Seysenbi, 26 Qantar 2021
Alash arysy 4728 17 pikir 1 Jeltoqsan, 2020 saghat 13:33

Kókbay men Shәkәrimning ókinishi...

1920-21 jyldary Shynghys atyrabyndaghy rular arasy ýlken qaqtyghysqa týsip, aqyry ýsh birdey arystyng qazasyna әkelip soqqandyghy turaly Beken Isabaev aqsaqaldyng auzynan estip jýretinbiz. 

Sol jyldary partiyalas alauyzdyqtyng arasynda qazaqtyng ýsh birdey azamatyn atyp óltirgenimen eki jaqtyng da bitimgerleri jinalyp eshtene shyghara almaghan. Aq pen qaranyng ara jigin ashpaq bolyp, eki jaqtyng esti adamdary jinalyp, bitim tappaq niyette, Bókenshi Ákimqojaúly Músajannyng ýiinde kinalasu, kelisuge jinalady.

Sol jinalystyng oqighasy Ybyraysha Músatayúlynyng aituy boyynsha bylay bolady: 

- Men Kókbay moldagha atshy bolyp bardym, Kók qasqa qúrbandyq shalynyp, qúrbandyq etin jep bolghan son, songhy týiinge bәtuagha kelu mәjilisi bastaldy. 

Suyrylyp sóileuge kirisken Abaydyng úly Túraghúl, Ákimqojaúly Músajan aqsaqal kezektesip sóilep, «keden-keden boldy, keden neden boldy» degendi ashyspaq niyette bereke-birlik degenning biteu jara ekenin basa aitysty. 

-Qansha qanymyz bir degenmen, ishinara partiyagha jiktelgenimiz de ras. Qúdaydan jasyrmaghandy adamnan jasyrghanymyz bolmas. Kózimizshe eki jaqtan eki kisi shyghyp, ashyghyn sóileytin bolsyn, - desti. 

Búghan airyqsha tilengen Músajan edi. Kókbay kinalasudy qostamay beytarap otyrdy. Edәuir uaqyttan son, bógelinkirep baryp, kinәlasugha partiyanyng birinen aldyna qamshysyn ortagha tastap, Shәkәrim qajy shyqty. Júrt múny kýtpegendey keyip bayqatty. Men bolsam, Shәkәrimning bilimi, aqyndyghy, tarihshyldyghyna qúlday qúlap tabynatyn daghdym boyynsha "qajymen aitysatyn kim shyghar eken" dep oiladym. Qajygha qarsy shyghyp, sózderin taldap, tyndaugha qúmartqandaymyn. 

Kenet, Shәkәrim qajygha qarsy Kótibaq ruynan Jiyrensheúly Qúlkening shyqqanyn kórip anyryp qalyppyn. Qúlkening shyn esimi - Qúlsýleymen, tili kemisteu adam edi. Shәkәrimdey ghúlamagha myna saqau qalaysha tótep bermekshi deymin ishtey. Qajy aldyndaghy jatqan qamshysyn bir qozghap qoyyp sóiley jóneldi. Qajy sózi bir sýt pisirimge sozyldy. Aytylghan sózderding ishinde ne týrli sózding barlyghy aityldy. Aytyp tauysa almaspyn. Sózding týiini «senip jýrgen baytalgha, aighyr shapty» degendey sóz boldy. Alpys basty, segiz qanat ýy tolghan kisi jym-jyrt. Qúlkenin:

-Boldynyz ba Qajy? - degen sózinen júrt oyanghanday boldy.

Qajy:

-Boldym, dedi.

Qúlke de ortagha qaray úmsyna týsip, qamshysyn qozghap qoydy. Men әli de alghashqy oimen «myna saqau qajygha qarsy ne sóilemek?» - dep otyrmyn. Qúlke sózin bastap:

-Qajy, partiyagha kirgen son, partiyanyng ne ayaghy, ne basy shygharmyn. Osy aitqanynyzdan-aq tyrnaqtay aqtyghym joq. Biraq, bir sóz bar ghoy,.. bir sóz bar... - dep sózining ayaghyn sozyp túryp aldy. 

Júrt nazary týgeldey ózine ghana auyp, aqyry sheginerge jol tappaghan Qúlke:

-Qajy, osy Abay sabalghanda Siz neshe jastasyz, men neshe jasta edim?! - dep saldy. 

Búl sóz kýlli otyrghandardyng barshasynyng bastarynan bir-bir salyp qalghanday auyr sóz boldy. Ortagha shygha otyrghan Shәkәrim qajynyng basy tómen salbyrap, eki ayaghynyng arasyna enip ketipti. Maraldyng basynday úzyn bitken, saqalymen alghanda kezge juyq qajynyng basy kirerge tesik tappady. Tyndap otyrghan kópshilik kisisi ólgendey kýige úshyrady. Qúlke qoyar emes:

-Qajy, men tosyp otyrmyn ghoy, - dep ýsh ret qaytalady. 

Qajyda ýn joq. Azdan son, Qúlke:

-Men boldym!, dep alghashqy ornyna qúiryghymen syrghyp baryp otyrdy. 

Ózim sol sәtti oilasam әli kýnge deyin әlsirep ketemin. 

Nesin aitayyn, óli tynyshtyq bir qauymgha sozylyp baryp, basy kýbir-kýbir sóz, jybyr-jybyr qimylmen bastalyp, sózi qúrghyr sóilene bastady. Aldygha tegene-tegene qymyz әkelinip, sapyrylyp jatyr. 

Sózdi Motysh ruynan Ádilúly IYke bastap, Oljay ruynan «qu bastan quyrdaq et alatyn» Jigitek Ábdilda qostap, Qulyq ruynan Núraqtyng Smaghúly kýle sóileuge auysty. Qymyz iship, aqtary-aq, qyzyldary-qyzyl bolyp jaynap otyrghanymen endigisi mәnsiz otyrys boldy. 

Kenet Kókbay molda:

-«El búzylsa, tabady shaytan órnek» dep pe edi Abay. Qugha-qu namazshamda, saytangha-saytan tar jerde jolyghady. Búl otyrystyng ne mәni qaldy! Attanayyq! - dep ornynan túryp ketti. Bәri oryndarynan túrysyp, tarap jatty. 

Auyldan úzaghansha qalypty jәy jýrispen kele jatqan Kókbay kóz kórim úzaghan son, qonyr jorgha atty aghyndy jorghasyna saldy. Qasymyzda Myrza, Bódey, Jamantobyqtynyng el basshylary kele jatqan. Bәri de eleng etisip, Kókennen qalmay dýrk jóneldi. Kókbay toqtar emes. Attyng basyn irikpey, top tayaghan sayyn jýrisin ýdete týsedi. 

Kókbaydyng atqa otyrysy bólek edi. Tip-tik bolyp, ensesi biyik qalpyn saqtaytyn. Al, kәzir denesi kishireyip, qúnysyp ketken. Sonyndaghylar biraz jer qatty jýrispen jýrgen son, attarynyng basyn tejey bastady. 

Myrza Bozdyng Álisi:

-Apyray, myna Kókbay qonaqasydan qashyp kele me, bizben birge jýrgisi kelmeydi ghoy, - dedi. 

Saqal qajynyng Serghazysy:

-Joq, osy molda jylap keledi. Biz ermey-aq qoyayyq. Býgin Kókbay bizge qonaqasy beretin kýide emes, - dedi.

Myrza, Jókender betterin basqa auyldargha búrghan son, atymdy tebinip Kókbaygha jettim. Kókeng shyn-aq jylaghan eken. Kóz aldynda sorasy qalyp, әlsin-әlsin sinbire beredi...

Keybir jenil oilaushylar "Shәkәrim qajy Abaygha qastandyq jasaushylargha jasyryn qosylyp, sonynan ókinip otyrghan joq pa? Kúlke sony qajynyng betine salyq qylyp basty" dep jýrmesin degen oimen kóp bógeldim. Aqyry kórgenim men estigenimdi búljytpay jetkizudi jón kórdim. Onday oigha baru búl jandargha qiyanat qoy,- dep әngimesin ayaqtapty.

Ybyraysha qarttyng topshylauyn shejireshi Beken Isabaev ta týiindeydi.

Shәkәrim qajy kýlli tobyqty ruynyng er azamattaryn oqqa baylaghan oqigha bizding túsymyzda bolyp, el berekesi búzylghan tústa Abay aitqan "bir adam jaman bolsa, zamandastarynyng bәri vinovat" dep bildi. Óskenbay by aitqanday, «Tolghaghy bir tobyqtynyng balasy» birin-biri qashan orys oghyna baylap berip edi? dese, Qúlkening de tosqan sózi osy eken. Al, qajynyng tóbesinen jәy úrghanday, basy tizesine jetui men Kókbaydyng kózinen alty taram jas aghuynda ýlken ókinish, erekshe syr bar edi... 

Keshe ghana Abay sabalghanda ekeui de elge tanymal qayratker, elding biregey azamattary bolatyn. Abayday hakimning danalyghyn úghynghan, ústazdan songhy el iyesi bizbiz dep jýren jandar emes pe?!.

Kókbay men Shәkәrim: «Abaygha jasalmaq bolghan qastandyqty biz nege bilmedik, nege aldyn almadyq» dep ghúmyr boyyna kýiindi bolghan eken ghoy. Ishtegi kýiikting oty basylmay jatyp, el aldynda ózderine kinә qoyyp, betine soqqanda ne desin!?. Qaytip aqtalsyn?!. 

Asty aghyndy, ýsti tolqyndy dýnie tirlikte bolyp jatqan jalghyz oqigha búl ghana emes. Ár zamannyng dýnie diyirmeninde últ jolynda qúrban bolghan esilderding de ókinishpen ótken kýiindi kuәlary bar-au...

Almahan Múhametqaliqyzy

Abai.kz

17 pikir