Dýisenbi, 19 Sәuir 2021
46 - sóz 4836 5 pikir 2 Nauryz, 2021 saghat 13:29

«Maghan múnday dýnie qajet emes...»

Osy nauryzdyng bastaluy QR ÚGhA akademiygi Ómirbek Aryslanúly Joldasbekovting 90 jyldyghymen ýilesip otyr. Asyl ústaz eline, halqyna degen sýiispenshiligi erekshe túlgha edi. Alysqa barmay-aq, qazaqtyng ruhani, mandayaldy jogharghy oqu orny - Ál-Faraby atyndaghy QazÚU-ding sol 80-shi jyldardaghy erekshe serpilis jasauyna ter tókkendigin aitsa da jetip jatyr. Ásirese qazaq jastaryn ghylymgha bauluyn jәne olardyng әleumettik jaghdaylarynyng eng ýlken týiini - pәter jaghdayyn sheship beruin býgingi agha buyn ghalymdar biledi.

86-jylghy qazaqqa tughan qasiretting bir sheti Ómirbek aghany da shayqaltyp ótkenin bilemiz. Mysaly, sol kezenderde Mәskeu tergeushileri aghanyng isin qazbalap, týrmege qamau maqsattarynyng nәtiyjesiz bolghanynan: «Osynday «KazGUgrad» túrghyzyp, eng bolmaghanda bir «dacha» salyp almauy mýmkin emes», dep qúrylys jasaghan mekemining qúrylys materialdaryn tasyghan jýrgizushilerge deyin tergegen eken.

Sonymen qatar, KazÚU-ding pәterli bolghan jas ghalym-oqytushylaryn da tergeu alanyna shaqyryp, «Pәterdi qalay aldyn, qansha aqsha berdin», degendey arandatushy, qúityrqy súraqtarmen tergeu jýrgizgen. Sonda bir jas maman: «Men Mәskeude aspiranturada oquda bolatynmyn. Mәskeude jýrsem de mening kezegim kelip, maghan pәter berilgendigi aghanyng aqtyghy emey ne», degen. Mine asyl aghanyng osynday tazalyghy men halqyna degen mahabbaty elding jýreginde mәngi bolary anyq.

Osy orayda, aghanyng Ontýstikte Mәjilis deputattyghyna ýmitker retindegi kezdesuler barysynda qarapayym el ishindegi oilary men pikirleri, elding amanatyna degen jauapkershigi men dýniyege jana kelgen nәrestege óz esimin berui jәne eki jyl ótken song Shymkentten jýz seksen shaqyrymdaghy bala Ómirbekke sәlem beru kórinisterinen týigen oilarymdy ortagha salsam deymin.

Tamyz aiy bolsa kerek, agha jengeymen Ontýstikke keldi. Temir jol vokzalynda túryp, maghan: «Esinde me, bala Ómirbek eki jasqa kelip qaldy ghoy. Soghan sәlem jasap kirmeymiz be... Endi osyghan qosa pedalidi mashina alsaq», dedi. Ol kezde vokzaldan aghany kýtip alushylardyng ishinde oblys, qala, JOO basshylary da boldy. Sol kezdegi oblys әkimining orynbasary Ómirzaq Shókeev aghany qonaqasyna shaqyrdy. Agha: «Aynalayyn Ómirzaq, kóniline rahmet. Meni Tólebiylik, Qazyghúrttyq, Saryaghashtyq aqsaqaldar kýtip otyr, sosyn Ómirbek degen balagha, Saryaghash audanyndaghy Jylgha degen auylgha da ótip, sәlem berip shyghuym kerek», dep jauap qaytarghan.  Sóitip biz, vokzaldan tikeley jolgha shyghyp kettik...

Sol josparlanghan is-sharalardy atqaryp Ómirbek agha Almatygha jol tartyp ketti. Sondaghy el amanattarynyng ishindegi salmaqtysy da, sheshilui mýmkindigi de shekteulisi de - Qazyghúrttyqtardyng amanaty edi. Ol - ortalyq auruhanany bitirip beru bolatyn. Múndaghy, Ýkimet qaulysymen shektelgen amanattyng bastysy, ol kenes zamanynda bastalyp, toqtap qalghan Qazyghúrt audanynyng ortalyq auruhanasynyng qúrylysy bolatyn. Ol kezde Ýkimet tarapynan bitpegen qúrylys nysandaryna, budjetting tapshylyghyna oray qarjy bólinbeu turaly Qaulysy shyqqan.

Mine, osy mәselemen Ómirbek agha sol kezdegi Ýkimet basshysy Ákejan Qajygeldinning qabyldauynda bolghan. Sonda Ýkimet tóraghasy aghanyng qújatyna qolyn qoyyp, Ómirbek aghagha Almaty qalasynyng jekeshelendiru nysandary tizimin  úsyna otyryp: «Agha, tandau jasasanyz. Menen Sizge syilyq bolsyn», dep ynghay bildirse kerek... Sonda Ómirbek Aryslanúly: «Niyetine rahmet, Ákejan! Maghan múnday dýniye, baylyq qajet emes. Mening baylyghym - ol bala shagham, nemerelerim, ghylymdaghy enbekterim, shәkirtterim», dep jauaptapty. Aghanyng búl qadamyna dayyn bolmaghan Ýkimet basshysy Ómirbek aghadan ózi qol qoyghan Qazyghúrt auruhanasynnyng qújattaryn qaytaryp beruin súrap, aldyn qoyghan vizasyn qayta ózgertip, «U. Shukeevu y A. Pavlovu, ispolniti y dolojiti», dep mórlepti.

Mine, osy kórinisterding ózi, eki jasar balagha Almatydan qorjynyn arqalap, Shymkent qalasynan alshaqtaghy, Saryaghashtyng shalghayyndaghy Jylgha auylyna ótui men el amanatyn mansap pen Ýkimet sheshiminen joghary qon úlylyq emes pe?..

Taljan Perdeshúly Raimberdiyev,

tehnika ghylymdary doktory, professor,

A. Quatbekov atyndaghy Halyqtar dostyghy uniyversiytetining Ghylym jәne  innovasiya júmystary prorektory

Abai.kz

5 pikir