Sәrsenbi, 18 Mamyr 2022
Janalyqtar 3339 0 pikir 1 Mamyr, 2012 saghat 08:35

«Ótti bir ómir osylay»

Ótken jeksenbi kýni Almatyda Bәtima Jakulinanyng «Ótti bir ómir osylay» dep atalatyn ghúmyrbayandyq kitabynyng túsaukeseri bolyp ótti. HH ghasyrdyng otyzynshy jyldaryndaghy qyzyldardyng qazaqqa jýrgizgen qasaqana qyrghyn sayasatynyng kesirinen kindik júrtynan aiyrylyp, ózge elde taghdyrdyng tauqymetin tartyp, nebir qily qiyn kezenderdi bastan keshirgen jannyng biri - Bәtima Jakulina.
Auzy dualy Aqtaylaq biyding úrpaghy Bәtima Qúlmúqanqyzynyng «Ótti bir ómir osylay» kitabynyng túsaukeserine jazushy Qabdesh Júmadilov, ghalym Serik Qorabay syndy ziyalylar qatysyp, avtor men kitap turasyndaghy oilarymen bólisti.
Ghúmyrbayandyq kitaptyng ereksheligi onyng eki imperiya - Qytay men Sovet ókimetterining qanqúily sayasat jýrgizgen tarihy kezenderindegi adam taghdyrynyng - tekti qazaqtyng taghdyrynyng boyamasyz, әsireqyzylsyz naqty tolyq bayandaluynda.
Tómende aqyn Almas Ahmetbekúly dayyndaghan «Ótti bir ómir osylay» kitaby jónindegi shaghyn maqalany úsynyp otyrmyz.
«Abay-aqparat»

Arqadan aughan asyldar

Ótken jeksenbi kýni Almatyda Bәtima Jakulinanyng «Ótti bir ómir osylay» dep atalatyn ghúmyrbayandyq kitabynyng túsaukeseri bolyp ótti. HH ghasyrdyng otyzynshy jyldaryndaghy qyzyldardyng qazaqqa jýrgizgen qasaqana qyrghyn sayasatynyng kesirinen kindik júrtynan aiyrylyp, ózge elde taghdyrdyng tauqymetin tartyp, nebir qily qiyn kezenderdi bastan keshirgen jannyng biri - Bәtima Jakulina.
Auzy dualy Aqtaylaq biyding úrpaghy Bәtima Qúlmúqanqyzynyng «Ótti bir ómir osylay» kitabynyng túsaukeserine jazushy Qabdesh Júmadilov, ghalym Serik Qorabay syndy ziyalylar qatysyp, avtor men kitap turasyndaghy oilarymen bólisti.
Ghúmyrbayandyq kitaptyng ereksheligi onyng eki imperiya - Qytay men Sovet ókimetterining qanqúily sayasat jýrgizgen tarihy kezenderindegi adam taghdyrynyng - tekti qazaqtyng taghdyrynyng boyamasyz, әsireqyzylsyz naqty tolyq bayandaluynda.
Tómende aqyn Almas Ahmetbekúly dayyndaghan «Ótti bir ómir osylay» kitaby jónindegi shaghyn maqalany úsynyp otyrmyz.
«Abay-aqparat»

Arqadan aughan asyldar

Ótken ghasyrda qazaq halqynyng basynan ótken nәubetti jyldar tiri qalu men iri qaludyng tauqymetti kýresi Jakulin әuletining birneshe úrpaghyn sharpyp, shalyp, shyndap ótti. Býgingi kitaptyng avtory Bәtima Qúlmúqanqyzy da, ómirlik jary Ánuar Jakulaúly da ashtyq jyldary ata-anasymen birge atajúrttan quylghan, azapqa toly ghúmyrdy arpalyspen ótkizgen, sóite jýrip, qyzmet pen qoshemetting biyik dengeyine jetken túlghalar.
Avtordyng әigili atategi de, ózderi ómir sýrgen dәuir de Qazaqstannyng halyq jazushysy Qabdesh Júmadilovting «Taghdyr», «Songhy kósh», «Prometey alauy», «Tanghajayyp dýniyesinde», әigili Qajyghúmar Shabdanúlynyng 6 tomdyq «Qylmys» romanynda jәne ghalym, jazushy, Súltan Janbolattyng «Biz» atty kóptomdyq roman essesinde kórkem keyipker retinde suretteledi. Bir ghana Shәueshek qalasy men onda ómir sýrgen tarihy túlghalar atalghan avtorlardyng shygharmalarynda әr qyrynan jazylady. Al búl jolghy Bәtima Jakulina «Ótti bir ómir osylay» atty kitabynda әigili jazushylarmen ortaq taqyrypqa taghy bir qyrynan keledi. Onda ananyng kózimen, әiel zatynyng bolmysymen asa әserli payym jasaydy. Kitapta avtordyng atategimen, 30-jyldardaghy ashtyq, qughyn-sýrgin, Shynjandaghy alasapyran dәuir ómir spektaklining basty oiynshysy bolghan osynau sayasy túlghalardyng sanasynan ótip jatady. Kitaptyng alghysózinde Asqar Jakulin aitqanday, kitap «Shynjang halyq baspasynan» shyqqan senzura sýzgisinen ótken basylymnyng kóshirmesi bolghanyna qaramastan uaqighasy tartymdy, tili jenil taghylymdy enbek bolghan. Avtordyng úly - Asqar Jakulin anasynyng atalghan kitabyn búdan 80 jyl búryn ashtan qyrylghan, bosqyn bolghan milliondaghan qazaqtyng ruhyna arnaydy...

Qabdesh JÚMADILOV, Qazaqstannyng halyq jazushysy, Memlekettik jәne tәuelsiz «Tarlan» syilyghynyng iyegeri:
- Jazushy juyqta qayta basylghan «Aqtaylaq shejiresin» aqtaryp otyryp, taghy bir nәrsege tanyrqap qaldy. Ol Qytaydaghy, Ýrimji qalasynda túratyn bir adamdardy bilushi edi. Onyng biri - belgili jurnalist, ghalym, úzaq jyl ólkelik «Shynjang gazetinin» bas redaktory bolghan Búlantay Dosjanúly da, ekinshisi - belgili qogham qayratkeri, býkil qytaylyq halyq qúryltayynyng deputaty bolghan Bәtima Jakulina.
Sóitse, janaghy eki kisi de Aqtaylaqtyng Jaraspay degen ýshinshi úlynan taraydy eken. Búlantay - Dosjannyn, Bәtima -Bekjannyng nemeresi... Demek, jazushy men Aqtaylaq úrpaqtary arasynda erteden kele jatqan bir nәzik jip bar. Sol jipti ýzip almau kerek...
Q.Júmadilov shygharmalary HI tom 260 bet.
«Prometey alauy» romanynyng epilogynan

ARQADAN AUGhANDA...
(«Ótti bir ómir osylay» kitabynan ýzindi)
Mening sәbiylik, balalyq shaghym da, es bilip, etek jighan, ómirdi qúlay sýie bastaghan jastyq shaghym da sheshem aitatyn tәmsildegi «Mysyr shәri» bolyp, kóniline úyalaghan Shәueshek qa-lasynda ótti. Men Qazaqstannyng Semey oblysyna qaraytyn Enirekey degen jerinde dý-niyege kelippin. Ákem qughynda jýrip, men jasqa tola bergen kezde dýnie salghan kórinedi.
1930 jyldary kenestik Qazaqstandy bir jaqtan asharshylyq jaylapty, endi bir jaqtan mýsәdiralau (tәrkileu), aidau-qughyndau, jer audaru siyaqty solaqay sayasat salghan lannan zәrezap bolghan el aldy-aldyna bas saughalap, tús-túsqa qasha bastapty... «Balapan basyna, túrymtay túsyna» degendey zaman bolypty, bas biligi, aqyl kórseter, qaraylasar adamy bolmaghan sheshem sol qashqan elge ilesip,
1933 jyly jazghytúrym ýsh jastaghy meni arqasyna tanyp alyp, ýsh jýz shaqyrymnan astam jol basyp, tau asyp Enirekeyden Shәueshekke kelipti.
Sheshem maghan osy jaghdaylardy, әsirese, Shәueshekke ne ýshin kelgenimiz, alghash kelgen kezdegi kýnkórisimiz jayynda tәptishtep úqtyryp, әngimelep otyratyn:
- Biz qaynaghan bazardyng u-shuynan aulaq, qazaqtyng keng saharasynda, taza auada tynys alyp, jazy-qysy tórt týlik maldyng babyna qaray qonys audaryp, kóship-qonyp jýrge-nimizge mәz bolyp ótken halyqpyz ghoy, búny ómirding bizge enshilegen qyzyghy, búryn-sondy ómir joly osy sýrdekpen ótken, búdan bylay da osylay óte beremiz dep oilaytyn-byz. Bizding oiymyzdyng jetken jeri osy eken. Ol bir keng tynystaytyn dýnie ghoy shirkin! Al qazir ne kýn kórip otyrmyz? El qayda,
jaylau qayda? Tuys-tughan, jegjat bauyrlastarymyz qayda?.. Byt-shyt bolyp bytyradyq ta kettik.
Búryn ýlkender jaghy Nikolay degen patsha bar, bәrin sol biyleydi deytin. Onyng qazaqpen qanshalyq qatysy baryn bilip jatqanymyz
joq, erkekter «Nikolay qazaqqa ong kózimen qaramaydy» degendey birdenelerdi ózara sói-lesedi. Bizding biletinimiz - qazan-oshaq, ol istermen sharuasy bolmaydy, bar isti solar tyndyrady dep týsinetinbiz.
- Oipyrym-ay, jana ýkimet degenimiz keremet kórinedi. Nikolaydy taqtan júlyp alypty. Barlyq adamdy tendikke jetkizedi eken, - dep quanyp, masayrap jýrgender de boldy. Oghan biz quanyp ta, qayghyryp ta ketpegenbiz. Qalaydan-qalay bolghanyn bilmey de qaldyq, ayaq astynan auyldaghy sholaqbelsendiler:
- Jana ýkimet bizdiki, kedeydiki, búdan bylay eldi biz basqaramyz, senderding kýndering kelmeske ketti, kókelerindi kózderine kórsetip, kózderine kók shybyn ýimeletemiz, senderding taptaryng jat, biz belsendimiz, aqjýrekpiz, balshabekpiz (bolisheviyk), - dep basymyzgha әngirtayaq oinatyp, aiqúlaqtanatyndy shyghardy, kópe-kórineu malymyzdy aparyp soyyp alady, tipti óreskeli әielderin aidap salyp, jayyp qoyghan qúrtqa tynysh-tyq bermeydi.
- Búl qalay bolyp barady, osylardy aitaqtap otyrghan bireu bar ma? Bolisheviygi ne aityp jýrgen, belsendi degeni qalay, kim belgilep qoydy osylardy, jogharydan úlyq kelgenin estigen-kórgen eshkim joq. Múnyng arty nege soghar eken, - dep tanyrqaymyz, qarsylasa almaymyz. Qorqyp әbden esimiz shyqty. Aralas-qúralas bolyp jýretin kórshi-qolan, mal-shy-qoyshylar:
- Ol esuastar auzyna kelgenin aita beredi, onsha shoshyp ketpenizder, - dep týndeletip kelip kónilimizge toqtau salyp ketedi, búl olardyng kónili ghoy. Kýnine bir janalyq shyghady. Osy aralyqta kisi basy nalog (astyq tapsyratyn salyq) tapsyrasyndar degen bir jarlyq shyqty. Qazaq bayghústa astyq bola ma, astyq tapsyrmadyng dep erkekterding aidaghanyn aidap ketti, qalghany tau-tas aralap qashyp ketti, ýige jolay almaydy. Mýsәdi-ralaymyz dep maldy aldy, kózine kóringen óni týzu nәrselerdi qiday sypyrdy.
- Maldan aiyrylghan song qazaq qalay kýn kóredi, ash-jalanash qalatynday ýrey ýiirilip, es-aqyldan aiyryldyq. Elding bәri jan saughalap ýrkip, ýiin tiguli kýiinshe tastap, týn-deletip bet-betimen qasha bastady. Bireuge-bireuding qaraylaugha kýii kelmeydi. Bizde birde-bir erkek kindikti joq, biz basqa kem boldyq. Ákene ózimning bauyrymnyng qyzyn alyp ber-genmin, ne keregi bar, qúday saghan eretin bir shyr etip bermedi, jalghyz sening kózine qaraymyz. Áyelderge erkindik beriledi, eki qatyn alugha bolmaydy degen song Qamilash tә-teng (kishi sheshem) amalsyz basyn ashyp ketken (basyna erkindik alghan). Ákeng sol qashqannan qaytpady, seni ashtan óltirip alamyn ba dep shoshydym. Sonymen, ýrikken elge ilesip jýrip kettim. Ol kezde sen ýsh jastasyn, el aralap Shәueshekke bet alyp kele ja-tyrmyz. El: «Shәueshek degen molshylyq, qazaqtar kóp, osy jaqtaghylardyng kóbi sonda auyp baryp jatyr, qytaylar orystarday emes, kenqoltyq halyq, shetke qaqpaydy eken», - dep ýlken senimmen әngimeleydi. Osylar birdeneni biletin shyghar, beker otyryp ashtan ólmeyik dep, solarmen erip kettim ghoy, oi-hoy dýniye-ay, desenshi! Aqyldasar adam joq. Ol jerge barghanda qayda panalaymyn, qalay jan baghamyn, qayda baryp, qayda túramyz degenge oy jýgirtpeppin. Basymyzgha shynayy qiyamet kelgenin bildim. El ishinde kele jat-qanda ash qalmadyq. Áyteuir qazaqtyng enshisi bólinbegen dastarqany bar-joghymen jayy-lady. Keybir tegimizdi biletinder óz jaghdaylary onsha onyp túrmasa da, birneshe kýnge ústap qalady. El arasynan shyghyp, Kóktúma degen jerden ótken son, kýnimiz qarang boldy. Ary qaray jýrsek, baqylaushylar attap bastyrmaydy, shekara degennen óte qoy onay is emes eken. Qasqyr itterin jetelegen sholghynshy qarauyldar ústap alsa, qayta aidap aparyp anany baladan, balany anadan bólip qamap tastaydy eken degen daqpyrtty estigende zәreng qalmaydy. Áyteuir jol bastaushylardyng arqasynda óldim-taldym degende shekaradan ótip edik. Eki jaghy tau alanqay jerge jetkende tórt-bes shanghyly azamat syrghanap kelip, bizdi tyrp etkizbey túrghyzyp qoyyp, aqtaryp-tintip bar-joghymyzdy sy-pyryp aldy da, túra jóneldi. Bizde olargha qarsy túrar qauqar, arasha tilep aiqaylar shama joq. Aldynda solardy bayqaghan jerde aramyzdaghy kózqaraqtylar:
- Apyr-ay qapy qalghanymyz-ay, týndeletip bir-ekiden bólinip ótsek bolar edi, shekaradan óttik, endi eshteme jolyqpas dep qaterdi shamalay almay, kórneu men múndalap, ózimizdi-ózimiz ústap bergenimiz-ay, - desti. Ýlkender bizge balalar birin-biri qualaghan bolyp, aldygha ótip jýre bersin degen edi. Men bar qolymyzdaghyny sening qoyny-qoynyshyna tyghyp, balalargha qosqanmyn, sen ere almay ketip barasyn, sóitsek әlgiler el tonap ýirengen qular eken. Bizden útymdyraq oilap, aldymen bir-ekeui jýgirip baryp senderdi tintip, bәrin sypyryp aldy. Ol jaqqa ótkende bir keregimizge jarar degen jýzik, bilezik, sholpy, tipti sening kazekeyine (komzol) taqqan tenge týimelerge deyin alypty. Ózderi júmbaqtap sóiley me, qalay tildeskenin úghugha bolmaydy. Jalynbadyq, odan eshteme ónbeytinin bilip túrmyz.
Jazghytúrym yzghyryq jel bet qaratpaydy. Onyng ýstine kedir-búdyr jer bederi oidym-shúnqyr, qasat qarda jyghylyp-sýrinip әreng jýrip kelemiz. Birneshe alasalau qyrqalardan óte bere qalyng tal-terek kózge shalyndy. Izdep kele jatqan Shәueshegimiz osy eken...

Qajyghúmar ShABDANÚLY, (1925-2011) «Altyn qalam» jәne «Alash» halyqaralyq әdeby syilyghynyn, «Últtyq ruh» halyqtyq syilyghynyng iyegeri:
... Aytolqyn, kónil aitugha kelgen Kýlәn ekeumizge shaghynyp, úzaq jylady. Áreng shyqqan nәzik qana ýni men egile joqtaghan tolqyndy jyry buyrqanghan tasqynday, bizdi de ala jóneldi. Qaltyrap býgile egildik. Auyr qasiret pen kernegen mún-zar, aqyndyqtyng keremet darynymen aghytyldy. Búryn eshkim aityp, iya jazyp kórmegen joqtau jyry da, oghan layyqtap shygharghan әueni de ózgeshe tyng býtindey jana, әrqanday tasjýrekti de eritetindey kemeletke jetipti. Men, ensegey boyly Ádilbekti esime alyp, egilip kettim...
Q. Shabdanúly «Qylmys» VI tom 481-bet. (Aytolqyn men Ádilbek -Bәtima men Ánuardyng kórkem beynesi)

Súltan JANBOLAT, professor, jazushy, QHR-daghy kórnekti memleket, qogham qayratkeri:
... Ataqty Aqtaylaqtan Kenesbay by odan Jarqymbay bi, odan Ybyrayym tuady. Mening keyipkerim -Bәtu apaydyng әkesi Qúlmúhan - osy Ybyrayymnyng úly. Men «Biz» atty ghúmyrnamalyq trilogiyamda Bәtu apaydy «qasqadan tughan aqboz, asyldan shyqqan alyp» atap, «Bәtu apay on neshe million halqy bar Shiynjyandaghy әigili birlestigining tórayymyna orynbasar, túnghysh shyqqan «Shinjyang әielderi» jurnalyna bas redaktor boldy. ShÚAR Sayasy Mәsihat kenesine alqa mýshe, býkil memlekettik (bir milliardtan astam halyqtyn) Sayasy Mәslihat kenesine deputattyqqa deyin bardy...
(Avtordyng «Aqbozdyng arghy tegi» atty enbeginen)

Zeynolla Sәnik, QHR Jazushylar odaghynyn, foliklor odaghynyn, týrik tili qoghamynyng mýshesi, QHR halyqaralyq әdebiyet syilyghy «Altyn ordeninin» iyegeri:

- Bәtu apaydyng zamandasy marqúm Núrdolla («Qylmys» romanyndaghy qutildi Núrәli) ol kisining tapqyrlyghy men sheshendigine, dәstýrge bilgirligine qarap «Sholaq bi» deytin. «Ey bilmeysinder me? ol kisining boyynda qazaqtyng marqasqa túlghalaryna, aituly aza-mattaryna bitken dýniyening bәri bar... erkek bolu ghana jetpey túr» deytin. Shynynda da Bәtuding atategi әigili adamdarmen aralasyp jatqany, aitalyq: Múhtar Áuezovting әjesi - Dinasyl Bәtimanyng atasy -Jarqynbaydyng qaryndasy ekenin, al kýieui Ánuardyng әkesi Jakula oqyghan dәriger, bolys, kýresker әri Alash qozghalysynyng songhy qaruly kóterilisin úiymdastyrghan túlgha ekenin búl kýnde biz aitugha mindettimiz.
Dayyndaghan A.Ahmetbekúly

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1062