Júma, 23 Aqpan 2024
Aytys 1503 8 pikir 13 Qarasha, 2023 saghat 15:19

Maqsat aqyn, Ózine bir sóz aitam, kel, kel jaqyn!

????????????????????????????????????

Jaqynda Astana qalasynda «AMANAT» partiyasynyng qoldauymen «Altyn dombyra» aityskerler alamany ótti. «Enbek – el yrysy» taqyrybynda ótken ýlken dodada Arqanyng aqyny Maqsat Aqanov bas jýldeni qanjyghasyna baylady. Ónertanushy, dәstýrli әnshi Erlan Tóleutay ózining әleumettik jelidegi paraqshasyna Maqsat Aqanovty qúttyqtap jazba qaldyrypty. Onda qazir qazaq aitys ónerindegi birqatar mәseleler tilge tiyek bolyp, últtyq ónerding keshegisi men býgini sóz bolady. Biz Erlan Tóleutaydyng jazbasyn qaz-qalpynda nazarlarynyzgha úsyndyq:

«Maqsatjan, «Altyn dombyran» qútty bolsyn! «Altyn dombyra» payda bolghaly dýrkin-dýrkin uahabitterding qolynan týspey qoyyp edi. Sonau jyly ashynyp «"Altyn dombyrany" nege tauyqtar alady?» atty maqala da jazdym. Esh qayran bolghan joq, Nazarbaev biyligimen birauyz uahabitter aiylyn da jiyar bolmaghasyn bәrin Qúdaygha tapsyryp, aqyryn kýtuge tura kelgen. Kýtude bir nyghmet bar, sonyng aighaghy osy jolghy – «Altyn dombyrany» uahabittermen basy esh pispey qoyghan qazaqy aqyn – sen alypsyn. Ónsheng arab túqymdy attardyng ishinen qazaqy jýirik bәigeden kelgendey shyn quanyp otyrmyn, Maqsatjan!

Óz basym seni qazaqy tanymdy hәm aitys aqynynyng babalardan qalghan dәstýri men sertin eshqashan satpaghanyng ýshin qadirleushi edim. Búl saghan onay tiygen joq, әriyne. Onyng ýstine qogham belshesinen batqan bylyqtardy, sonyng ishinde dinshildik derti de bar, ayausyz әshkerlep, kýlbiltelemey soyyp salyp qarap otyratyn aqkózdigine aitys jankýierleri tәnti bolghanymen, salafy kósemderining jiti baqylauy men solardyng yghymen jýrip-túratyn úiymdastyrushylar men qazylardyng saghan ishi jyly qoymaytyn; aralarynda jaqtasqysy kelgender bolghanymen olar da syn sәtte tәuekelge bara almay, púshayman bolatynynan da habardarmyz. Mine, býgin aitys ónerine tóngen qauip birjola seyilgendey, búl ónerding basyna ornaghan týnek zaman artta qalghanday – halqymyzdyng aitys ónerining tileuqorlarynyng barlyghy bir kisidey quanysyp, ózindi shyn kónilden, riyasyz qúttyqtasyp jatyr. Sening býgingi jenisin, keshegi Sýiinbay, Janaq, Shóje, Sherniyaz, Kempirbay, Týbek t.b. halyqshyl aqyndardan miras bolghan qazaqy aitys ónerining jenisi! Úzaghynan sýiindirgey!

Aytpaqshy, aitysty úiymdastyrushylargha da myng alghys! Sebebi bayqalyp túrdy – býgingi aitysta uahabiy-salafy aqyndar bolghan joq. Múnyng ózi ong nyshan! Búl últtyq iydeologiyanyng ong baghytqa bet búrghanynyng belgisi. Biylik, ondaghy el aghalary aitystyng memlekettik iydeologiyamyzdyng rupory bolugha tiyis birden-bir ruhany kýsh, avangard óner ekendigine kózi jete bastaghan synayly. Layym solay bolghay!

Áytpese, anau jyldary býrsiz biylik aidyn kýnning amanynda aitysty sәlәfiylerding qolyna berip qoydy emes pe! «Aytystyng әkesi» atanghan Jýrsin aghang sodan qúsa boldy. Endi qaytsin, Myrzekeng aitpaqshy, «Jasynanan balapanday baptaghan» aqyndarynyng denining sәlafy bolyp ketkenin attary atap túryp, efirlerden ashynyp aityp saldy da. Búl onyng janayqayy edi. Men biyliktegi uahabisterding odan aitysty qalay tartyp alghanyn, búl súmdyqtyng qalay «jýzege asyrylghanyn» Jýrsin aghanyng óz auzynan estidim. Býgin ol kisi de quanyp otyrghan shyghar. Qúday quat bersin ol kisige! Tezirek sauyghyp, ortamyzgha oralugha jazsyn.

Solay, Maqsat bauyrym, sen últ kósemderi Álihan Bókeyhan men Álimhan Ermekov, Jaqyp Aqbaev, úly әnshiler Áset Naymanbaev, Manarbek Erjanov, Kýlәsh Bәiseyitova tughan topyraqtansyng ghoy. Sondyqtan da shyghar, sen qazaqy ústanymynnan aiyrylmadyn, ónerdegi prinsiypinnen tanbadyn. Býgin sol qasiyet saghan jenis bop keldi.

Endi saghan aitarym, osy ústanymynnan aiyrylma, ónerding múraty, ónerpazdyn, onyng ishinde aitys aqynynyng maqsúty halyqtyng múnyn jyrlau, biylik ozbyr bolsa – әshkereleu, halyq pen biylikting arasyna kópir bola bilu, nadandyqty aiyptau, jamandyqtan jiyrendiru, jaqsylardy dәripteu, eldi birlikke, yntymaqqa shaqyru. Áriyne búl jol jenil emes, biraq sol múrat jolynan sen tabyla alasyn. Óitkeni sende halyqtyq aqyngha kerekti qasiyetting bәri bar! Búl qasiyetter – aitys aqyndary qazaqtyghy men aqyndyq ónerin dýniyege satyp, uahabit bolyp jatqanda ya bir tabany tayghaqtary sol súmdargha tilektestik tanytyp jýrgen tústa yaky solarmen «qos mekendiler» sekildi qatar «ómir sýrip» jýrgende sening salafy bolmay qoyghan qaytpastyghynnan bilingen. Búl qaytpastardyng ishinde Dәuletkerey Kәpúly men Rinat Zayytovtyng da bolghandyghyn aita ketkim keledi. Alghystarmyn búl qos sayypqyrangha da!

Dәtke quat, ol kezeng ótti, syrtqy-ishki jau kýshter qansha milliard aqsha qúisa da qazaq qoghamy sәlafizmdi qabyldamay qoydy (halqymyzdyng múnysy endi erlik boldy). Biraq әli kýnge sheyin meni qynjyltatyny – salafizmdi aldymen aitys aqyndary, әnshi, kýishiler, bylaysha aitqanda, qazaq ruhaniyatyna qorghan boluy tiyis, últtyq immuniyteti kýshti boluy kerekti ónerpazdardyng qabyldaghany, qabyldap qana qoymay, jat dinning soyyl soghar – nasihatshysyna ainalghany. Aqyn degen ejelden syrttan tóngen dúshpandy, ishten iritki salghysh jau kýshteri aldymen sezetin, sezip qana qoymay, birden attan salyp, dabyl qaghatyn qazaq qoghamynyng asa bir týisikshil – indikator qauymy, últtyng ruhany kýzetshisi edi. Al myna zamanda aitys aqyndarynyng birazy satqyn bolyp shyghyp, qazaqtyng bayyrghy dәstýrine, ata-baba aruaghyna qarsy maydan ashty. Men osyghan әli tanmyn. Bәlkim olardyng asa sezgish týisigin jansyzdandyrghan qu qúlqyn, kózdi arbaghysh dilgir dýnie shyghar – qaydan bileyin.

Úly Abay:
«Kóp adam dýniyege boy aldyrghan,
Boy aldyryp, ayaghyn kóp shaldyrghan», – dep aitpay ma.

Abay aitqan dýnie ýshin janyn jaldady ghoy deymin, búl jaldaptar. Áytpese, últtyq dýniyetanymgha qarsy shygha ma, halyqtyq dәstýrge, salt-sanagha asqan ólermendikpen maydan asha ma? Estuimizshe, tayauda biylik búlargha qarsy zandyq negizde qatal sharalar qoldanady deydi. Sol kezde búlardyng basqasha sayraytynyn bilemin, әlden sayray bastaghandary da bar. Biraq múnyng bәri poyyz ketip qalghanday – kesh! Qazaq qoghamy últtyq dýniyetanymgha ittik jasaghan hәr uahabitti úmytpaydy. Búl qyrma múrt, teke saqaldardyng әrqaysy keleshekte últtyng «Qara taqtasyna» tizimdeletin bolady. Qoghamdyq sana osyghan kele jatyr.

Al Maqsatjan, ózindi qúttyqtaghaly eki-ýsh auyz lebiz jazayyn degen edim, jazbam sozylyp barady, osy tústan dogharayyn.
Aq jol saghan! Halyqtyng qadirli aqyny, ayauly ónerpazy atan! Aqyn ýshin, jalpy kósheli ónerpaz ýshin halyq qúrmetinen asqan ataq ta, danq ta joq. Sol jolda әrkez mereying ýstem bola bersin, bauyrym!».

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1537
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1598
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1297