Seysenbi, 24 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 126182. Jazylghandar — 112806. Qaytys bolghandar — 1945
Áleumet 2579 14 pikir 29 Qazan, 2020 saghat 12:55

Aralas neke azaymay túr...

Qazaq ejelden tәubәshil halyq. Tәrtipke, biylerdin, otaghasynyn  aitqan sózderine iyilip moyynsúnatyn júrt boldyq. Erte zamannan әdet-ghúrpymyz, salt-sanamyz, tilimiz, dilimiz  myzghymas el edik. Qazaq qoghamynyn shyrqy kenes zamanynan beri búzyldy. «Ura, ura, qyzyl, kenes, partiya» dep úrandap ósken úrpaq ótken tarihymyzdy mansúqtady.

Sonyn  bir parasy – aralas nemese últaralyq neke degen salt shyqty. Áriyne, ómirding qaltarys-búltarystarymen alghashynda Alash serkeleri (Álihan Bókeyhan, Ahmet Baytúrsynúly) basqa últ ókiline ýilenuge mәjbýr boldy. Múny taghy bir sebebi sol tústaghy qara tayaqtargha (intelliygensiya) europasha oqyghan, ózderimen pikirlese alatyn qyzdar kerek edi. Úly Múhtar Áuezovtyng da Valentina Nikolaevnagha ýilengeni osy sebepten. Odan beter osy dәstýr jalghasyn tauyp, ekinshi jahandyq soghys, soghystan keyingi  jyldary tipti órship ketti. 

Qazirgi kezde tipten soraqy. Keyingi 10 jylghy sanaq boyynsha qazaqtyng 41000 er azamaty, 30000 әiel zaty ózge últ ókilderine ýilengen. Solardyng ishinde 70-i qytaymen (búl sifrdy pysyqtau kerek, óitkeni shyn mәninde odan kóp), 1100-i reseylikpen túrmys qúrghan. Byltyr ghana Qazaqstanda 144 myng jas júbay shanyraq kótergen, olardyng 8300-i aralas. 

Keyingi sanaqtargha jýginsek, elimizde 20 payyz últaralyq nekelesu beleng alyp otyr. Búl kórsetkish arta beretini sózsiz, óitkeni memleketimiz basynan bastap dúrys iydeologiya, patriottyq sezimdi ústanghan joq. Shynyn aitsa, 30 jyl boyy qaryn qamymen jýrdik. Bay-baghlanymyz bolsa eldi emes, maqtana bayyp-shirudi kóksep oilady. Sheneunikterding basym kópshiligi oryssha oilap, oryssha sóileydi. Odan beter feminizm degen bәle shyghyp, әiel qauymy erkekting tóbesine shyghyp ketti...

Sóitip, aralas nekeden últymyzgha payda shamaly. Biren-sarandary ghana qazaqqa jany ashyp bala tәrbiyeleydi. Mәselen, Ahannyng jary atyn músylmanshagha Badrisafa dep ózgertip, namazgha jyghylghan, balalary qazaq tilinde tәlim alghan. Al, qazir bóten eldik kelinder men kýieu balalardyng kóbisi qazaqty mensinip túrghan joq. Biraz últaralyq otbasylar shet elderge kóship ketken. 

Sonymen ne isteu kerek?

Aldymen otbasylyq institut dәrejesin kótergen jón. Kópbalaly otbasylardy qúrmettep marapattauymyz kerek. Bala sanyna qaray jәrdemaqy mólsherin meylinshe arttyrsa jón bolar edi. Kelin institutyn jandandyru qajet, әitpese qalalarda tikbaqay kelinder qaptap ketti. Bәri anagha baylanysty. Men byltyr Almaty shaharynda bir otbasynyng saltanatyna qatysqamyn. Sonda deymin-au, ýlkenderinen bastap otbasynyng týgelge juyghy oryssha shýldirlep jýrdi (endi kenestik kezendegi jaghday, sol tústaghy astanamyz Almatyda jalghyz-aq mektep boldy ghoy, sonyng ózi malshylardyng balalaryna arnalghan edi). Sodan bir mezet qúlaq salyp edim, bir 2 jastaghy qyz bala qazaqsha sayrap ketkeni. Sonday quanghanym-ay desenizshi! Sóitsem, әlgi sәbiyding anasy qazaqy tәrbie kórgen shyghysqazaqstandyq kelin eken. Sondyqtan balanyng tәrbiyesi anasynan. Myng jerden qazaq bala baqshasyna bersek te, ýide tәrbiyeni eng aldymen anasynan alady. Oryssha miyaulaghannan baryp bala dýbara kýige týsedi de eseye kele bóten elding azamatynyng qúshaghyna enedi...

Sodan keyin Qytaydan, Mongholiyadan, Qaraqalpaqstannan keletin qazaq sanyn kóbeytken dúrys. Olar óz tarihy otanyna kóship kelip, bizding dýbara bop ketken jetkinshekterdi qazaqshylyqqa bet búrghyzyp týzeydi. Myna nәubet bolghan kovid degen kók itten qútylsaq, keler jyly shetelden kóship keletin kvotany artyrsaq qúba-qúp.

Layym, qazaghymnyng sany kóbeyip, aspanymyz jarqyray týssin! Áumiyn!

Baqytjan Tobayaqov,

QR Mәdeniyet salasynyng ýzdigi, Á.Bókeyhan atyndaghy syilyqtyng laureaty

Abai.kz

14 pikir