Seysenbi, 28 Qyrkýiek 2021
Ayqay 4704 12 pikir 25 Shilde, 2021 saghat 12:22

Refkenes «Reforma» degenning ne ekenin bile me eken?..

Últtyq qoghamdyq senim kenesining úsynysy boyynsha Preziydent Qasym-Jomart Toqaev  zang shygharu bastamasy tәrtibimen Mәjilisting qarauyna 17 zang jobasyn jiberip, qabyldady. Sonday-aq, 3 Jarlyq pen 18 Qauly shygharyldy.

Aqorda múny «Sayasy reforma» dep esepteydi әri halyqqa solay týsindiredi.

Áriyne, búl bastamalardyng «Sayasy reforma» dep ataugha tatityn tústary da bar. Biraq, olardyng kóbi sayasatqa belgili dәrejede yqpal etetin zandar ghana.

Atap aitar bolsaq, auyl әkimderin saylau tikeley – dau joq, sayasy reforma!

Jerdi sheteldikterge satugha salynghan tiym da dәl solay – sayasy reforma! Tarihy sheshim!!

Al, Mәjilis deputattaryn saylau kezinde sayasy partiyalardyng ótu shegin 7-den 5%-ke deyin tómendetu men saylau bulleteniderine «Bәrine qarsymyn» degen tarmaq engizu – saylau sayasatyna belgili dәrejede yqpal etetini shyndyq. Biraq, týbegeyli «Sayasy reforma» deuge kelmeydi.

Onday normalardy, alystaghy damyghan memleketterdi aitpaghanda, jaqyn otyrghan kórshi elderding qatardaghy deputattary da engizip jatqanyn kózimiz kórip otyr.

Sonymen birge, partiya tirkeuge qajetti tómengi shekti 40 mynnan 20 myng adamgha týsiru de – solay.

Sebebi, osy norma engenimen, әli birde-bir jana partiya tirkeuden ótken joq. Eski partiyalardyng atyn auystyryp, «ildaldalap» kelemiz.

Eger, Saylau bulletenderine partiyalar úsynghan ýmitkerlerding aty-jóni jazylyp, onyng qasyna dauys beru belgisin qoyatyn kәtekshe ornalastyrylsa, sóitip partiyalar úsynghan ýmitkerlerding ishinen saylaushylardyng óz tandauyn jasauyna mýmkindik berilse, sonday-aq bir partiyanyng Mәjilisten 51%-ten artyq oryn aluyn shekteytin norma engilse, búl – naghyz tolyqqandy «Sayasy reforma» bolar edi.

Taghy bir mysal.

Kóshi-qon – Elbasynyng eng úly enbegi.

Qazirgi tanda Qazaqstangha es qatyp otyrghan Qúlybaevtar emes, qandastar. Bolashaqta da osy elding tiregi — shetten kelgen qazaqtar bolady. Qúlybaevtar erteng shetelge qashyp ketui mýmkin, qandastar Qazaqstannan eshqashan eshqayda kóshpeydi! Kóshse de, Otany men últynyng qamy ýshin kóshedi!!!

Eger, Túnghysh Preziydentting alystaghy aghayynda Otanyna oraltu jolyndaghy osynau erligin óz dengeyinde baghalap, memleketting qauipsizdigi men dauy ýshin eng qajetti strategiyalyq baghyt retinde týsinip, Qazaqstan Respublikasynyng konstitusiyasyna shettegi qandastarymyzgha ózge elding azamattyghynda boluyna qaramastan jenildetilgen tәrtippen Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn aluyna qúqyq beretin norma engizilse, búl - «Sayasy reformanyn» shyny bolyp tabylar edi.

Dәl osynday norma Qyrgyz Respublikasy Konstitusiyasynyng 51- berenesi, 3 tarmaghynyng ekinshi bóliginde «Kyrgyz Respublikasynyn chegiynen tyshkary jashagan kyrgyzdar bashka mamlekettin jarany bolgonduguna karabastan jónókóilóshtýrýlgón tartipte Kyrgyz Respublikasynyn jarandygyn aluuga ukuktuu» dep, bayaghydan jazuly túr.

Búl bastama qatardaghy jas deputat Ómýrbek Tekebaev jaghynan erte kóterilgenimen, sol kezdegi preziydent Asqar Aqaev tarapynan qoldau tappay kelgen eken. Asqar Aqaev «Islam Kәrimov renjip qalady...» dep, keri qaytaryp otyrghan. Tek, 2005 jyly Asqar Aqaev taqtan taydyrylghan song baryp, qaytadan deputat Ómýrbek Tekebaevtyng bastamasymen jәne yqpalymen Qyrghyz Respublikasynyng Konstitusiyasyna engizilgen.

Mine, sodan beri Qyrghyz Respublikasynyng Konstitusiyasy refrondom arqyly әlde neshe mәrte ózgertildi, biraq shettegi qyrghyzdardyng Qyrghyzstan azamattyghyn alugha qatysty qúqyghy shektelgen emes.

Kórdiniz be, Qazaqstannyng eng bay adamdarynyng alghashqy bestigine kiretin Timur Qúlybaev qandastarymyzdy qaralap, qazaq kóshin toqtatqysy keledi. Al, enbek jolyn auyldaghy ota mektepting fizika pәnining qarapayym múghalimdiginen bastap, bar bolghany Jogorku Keneshting birneshe kezek deputaty, bir mәrte Tóraghasy bolghan, onyng ózinde de qughyn men sýrginnen kóz ashpaghan qyrghyz jigiti ózining shette jýrgen tughan últynyng bolashaq taghdyryn memleketting Konstitusiyasymen bekitip, sheship qoyghan.

Biz anau - mynau degenimizben, moyyndauymyz kerek, aiyr qalpaqty aghayyn dәl osy jerde Qazaqstannan at shaptyrym alda túr!

Óz basym Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstan Preziydenti bolyp kelgeli sayasy reforma jýrgen joq deuden mýlde aulaqpyn. Alghashqy qadamdar jasalyp jatyr. Eng bastysy, Ol kisining yntasy bar jәne ol ynta kýshti әri taza.

Sonday-aq, Preziydent Qasym-Jomart Toqaev auqymdy reformalar jasaugha qabletsiz nemese qauqarsyz deuden de alyspyn.

Qasym-Jomart Kemelúly – óte úlken túlgha. Ol ótken ghasyrdaghy әlemdik dengeydegi reformatorlardyng tәjiriybesi men ónege-ýlgisin kózimen kórgen, boyyna sinirgen kemeldi basshy, túrpaty bólek adam.

Gәp, Preziydent Qasym-Jomart Toqaevta emes!

Gap Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti janyndaghy Reformalar jónindegi joghary keneste bolyp túr!

Qasym-Jomart Kemelúlyn qospaghanda, Reformalar jónindegi joghary kenes mýsheleri «Reforma» degenning ne ekenin bile me eken ózi?!

Olardyng múrny reformanyng iyisin de seyzbeytin shyghar, bәlkim!?

Olardyng «Reformasy» – ózderine ynghaly «Últtyq jobalar» jasau, sol arqyly memleketting aqshasyn úrlau, tonau!

Osyghan deyin solay bolyp keldi. Osy beti kete berse, jәne de solay bolmaq!

Dәl osy jerde Túnghysh Preziydent Núrsúltan Nazarbaev birden oigha oralady.

Núrsúltan Ábishúly bar biylikti qolyna alyp, qazaqsha aitqanda, belden basyp otyryp reforma jasady. Jәne Ol jasaghan reformanyng sәtti bolghany sonday, su jana Qazaqstandy qúryp shyqty. Búl jaghynan alghanda, Elbasy Núrsúltan Nazarbaev Qytay reformatory Den Syaopinnen artyq bolmasa, kem týsken joq! Álem tarihyna jana bet, qazaq tarihyna tyng tarau qosty!

Menshe, «Kýshti Preziydent – yqpaldy Parlament – esep beretin Ýkimet» formulasy qaghaz jýzinde qalmau ýshin, Preziydent Qasym-Jomart Toqaev ta beldi bekem buyp, dәl Núrsúltan Nazarbaevsha qadamdar jasauy kerek!

Reformanyng ýlgisin syrttan izdep әure boludyng jәne syrttan aqylshy shaqyrtudyng týk te qajeti joq, «Núr-Súltannyng núrly joly» jetip jatyr. Tek, erik pen jiger bolsa ghana bolghany...

Áytpese, Reformalar jónindegi joghary kenes memleketti uzurpasiyagha alyp baruy mýmkin!

Sol ýshin, Preziydent Qasym-Jomart Toqaevty synap-minegennen góri, Ol kisige býkil el bolyp, júrt bolyp júdyryqtay júmylyp kómektesken abzal!

Auyt Múqiybek

Abai.kz

12 pikir