Dýisenbi, 19 Sәuir 2021
Abay múrasy 2627 28 pikir 20 Qantar, 2021 saghat 12:55

Abay taghy da sovettik dәuir tútqynynda qalypty...

ABAYDY ALASARTQAN NAShAR JINAQ

(Abaydyng jinaghy janarmaghany jayly syny pikir)

Úly Abaydyng 175 jyldyq mereytoyyna oray, Múhtar Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner instituty úly aqyn shygharmalarynyng tolyq jinaghyn dayyndaudy qolgha alghanyn estigende: «Bәrekeldi! Jana jinaq zaman talabyna say bolar, eski qaghidalar búzylar, siresken stereotipter seni sógiler», - degen ýmitte bolghanymyzdy nesine jasyrayyq. Amal qansha, siyasy keppegen ýsh tomdyq tolyq jinaqty qolyma alyp, әri-beri paraqtap, sileyip otyryp qaldym. Óitkeni, Abay taghy da sovettik dәuir tútqynynda qalypty. Kózimning jetkeni – eshqanday janalyghy joq, Abaydy asqaqtatqan degennen góri alasartqan deuge keletin nashar, «Abaydy qoldan kemenger jasadyq» deytinder qataryn molayta týsetin jinaq eken.

Oghan birinshi kezekte tyng ghylymy izdenisterding joqtyghy kinәli. Ekinshiden, bas abaytanushy Múhtar Áuezov salghan dәstýr, yaghny jinaqtyng Múhang jasaghan ýlgisi saqtalmaghany sebepker dep týidim.

Osy aitylghan payym dәleline ýsh tomdyq jinaqty saralap ótpekpin.

Jinaqtyng birinshi tomyna Abaydyng ólenderi men audarmalary engen. Olqy kóp-aq. Tәuelsizdik zamanda Abaydiki ekeni naqty dәleldengen «Jana zakon», «Toq, tatudy syilamay», «Kýnәiim kóp illahi» siyaqty ólender jinaqqa enbegen. Sol siyaqty Qayym Múhamethanov ghylymy ainalymgha qosqan segiz óleng ógey balasha tek bosaghadan, yaky «Týsinikter» bóliminen ghana oryn iyelenipti. Búrynnan mәlim eki óleng («Tәnirberdige» jәne «Eriksiz týsken yldidan») jinaqqa mýldem kirmey qalghan, búl qalay? Al, baghy ashylmaghan segiz óleng bayaghysha «Jazylghan jyly belgisiz» dep basylypty. Kórdiniz be, Abaydyng ondaghan ólenderi negizgi mazmúnnan syrt qalghan. Nege? Sebebi, jinaqta zertteushilik pen ghylymy izdenis joqtyng qasy. Mәselen, ólender hronologiyasy men Abaydyng kemeldik saty-satylary bir baylanysta qarastyrylyp, múqiyat zerttelip-zerdelense, syrt qalghan әr óleng kirpish bop qalanyp, ózining zandy ornyn tabary sózsiz edi.

Birinshi tomnyng «Týsinikter» bólimi mýldem әlsiz, syn kótermeydi. Búrynghy  jinaqtardan kóshirme, tipti, býlingen nashar kóshirmesi. Ár ólenning jazylu tarihy men tekstologiyalyq qatege qatysty aita-ayta jauyr bolghan maghlúmattardy «týsinik» deuding ózi qiyngha soghady.

Býgingi zaman talaby – basqasha týsinik. Júrtshylyqqa keregi – Abaydyng әulie hakimdigin,  danalyq úlaghattaryn úghynu. Tolyq adam, ýsh sýi siyaqty ilimderin týsinip, ómirding mәnisin biluge zәru. Olay bolsa, myna jinaqtan Abay júrttyng «kónil kózin ashpaqty» maqsút etken ólenderining «syryn kóre» alamyz ba? Joq, «Týsinikter» bóliminen (428-626-shy better) dengeyi biyik týsinikti sham alyp izdep taba almaysyz.

Abay – әlem oiynyng alyby. «Lay sugha may bitpes...», «Ólse óler tabighat...», «Kók túman – aldyndaghy keler zaman», «Alla degen sóz jenil», «Jýrekte qayrat bolmasa», «Allanyng ózi de ras, sózi de ras» siyaqty shygharmasy býkil adamzattyng shyraghy. Eng bolmaghanda, osy ólenderge, yaghny óz betinshe úghugha auyr dep Ahang (Ahmet Baytúrsynúly) eskertkenderge, týsinik bermegen «Týsinikter» bóliminen ne ýmit, ne qayyr?  Eriksiz shygharushy top izdenip, enbektenbegen, sovettik zamanda qalyptasqan «Abay – aghartushy ústaz, qazaq әdebiyetining klassiygi» degen stereotipti sol qalpy úsyna salghan deuge mәjbýrmiz. Eger Múhang jaryqtyq aramyzgha tirilip kelse: «Pәli, abaytanu qoghammen birge damityn, ózgerip otyratyn jandy ilim, Abay jinaghy – muzey eksponaty emes!», – dep qatty kýiineri sózsiz siyaqty.

Ýsh tomdyq jinaqta Áuezov salghan dәstýr saqtalmaghan dedik. Onyng birinshi tomdaghy eng soraqy mysaly mynau. 1909 jylghy alghashqy jinaq, 1933 jylghy tolyq jinaq, meyli, Múqang basqaruymen shyqqan keyingi basylymdar deyik, Abaydyng tól ólenderi men audarmalary bólek basylghan bolatyn. Myna jinaqta barlyghy birge toptasyp, miday aralasqany nesi? Taghy Múhan: «Pәli, orys әdebiyeti yghyna salyp, Abaydy jyghyp bergendering qalay?» dep qapa bolary edi-au. Álemdik tәjiriybede audarmanyng kýllisi oqshau, bólek basylatynyn aita otyrayyq. Abay jinaghynda tól óleng men audarma ólendi jarystyrghan, tipti songhynyng týpnúsqasy da jariyalanghan qisyndy óz basym týsine almadym. Búl Abaydy alasartqandyq әri memtilding qazirgi qor bolghan hәlinde jyghylghan ýstine júdyryq esepti. Orys tilin asqaqtatu – kenestik trafaret ekeni sózsiz.

Birinshi tomdy azdy-kópti saraladyq, onan shyghar qorytyndy: jinaqty shygharushy top kenestik kezende qalyptasyp qatyp qalghan qaghidany búzugha, auaday qajetti ózgerister engizuge dәrmensizdik tanytqan. Tolyq jinaqty «tolyq» deuge auyz barmaydy. Óitkeni, ghylymy izdenis joqtyghy kesirinen jinaqtan syrt qalghan jәne óz ornyn taba almaghan ólender kóp.

Endi ekinshi, ýshinshi tomdargha auysayyq.

Múhang salghan dәstýr boyynsha Abay jinaghy bir ya eki tomnan aspauy kerek. Nege? Óitkeni, Abay kitaby, әsirese, tolyq jinaghy ústazdar, student jәne oqushy jastar, abaysýier qauym degendey qalyng búqara mýddesin kózdep, solardyng qamynda shygharylady. At tóbelindey әdebiyetshi ya zertteushi ghalymdargha arnalyp emes. Olay bolsa, jana jinaqtyng ýsh tom boluy qalay? Qanday keremet dýniyelermen tolyqqan? Osyghan keleyik.

Ekinshi tomgha poemalar, qara sózder, hattar, muzykalyq shygharmalar toptalypty. Jinaqty qúrastyrushy top Múhang salghan dәstýrdi búzghan, «ózim bilemmen» ketken degendi sóz basynda aittyq. Búl, әsirese, osy tomda kózge úryp túrghan jәit. Mysalgha «Muzykalyq shygharmalar» degen tarau 525-bettik ekinshi tomnyn  jarymyn, dәldi aitsaq –  230 betin iyelengen! Abay kitabymen alghash tanysqan jas oqyrman: «Abay atamyz – әlem tanyghan kemenger me, әlde әigili sazger me?» degen ekiúday oida qalary anyq.

Shyndyghynda Abay sazgerlik ónermen eki-ýsh jyl (1888-1890) ghana ainalysqan. Manayyndaghy jastardyng jýregin sózimen ghana emes, әnimen de jaulaugha tyrysyp. Keyinde osy shaghyn eske alyp: «Sayysyp-aq baqtym ghoy, neshe týrli aila etip» deytini sol. Abay muzykany óleni taraluynyng qúraly, bir «aylasy» retinde qoldanghanyn aitqan. Múhtar Áuezov te sazgerlikti, «Duman-sauyq oida joq» dep ózi aitqanday, Abay maqsat qylmaghanyn jaqsy bilip, dәiim jay ghana atap ótuden aspaghan.

Aytpaghym, «Abaydyng muzykalyq shygharmalary» degen zertteu enbek jeke kitapsha bolyp jaryq kórse qúba-qúp, al ony tolyq jinaqta jariyalau   qisynsyzdyq. Qúdaydy tanytushy Abaydy әidik sazger qylugha tyrysu, júmsartyp aitqanda, artyq ketkendik.

Endi kelesi ýshinshi tomgha kóz tigeyik, onda ne bar? Búl tom «Abay shygharmalary qoljazbalarynyng ghylymy sipattamasy» dep atalypty. «Baqsam baqa eken» demekshi, aty búlynghyr atalmysh tomda 1909 jylghy Túnghysh jinaq tolyqtay, yaghny faksimiylesimen qosa, qaytadan basylypty. Naqty jyly esimde joq, tәuelsiz elimizde osyghan deyin túnghysh jinaq jaryq kórgen. Jeke kitapsha týrinde. Kerek bolyp jatsa, taghy bir ret basylsyn. Biraq onyng tolyq jinaqqa qanday qatysy baryn, nelikten tyqpalanghanyn týsinip kór.

Ekinshi tomgha qayta oralayyq. Abay qara sózderinde neni aitqysy keldi, әr sózding ózegi, iydeyasy qaysy? Búl mәsele ólenderine siyaqty jabyq qalypty. Jaraydy, oghan maman joqtyghy, uaqyt tyghyzdyghy bóget bolghan shyghar. Biraq Abaydyng eki proza kitaby («Ghaqliya» jәne «Tasdiqat») Mýrseyit qoljazbasyndaghy bastapqy qalpynda basylmaghan. Mine, búghan keshirimmen qaraugha bolmas. Senseniz, Abaydyng hakimdigi, kemengerligi qara sózderinde, әsirese, «Tasdiqat» atty anyq hakimdik enbeginde túr. Ghaqliya múrany qazirgi jýiesiz týrinde qaldyru  – úly aqyn ruhyna auyr jaza, kerek deseniz, ruhaniyatymyzdyng tragediyasy. Demek, qaytalap aitayyn, abaytanu ghylymynda qara sózderdi bastapqy, jýieli qalpyna keltiruden asqan problema joq. Alayda osynau eng manyzdy mәseleni sheshuge oidyng noqtaly boluy, әdebiyetshi ghalymdardyng stereotipten asa almauy kedergi boluda.

Sonymen, ýsh tomnyng da syrty – qalyn, ishi – jútan. Demek, ony «akademiyalyq» dep ataugha eshqanday da negiz joq. Ashyghy kerek, eng jamany, jinaq halyqtyng qyzyghushylyghyn tudyra almaydy, bereri de shamaly.

Osy aitylghan syny kózqarastarym Ádebiyet institutynyng diyrektory K. Matyjanov myrzagha janalyq emes. Bir jyl búryn jana ýlgidegi eki tomdyqty jiberdim jәne әr maqalamda jinaqty eski qaghidany búzyp, jana túrpatta dayarlau qajettigin dәiim eskertip otyrdym. Bir qyzyghy, tayauda aty darday bir gazet ýsh tomdyq jinaqty «Jyl kitaby» depti. Ótirik qolpashtau – zalaldy, ol shynayy ahualdy bilmegendikting belgisi.

Qorytyndy: Qazaq qoghamy zamangha say janarghan, senzurasyz Abaygha zәru. Hakim Abay jinaghy – últtyng bas kitaby, sovettik dәuir basylymdaryn qaytalap, ony sol zamannyng shapany men bórkinde qaldyru jaramaydy.  Abay ilimderi әlemdik órkeniyetke dúrys jәne túraqty damugha baghyt beruge qauqarly. Keler zamanda qazaq asyp, býkil adamzattyng jýregin jaulary kәmil. Endeshe tar shenberde qaldyrmay, әlemdik dengeydegi ústaz ekendigi aiday anyq, kýndey jaryq tanylatyn jana sapaly Tolyq jinaqty shygharugha úmtyluymyz kerek dep oilaymyn. Abay әlemining aspany ashyq bolghay!

Asan Omarov

Abai.kz

28 pikir