avtorlyq tәpsirleude shygharmanyng negizgi fabulasy qamtylghan jәne ony jazushynyng jogharydaghy sózinen asyryp týiindeu mýmkin emes.

Osy súhbatta әbden ashylyp sóilegen avtor qyz balanyng alghashqy, uyz mahabbatyna balta shapqan, shaba otyryp qyrshynynan qighan adamdardy bolghan jaghdaygha kinәli dep tabady. Adamdardyng әleumettik jaghdayyn sheshe túra, adamdargha erkindik bermegen kenestik basqaru jýiesining oqtau jútqanday qatang da yzgharly tәrtibin ornatqan, sol tәrtipke beyildi bolghandardy, – adamy qasiyetterining qanday ekendikterine qaramastan, – mansap baspaldaghymen órletip, «matblaga» berip, aqyry kez-kelgen situasiyada tonyn ainaldyryp kie qoyatyn «plastilindi» pysyq, pysyqay, ekijýzdi pendelerding kastalyq tobyn ósirip shygharghan Jýie negizgi kinәli kýsh dep tanylady. Jýie jәne ol tәrbiyelegen belgili top – obektivti týrde kóp, kópshilik, osy kópshilik – Kant aitqan «bilimdi onbaghandar» – Madridter Nisshe aitqan «myrynbay tobyrmen» – búl jerde múghalimdermen tize biriktirip, ózderinen san jaghynan kóp bolghanymen, újymdyq birligi bolmauynan az bolyp shyghatyn jaqsy, imandy adamdardy yqtyryp, degenderine kóndiredi. Avtor jogharydaghy týsiniktemesinde «Búlar eshqanday obal-sauapqa qaramaydy, tipti, kisilerding óliginen de shimirikpesten attap jýre beredi» degen eken, sәl ghana týzetu – búlar óz qolymen eshkimdi óltirmeydi, Bruno Yasenskiy aitqan «atpaytyn da, satpaytyn da, biraq ýnsiz kelisimimen óltiretin nemqúraydylardyn» qolymen tyndyrady. Maghjan bir kezde alayyn dep jýrgen qyzyn osy kóp aldyrmay qoyghasyn qyzdy, sosyn ózin atyp óltirgen dosy Berniyazdy azalap, ony óltirgen ainalasy, kóp, qogham dep ah úrghan-dy. Rәbigha ólimining shyn, tiptik sebepterin bir-birlep asha kep avtor obektivti týrde jauqazyn jastyng qazasy әlgi Maghjan aitqan kópting ýnsiz kelisimimen jasalghandyghyn isharalap úqtyrady. Rafat jazghanday, poveste Rәbighanyng óliminen keyin oghan qatysushylardyng «ózara qarym-qatynasy taldanyp, mektep  újymynyn, auyldyn, audannyng әr týrli dәrejedegi әleumettik-psihologiyalyq kartinasy jasalatyndyqtan, keyipker ólimi ekinshi jobadaghy obektige» ainalyp ketpegen, kerisinshe, osyghan úqsas kisi ólimin tergeushining zertteuine qúrylghan Vili Lipatovtyng «Bәri de ol turaly» kitabynyng atymen aitsaq, әngimening bәri Rәbigha, onyng qapyl qazasy tónireginde jәne eng bastysy, búl súmdyqqa janaghy nemqúraydy kópting qatysy jayly noqtaly oigha ainalyp kelip otyrady. Avtorlyq pozisiya osylay qoyylghandyqtan shygharmanyng formasy da, mazmúny da әlgi kópting – syn saghat situasiyada qara bastaryn saghattap, qaraqan bastaryn arashalap qalmaqshy bop janúshyrghan kórbaq kópting әuselesin ashugha qyzmet etedi. Ádette jazushylar ózderi sezgen, tikeley sezingen nәrselerdi oqyrmangha da dәl sonday etip sezdirudin, tikeley sezindiruding әldeneshe әdisin qoldanady. Biz sóz etip otyrghan jaghdayda avtor taqyryp astyna «Barlyq uaqighalar men keyipkerler oidan shygharylghan. Qanday da bir úqsastyqtar kezdeysoqtyq dep tanylsyn» dep sileytip eskertu berip, odan әri tuyndyny osynday jaghdaylardyng qay-qaysysyna da ýiles týsip otyratyn auyr psihodelikagha, kórbaq depressiyagha yaky sezimge shýpildep tolghan, tógilgen-tógilmegen kóz jastarynyng ara-jiginde ishte qúlta qaldyrmaytyn, bәlky sony týgesuge jaqyndatatyn melodramagha qúra saluyna da bolar edi. Biraq jazushy múnyng ekeuine de barmaghan. Sebebi, mynaday material qolda túrghanda, – sýiispenshilikti oidan shygharyp jyrlaugha bolmaytyny siyaqty, – adam tragediyasyn da barmaq soryp, qoldan qiystyryp jatu aqylgha syiymsyz nәrse bolar-dy. Múnday jaghdayda aqqa tәuekel is – әdebiyetting klassikasy, ondaghy synnan ótken qos mýsheli formulany – konflikt pen harakterdi berik ústanu, búl ekeuin qolgha ózi kelip týsip túrghan derekter negizinde, onyng ishinde dokumentalizm әdisimen (tergeu-tekseru amaldary materialdarymen) órbitip, óristetip, shiyrshyq attyryp otyru. Orys әdebiyetinde dәl derektik qújatpen shygharmanyng qanqasyn jasau óte sәtti qoldanylady. Mәselen, Aleksandr Gelimannyng «Bir mәjilisting hattamasy» piesasy (onyng jelisimen ataqty «Syilyq» kinofilimi týsirildi), Brejnev pen sauynshy әielding arasyndaghy jedelhattargha qúrylghan Sergey Dovlatovtyng «Kompromiss» novellasy, t.b. Qazaq әdebiyetinde de múnday tәsil ara-kidik qoldanylghan. Onday tuyndylardyng jarqyn ýlgisi – dәl «Rәbighadaghyday» keyipker ólimining jay-japsaryn resmy qújattar – sot-tergeu materialdary arqyly fabula etip alghan Sәbenning «Móldir mahabbat» romany jәne bir auylkenes jinalysynyng hattamalary men әlgi jinalystyng audandyq gazetke shyqqan esebi negizinde jazylghan Qúrmanghazy Qaramanúlynyng «Perishte men pende» povesi. Óte qúnarly, tiyimdi tәsil jәne osyny saqal alyp túryp aghatsyz týisingen Serik Asylbekúlynyng suretkerlik jiti týisigine tek qol soghasyn.

Poveste әlgi qújattyq-epistolyarlyq derekter (múghalimderdin, Rәbighanyng synyptas qúrbysynyng jazbasha týsiniktemesi) ýy sypyrushy kekse әielding kuә retindegi kórsetuleri, Rәbighanyng Madridke jazghan haty, óler aldynda qaldyrghan arzu jazbasy, sonday-aq audandyq halyq soty tergeushisining dәl bir kinossenariydaghyday dialog pen avtorlyq remarkadan túratyn kuәgerlerden jauap alulary, t.b. bayandau tәsilimen jәne auyzsha-jazbasha resmy stilidi saqtay otyryp berilgen. Rafat Ábdighúlov osy orayda avto qoldanghan ýsh týrli bayandau qabatyn ajyratady. Olar kuәlik berushilerding uaqyttyq jәne kenistik ayany úlghayta sóilep (jazyp) bayandauy, Rәbighanyng Madridke jazatynynday «realdy» sipatqa kóshirip bayandau jәne jalpy taq-túqqa jaqyn qújattyq stilide bayandau. Bolghan uaqigha týgelge juyq osy qújattar arqyly jәne olardyng bayandau tәsilderin (qabattaryn) auystyryp otyru tәsilimen órbiydi. Soghan say sujet asa jyldamdamaydy da, óte bәsendemeydi de, reprizdik birqalyppen jyljidy jәne әlgi dokumenttik bayandaulardyng ara-arasynda ishki oy aghymy, úlghaytylghan ishki monolog, keyipker oiy men tolghanystary týrinde epikalyq bayandau kezektesip kelip otyrady. Osy dialogtyq, qújattyq, avtorlyq, epikalyq bayandauly bólikterge peyzajdyq suretteuler, portretteuler, t.b. kórkemdik qúraldar kelip qosylady. Rafat óz zertteuinde búl bólik-komponentterding kólemdik proporsiyalary ózara dәl sәikesetindigine nazar audarypty. Búl ras, avtor mәtindegi monobólikterdi әdeyi ózgertu jәne olardyng kólemdik shamasyn dәl dozalap, ózara sәikestendiru arqyly shygharmany sanaly týrde intonasiyalaydy. Osy әdisti avtor «Qalqash» povesinde tipti kýsheytip paydalanghan-dy: bir tústa avtor-bayandaushy oqyrmanmen aradaghy búrynghy qashyqtyqty kenet qysqartyp, oghan jaqynnan kep til qatady: «Qúrmetti oqushym, men sizderdi Kenjegýlmen tanystyra keteyin. Búl – ...» dep alyp, odan әri keninen kósilip, bayandaudyng jana atmosferalyq kónil-kýii tudyratyn, bir esepten qazirgi interaktiv storizge kelinkireytin tyng qabatyn qoldanady. Búl – avtor-bayandaushy beynesi mәtinge tikeley aralasatyn metabayandau tәsili.

Jazushy osynday metamәtindik, monobóliktik intonasiyalaudy mikromәtindik intonasiyalaumen údayy óneytip otyrady. Búl orayda aldymen «Serik Asylbekúlynyng parataksiysi» (grammatikalyq qatar ornalastyru) dep ataugha bolatyn stilistikalyq erekshelikti – shoghyrymen birynghay aghymda, birónkey yrghaqta ret-retimen ýzdiksiz kelip otyratyn sóilemder legin atap aitu jón. Múnyng ózi eshbir jýk kótermeytin sayaq sózding enuine rúqsat etilmeytin tatausyz talghampazdyq qana emes, kezektestiru (aliternasiya) kómegimen bir tirkesti bir tirkeske, bir abzasty ekinshi abzasqa jarasymdy jalghap túratyn jalpy tútastyq, sintaksistik jәne intonasiyalyq tútastyq. Asylbekúlyna ghana tәn búl parataksistik tәsilding ekinshi aiqyn stilidik janalyghy – mәtinning intonasiyalyq-qosekpindik sýgiretining yrghaq pen sintaksisten týzilui, yaghny sózderding býkil abzasty kóktey ótetin element – kóptik jalghaumen ayaqtalyp otyruy (mysaly «adamdar», «aghashtar», «búlttar» ...). Ýshinshiden, sózdi maghynagha baghyndyru, eskilikti til kórinisterin paydalanu (mysaly, «Qúltayda» qaghaz әdettegidey buda-buda, para-para dep emes, «buat qaghaz» delinedi). Búlar kerek kezde әri mólsherimen paydalanylady, sonysymen kerekti assosiasiyalardy oyatyp otyrady. Tórtinshiden, sóilemdegi oidy auyzeki sózge ghana layyqtyday kórinetin tirkes («Men qaytem, ólse ólet ta...»), odaghay sózder arqyly jasandyryp jiberu («Fuuy-iy-t! – Qyz erkek balalarsha ysqyryp jiberdi»), sózderding arasynda biliner-bilinbes ilezdik kidirister jasau, tynys belgilerin qosekpindeu, sóilemderdi әdeyi tolymsyz qylu (әsirese dialogta), buyn sózdi yqshamdau (reduksiyalau). Myna bir til qatysular:

« – Kimge?

– Sheshesine... – dedi Qalqash nygharlap».

« – Men be?.. Men... jiyrma birdemin, - dedi qyz da әldenege abdyrap. – Biraq kәp-kәrimin. Solay emes pe? Áriyne, sizge qaraghanda...

– Jogh-ә, ol ne degeniniz...»

Búl tústarda maghynalyq týiindeu әdeyi jasalghan yrghaqtyq búzylystarmen – pirrihiyalarmen berilgen. Ritmikalyq kidirister sintaksistik pauzalarmen – ýtir, syzyqsha, kópnýktelermen sәikes kelip otyrady. Osynyng barshasy da әdettegi sózding shyrayyn shygharatyn yaky sózdin, sóilemning yrghaghy men yrghanyna, búrmasy men búranyna әdeyilep mәn beretin avtorlyq maqsattan góri әlemdik әdebiyettegi klassik jazushylar jii qoldanatyn sózden materiyagha (materialdyqqa) erkin auysyp jәne onysyn aluan әuezdi (tembrli), aluan boyauly (palitraly) etip berudi ditteytin joba-josyngha kep sayady. Sekenning ishine «Rәbighanyng mahabbatyn» qosqandaghy povesti-әngimelerining qúndylyghy – avtor-bayandaushynyng mәtindegi ýlken (mono) bólikter men kishi (mikro) bólikterdegi dauys ereksheliginde jәne sol ýnning say-sala, yqpyl-jyqpylynda jasyrynyp jatatyn sansyz nәzik renkterinde. Basqasha aitqanda, intonasiyalarynda. Osy qosekpindilik, qosekpindeu shygharmanyng ónboyynda reprizdik bayau qozghalysta, asyqpay jyljyp otyrady jәne jay jyljymaydy, ónge surettegish, kórkemdegish qúraldardy enserip, jene otyryp, asafievtik «intonasiyalyq garmoniyamen» jyljidy. Ýshbu ýilesimde realdy suretteu de, úghymdyq, taldamalyq, stilistikalyq suretteu de – bәri-bәri túr. Sondyqtan da «kórkem shygharmada eng basty nәrse – dúrys intonasiyalau, qalghany – talghamnyng isi» deymiz.

Búl óte sәtti tabylghan tәsil. Sebebi, lebizdeu (qosekpindeu emes) qabyldanghandy qayyra kórsetip qoy ghana emes, sol qabyldau prosesining ishki, intimdik mehanizmine boylap enu. Osy implisidtik әdis әsirese «Rәbighanyng mahabbatynyn» ónboyynda stili aiqyndauysh belgige ainalghan. Sebebi, o basta tandap alynghan avtorlyq oiózek (zamysel) boyynsha jap-jas qyzdyng jauapsyz mahabbat sebebimen qiylghan qyrshyn ghúmyry, sol eshkim kýtpegen maqtúl qazanyng jayy men japsary, qyry men syry ýnemi oqyrmannyng «nervisine» – sezimi men ashuyna tiyip, titirkendirip otyrmaqqa kerek. Al ol sezimdi, ol ashu-yzany ota ýstelining basynda skalipelin ontaylaghan hirurgshe qatygezdikting aghzasyn ashyp kórsetu arqyly ghana tútandyramyn desen, qateleskenin. Álemdik ýzdik kórkem dýniyelerding búl rette baghdar tútanyny – ómirdegi qataldyqty, qatygezdikti adamnyng janyn týrshiktirmey, tym jalanashtamay, tym shúqshimay kórsetu. Mәselen, әdebiyet tarihynda «Qara qúlaq, aq Biym» atty jalghyz povesimen qalghan Gavriil Troepoliskiy qatygezdikti hayuanat dýniyesine meyirimmen, esirkeumen qaraytyn izgi sezimdermen astastyra, kontrast arqyly kórsetken. Dýn-dýnie eki nәrsening ýilesimimen ghana tengeriledi eken: adamdy jaqsy kórmey aitylghan shyndyq kisini qyzylkóz synampaz etedi; sýiispendik sezimimen kómkerilmegen aqyldylyq әkki qu qylady; esirkeusiz iman taqualyqtan aiyrady jәne ghadalat mahabbatsyz bolsa kisini qatygez bezbýirekke ainaldyrady.

«Rәbighanyn...» songhy betin japqanynda býtkil júlyn-tútammen jogharyda keltirilgen tórttaghandaghy songhy ghaqliyany – mahabbatsyz dýnie bos ekendigin, onsyz әdilet, әdilettilik qaghidattary olardy qansha jerden ýkilep-ualasang da әiteuir qarasuyq-qatqaq jýreksizdikke bastaytynyn týshirkene sezingendey bolasyn. Avtordyng mәnmәtindik ditteuinde, Madrid – dәl sonday, әdilettilik, әdildik dep jýrip, sol úghymnyng fanatiygine ainalghan jan. Institut bitirgen, biraq sana agharmaghan, oi-sezim SPTU-dyng dengeyinde, qatyp-semip qalyp qoyghan.

Bizdi asharshylyqpen, kedeyshilikpen synaydy, alayda әste ózi syy etip bergen ómirimizdi jolsyz qyrshynynan qiyp synamaydy. Kóp nәrse adamnyng ózine jәne ainalasyndaghy adamdargha, tipti jaqyn adamdaryna baylanysty. Mening bir bayqaghanym, qiyal dýniyesi kýshti bolyp tughan qaysybir jandar alda boluy mýmkin baqytsyzdyqtardy ýreylene kýtumen jýretin siyaqty jәne olardy ómirining úzaqqa sozylmau yqtamaldylyghy barynsha beymaza kýige týsiretindey. Rәbigha ózine qarama-qarsy maghyl jynysty jandy alghash ret ýrgedek, uyz mahabbatpen jaqsy kórip qalghanynyng sonynda maghan sol jannyng taghdyryn janay, shetin ghana basyp ótsem de jeter edi dep ýmittengen siyaqty. Osy óteusiz jalghyz ghana kishkentay ýmitining shoghyn búl dýnie tirshiliginde «sýi» deytin nәrse barynan maqúrym mojantopay múghalimi shtiblet bәtenkesimen ayausyz taptap ótip, sony Roza klass jetekshisi odan әrman óshirgen shaqta tәjiriybesiz jas qyz kýtpegen soqqygha shydamay, auyr kýizeliske boy aldyrady. Sonyng aldynda jastyqqa tәn alauly jýrekpen: «Men sizdi sýiemin, qyz basymen búnysy nesi dep meni kinәlay kórmeniz» dep múghalimine batyl ghashyqtyq hatyn jazatyn qyz bala alghashqy soqqydan sol boyda mort syndy. Úly qayghy... sharasyzdyq... taptalghan qyz namysy... tógilgen abyroy... qorlanghan ar... Biraq, mynany qaranyz... arada shynjyrday auyr birneshe mýinetter ótkende ólimge dayar bop qalghan beyshara qyz bir japyraq qaghazgha dir-dir etken sausaqtarymen iri-iri qylyp «Eger men osydan óle ketsem, oghan eshkim kinәli emes...» dep jazyp, ile ajal jastyghyna bas qoyady. Eshkim, eshbir adam kinәli emes. Netken taza jan dýniye, ne degen móldir, túma sezim desenshi! Sol pәk sezimmen taghdyryna boysúnyp ketken. Ózin de әste kinәlamaydy, býgingi bizge de osy qylyghymen «Mening ólimim aq ólim,  Sening ghúmyr jolynda osylaysha sýyding boluynyng ózi... Jaratushynyng aldyndaghy qaryzyndy moynynnan týsirumen bir bәs» dep túrghanday. Osyny Mandelishtam qalay jaqsy aitqan: «Ya bolishe ne revnui. / No ya tebya hochu. / Y sam sebya nesu ya. / Kak jertvu palachu…». IYә, shyghar kýndey shyndyq: shyn, shynayy sýiispendik shartsyz jәne menmendikten ada. Ana kórgen ainalayyn qazaq qyzynyn, tәrbiyeden, tәlimnen, ibadan, namystan, aqshaghy sezimnen jaralghan Qazaq qyzynyng býtkil bolmys-bitimi Rәbigha bizge qaldyrghan birauyz arzu hatynda túr: eshkim de kinәli emes, jan bauyrlar... Livovskiy povesining keyipkeri qúsap ózining ólimine Klava K-ny kinәli qyp, aqtaushy izdemeydi. Ol qúddy týptep kelgende ózining jenerin bilgendey. Bir esepten solay da ghoy – qarapayym qoyshynyng qyzy ózining aqshaghy taza jan dýniyesimen oqyghan kórsauattan ýstem shyqty. «Rәbighanyng mahabbaty» alghash sahnalanghanda resenziya jazghan Núrlan Qalqa búl uaqighany «Moyyndalghan mahabbat» dep óte dәl ataghan. Marina Svetaevanyng tabyttay auyr belgili ólenining bir shumaghyn osy jerde keltirmey túra almadym: «Ya tebya otvoyy u vseh drugih – u toy, odnoy, / Ty ne budeshi nichey jeniyh, ya – nichiey jenoy… / No poka tebe ne skreshu na grudy persty / O proklyatiye! – u tebya ostaeshisya – ty: / Dva kryla tvoi, naselennye v efiyr, - / Ottogo chto mir – tvoya / kolybeli, y mogila - miyr». O, Qúday-ay, 1916 jylghy 15 tamyzda Aleksandrovtaghy aqyn (keyin ózi de asylyp ólgen) 1973 jyldyng qysynda Qúmjiyek Qayraqtyda jantýrshigerlik uaqighany jasaghan Madridterge arnap jazyp otyrghan sekildi. «Qalghan ómiring – seni kór-besik bolyp terbetip ótedi» deydi. «Kórbaq bolyp, tiri ólik bolyp ótesin» deydi. Svetaevanyng ózine ghana tәn sóilemning elliptikalyq qúrylysymen (besik – kór) jetkizilgen auyr ýkim. Aytuynsha, mahabbat degenimiz eki adamnyng janynyng birigui, tútasuy emes, mahabbat – eki adamnyng ólip baryp tirilu sәti. Tiriletindigi – osylaysha sýigen әiel zaty әiteuir Jaratushynyng alqauyna ie bolady, sóitip qalayda jenedi. Sebebi, onyng býtkil ómiri sýngden túrady, sýngi ómirine ainalady.

Jalghanda әielding mahabbatynan kýshti sezim bar ma eken, sirә?! Jibekti Tólegenning shatyryna keltirtken, Shúghagha belgi qoydyrtqan, Sholpangha kýnә jasatqan, Rәbighagha qyz basymen ghashyqtyq hatyn jazdyrtqan osy әieldik quatty sýiispendik sezimi edi ghoy. Áyel bir sýiip qalsa, mәngige sýiedi, bar túlaboyymen omyrylyp, qúlay sýiedi. Nebәri on jeti jasynda ózinen eresek, әri ústazy esepti jigitke «Aghay, qyz basymen búnysy nesi dep meni kinәlay kórmeniz. Oilanyzshy, Jәmila da Daniyardy sýidi ghoy, ol da qyz basymen sýietinin birinshi bolyp bildirdi. Qazir bayaghy zaman emes» degizgen de sol zor jýrek kýshi. Bylay qaraghanda osy hat kitәby romantikamen suarylghanday bolyp kórinedi, degenmen ishine týsip oqysanyz, onda ótip jatqan, ótkeli otyrghan oqighalar men uaqighany tereng de jiti sezinulerdi bayqaysyz. Kóz aldymyzda qyzdyng jany býkil qan-tamyrlarymen býlk-býlk soghyp túr – ghashyqtyq jolynda ne nәrsege de barugha dayar jas qyzdyn, ghashyqtyq otyna órtengen jannyng ishki dramalyq dýniyesi túr.

«Ya tebya otvoiyiy – u vseh zemeli, u vseh nebes…» – «Aghay, men sizdi sýiemin… Men qaytem endi?!.. Tózimning de shegi bar emes pe?!» Ne degen ójettik!

Al erkek she?

Bizde әiel adamnyng birinshi bolyp jaqsy kórip, onysyn ashyq bildiruin әbes kóretin bir týsinik bar ghoy. Biraq sol týsinik týbirimen qate siyaqty. Sebebi, depti orys filosofy Nikolay Berdyaev, osynyng ózi әielding naghyz, taza naturasy: әiel mahabbatqa óz jaratylysyn tolyqtay salatyndyqtan sýiispenshilik jaghdayynda kóbinese dana kýide kórinedi. Al erkek sol әiel mahabbatynyng jalyn-kýshine ylghy da tótep bere almaydy. Osydan ylghy da tragediya tuyp jatady. Floberding payymdauynsha, erkek shynymen sýie túra, bәribir jeme-jemge kelgende múzgha týsken taghasyz ot siyaqty týitkildenip, kibirtiktey beredi eken de, shynymen ghana emes, shynayy sýietin әiel zaty múnday sәtterde týitkildenbey, kibirtiktemey, sheshimtaldyq tanytatyn kórinedi. Bәlkim bizge de Madridti birjaqty súmpayy qylyp kórsetip, basymyzdy oshaqqa úryp jylay bermey, keyipkerlerdi «jaghymdy – jaghymsyz» dep qaqqa bólip tastaytyn búrynghy akademiyalyq kózqarastan aryla otyryp mәselening osy jaghyna da, professor Temirhan Tebegenov jazghanday, eng bolmasa qyzgha aghalyq, ústazdyq aqylyn aitugha jaramaghanyna zer salu kerek shyghar...

Dese de... Ishing bәribir uday ashidy eken. Aygýl qúsap avtorgha «Rәbighany aman alyp qalugha bolar edi ghoy...» dep búrtighyng keledi-aq. Sekeng alyp qala almaytynyn aitypty. Bolghandy qalay ózgertedi endi. Ekinshiden, kórkem tuyndynyng negizgi missiya-daghasy – ainalyp kelgende, adamnyng janyn jaralap baryp ar-úyatyn emdeu emes pe?!

Dese de... Osy nege jaqsy adamdar jaman adamdardyng qolynan yaky kesirinen qor bolyp, qorlanyp óle berui kerek. Múny toqtatatyn kýsh joq pa deysin. Osy orayda Evgeniy Bogat óz zertteu-essesinde kenes zamanynyng klassikalyq biznesmeni – gastronomerding qolymen (kesirimen) asylyp qalghan jas qyzdyng ólim sebepterin týptey kelip, mynaday jaghdaygha nazar salady: búl jerde kinәni gastronomer syqyldy «januarlargha» artyp qana qoymay, negizgi sebepti jastardy tәrbiyeleude ketken kemshilikterden – ata-anadan, mektepten jәne institut, júmys oryndaryndaghy әleumettik pedagogikada jiberilgen olqylyqtardan izdeu kerek deydi. Ásirese ata-ana balagha erte jastan búl dýnie tirshiliginde eki jerdegi eki tórt bola bermeytinin, mahabbat bar jerde ghadauat ta bolatynyn, sen adalyraq, sen tazaraq bolghan sayyn ainalanda las, kir nәrseler kóbeye týsetinin aityp, taptap týsindirip, sol aldaghy keskekti kýreske dayyn bolatynday immuniytet qalyptastyruy, ómir synaghynda op-onay synyp qalmaytyn kýreskerlik minezben shyndauy tiyis ekenin aitady. «Rәbighanyng mahabbatynda» bas keyipkerding otbasy – әkesi Janúzaq, anasy Pernegýl bir-aq tústa, múghalimder aidalada jalghyz qystau bolyp otyrghan ekeuine kónil aita barghan kóriniste ghana suretteledi. Otaghasy «Búl kisiler kónil aitugha kelip otyr ma, әlde keshirim súraugha ma?» dep alyp, odan әri sózin: «Kónil aita kelse, sóz basqa. Keshirimge kelse, kún daular, bәle quyp otyrghan men joq. Taghdyrdyng isi shyghar, kónem de... Keshirimdi menen emes, bir Jaratqan iyening bary ras bolsa, sodan... qala berdi zang bar, sodan súrasyn», – dep sabaqtap kelip bitiredi. Sonynda kelgendermen salqyndau qoshtasyp, onsyz da auyzdyghymen alysyp túrghan jarau atty juan doyyrmen tartyp-tartyp jiberip, «Shuh!.. A-a, atannyng góri!..» dep, týiege shóp shashyp jatqan jerine qaray sireu qardy atynyng bolattay túyaqtaryna qarsh-qarsh oighyzyp jónele beredi. Bolghandy taghdyr isine sanap, eshkimdi kinәli qylmay ketip bara jatqan siyaqty, a biraq japyraqtay jalghyz qyzynyng qyrshynynan qiylghanyna әke retinde ózin de kinәli sanaytynday bir auyr sezim qalady. Avtor da dәl osy tústa sartyldaghan qamshyny, ashu-ókinish kernegen tól sózderdi, keyipkerding sol sәttegi ishki dolyghyn perdelep kórsetip, qorabasyn týbine tastaytyn nano-pauzalardy – ilezdik kidiristerdi, sóz ben sóilemdi ýzdik-ýzdik leptep beru әdisimen әlgi ynghaygha ekpin tastap, әdeyi molynan qoldanyp otyrghanday әser beredi. Biraq búl motiv damytylmaghan, sebebi ol qazaqy dәstýrli úghymnan tys jatyr, sonymen birge últ jazushysynyng dýniyeni dәstýrli qabyldauynan da tysqaryraq.

Ádebiyet magiya ghoy. Ánshi óz әnin oryndau ýstinde – performingte qaytadan ashatyny siyaqty jazushy da ózi jazyp otyrghan jәitti dәl jazu ýstinde, nemese keyin týzetu barysynda janadan ashatyny bolady. Yaghny ilgeridegi joba-josparyng mәtinmen júmys isteu barysynda kenet ózgerip ketedi (Floberding Bovariydi, Tolstoydyng Kareninany óltirip alghany sekildi). Osy jәne ózge de qúpiyalardy jazushynyng ózi ghana biledi jәne múnyng tylsymdyghy sonsha, әlige deyin jazushylyq shygharmashylyq sәtterdi dәl, jandy kórsetken ne bir kitap, ne bir filim bolmay otyr. Jogharyda aitqan «әdebiyet – magiya» deytin sózding shyndyghy osydan shyghady. Demek, jazushygha synshynyng yaky oqyrmannyng «mynany bylay aitpadyn», «әne bir jerdi bylay keltirmedin» deui bos әureshilik. Olay dep aitu ýshin әueli sóz azabyn bastan ótkerip, ózing jazyp kóruing kerek. Anna Ahmatova aitqanday, «Kogda b vy znali, iz kakogo sora, / Rastut stihi, ne vedaya styda. / Kak jeltyy oduvanchik u zabora, / Kak lopuhy y lebeda…». Sondyqtan Sekendi jogharyda ózimiz keltirgen «ata-ananyng da kinәsin» kórsetpepsiz dep kinәlau jónsiz bolar edi.

«Rәbighanyng mahabbatynda» leytmotiv retinde kóbinshe gumanist jazushynyng jәne pedagog-jazushynyng kózqarasy, dýniyetanymy algha shyqqan. Serik Asylbekúly – qazaq әdebiyetinde shygharmalaryna múghalim beynesin, pedagogika mәselesin mol taqyryp etken sanauly qalamgerding biri, tipti biregeyi dese de bolady. Onyng ýstine «Rәbigha...» – avtordyng múghalim retindegi praktikalyq qyzuly enbegi kezinde jazylghan tuyndy. Sondyqtan da ony avtor retinde de, azamat retinde de aldymen ópirem qara kýshterding kiyeli, taza kýshterden basym týsui, azshylyq pen kópshiliktin, halyq pen tobyrdyn, tóbel top pen tóbe toptyng pozisiyalyq soghysynda jan dýniyesi qúnarly, taza adamdardyng jenilis tauyp jatatyny, nebәri 14 jasynda shynayy sýiispenshilik sezimin bastan keshirgen Djuliettanyn, 15 jasynda alghash ret sýiip, nәtiyjesinde әlem muzykasyna «Besamo muchoday» shedevr әndi bergen Konsuela Velaskesting janyn týsinip, qadirine jetken әlemdik tanym-týsinikting dengeyinen qazaqtyng oisanasynyn, qazaq bolmysynyng tabyla almay otyrghany ashyndyrady. Osy sebepterden kelip «Rәbighada...» әleumettik pedagogika aldynghy oryngha shyghyp, onymen astas avtorlyq dauys ta kórkem shygharmagha shalys ashyq publisistikalyq ynghaydaghy oi-pikirler aitugha basa kónil bólip ketedi. Jazushy ózin oqyrman týsinbey qaluy mýmkin-au degen kýdik-kýmәnnan avtordyng dauysy, emosiyamen tolghan ýn-dybysy da jetip-artylatyn jerlerde qazyp aitamyn dep otyryp qajyp qalatyn shamadan tys egjey-tegjeylilikke – perfeksionizmge salynady. Al endi bar ma, osyghan qaramastan «Rәbigha...» jaryqqa shygha sala halyq tarapynan tez de qyzu qabyldanyp, qoldau tauyp, jer-jerde oqyrmandar konferensiyasy úiymdastyrylghan jәne avtor talay hat alghan. Búl – jazushynyng jan aiqayy, azamattyq qyjyly, kýreskerlik temperamenti oqyrmannyng da ishine shoq týsirip, erkin әbden biylep alghan kezde shygharmadaghy býtkil kem-ketik әlgi qyzuly jalynnyng otyna oranyp, jútylyp, joq bolyp ketkenin bildiredi. Sebebi, «Rәbighanyng mahabbaty» sol 1970-1980 jyldarghy qazaq qoghamynyng eng bir kýiikti, eng bir problemalyq jerine barmaq basqan edi. Zamannyng «nervisine» dóp týsken-di.

Jalghasy bar...

Basy: Talant tabighaty I bólim

Jalghasy: Talant tabighaty II bólim

Maqsat Tәj-Múrat

Abai.kz

1 pikir