Seysenbi, 28 Qyrkýiek 2021
Didar-ghayyp 3199 0 pikir 19 Shilde, 2021 saghat 17:20

«Aruanaday beyneng qaldy mәngilik!»

Osydan birneshe kýn búryn 64 jasqa qaraghan shaghynda esimi býkil qazaq eline belgili aqyn, aitysker, Respublikalyq aqyndar aitysynyng birneshe mәrte jýldegeri Hansha Raisova dýniyeden ótti. Qaraly habardy aqynnyng qyzy estirtken.

Hansha Raisova 1956 jyldyng 5 qazanynda Almaty oblysynda dýniyege kelgen. Almaty pedogogikalyq uniyversiytetin «Buhgalterlik esep» jәne «Qazaq әdebiyeti» mamandyqtary boyynsha tәmamdaghan. Respublikalyq aitystardyng birneshe mәrte jýldegeri, Halyqaralyq YuNESKO syilyghynyng laureaty, aqyndar mektebining ústazy, Almaty oblysynyng qúrmetti azamaty.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev kórnekti mәdeniyet qayratkeri, respublikalyq aqyndar aitysynyng birneshe dýrkin jýldegeri, Almaty oblysynyng qúrmetti azamaty Hansha Músabayqyzy Raisovanyng dýniyeden ótuine baylanysty kónil aitu jedelhatyn joldady.

«Hansha Músabayqyzy 1980-1990 jyldary aitys óneri qayta jandanghan tústa jarq etip kóringen aqyndardyng biri edi. Ol mәdeny qúndylyqtarymyzdy jәne ruhany qazynamyzdy dәriptep, el ishindegi jәne halyqaralyq jyr sayystarynda jýldeli oryndardy jenip aldy. El-júrttyng airyqsha qúrmeti men yqylasyna bólendi. YuNESKO syilyghynyng laureaty atandy. Jas ónerpazdardy sóz zergeri bolugha baulyp, Jetisu ónirinde aqyndar mektebin qalyptastyrugha atsalysty.

Qazaqtyng aitys atty әdeby múrasyn órkendetuge mol ýles qosqan Hansha Músabayqyzynyng jarqyn beynesi úmytylmaydy. Halqymyz belgili aqynnyng esimin әrdayym ardaq tútady, – dep jazylghan Preziydentting jedelhatynda.

Abai.kz aqparattyq portalynyng újymy atynan marqúmnyng tughan-tuystary men jaqyndarynyng qayghysyna ortaqtasyp, kónil aitamyz.


Quat Qayranbaev:

Aqyn Qanyshanyng ruhyna

Qapal jaqtan,
Aqyn-Sara elinen,
Aqeshki men Bayanjýrek tórinen.
Aq jaulyq sap týskeninde aitysqa,
Alghashqy ret Sizdi sonda kórip em...

Jaman-jәutik jaqyndasa jay týstin,
Arzan qaljyng aitpaushy edi qayta ishkim,
Sahynada somdap Ana beynesin,
Atanyp eng Qanyshasy aitystyn!

Qolda barda qúny tómen altynnyn,
Dәl ózindey qúrmetteydi saltyn kim.
Qasiyetti dombyrany qolgha alyp,
Has ónerin óbektep eng halqynnyn.

Tirshilikting týitkil jayyn týie shyn,
Tyghyryqta taptyng sózding jýiesin.
Aq kiymeshek – amanat dep Anamnan,
Has ónerding qasterlep eng kiyesin.

Kezdering joq sasqan jәne tasqan da,
Jyghylmadyng taghdyr tómen basqanda.
Shiyr-shiyr jolmen jýrip kóterdin,
Qara ólennin qasiyetin aspangha

Ortamyzda jýrushi eding sәn qúryp,
Taghdyr solay,
taghy sóndi tanghy ýmit.
Qanysha әpke, jannat bolsyn mekenin
Aruanaday beyneng qaldy mәngilik!

Qazaqtyng Sary Tentegi Quanysh aqyn:

- Qazaqtyng aqyndar aitysy ónerining kóginde jarq etip kóringen aqyndardyng biri, tileulesim, aqyndar aitysynyng ystyghy men suyghyn birge kórgen kózkórgenim Hansha aqyn da ómirden ozdy...

Ol mәdeny qúndylyqtarymyzdy jәne ruhany qazynamyzdy dәriptep, Respublikalyq jәne Halyqaralyq aqyndar aitystarynda jýldeli oryndardy iyelenip, qúrmet men yqylasqa bólene bildi .

Jas daryndardy baulyp, bar kýsh-jigerin Jetisu ónirining aqyndar mektebin damytugha arnady.

Aqyndar aitystarynda kezdesken kezimizde emen-jarqyn oy bólisip, bir jasap qalushy edik...

Taldyqorghandaghy kitaphanada bolghan onlayn-kezdesuine әleumettik jeli arqyly qatysqannan keyin aqyndar aitysynyng keleshegi turaly biraz oy bólisip, pandemiya bitken song úsynysymyzdy aqyndar odaghyna úsynugha kelisken edik...

Beu, Jalghan-ay...

Qazaqtyng aitys ónerin órkendetuge mol ýles qosqan Hansha aqynnyng jarqyn beynesi úmytylmaydy. Halqymyz әrqashan aqyndarynyng esimin ardaq tútady.

Halqyma, aqyndargha, otbasyna, tughan-tuystaryna, Jetisu ónirining eline  qayghylaryna ortaqtasyp kónil aitamyn. El aman, júrt tynysh bolyp, qatarymyz siyremesin.

Jiyrma shaqty kýn baylanyssyz ónirge ketip qalyp em. Myna suyq habardy keshteu estip otyrmyn. Qazaqtyng aitys ónerinde oiyp alghan orny bar Hansha aqyn ómirden ozypty... Aytys auylynyng aqyndaryna, marqúmnyng otbasyna qayghyny bólisip, kónil aitam...

Múqash Seytqaziyev:

Bireuler qu baylyqty mansap etti,
Bireuler az ghúmyrda әn sap ótti.
.. Áselhannyng sonynan ile - shala,
Asyghys ana jaqqa Hansha ketti..

Baq taymasyn bazarly, ajarly elden,
Qayran qazaq, az emes qazang kórgen.
" Bizding koordinattardy atqylauda "
Momyshúly aitqanday ajal - mergen.

.. Búlt shalmauyn tiledik kók aspannyn,
Adaspauyn tiledik tau asqannyn.
.. Hansha aqyn biri edi jyr - otaudyn,
Uyghyn ong qolymen qadasqannyn.

Aqquynan airylsa kól dir etken,
Aqynynan airylsa el dir etken.
.. Jýirikterding biri edi-au aitystaghy,
Jetisudyng jalauyn jelbiretken.

Shildening erteng jana aptasy ma,
Úqsay ma ómir shahmat taqtasyna?
Úlytaudan qayghyryp kónil aitam,
Hanshanyng әuletine, otbasyna...

Abai.kz

0 pikir