Beysenbi, 27 Qantar 2022
Ádebiyet 4869 10 pikir 19 Tamyz, 2021 saghat 13:26

Sýiinbay men Qataghannyng aitysy turasynda...

Internet jelilerinen osy aitysty erekshe shabytpen jyrlaghandardy jii kórip qalam, solardyng kóp sózderine kýle qaraymyn da... Nege deysizder ghoy, onda ózderiniz de zer sala qaranyzdar, әlhissa, әlgi «shabyttanghyshtar» sózderin bylay bastaydy: «...1847 jyly qyrghyzdyng belgili manaby Ormanhan sheshesine as berip, soghan Tezek Tóre, Bóltirik sheshen, Sýiinbay aqyn barghan eken. Asty patshadan shen alghan Qara Bәitik basqaryp jýr eken...Sýiinbaygha botam depti...Áy Tezek, ana aqqúba bala Sýiinbay emes pe...Tezekten búryn sóz bastapty...Qazaqtar aldynda orystyng generalyn óltirip, bes myng әskerin qyryp tastapty...Sýiinbay bulyghyp qalghanda Bóltirik, әy tórem, ne Sýiinjan sóz tappay otyr deysing be, qane aita ghoy depti-mys...», qoyshy t.s.s. mys-mystar... Eng keremet-qyzyghy soghan jauap-komment jazghyshtardyng «bәrekelde, ata sózi...aruaghynnan ainalayyn...» dep eliretinderi!

Aynalayyndar-au, sәl oilanyp sóilesendershi! Búl birinshiden auyz әdebiyeti, tarihy naqty silteme bola almaydy! Ol kezde eshkim de diktofon ústap, kameragha týsirip alghan joq, úrpaqtan úrpaqqa jyrlaushylardyng aituymen jetken, sondyqtan kóptegen qospalardyng boluy zandylyq ta. Biraq, olardy mýlde joqqa shygharugha da bolmaydy, óitkeni әr anyzdyng týbinde, bastauynda bir oqighanyng túrghany anyq, sondyqtan halyq sózine qúlaq sala otyryp, ony tarihy qújattarmen salystyra zerttegen jón. Sýiinbaydyng naghyz jyr sýleyi ekendigine eshkim de kýman keltirmeydi, sebebi, Jambyl bastaghan bir top aqyndar ony ózderine ústaz sanap ketti emes pe!

Aytystyng alghashqy qaghaz betine týskeni ýshin (1935), jinaqtaghan Iliyas atamyzgha rahmet aituymyz kerek! Onda Qataghan adam aty ma, ru aty ma, naqty jauap berilmegen jәne «qyrghyz yrchysy yrlasa, qyrghyz, al, qazaq jyrshysy jyrlasa qazaq jendi dep aitady» delingeni de bar. Qazirgi núsqalary sol núsqanyng ózgertilgen, óndelgen, «shabyttandyrylghan» týrleri.

...Hosh delik, qazirgi «aytqyshtardyn» basty qatelikterine kóz salyp kórelik! Aynalayyndar-au, birinshiden uaqytqa qarasandarshy, 1847 jyly Kenesary, Nauryzbay bastaghan 2000-nan astam sarbaz sol jaqta sheyit bolyp jatsa, kóptegen jigitter, qyz-kelinshekter tútqyn bolyp qolgha týsip jatsa, qaydaghy as, qaydaghy toy!? Ol uaqytta Reseyding Qoqandy, Qazaq-Qyrghyzben qosyp jaulau soghystary jýrip jatsa, qaydaghy shen-shekpen?

Ekinshiden, qazaq-qyrghyz,  ata salt boyynsha, әiel adamgha at shauyp, aitys úiymdastyryp «As» bermeydi, onday astar jasy kelgen, syily aqsaqal adamdargha ghana arnalady. Ýlken astar el-jerding dauly mәselesin de kelisip sheshetindey mәmlege ynghaylystyryp jiyn-sezd týrinde úiymdastyrylady.

Ýshinshiden, Sýiinbay (1815-1898) jasy otyzdan asqan jigit aghasy bolsa, qaydan bala bolady? Ol kezde otyzdan asqan degeniniz orta jas degen sóz! Onday jastaghylardy bala dep jýrgender qazirgi myna jetile qoymaghan bizder!

Tórtinshiden, qaydaghy general, qaydaghy bes myng orys soldaty, ol kezde, Kenesary opat bolghan son, bizding elder ómir aghysynan qalyp, erligin joghaltqan halyqpyz, moyyndauymyz kerek, jalghan namys qajet emes! Mysaly, býtkil Tashkent qamalyn alugha jasalghan birinshi shabuylda 1550 soldat, al, ekinshi qala qúlaghan shabuylda 1920 soldat pen kazak-әskeri qatysqan, ondaghy bar shyghyn 25 soldat. Oilanyp qoyyndar!

Besinshiden, Tezek Tórege, yaghni, dýiim eldi basqaryp alyp barghan basshylaryna  «әi, ói...» dep, «qaramay birinshi sóz bastapty...» degender, ata-baba saltymyzda joq, anayy-dóreki mәdeniyetsizdik bolar edi! Ondaygha qazaq balasy eshqashan barmaghan, birdeme aitqanda, ózimizge, bar halqymyzgha keletin úyatymyzdy saqtay bileyik!

...Ýlken astyng da bolghany, onda Sýiinbay Qataghan-Arystanbek aqyndy jenip, jýldeli qaytqany da ras bolar, el beker aitpaydy ghoy, tek qana uaqytyna, aitylghan sózderge oily týrmen qaraghan abzal!

Meninshe, onday as qazaq-qyrghyz arasy jaqsaryp, jalpy Orysqa tolyqtay baghyna bastaghan 1870 jyldarda ótken bolar! Tatulasugha da eki aghayyndas el әrqashanda niyetti ghoy, sondyqtan aitysta Kenesary-Nauryzbay oqighasy aityluy mýlde mýmkin emes!

Bizding Altynemel ónirining shaldary da aitatyn ol әngimelerdi, osydan elu jyl búryn estigenimizding qysqasha nobayy bylay: «...Kenesarydan keyin birtalay uaqyttan son, qyrghyz-qazaq ózara kelisimge kelu niyetimen Han Tezekke «qyryq jyldyq jaulyq jaulyq bolmas, eki elding arasyn tatulastyralyq» dep sóz salyp, Shabden batyrdyng әkesine (atasyna) arnalghan ýlken asqa sauyn aityp shaqyrypty. Tezek Tóre maqúl kórip, aitysqa Sýiinbaydy, kýreske bauyry Ákimbekting (Ablay-Qúlannyng úly) Serghazysyn aldyn-ala shaqyrtyp, әbden dayyndapty. Altyn Emel elindegi belgili jýirik «Arda kýren» týrikpen-Sybanqúldyng aty eken, sony bapker jaghalbayly-Tórebay men Syrghabay synshy jaratypty. Atynyng bәigeden ozyp kelui degenimiz, ol kezde kimge bolsa da ýlken abyroy, ataq. Ol degenimiz hannyng abyroyy degen sóz, óitkeni, tóre túrghanda naqty shyn at iyesining esimi ondayda auyzgha da alynbaydy!

Atqa arnauly kiyiz ýy tigilip, kýzetshi qoyylady, ony kórgen qyrghyz synshylary «Tezekting aty shyn jýirik, biraq bәigeden keler-kelmesi ekitalay. Óitkeni, búl attyng tughan aghasy bar eken, ekeui qosyla shapsa, esh bәigening aldyn bermes», - depti. Ol sóz sol sәtinde hangha jetkiziledi.

Álgi sózdi estigen tóre sol týni jigitterin elge attyng aghasyn alyp keluge attandyrypty. Ol attyng aghasy degen rasymen bar eken, biraq ýiirde jýrgen aighyr eken. Tórege qarsy sóileu, qarsy túru degen ol kezde bolmaydy. Sonymen, aighyr jetkizilip, atqa arnap tigilgen ýide biraz demaltylady...

At aidalyp ketken son, aitys, kýres bastalghanda qyrghyz aqyny qatty ketip, Sýiinbay jauap qatpay biraz otyryp qalypty. El kýle bastaghanda shydamaghan Tezek: «Sóile, qoryqpa!» dep qamshymen salyp jibergende, Sýiinbay «qashyrma tórem qanyndy»... dep sarnay jónelip, qyrghyzdar әreng toqtatyp, bas jýldeni beripti.

Serghazy paluan da qyrghyzdyng týie paruanyn jenip shyghyp, bas jýldeni alypty. Bәigeden eki at qúiryq tistesip qatar kelipti, biraq әbden zoryqqan aighyr aqyry onalmay, Ileden beri sýiretpe-salmen ótken jerde qúlap, sodan túrmapty. Tezek ony sonda kómgizip, basyna tas ýidiripti. Sóitip, bar qazaqty bastap barghan Tezek Tórege paluany jenip, aty bәigeden kelip barlyq ýlken abyroy búiyrghan eken...»

...Shynymdy aitsam, myna qazirgi «jyrshy-yrchylardyn» sózderine qaraghanda sol qarapayym shaldardyn, adam attaryn da úmyt qaldyrmay aitqan sózderi qúlaqqa nanymdy, tarihy oqighalargha da say keledi. Qaranyz, Kenesary oqighasynan keyin de Ystyqkólge talasqan qyrghyzdar ózara bir-birimen jaqsy bolghan joq, myna qazirgi bizdikiler aityp otyrghan sarybaghysh-Orman manap, 1853-54-terde «Búghylardyn» qolynan qaza tapty. Al, Shabden batyrgha kelsek, bereke-birlikke qyrghyzdy ghana emes, qazaqtardy qosa shaqyrghan, onday ýlken as úiymdastyruy әbden mýmkin, negizi, 1912 jyly qaytys bolghan, belgili adam.

...Qazirgi aitysty jyrlaushylardyng Tezek Tórening jeke basyna til tiygizip, bir shalyp, «kemsitip» qalugha qúmartularynyng esh qajeti joq dýniye! Onyng bәri keshegi «Qyzyl iydeologiyamen» ketken sózder, aldymen, sonyng sarqynshaqtarynan әli ada bola almay kele jatqan óz miymyzdy tazartyp alghanymyz jón au!

Jalpy, aqyndardyng tóreni «masqaralap-jamandaghandaryna» kelsek, tura solay «aytty» degen aqyndardyng basqa shygharmalarynda «aynalayyn han iyem, aruaqty erding balasy...t.s.s..» degen siyaqty syilasymdy sózderdi kezdestiremiz. Olay bolsa, asyl men masyl sózderding jigin ajyratyp, oilanyp sóilegenimiz dúrys bolar.

Kommunistik ýgit arqasynda, Tezekti «jamandaghysh» aqyndardyng biri Baqtybay aqyn dep jazylyp, qúlaghymyzgha sinirildi, alayda, jalpaq «Jalayyrdyn» bas aqyny deytindey, ata-baba saltyn, dәstýrin boyyna sinirip ósken Baqtybay, ózi túrmaq, әkesinen de әldeqayda jasy ýlken adamgha til tiygizip, dórekilik kórsetui mýmkin be? Qalay oilaysyzdar, sonday kórsoqyr, nadandardyng qataryna sózi jarqyldaghan, esti Baqtybay aqyndy jatqyzugha bola ma? Joq der edik, ol kezde de, qazir de kózi qaraqty, әdep saqtaghan qazaq balasy onday әdepsizdikke mýlde barmaydy!

Tezekting «abyroyyn aimanday etip tókti» dep qúlaghymyzgha qúighan aqyndardyng biri – Sýiinbay degenning de týk te maghyna-shyndyghy joq! El aitatynday, Sýiekeng sezdi me eken, tóremen songhy kezdeskende «Tórem au, jerde de ýn, kókte de ýn joq, Sayraghan ólip ketsek qyzyl til joq...» - dep qimay qoshtasqan eken. Al, tóre búl ómirden qaytqanda jyrlaghan joqtaulary erekshe, sózi ashy ókinishke toly, dramalyq poema deytindey óte kýrdeli shygharmalar. Osy joqtaulardaghy adamnyng say sýiegin syrqyratyp, Tezek Tórening bar ómirin jipke tizgendey etip «qayran mening han iyem» dep jyrlaghan Sýiinbay aqynnyng sózderinen ekeuining arasyndaghy qanshama qimastyq niyetti birden bayqaysyzdar!

Osy ýrdis, kezinde  jalghasyn tauyp, Tezekting ózi aitqanday «Sýiinbay, maghan sening ózing kerek, Shyndyqty betke aitatyn sózing kerek...» degenindey Sýiinbay da, Saparghaly aghamyz jazghanday, tóreni óle-ólgenshe auzynan tastamay «Otyzda orda búzghan dýldýl edim, Ály menen Tezekting búlbúly edim...» dep eske alyp, qimas sezimmen jyrlap ótkeni anyq.

Qazirgi kezdegi biylik basyndaghylar mýlde aita almaytyn, ózin synaghandardy kótere almaytyndargha Tezekting ózin maqtaghandy «...maqtauymdy kelistirdin, endi datta...» dep búiyratyny, syndy kótere alatyny, odan qorytyndy shyghara alatyndyghy dәp qazir erekshe ýlgige ainalugha tiyis dep auyz toltyra aita alamyz!

Tezek Tórening ózi de ýlken aqyn, kóp jaghdayda ózine óleng aitqan aqyndardyng shama-sharqyn, sóz barysyn synap, bayqau ýshin, bastyrmalatyp, mysqyldap, týrli-týrli, kóp jerlerde ór dәrejedegi ólenderimen búrqyrata qúiyndatyp otyrghandyghyn da sezine bilgen jón. Mine, sonday synaqtardan sýrinbey ótken shyn jyr sýleylerding biregeyi de Sýiinbay aqyn! Olay bolmasa, Tezek Tóre ony halyqaralyq dengeyde deytindey aitystargha aparyp, qyrghyz aqyndarymen aitystyrar ma edi?! Sol ýshin jana kózqaraspen zerdelep qarau, ótirik pen shyndyqtyng arasyn taba bilgen tura.

Búl jerde «Iliyastyng tóreni qanaushy retinde kórsetip jazghandary da shyndyqqa janaspaydy ma?» degen súraq tuyndauy әbden mýmkin! Oilanynyzdar, Iliyastyng 1935-37 jyldardaghy ómiri, ol kezdegi sayasat qanday edi! Sosializmdi dәriptegennen basqa bir auyz sóz aitugha bolar ma edi? Birde qyzyghyp, 1940-50 jyldary shyqqan «Orman sharuashyly» oqulyghyn oqyghanym bar, sonda «aghashtar da kapitalister siyaqty ómirge-dýniyege talasyp, bir-birin túnshyqtyrady...» degende qayran qaldym! Arnayy ghylymi-oqulyqtyng ózi sonshama sayasilandyrylsa, mәdeniy-sayasiy-әdeby taqyryptarda qalay jazu kerek boldy desenizshi!

Biyl, Tezek Tórening 200 jyldyq qarsanyndaghy jazbalarymdy oqyghan qyrghyz aghayyndardan tórening әieli Tóretaydyng Mamyrqúl atty bauyrynyng úrpaqtary habarlasyp, menimen jolyghyp, basyna baryp dúgha etip qayttyq. Solar: «Men aityluu Tezek Tórónýn kyrgyz aiely Tórótaydyn tórkýný iniyleriynen bolobuz. Biz Ystyk-Kólduk bugulardan bolobuz. Tezek Tóróó bizdin jezdebiyz...» dedi. Sonau 200 jylgha juyq uaqyt búryn úzatylyp ketken әpkelerin әli úmytpay, shejirelerinde «Qazaqtyng ataqty súltanyna úzatylghan әpkemiz eki elding auyz birligine dәneker bolghan...» dep osy uaqytqa deyin esterinde ústap jýrgen qyrghyz aghayyndardyng qanshyldyghyna, bauyrmashyldyghyna tәnti boldyq! Al biz she, «qolda barda altynnyng qadiri joq» degendey, keybirimiz sol asyl babamyzgha qyryn qarap, qisyq sóileuge qúmarmyz.

...Qalay bolghanda sol zamandaghy osy Jetisudyng bar iygi-jaqsysynyng esimi Tezek Tóremen baylanysty aitylatynyn esten shygharmaghan abzal. Búnyng bәri de sol zamanghy atalarymyzdyng etene syilas bolyp, bir-birine әrqashan qol úshyn sozugha dayyn bolghandyqtarynyng belgisi. Atalarymyzdyng tóresin «aldiyar» dep syilaghany, Shynghys dәuirinen jalghasyp kele jatqan ýrdisi emes pe?! Biz qazaq ejelden aruaq syilaghan, onyng ishinde aty shyqqan atalardyng aruaghyn erekshe pir tútqan halyqpyz! Sondyqtan, ata-saltymyzdy saqtay bileyik! Keybir oiy tayazdar siyaqty, tóre dese tyjyryna qalmay, ata-babamyzdyng qalyptastyrghan dәstýrimizge say, búrynghy tóre әuletinen shyqqan asyl tektilerimizdi de ardaqtay bileyik! Qazirgi kýnde tórelerding tek qana jalpaq qazaghymyzdyng bir qúramdas bóligi, sol qazaqty qúraytyn, ajyramas bir ruy ekenin týsine bileyik.

Eshkim de handyqqa talasyp jatqan joq, tek qana ótken atalar aruaghyna til tiygizbegey, sol asyl dәstýrdi saqtay otyryp, jastardy ghylym-bilimge tәrbiyelegenimiz dúrys bolar. Ótken ótti, qazirgi kýnde elimizding ghylymdyq-tehnikalyq progress jolyna týsui ýshin, enbek etu aldynghy kezekte! Oghan qosymsha, barymyzdy baghalay bilip, keler úrpaqqa asyldarymyzgha shang juytpay, kirletpey, esimderin ardaqtap jetkizuge de mindettimiz...

Azken Altay

Jetysuskiy

Abai.kz

10 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 6134
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7968