Sәrsenbi, 22 Mamyr 2024
Abay múrasy 1456 4 pikir 9 Aqpan, 2024 saghat 13:46

Tәnirshildik pen islam - bolmys qúndylyqtary

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy

Elimizdegi týrli diny aghymdardyng payda boluy.

Býgingi kýnderi elimizde týrli aghymdar arasynda kelispeushilikter payda bolyp, onyng ishinde tәnirshildik pen islamnyng arasynda jaryqshaq shyghyp, halyq ekige bóline bastady. Bólinuding basty sebebi Bolmystyng birligin týsinbeuden bolyp tabylady. Bolmystyng birligin búzyp, Onyng týrli kórinisterine kónil audarghanda, sheksiz kóp úghymdar, kózqarastar, bólikter payda bolyp, olardyng ózara tartysy ómirdi kýres maydanyna ainaldyryp jiberedi. Búl dýnie kórinisi.

Abay ilimi boyynsha, búl tartystardyng sebebi -- jan qúmary men tәn qúmarynyng kýresi. Kóp jaghdaylarda nәpsining yqpalymen tәn qúmary kýsh alyp jan qúmaryn túnshyqtyrady. Osylay qogham fәny әlem yqpalyna týsip qalady. Jeke adamdar ghana emes, býkil adamzat qoghamynda, onyng ishinde bizding elde de, býgingi kýnderi osy sebepten óte qauipti  qúbylystar payda bolyp otyr. Kýsh alyp bara jatqan tәnirshildik pen islamnyng arasyndaghy tartys sonyng bir kórinisi. Búlardyng tartysy qazaq últynyng birligin búzatyn eng qauipti qúbylys. Sebebi, olardyng ekeui de halqymyzdyng últtyq bolmysyn qalyptastyrghan negizgi qúndylyqtar. Búl qúndylyqtardy kezinde saqtay almay, aiyrylyp qalatyn bolsaq, halyq ruhany tirekten aiyrylady. Arty ne bolary belgisiz. Sondyqtan, jaghdaydyng aldyn alu ýshin olardy biriktiretin jol izdeuimiz kerek.

Shyn mәninde, búl eki aghymnyng ishki mәni bir -- birtútas Bolmys kórinisteri. Ekeui de bólinbeytin Bolmys qúndylyqtary. Shyndyq osynda. Eger búl shyndyqty qabyldaytyn bolsaq, onda olardy bólmeuimiz kerek.

Oghan kózimizdi jetkizu ýshin eng әueli búl eki aghymnyng ne  ekenin, qalay payda bolghanyn, ishki mәnin, jәne halqymyzdyng olardy qalay qabyldaghanyn anyqtap aluymyz kerek.

Áu basta búl eki qúndylyq ta bir jәne bólinbeytin birtútas Bolmys kórinisteri bolghanymen, uaqyt yqpalymen búlar ózderining alghashqy maghynasynan airylyp, Bolmysty týgel emes, әrqaysysy Onyng tek qana belgili bir bóligin qamtyy bastaydy. Osylay bólikterding arasynda qayshylyqtar shyghyp, arty ushyghyp ketedi. Jaghdaydy ushyqtyrmay, olardy qayta biriktiru ýshin Bolmystyng ne ekenin týsinu kerek. Bolmystyng bólinbeytin birtútas ekenine kóz jetken kezde qanday qayshylyqtyng bolsa da sheshimi tabylady.

Sondyqtan, Abay múrasyna kóz jiberip, Bolmystyng ne ekenine kónil bóleyik.

Alla taghala degenimiz kim?

Alla taghala úghymy býkil Bolmysty qamtidy. Islam qaghidasy boyynsha osylay. Bolmys adamzat dýniyetanymyndaghy eng auqymdy, jәne eng keng úghym. Sebebi, Bolmys «bar», «bolu» degen úghymnan shyghyp, barlyqty týgeldey qamtidy.  Bolmys sheksiz, jәne sanaluan kórinisterden qúralady. Sondyqtan, Bolmys ruhany men materialdyq әlemdi tolyq qamtidy. Zattyq әlemning ishindegiler de, ony syrtyndaghylar da, týgeldey Bolmys kórinisteri. Bolmys sheksiz, bir jәne birtútas degenimiz osy. Bolmysty qazaq Alla, Qúday, Tәnir dep atasa, al basqa halyqtarda da ózderining kóptegen ataularyn bilemiz. Biraq barlyghynyng maghynasy bir – Bir Bolmys. Sondyqtan, Bolmysty tanysaq Allany  tanimyz.

Alla taghala degenimiz ne, nemese Ol kim? Búl súraqtyng jauabyn

«Abaydyng ruhany múrasy» atty enbegimizde tolyghyraq bergenbiz. Osy joly qysqasha toqtala keteyik. Abay ózinin   otyz segizinshi sózinde bylay dep jazady:

Biz Alla taghala «bir» deymiz, «bar» deymiz. Ol «bir» degenning ózi aqylymyzgha úghymnyng bir tiyanaghy ýshin aitylghan sóz. Bolmasa ol «bir» degenning ózi Alla taghalagha layyqty kelmeydi.

Búl sózderden Alla taghalanyng sheksizdigin, bizding aqylymyzdan tys jatqanyn týsinemiz. Abay әri qaray sózin jalghastyryp, ózining tereng oilaryna týsinik beredi. «Ol «bir» degen sóz Alla taghala ghalamnyng ishinde, ghalam Alla taghalanyng ishinde», – deydi. Alla taghalanyng týrli aspektilerin, sonymen birge, býkil bolmys ómirining kórinisterin beretin, olardy terenin kórsetetin búl sózderding keng maghynalary bar.

Alla taghala ghalamnyng ishinde. Abaydyng «Alla taghala ghalamnyng ishinde» degen sózi, sýtting әrbir bólshegi sýtting ishinde bolghany tәrizdi, Alla taghala da Ózining jaratqan týrlerining barlyghynyng ishinde ekenin bildiredi. Allanyng búl aspektisi Onyng әlemdi qalay jaratyp, qalay basqaratynyn týsinuge mýmkindik beredi. Alla taghala ghalamnyng ishinde bolsa, onda Ol ghalamnyng bir bóliginde ghana emes, onyng barlyq bóliginde bolugha tiyisti. Ol makrokosm men mikrokosmnyn, yaghny ghalamnyn, әrbir týkpirinde, barlyq bólsheginde, әrbir atomnyng ishinde, sonymen birge, әrbir jan iyesining jýreginde boluy kerek. Býkil Bolmysty qamtityn múnday tereng úghymdy tek qana ruhany dengeyde, jýrekpen týsinuge boldy.

Alla taghala әrbir atomnyng ishinde, әrbir jýrekte bolghandyqtan, Ol barlyghyn biledi, barlyq qúbylystyng sebebi, jәne әlemdegi barlyq qúbylysty Ózi basqarady. Býkil әlem osy sebepten ýilesimdi. «Alla ishindi aitqyzbay biledi, oila» deydi Abay. Alladan eshteneni jasyrugha bolmaydy. Ne bolmasa, «Qúdaysyz shópting basy da qimyldamaydy» deydi halyq. Jaratushygha tilek aityp, ne bolmasa ishtegi syrdy jasyryp ta keregi joq. Sebebi, Ol ishindi aitqyzbay biledi, jәne әrkimge ómirge keregining barlyghyn әuelden bergen, jәne sheksiz rahymdy, meyirimdi bolghandyqtan, barlyq tilegindi uaqyt kelgende oryndaydy. Ómirdegi barlyq әsem, súlulyq, nemese neshe týrli aqyl jetpes tabighattyng kýrdeli qúbylystarynyng barlyghy da Alla taghalanyng sheksiz hikmetterinen payda bolady. Alladan eshteneni jasyrugha bolmaydy – Ol barlyghyn bilip, qadaghalap otyr.

Jýrekte ghalamnyng ishindegi Alla taghalamen birge, Onyng jogharghy quaty jan da ornalasqan. Jan jýrekte ornalasqany turaly «Onan song jýrek aitypty: «Men — adamnyng denesining patshasymyn, qan menen taraydy, jan mende meken qylady, mensiz tirlik joq» deydi Abay. Jandy osylay basqaryp, Alla býkil jan iyelerining ómirin baghyttap otyrady. Alla men jannyng baylanysyn úyat deymiz. Úyat adamnyng ishki tiregi. Ol neghúrlym kýshti bolsa, adamgershilik te solghúrlym joghary bolady.

Úyat arqyly Alla jandy, yaghny adam ómirin basqarady.  Jýrektegi Alla kinәrәt isterden aulaq etip, adamdy dúrys jolgha salyp, Bolmyspen qayta biriguge mýmkindik jasaydy. Abaydyng «Týp IYege qaytu» degeni osyny bildiredi. Ókinishke oray, jan nәpsimen bylghanghan kezde tәn qúmarymen adam balasy úyatyn úmytyp, Allagha baghynbay búrys jolgha týsip ketedi.

Ghalam Alla taghalanyng ishinde.

Abaydyng búl sózi panteistik kózqarasty, sonymen birge, Qúdaydyng impersionaldyq (túlghasyzdyq), yaghny әlemdik kórinisin bildiredi. Sýtting әrbir bóligi onyng ishinde bolghany tәrizdi, Alla taghalanyng әrbir bóligi, yaghny býkil ghalam Qúdaydyng ishinde. Sýtting әrbir bóliginen sýtting ózin biletinimiz tәrizdi, ghalamnyng әrbir kórinisinen Qúdaydyng Ózin tanimyz. Ruh bólinbeytin bolghandyqtan, Qúdaydyng bólikteri Onyng Ózinen aiyrmashylyghy joq degen úghymdy bildiredi. Sondyqtan әlemdegi әrbir jan iyesi, hayuanattar әlemi, tabighat kórinisterining barlyghy Qúdaydyng týrli kórinisi bolyp tabylady. Býkil әlem, onyng ishinde men de, sen de Bolmys kórinisteri. Men ózim әlemning basqa kórinisterimen birtútas bolghandyqtan, olarmen birgemin. Sondyqtan, basqagha jasaghan qiyanatym  mening ózime jasaghan qiyanatpen birdey.  Osylay, Abay bergen «Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep» degen qaghidasyna kelemiz.

Sonymen birge, Qúdaydyng jaratushy quaty, yaghni, Núry da osy ghalamnyng ishinde. Qúdaydan basqa eshtene de joq. Osy sebepten, «Qúdaydan basqa da bar» degen úghym islamda Allagha serik qosu, kýpirlik  bolyp tabylyp. Ghalamnyng barlyq kórinisteri osy Núrdan payda bolghanyn bildiredi. Onyng Jaratushy quatyn bildiredi. Býkil ghalam osy Quattan payda bolady.

Allanyng Quaty, yaghny Núry jogharghy jәne tómengi әlemderden qúralady. Olar birimen biri tyghyz baylanysta, jәne jogharghy әlemder tómengilerdi baghyttap, basqaryp otyrady. Osylay adamzat qoghamy men nәzik әlemderdegi aruaqtar, perishteler arasynda baylanys  ornaydy. Perishteler tabighat kórinisterin, jәne adamzat ómirin rettep, baghyt beredi. Tipti, ólgen adamdardyng aruaqtary da úzaq uaqyt qoghammen baylanysyn ýzbeydi. Olar birine biri әser etip, ózara kómekterin berip otyrady. Barlyq baylanystar qozghalys arqyly bolady.

Bolmys birtútas. Ghalamnyng búl tútastyghy onyng bir Alla taghalanyng ishinde bolghanyna negizdeledi. Ghalamnyng bir bólshegi bolghandyqtan, әrbir adam Bolmyspen tútastyqqa úmtyluy kerek. Imandylyq negizi degenimiz osy. Árkim osylay Bolmyspen birigip, ómir maqsatyna jetedi. Týp IYege qaytady.  Búl úghymnan óte manyzdy tújyrym shyghady. Eger adam ózining bilmestiginen oghan keri әreket etip, tútastyqty búzatyn bolsa, onda ol qarymta zandylyghy boyynsha ózine tiyesili jazasyn alady. Adamnyng búl qúldyrau joly. Abaydyng «Birindi, qazaq, biring dos kórmesen, isting bәri bos. Malyndy jaugha, Basyndy daugha qor qylma, qorgha, tatulas» degen sózi tegin aitylmaghan. Bolmys zandylyghy bolyp tabylatyn birlikke Abay osylay shaqyrady. Qoghamnyng barlyq shyrghalany, onyng ydyrauy, otbasynyng býlinui tәrizdi barlyq shyrghalandardyng sebebi Abaydyng kórsetken osy Bolmys birligin búzudan shyghady.

Allanyng túlghalyq qasiyetteri.

Alla taghalanyng túlghalyq kórinisinen ghalamnyng hikmetterin, sheksiz әraluandyghyn týsinemiz. Álem kórinisterining sheksiz aluandyghynyng sebebi nede? Onyng sebebi Allanyng sheksiz erkindigi men qalauynda jatyr. Búlar túlghalyq qasiyetter. Alla taghala Ózining sheksiz erki men qalauy boyynsha sheksiz aluan tabighat kórinisterin jaratady. Abay Allanyng basqa da túlghalyq qasiyetterin beredi. Ol otyz segizinshi sózinde bylay deydi.

«Alla taghalanyng sipattary: Hayat (Ómir, Tirlik), Ghylym, Qúdiret, Basar (Týsinu, Bilu, Qabyldau), Sәmigh (Estushi, Tyndaushy), Irada (Tilek, Maqsat, Qalau), Kәlam (Sóz, Til), Tәkin (Tudyru, Jasau, Bar qylu)». Búl segiz sipat Qúdaydyng túlghalyq kórinisin beredi. Yaghni, Jaratushyda túlghalyq qasiyetter bolghandyqtan, Onyng jaratqandarynda da túlghalyq qasiyetter bar. Álemdegi barlyq jan iyelerining túlghalyq qasiyetteri Alladan shyghady. Alla taghala túlgha bolghandyqtan, Onyng jaratqandarynyng barlyghy da túlghalar.

Túlghanyng negizgi belgisi erik pen qalau bolyp tabylady. Jan sheksiz bolghandyqtan, onyng erki men qalauy da sheksiz. Sondyqtan, әlemdegi túlghalar sheksiz, әlem kórinisi de sheksiz. Ómirde birdey jan iyesining boluy mýmkin emes. Tipti bir aghashtyng japyraqtarynan da tiyanaqpen qaraghan adam aiyrmashylyqtar tabady. Osylay әlem qúbylystarynyng san aluandyghy tuyp, olar qozghalys arqyly ómirdi tudyrady. Ómir degenimiz osy sansyz kóp túlghalardyng ózara qarym-qatynasy.

Álem zandylyghyn Qúday jasaghanymen, Ol búl zandylyqtan tys jәne oghan aralaspaydy. Abay búl turaly «Aurudy jaratqan Qúday, biraq, auyrtqan Qúday emes» deydi. Bolmystyng әdilet zandylyghy boyynsha óz erkimen jasaghan әreketi ýshin jan sybaghasyn, yaghny qarymtasyn alady. Qúday sheksiz rahymdy jәne meyirimdi bolghandyqtan, Ol jannyng erkin shektemey, әreketine tolyq erik beredi.

Abay kórsetken Bolmystyng birligin úmytqan kezde týrli aghymdardyng tartysy bastalady. Osylay býgingi dinaralyq qayshylyqtardyng negizgi sebebin kóremiz. Sondyqtan, tәnirshildik men islamnyng arasyndaghy alausyzdyqty basu ýshin eng әueli Bolmysty dúrys týsinip, Onyng birligin qabylday biluimiz kerek. Sebebi, búl barlyq qayshylyqtardy sheshu joly bolyp tabylady.

Tәnirshildik pen islam qayshylyqtaryn sheshu jolyna bir top maqala dayyndaldy. Kelesi taqyryp osynyng jalghasy bolady.

Dosym Omarov,

abaytanushy, teolog

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2272
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2624
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2644
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1716