Sәrsenbi, 27 Qantar 2021
Alashorda 2866 11 pikir 14 Tamyz, 2020 saghat 11:12

Qyzyl Qazaqstan

Suret әlemtordan alyndy

Qazaq Respublikasyn qúru jónindegi Dekretke – 100 jyl

Bizding el Kenester biyligi astynda 71  jyl ómir sýrdi. Osy jyldarda shyngha da shyqtyq, qúzgha da qúldyradyq, aqyry, sonsha uaqyt ishinde bastan keshken barsha jenisterimiz ben jenilisterimizdin, әsirese alapat asharshylyqqa úshyrap, shybynsha qyryluymyzdyng óteuine, tәuelsizdik tuyn kóteruge mýmkindik aldyq. Halqymyzdy osynau derbes, tәuelsiz el bolu syndy ghajayyp mýmkindikting qiyn-qystauy da, qayghy-qasireti de, baqyt-shattyghy da mol bolghan úzaq  jolyna búdan jýz jyl búryn týsirgen – sovet ókimetining basty basshy organdary VSIK – Býkilreseylik Ortalyq Atqaru Komiyteti men SNK – Halyq Komissarlary Kenesining 1920 jylghy 26 tamyzda shygharghan qújaty edi. Kenestik qazaq memlekettigining tughan kýnin shegelep kórsetken tarihy qauly – Avtonomiyaly Kirgiz (yaghny Qazaq) Sosialistik Sovettik Respublikasyn qúru turaly Dekret bolatyn.

Qazaq Respublikasynyng tuyn tiguge múrsat arnayy Dekretpen bolishevizm biyiginen berilgen. Tiyisinshe búl memlekettik birlik jogharydan kózdelgendey, taptyq negizde qúryldy. Kýshtining qúqymen ómir sýruin toqtatugha mәjbýr bolghan Alash avtonomiyasynyng qayratkerleri osy taptyq memlekettik birlikke qyzmet etti. Neoimperiya biyligining rúqsatymen qúrylyp jatqan respublika auqymynda ansaghan eldik mýddelerine qol jetkizuge kýsh-jigerlerin júmsady. Sóitip, qúrylysyna solar da belsene atsalysqan Qazaq Respublikasy tap tuymen Sovet ókimetining qolastynda damu baghytymen jýrdi. Teristik-batys ónirlerde Resey Federasiyasyndaghy Avtonomiya retinde bastaghan eldik tirshiligin jer-suy men halqyn 1925 jyly bir shanyraq astyna jinap, bayyrghy «qazaq» atyn ózine resmy týrde qaytara otyryp jalghastyrdy.

Biraq irgesin keneytse de, Qazrespublika sol qalypta beybit órkendeu jolyna týse almady. Mәskeu bergen basshynyng jetegimen auyldarda «shaghyn revolusiya» órti tútatylyp, taptyq syna qaghyldy. Sóitip ishki әleumettik arazdyqtar qoldap órshitildi. Kóp úzamay, 30-shy jyldary, ortalyq ónirlerdegi revolusiyalyq ózgeristerden qalmaugha tyrysyp, quyrshaq respublikagha tәn qúldyq sanamen solaqay reformalar jýrgizildi. Quyrshaq  respublikadaghy әskery kýshter kelensiz tәrkileu men jýiesiz salyqtargha qarsylyq bildirgen kóterilisshilerdi juasytyp, baghyndyrdy. Quyrshaq  respublika qayratkerleri Ortalyqqa kózsiz eminui saldarynan el ishinde is jýzinde jasandy asharshylyq sayasaty óristedi. Respublika basshylyghy jer-jerden týsken ashtyqtyng alghashqy dabyldaryna kóz júma qarady. Sodan halqynyng jartysyna juyghy qyrylghan últtyq apatty bastan keshti. El aumaghynda  konsentrasiyalyq lageriler ashyluyn, olarda jan-jaqtan toghytylghan tútqyndardyng kýshimen kazarmalyq sosializm tәjiriybeleri jasaluyn mýmkin etti.

Aqyry qasiretti kezeng de artta qalyp, Qazaq Respublikasynyng jana basshylyghy ólkedegi halyqtyng asharshylyqtan aman qalghan bóligin mәdeniyet revolusiyasyn jasaumen serpiltti. Kenestik qúrylys ayasynda mektepter kóbeydi, joghary oqu oryndary ashyldy, ónerpazdargha kónil bólindi, bayqaular ótkizildi. Últtyq óner qúdiretining 1936 jyly arnayy ótkizilgen dekada barysynda Mәskeudi dýr silkindirui respublikamyzdyng avtonomiyalyq mәrtebeden jogharylap, odaqqúrushy «tәuelsiz memleketter» qataryna kiruin mýmkin etti.  Osy úly oqighanyng artynsha Ýlken terror bastaldy. Júrt jappay sayasy qughyn-sýrginge týsirildi. Odan halqymyz ortaq otan bolyp túrghan sovettik imperiyanyng ekinshi dýniyejýzilik soghysta shekken qasiretin birge bastan keship, qaharmandyqtyng ýzdik ýlgilerin kórsetti. Respublika mal-janyn «qonyr indetke»  qarsy maydangha júmyldyryp, soghysqa júrtynyng bir shiyregine juyq azamatyn attandyrdy. Onyng tórtten ýsh bóligi Europany  azat etu jәne basqynshylar ordasyn alu jolynda qúrban boldy. Jeniske tәube etip, soghys auyrtpalyqtarynan halyq endi ense kótere bergende, 50-shi jyldary, qazaq jerine «tyng kóteremiz» degen tәtti úranmen imperiyanyng europalyq bóliginen baq izdeushiler nópiri tógildi. Sonyng saldarynan Úly Dala janasha otarlandy. Qazaq óz Respublikasynda elin meken etuge kelgender esebinen janasha qúralghan  halyqtyng ýshten birine de jetpeytin, bar bolghany 29 payyzyn qúraghan últtyq azshylyqqa ainaldy. Alayda últtyq ruh quaty júrtymyzdy algha jeteley berdi. 60-shy, 70-shi jyldarghy beybit ómirde demografiyalyq dýmpu ýderisi oryn aldy. San jaghynan da, sapa jaghynan da ósti.  Oqydy, jetildi. Biraq últtyq mýddeleri tolyq qanaghattandyrylmay, shekteu kórip túrdy. Múny aldymen jastar ótkir sezinip, narazylyq tanytty. Ortalyqtyng óktem ozbyrlyghy mýldem shekten shyqqanda, beybit ereuildi sayasy kóteriliske úlastyrdy. Qatang totalitarlyq qúrsau osylay shytynap, kenestik imperiyanyng ózge ónirlerinde de tughan búlqynystar nәtiyjesinde mýldem qausady. Sóitip halqymyzdyng alty mýshelge juyq búralandy joly, aqyry, ansauly egemen eldikke alyp keldi...

Demek qyzyl imperiya ishinde jetpis bir jyl boyy tuyn jyqpaghan bizding kenestik respublika shyn egemendiktin, memlekettik tәuelsizdikting izashary boldy. Sondyqtan  da  onyng tughan kýnin biylghy bir ghasyrlyq dóngelek datasynda airyqsha eske alghanymyz jón. Ótken jolymyzdy saralap, agha úrpaqtyng  әr kezendegi damu satylarynda atqarghan isterin tarazylau, әdil baghalau abzal. Al qyzyl jalauly Sovettik Qazaq Respublikasyn dýniyege әkelgen sonau 1920 jylghy qújatqa Býkilreseylik aqsaqal – VSIK tóraghasy Mihail Ivanovich Kalinin men Kenestik ýkimetbasy – Sovnarkom tóraghasy Vladimir Iliich Lenin qol qoyghan edi. Bizding Qazaqstan Respublikasy atty tәuelsiz memleketimizding bastauyna ainalghan osy Dekretting jaryq kórgenine biyl 100 jyl tolady.

Az-kem sheginis jasayyq. Barlyq tarihy ózgeristerding kózi kýlliresey jeke-dara biyleushisining taqtan týsui bolghany barshagha belgili. Bolashaq memlekettik qúrylym týri Býkilreseylik Qúryltayshy jinalysta anyqtalyp, belgilenedi degen ýmit kózi ashyq qauym aldynda jarqyrap janyp túrdy. Memlekettik dumanyng Komiyteti qúrghan Uaqytsha ýkimet Resey Imperiyasynyng ornyna Resey Respublikasy ornaghanyn jariyalady. Biraq biylikti bolishevikter basyp aldy da, ókimetti týgeldey Sovetterge beru úranyn kóterdi. Ózderi úsynghan memleketting qúrylym jayyndaghy jobany qabyl almaghandyqtan, 1918 jylghy 5 qantarda ashylghan Qúryltayshy jinalysty birinshi júmys kýnining sonynda-aq tarqatyp quyp jiberdi. Uaqyt ótken sayyn Kenesterding jer-jerde kýsheyip bara jatqany anyqqa ainaldy. Sonda Býkilqazaqtyq «Alashorda» Últ Kenesi Resey Halyq Komissarlary Kenesimen tikeley kelissóz jýrgizudi maqúl kórdi.

Jahansha Dosmúhamedov bastaghan Alashorda delegasiyasy Predsovnarkom Leninge, Narkomnas Stalinge qazaq avtonomiyasynyng jayyn bayandady. Bolashaq qyzmettestik jobasyna baylanysty jýrgizgen kelissózde jaqsy nәtiyjege qol jetkizildi. 1918 jylghy sәuirding basynda Sovet ýkimeti Alashorda delegasiyasyna qazaq isterimen shúghyldanatyn arnayy komissariat ashugha jәne tayau mezgilde qazaq avtonomiyasyn jariya etuge uәde berdi. Biraq artynsha-aq Alashordany sovet niyetine jat úiym dep qorytty. Sóitti de, Halkomkenestegi kelissózde Dosmúhamedov delegasiyasyna – tikeley, Semeydegi ortalyq Alashorda basshylaryna – tóte jeli arqyly bergen uәdesin tәrk etip,  qúrghan josparyn olarsyz, kenestik negizde oryndaugha kiristi. 1918 jylghy sәuirde jer-jerdegi Sovetterge Kenes ókimetining kezekti mindeti jóninde Últ isteri jónindegi halkomat atynan jariyalaghan ýndeuinde Iosif Vissarionovich Stalin «Qazaq territoriyasynyng avtonomiyasyn jariyalau jobalanuda» dep atap kórsetti.

Revolusiyashyl qazaqtardyng kórnekti ókili Áliby Jangeldin bolghany barshagha mәlim. Ol 1917 jylghy kóktemde Petrogradtaghy jana ókimet minberinen qyrdaghy qylmys jayynda  dabyl qaqty. Patsha ókimetining kelmeske ketkenine qaramastan, qazaq dalasynda eski biylikting jazalaushy jasaqtary qandy oinaq salyp jýrgenin,  әli kýngi halyqty juasytu sharalaryn toqtatpaghanyn әshkereledi. Sol jyldyng jazynda Jangeldin Petrosovetting ókili retinde Torghay dalasynda ýgit-nasihatpen ainalysqan. Sonysy ýshin Uaqytsha ýkimetting Torghay oblysyndaghy komissary Álihan Bókeyhanovtyng әmirimen týrmege týsip,  Petrosovet aralasqan song ghana bosatylghan. Qazan tónkerisinen keyin Torghay oblysynyng komissary retinde Orynbordy aqtardan azat etuge qatysqan. 1918 jylghy nauryzda Orynborda Torghay oblysy Kenesterining sezin ótkizgen de,  sezding Sovet ókimeti iydeyalaryn tolyghymen qoldap, basshylyqqa alghany jayynda Halkomkeneske bayanhat jóneltken. Kóp keshikpey Mәskeuge ózi baryp, ýkimet basshylarymen kezdesti, olar Torghay Kenesteri sezining qaulylaryn týgeldey maqúldady. Aqyldasa kele, Jansha Dosmúhamedov basqarghan alashordashylar delegasiyasyna uaghda etilgen qazaq komissariatyna janasha týr berip, Últ isteri jónindegi halyq komissariatynyng janynan Qazaq bólimin ashugha kelisisti. 1918 jylghy 11 mamyrda tiyisti qauly shyqty. Jangeldinning úsynysy boyynsha bólim bastyghy bolyp, sovet iydeyalaryn birden qabyl alghan, Jangeldinning senimdi kómekshisine ainalghan, Torghay sezinde oblatkomnyng jauapty lauazymyna saylanghan eski rejim intelliygentterining biri Múhamediyar Túnghashin taghayyndaldy.

Komissariattyng Túnghashin basqarghan Qazaq bólimine kýrdeli de jauapty mindetter jýkteldi. Aqtardan azat etilgen batys audandarda jergilikti Kenesterdi úiymdastyru, sovet ókimeti alaulatqan Qazan revolusiyasynyng iydeyalaryn ýgitshiler men baspasóz arqyly maydangha shektes jәne aqtar biylep túrghan Jayyq syrty dalasyndaghy audandarda nasihattau, sharuashylyq mәselelerimen qatar últtyq әskery bólimder qúrumen shúghyldanu mәseleleri údayy kýn tәrtibinde boldy. Kezdesip túrghan týrli qiyndyqtargha qaramastan, Qazaq bólimi osy mindetterding oryndaluyna  әrdayym qol jetkizip túrdy.  Bólimning negizgi júmysy Bókey ordasynda jýrgizildi. Petrogradtan satyp alynghan baspahana 1918 jyldyng sonyna qaray Ordagha ornalastyryldy. Baspahanada 10–15 myng danamen qazaq tilinde taraytyn  «Dúrystyq joly» gazeti, kitapshalar, týrli sayasy әdebiyet, ýgit-nasihat materialdary shygharylyp túrdy. 1919 jyldyng basynan Narkomnastyn  osy Qazaq bólimi Býkilqazaq sezin shaqyru jәne Qazaq dalasynyng Sovettik avtonomiyasyn jariyalau isine dayyndyq jasaugha kiristi.

1919 jylghy 4 sәuirde VSIYK: «Qazaq isteri boyynsha komissar j. Túnghashinning súrauhatyna jauap retinde Býkilqazaq sezin Orynbor qalasyna shaqyrugha rúqsat etilsin», – dep qauly aldy. Soghan sәikes 5 sәuirde Narkomnas bastamashy top qúramyn bekitti. Bastamashy toptyng 1919 jylghy 25 sәuirde Ordada ótkizgen alghashqy mәjilisining qaulysynda: «Sezding baghdarlamasyn jәne halyqqa ýndeu jazudy jj. Lukashev, Qarataev, Schetchikov, Shombalovqa tapsyrylsyn», – dep kórsetildi. 26 sәuirde ótken ekinshi mәjiliste bolashaq avtonomiyalyq respublikanyng aumaghy men shekarasy, saylau ótkizudi úiymdastyru, memlekettik gerb pen konstitusiya jobasyn jasaugha konkurs jariyalau mәseleleri qaraldy. 28 sәuirde ótken ýshinshi mәjiliste bolashaq Býkilqazaq sezining kýn tәrtibi qaralyp, bekitildi. Sonday-aq osy otyrysta «jj. Qarataev pen Schetchikov jazghan ýndeu tolyghymen qabyl alynsyn» dep sheshildi. Bastamashy toptyng tórtinshi, qorytyndy mәjilisinde sezge delegattar saylau prinsipteri men tәrtibi talqylandy. Býkilqazaq sezi «1919 j. jana stili boyynsha mausymnyng bastapqy kýnderinde Orynbor qalasynda, eger Orynborda ótkizuge mýmkindik bolmasa, onda Oral, Han ordasy nemese Aqtóbede shaqyrylady» dep úigharyldy. Qazaq halqyna taratylghan ýndeude: «Saghan qazir búryn oryndalmaytynday kóringen ansauly armanyndy jýzege asyru mýmkindigi berildi, saghan qazir ózinning qúqyqtyq derbestigindi alu mýmkindigi berildi!» – dep joghary leppen habarlandy da, ólke júrtshylyghyn: «Qazaq bauyrlar! Sezge jigerlene dayyndalyndar! Ózderinning tolyq senimderine kirgen ókilderdi delegattyqqa saylandar...» – dep shaqyrdy.

RKFSR Últ isteri jónindegi halkomatynyng Qazaq bólimi Qazaqtyng Sovettik Avtonomiyasyn jariyalaugha dayyndyq júmystaryn azamat soghysy uaqytyndaghy kýrdeli jaghdayda, erekshe tiyanaqtylyqpen jýrgizdi. Degenmen maydandarda tughan jana qiyndyqtargha baylanysty, kózdelgen sezd jobalanghan uaqytqa shaqyrylmady. Qalyptasqan ahual qily shiyeleniske toly alyp ólkeni úiystyrudyng ótpeli týrlerin oilastyrudy, jalpy, barynsha bayyppen, óte eleuli dayyndyq júmystaryn jýrgizudi talap etti. 1919 jylghy mamyrda Dala ólkesining Tótenshe komissary Áliby Jangeldin Qazaq Sovet avtonomiyasyn qúru mәselesi boyynsha әueli IY.V. Stalinnin, odan V.I. Leninnin, sosyn taghy da  Stalinning qabyldauynda bolyp, aghymdaghy jaghdaydan tuyndaghan mәseleler men olardy sheshu joldary jóninde aqyldasty. Ertenine Stalinning basshylyghymen Últ isteri halkomatynyng otyrysy ótti. Sol mәjiliste ólkeni basqaratyn әskeriy-revolusiyalyq komiytet qúru jәne onyng erejesin jasau jayynda manyzdy sheshim qabyldandy. Mamyr – mausym ailarynda Qazaq revolusiyalyq komiytetin qúrudyng әrtýrli qyrlaryn pysyqtaudy kózdegen birqatar komissiya júmys istedi. Qúrylmaq Qazrevkomnyng Erejesin jasaugha Narkomnastyng Qazaq bólimi tikeley qatysty. Últ isteri jónindegi halkomat komissiyasy jasaghan joba 1919 j. 25 mausymda Últ isteri, Ishki ister, Jer-su, Syrtqy ister halkomattarynyn, Býkilresey Bas shtaby men Týrkistan Respublikasynyng ókilderinen  qúralghan vedomstvoaralyq komissiyada qazaq delegasiyasynyng (Áliby Jangeldiyn, Múhamediyar Túnghashiyn, Qúsayyn Bekentaev, Bayqadam Qaraldiyn) qatysuymen qaraldy. Qazaq ólkesin basqaratyn Revolusiyalyq komiytet turaly uaqytsha ereje 1919 jylghy 10 shildede Predsovnarkom V.I. Leninning tóraghalyghymen ótken RKFSR Halkomkenesinin  qaulysymen bekitildi de, sol kýni Lenin Qazrevkomdy qúru turaly Dekretke qol qoydy.  Búl oqighany ólkedegi jergilikti basqaru organdary men búqara sovettik avtonomiyanyng basy retinde qabyldady. Shynynda da búl qújat  Qazaq Respublikasyn úiymdastyrudaghy alghashqy qadam edi.

Qazrevkom jayyndaghy osy Ereje boyynsha barshagha ortaq qazaq sezi mýmkindiginshe kópke sozbay shaqyrylghangha deyin, sóitip sonda Qazaq ólkesining avtonomiyasy jariyalanghangha deyin ólkeni basqaratyn Revolusiyalyq komiytet taghayyndaldy. Ólkeni basqarudaghy jogharghy әskeri-azamattyq biylik osy Komiytetting qolyna shoghyrlandyryldy. Resey respublikasynyng ortalyq ókimeti Revkomnyng alghashqy  qúramyna  jeti adamdy  bekitti. Qazrevkom tóraghasy – Stanislav Pestkovskiy, mýsheleri – Áliby Jangeldiyn, Baqytjan Qarataev, Seyitqaly Mendeshev, Ahmet Baytúrsynov, Ábdirahman Áytiyev boldy. (Ádilin aitu kerek, tóraghalyqqa kenestik biylik ókili, últ komissary Stalin komiytettegi qazaq mýshelerding birin, atap aitqanda Jangeldindi úsynghan, alayda qazaqtar últtyq mýddeni ishki alauyzdyqqa jyghyp berip, qazaq isin basqaratyn adamdy ýkimetting óz ishinen úsynuyn tabandylyqpen qalap otyryp alghan). Búl qúramgha el ishindegi belsendi qyzmetkerlerdi Revkom mýshesi qúqtarymen qosugha (kooptasiya jasaugha) Qazrevkom qaqyly boldy. Erejede Qazaq ólkesining territoriyasy Týrkistan respublikasynyn, Qazaq sezining jәne ortalyq Sovet ókimetining kelisimimen anyqtalady delinip, oghan deyin Revkomnyng qarauyna Astrahan guberniyasyndaghy qazaq   territoriyasy, Oral, Torghay, Aqmola jәne Semey oblystary kiretini atap kórsetildi.  Revolusiyalyq komiytetting úiymdastyryluyna baylanysty Narkomnastyng Qazaq bólimi taratylatyn jәne onyng ornyna VSIK janynan Qazaq ólkesining ýsh adamnan túratyn ókildigi  ashylady delindi. Qazaq ólkesining jalpy sezin shaqyru ýshin Qazaq bólimi qúrghan Bókey ordasyndaghy Komissiyanyng ornyna Qazrevkomnyng janynan sol mindetterdi atqaratyn bólim ashylatyn boldy. Erejede barlyq atqarylugha tiyis mәsele 19 tarmaqqa bólinip, naqtylana tújyrymdaldy.

Qazrevkomnyng túraqty júmys orny Orynborda bolady dep belgilendi. 1919 jylghy 7 tamyzda revkom tóraghasy Pestkovskiy partiyanyng Ortalyq komiytetine, Halkomkeneske, Narkomnasgha,  Narkomnastyng Qazaq bólimine jedelhat salyp, Qazrevkomnyng Orynborgha kelip jetkenin habarlady. RK(b)P Orynbor guberniyalyq komiyteti qaladaghy jaqsy ghimarattardyng birin (Sovet kóshesi, 10) Qazrevkomgha arnap bosatyp, revkomnyng úiymdyq túrghyda qysqa merzim ishinde qalyptasuyna kómek kórsetti. Alghashqy kezde Qazrevkomnyng apparatynda tek mýsheleri men birli-jarym jergilikti intelliygentterden tartylghan qyzmetkerler istedi de, kýsh-jiger negizinen jergilikti revkomdarmen, Oral, Orynbor basshy organdarymen baylanys ornatugha jәne Erejege say qyzmet jýrgizuge qabileti jetetin apparat jasaqtaugha júmsaldy. 1919 jylghy qyrkýiekting basynda bólimder úiymdastyryldy. Qazrevkomnyng 12 qyrkýiektegi otyrysynda alghashqy saylaular ótkizilip, ashyq dauyspen revkom tóraghasynyng orynbasary, әskery komissar, ishki ister, qarjy-sharuashylyq, halyq aghartu, azyq-týlik jәne әleumettik qamsyzdandyru bólimderining mengerushileri saylandy. Keyinirek zan, jer óndeu, densaulyq saqtau, enbek, sovnarhoz (kenestik halyq sharuashylyghy), aqparat, poligrafiya bólimderi, jalpy kense, tergeu komissiyasy, ólkelik әskery tribunal, júmysshy-sharua inspeksiyasynyng ólkelik komissariaty qúryldy. Qazrevkomnyng apparatyn qúraytyn osy mekemelerding barlyghynda 1919 jyldyng sonyna qaray 138 qyzmetker istedi.

Revolusiyalyq komiytetke,  onyng basshylyghy men mýshelerine ózderine jýktelgen mindetterdi oryndau ýshin keng kólemdegi ókilettilik berildi. Búghan mysal retinde Qazrevkom jayyn (ghalymdar S. Dәuletova, M. Ismaghúlovpen birge) tereng zerttegen akademik Salyq Zimanov «Kazahskiy revolusionnyy komiytet» («Qazaq revolusiyalyq komiyteti») atty monografiyasynda 1919 jylghy 23 qarashada S. Mendeshevke berilgen mandattyng mazmúnyn keltiredi. Onda  revkom tóraghasynyng orynbasary Seyitqaly Mendeshevting ókilettikteri: «Qazaq ólkesindegi Áskeriyrevkom bólimderi men barlyq sovettik mekemelerding qanday da bolmasyn sheshimderin búzugha jәne rastaugha, ...lauazymdy túlghalardyng qay-qaysysyn da qyzmetten alugha», sonday-aq Áskeriyrevkomnyng kreditteri men qarjy-qarajatyna qojayyndyq jasaugha, әskery jedelhattar joldap, tóte jelini paydalanugha qaqyly ekeni aitylghan. Jalpy, azamat soghysy kezindegi barlyq revolusiyalyq komiytetter tәrizdi, qajet bolghan jaghdayda jәne, әriyne, qaulylary men búiryqtary oryndalmaghan shaqtarda, Qazrevkom da әskeriy-әkimshilik tәsildermen әreket etti. Sóitip oblystardaghy halyq sharuashylyghyn, mәdeniy-әleumettik jәne sayasiy-әkimshilik tynys-tirshilikti tikeley de, oblrevkomdar, oblatkomdar arqyly da basqarudy jýzege asyrdy. Jergilikti Sovetterdi nyghaytu, olardy saylau jәne qayta saylau sharalaryn úiymdastyrdy. Kenes biyligining irgesin keneyte týsudi qamtamasyz etti. Reseyding kórshi oblystarynyng qarauyndaghy qazaq jerlerin biriktiru jóninde eleuli júmystar atqardy (mәselen, Sibir revkomy qaramaghyndaghy Chelyabinsk audandyq basqarmasynyng qúzyryna berilgen Qostanay ýiezin Qazaq ólkesi revkomynyng qaramaghyna qaytaru jayynda Ahmet Baytúrsynov egjey-tegjeyli bayandama jasady, 1919 jylghy 13 qyrkýiekte ýsh adreske – VSIYK-ke, Leninge jәne Qazaq ókildigining basshysy Qúsayyn Bekentaevqa Qazrevkom atynan jedelhat joldandy, al 16 qyrkýiekte bayandamanyng ózi tabys etildi). Alashordanyng odaqtastary qyzyldardan jenilip bara jatqanyna qaramastan, berispey, taramay túrghan derbes qúrylym Batys Alashordamen kelissózder jýrgizdi. Bólimshening kýlli  әskerimen, qaru-jaraghymen, mýlkimen kenes ókimeti jaghyna shyghuyna qol jetkizip, 1920 jylghy 5 nauryzdaghy qaulysymen Alashordany memlekettik organ retinde mýldem joydy.

Revkomnyng birden qolgha alghan sharuasy – Býkilqazaq sezin shaqyru mәselesin tiyanaqtau bolatyn. Búl rette ol Narkomnastyng Qazaq bólimi jýrgizgen júmystardy  jalghastyrdy. 1919 jylghy 15 qyrkýiekte Erekshe komissiya qúryp, oghan sezdi shaqyru jóninde núsqaulyq әzirleudi tapsyrdy. Komissiya birinshi kezekte Kenesterding Býkilqazaqtyq sezine delegattar saylau tәrtibin jasaumen shúghyldandy. Ýiezderde Sovet ókimetin qúratyn uaqytsha revkomdar taghayyndaugha ókilettilik berip, ókilderin jer-jerge issapargha attandyrdy. 1919 jylghy 17 jeltoqsannan «Úshqyn» (býgingi «Egemen Qazaqstan») gazetin shyghara bastady. Qazrevkomnyng habarshysyn («Izvestiya Kirgizskogo voenrevkoma»), qazaq tilinde týrli sayasiy-kópshilik әdebiyetti, oqu qúraldaryn, paraqshalar men ýndeuler shygharudy jolgha qoydy. 1919 jylghy jeltoqsanda VSIK Bashqúrtstan, Tatarstan, Qazaqstan isteri boyynsha mәjilis ótkizdi. Basqa mәseleler qatarynda Qazaq ólkesining shekarasy turaly mәsele qarap, týbegeyli sheshimin tabudy VSIYK-ting әkimshilik komissiyasyna tapsyrdy. Ákimshilik komissiyadaghy dauly talqylaulargha qatysa kele, Qazrevkom 1920 jylghy 16 mamyrda «Qazaq respublikasynyng shekarasyn aiqyndau jónindegi komissiya turaly» arnayy mәsele qarady. Komissiyanyng Qazrevkomnyng ýsh mýshesinen túratyn qúramyn, sheshuge tiyis mindetterin belgiledi. Komissiyagha «Qazaq respublikasy aumaghyna ...kirgizilui tiyis aumaqtardy aiqyndau; bolashaq respublikanyng shekaralaryn dәl belgileu jәne RKSFR Halkomkenesine úsynys, Kenesterding Býkilqazaqtyq sezine bayandama beru ýshin joba әzirleu; Qazaq ólkesining shekaralaryna baylanysty tuyndaytyn barlyq dauly súraqtar boyynsha qorytyndylar әzirleu jәne tapsyru; respublikanyn  ishki әkimshilik bólinisining jobasyn jasau» tapsyryldy. 20 mamyrda «Jalpyqazaq sezi turaly» mәseleni talqylay kele, «Alashordanyng búrynghy qyzmetkerlerin paydalanu jóninde» úsynys әzirleudi, «ólke shekarasyn belgileu jayyndaghy komissiyanyn»  júmysyn úiymdastyrudy naqty adamdargha tapsyrdy. Oral guberniyasynyng Qazaq ólkesi qúramynan bólinui turaly tuyndaghan mәsele boyynsha Qazrevkom tabandy týrde Oral gubrevkomymen maqsatkerlik baylanysyn jandandyrdy. Aqmola, Semey oblystaryn da Qazaq ólkesine qosu mәselesinde 1920 jylghy shildede qiynshylyqtar úshyrasty. Qazrevkomnyng sayasy komissiyasy Omby, Semey, Aqmolada jýrgizgen júmystar, Sibir revkomymen kelissózder  ong nәtiyje bermedi. Osy shamada Sibrevkomnyng әkimshilik baghynysyndaghy Petropavl, Kókshetau, Omby ýiezderi qayda qaraytynyn sheshu ýshin Qazrevkom VSIYK-ting Ákimshilik komissiyasyna ótinish týsirdi.  Sonday-aq Qazrevkom  soltýstiktegi ýiezder men oblystardy qazaq ólkesine qosu sharuasymen týbegeyli shúghyldanu ýshin óz tarapynan «Soltýstik komissiyasyn» qúryp, osy Komissiya 1920 jylghy mausymda issaparmen teristiktegi audandargha shyqty. Al Qazaq ólkesine Syrdariya men Jetisu oblystaryn qosu sharuasy ózinshe jeke qaraluy tiyis mәsele edi. Osy mәsele jәne atalghan oblystarmen qosa Manghystau, Krasnovodsk ýiezderin de Qazaq ólkesi qúramyna beru haqynda kelissóz jýrgizui ýshin Qazrevkom 1919 jylghy 11 qarashada óz ókilin taghayyndap, Týrkistan respublikasyna jibergen. 1920 jyly Qazrevkom búl mәseleni VSIYK-ting qarauyna shyghardy. Al 27 nauryzda Týrkatkomnan Oral oblysyna ekonomikalyq  jәne sayasy túrghydan  asa jaqyn adaylyqtardyn  Qazólkening әkimshilik baghynysynda boluy dúrystyghyn moyyndaudy resmy súrap, Aday men ózge de kóshpendiler isteri boyynsha Erekshe komissiya qúrdy. Býkiladaylyq Kenester sezi ótkizilip,  Aday ýiezdik revkomy saylandy, Qazaq revolusiyalyq komiyteti qúzyryna kóshuge qauly alyndy. Sony arqa tútqan Qazrevkom Týrkatkomgha, Kaspiy syrty (Zakaspiy) oblrevkomyna  tiyisti ótinish joldap, «Manghystau ýiezining Qazólkege qosyluyna qarsy emestigin» tújyrymdaghan kelisimin aldy. Mәsele bolashaq respublikanyng aumaqtyq shekterin talqylaghan Mәskeudegi tamyz mәjilisterinde  birjola sheshimin tapty.

Osy qysqa sholudan bayqalatynday, qazaq jerlerin birtútas respublika shanyraghy astyna jinauda Qazaq revolusiyalyq komiyteti eleuli ról atqardy. Qazrevkom 1920 jylghy mausymda Últ isteri jónindegi halkomatqa «Qazaq ólkesining aumaghy men shekaralary turaly» degen atpen Qazaq Sovet avtonomiyasyn qúru turaly jobany әzirleu aldyndaghy qújatyn úsyndy. Onda eng aldymen: «Qazaq respublikasy RKSFR-ding qúramdas bóligi retinde tek qazaqtyng últtyq mәselesin sheshu ýshin ghana qúrylmaydy, ...territoriyalyq-sharuashylyq mәselelerdi sheshuge biz ekonomikalyq maqsatqa say bolu prinsiypinen jәne respublika men proletariat mýddesining ózara ýilesuinen keluge tiyispiz», – dep kórsetildi. Odan әri «Qazaq respublikasynyng shekaralaryn anyqtaghanda eng aldymen eskeriluge tiyis jaghdaylar» retinde, «ólkede kópshilik bolyp tabylatyn qazaqtardan basqa, orys sharualary men júmysshylarynyng kóptegen ókilderi» túratynyn, «ólkening óz ekonomikalyq, ónerkәsiptik jәne mәdeny ortalyqtary mýldem joq» ekenin, «olarsyz qalypty ómir sýru men damudyng mýmkin bolmaytynyn» aitty. Qújattyng ýshinshi babynda «Qazaq ólkesining sayasy jәne ónerkәsip ortalyqtary (Astrahan, Oral, Orynbor, Qostanay, Omby, Semey, Tashkent) shet aimaqtarda jatqandyqtan» tuatyn qiyndyqtardy tizbeledi. Tórtinshi babta «shekaralardy belgilep, dauly ýiezder turaly mәseleni sheshu kezinde» aimaqtarda qalyptasqan baylanystardy ýzbeu kerektigin, sonday-aq kezekte «Qazaqstandaghy kýrdeli jer mәselesin sheshu» tosyp túrghanyn naqty baghyttarymen atap kórsetti. Besinshi babta shet aimaqtardaghy ortalyqtardyng birqataryn (Oral, Orynbor, Qostanay, Semey jәne t.b.) ólke aumaghyna qosyp, shekterin jogharyda aitylghan prinsippen belgileu kerek dedi. Osy qújatpen qosa Qazrevkom birer mýshesi ózinshe oy qorytyp jasaghan «Qazólke shekaralary» dep atalatyn anyqtamany Narkomnasqa qosa jiberdi. Onda revkom bekitken qújatta kórsetilgen aumaqty bir jaghynan, «burjuaziyalyq últshyldar óz yqpalyn arttyru ýshin paydalanyp ketedi», ekinshi jaghynan,  «orystar iygergen teristik jәne shyghys jolaqtardy Qazólkege beru ...osy aumaqtardaghy orystardyng tolquyn tughyzady» degen qauip aityldy. Sondyqtan da anyqtama avtorlary «Qazólkeni bayyrghy, tariyhqa deyingi deuge bolatyn shekterinde úiymdastyru jobasyn» eshqanday da qoldaugha bolmaydy dep qorytty.

VSIK Tóralqasy  mәseleni óz qolyna aldy. «Qazaq ólkesin basqarugha baylanysty mәselelerdi  talqylau ýshin» Mәskeuge 1920 jylghy 1 tamyzda mәjilis ótkizuge úighardy. Kýn tәrtibinde «1) Qazrespublikany basqaru, 2) Qazrespublikanyng shekaralary, 3) Qazrespublikanyng RKSFR-ge qatysy» jayyndaghy mәselelerdi talqylau túrghanyn  habarlap, Omby, Chelyabinsk, Orynbor, Oral, Tashkent, Han ordasynan ókilder shaqyrdy. Osy tamyz mәjilisine Stalinnen shaqyru alghan boyda Qazrevkom birqatar dayyndyq jiynyn ótkizdi. Ayryqsha komissiya qúryp, oghan Ortalyqta talqylanbaq mәselelerge baylanysty qajet materialdar  jinaqtau mindetin jýktedi. Sonymen birge VSIYK-ting janyndaghy Qazrevkom ókildigi 22 adamnan túratyn «Mamandar komissiyasyn» qúrdy. Komissiyagha shúghyl týrde «ólkening tarihi, etnografiyalyq, tabighy jәne ekonomikalyq jaghdayy turaly derekterge» sýiene otyryp, Qazaq respublikasy shekarasynyng jobasyn jәne yqtimal shekterining kartasyn jasau mindetin artty. Qazrevkom ólkelik delegasiyanyng qúramyn 1920 jylghy 8 jәne 20 shildedegi sheshimderimen belgiledi.

Mәjilis Mәskeude 9 jәne 10 tamyzda bolyp, eki kýn boyy bolashaq qazaq avtonomiyasy aumaghyn aiqyndaugha baylanysty mәseleler múqiyat talqylandy. Mәjilisting qorytyndysy jәne talqylau kezinde  boy kórsetken kelispeushilikter 12 tamyzda Lenin tóraghalyq etken ýshinshi mәjiliste qaraldy. Lenin mәselege manyzdy sayasy mәn berdi, alauyzdyq tughyzghan kýrdeli mәselelerding birqataryna óz pikirin bildirip, dúrys sheship berdi. 14 tamyzda Narkomnas alqasy Kazaqtyng Sovettik Respublikasyn qúru turaly Dekretting jobasyn bekitu turaly sheshim qabyldady. Qazaq ólkesining shekterin resmy rәsimdeu mәselesi  osylay júmysshy jәne vedomstvoaralyq komissiyalarda  kelisilgennan son, ony 17 tamyzda VSIK Tóralqasy janyndaghy Ákimshilik komissiya qarady. Narkomnastyng úsynghan  jobasy birli-jarym eleusizdeu ózgerister jasalyp bekitildi. Ákimshilik komissiya bekitken osy joba alghash ret sol kýni, 17 tamyzda, ekinshi mәrte 24 tamyzda Halkomkenesting Lenin tóraghalyq etken otyrystarynda  talqylandy. Qújat jobasy maqúldanyp, VSIYK-ting qarauyna jiberildi.

Halkomkenesting Qazaq ólkesin basqaratyn revolusiyalyq komiytet qúru turaly 1919 jylghy 10 shildede shygharghan Dekretin odan bergi oqighalarmen astastyra qaray otyryp, revkom úiysqaly beri jýrgizilgen júmystardyng nәtiyjesinde kózdelgen maqsatqa jetkendikting kórinisi retinde, 1920 jylghy 26 tamyzda VSIK pen Sovnarkom Qazaq Respublikasy qúrylsyn dep sheshti. Qazaq halqynyng memlekettiligin jasaudy әzirleu jolyndaghy bir jyl jәne 1,5 aigha sozylghan izdeniske toly ýderis kýtuli nәtiyjege qol jetkizdi: tarihy Dekret dýniyege keldi. Avtonomiyaly Qazaq Respublikasy Resey Sosialistik Federativtik Sovettik Respublikasynyng bóligi retinde qúryldy.

Qazaq ólkesin basqaratyn revkom turaly erejede Qazaq revolusiyalyq komiytetining qúzyryna tórt oblys (Oral, Torghay, Aqmola, Semey) jәne  Astrahan guberniyasyndaghy qazaq   aumaghy jatatyny atap kórsetilgen edi. Qazrevkom osy kenistikte Narkomnastyn  Qazaq bólimi bastaghan bolashaq respublika shekterin pysyqtaudy maqsatkerlikpen jalghastyrghan. Mәselening tuyndaghan dauly tústaryn sheshude, degenmen,  1920 jylghy tamyzda týrli dengeyde ótken mәjilisterdegi talqylaular jaqsy nәtiyje berdi. Ásirese jariyalanbaq Qazaq  Respublikasyna kiretin ólke aimaqtary Predsovnarkom Lenin basqarghan Halkomkenes otyrystarynda meylinshe naqtylana týsti de, qabyldanghan Dekrette aiqyn tújyrymdaldy.   Sóitip avtonomiyaly qazaq memlekettigining qúramyna Semey oblysy Pavlodar, Semey, Óskemen, Zaysan, Qarqaraly ýiezderimen, Aqmola oblysy Atbasar, Aqmola, Kókshetau, Petropavl ýiezderimen jәne Omby ýiezining qazaqtar túratyn bir bóligi berildi. Qazrevkom men Sibrevkomgha ózara kelisip, Omby ýiezining Qazaq jәne Sibir bólikterin dәl mejeleu mindetteldi.   Qostanay, Aqtóbe, Yrghyz, Torghay ýiezderi kiretin Torghay,    Oral, Ilbishin, Temir, Guriev ýiezderi bar Oral oblystary, Zakaspiy oblysynyng Manghystau ýiezi, osy oblystaghy Krasnovodsk ýiezining 4-shi jәne 5-shi Aday bolystary, Astrahan guberniyasynyng Siynemor bolysy, Bókey ordasy, 1-shi jәne 2-shi Teniz jaghalauy okrugterine japsarlas búrynghy qazynalyq obrok jerlerining aumaghy respublika qúramyna qosyldy. Qazrevkomgha Teniz jaghalauy jolaghy jәne Safronov, Ganushkiyn, Nikolaev bolystary qaratyldy. Astrahan atqaru komiyteti janynan  Qazrevkom men Astrahan atkomynyng ókilderi kiretin komissiya qúryp, halqy aralas oblystardaghy ózara qarym-qatynastardy múqiyat retke keltiru kózdeldi. Al Týrkrespublika qúramyndaghy qazaq territoriyalaryn Qazrespublika qúramyna qosu sonda túratyn júrttyng erik-jigerine baylanysty sheshiledi dep kórsetildi.

26 tamyz Dekreti boyynsha «jergilikti Sovdepter, Qazaq Sosialistik Sovettik Respublikasynyng Ortalyq Atqaru Komiyteti jәne Sovnarkomy» Qazaq Respublikasynyng basqaru organdary bolyp tabylatyn. Osynday qúrylymdy tolyq zandastyru maqsatymen Qazrevkom 1920 jylghy 4–12 qazanda Qazaqstan Sovetterining Qúryltayshy sezin ótkizdi de, Avtonomiyaly Qazaq Respublikasy jariyalanghan son, ókilettigin toqtatty. Sezd Qazaq Respublikasy enbekshileri qúqtarynyng deklarasiyasyn qabyldady. Deklarasiyada Qazaq Avtonomiyalyq Respublikasy Resey Federativtik Respublikasynyng qúramynda qúrylghany konstitusiyalyq túrghyda jariya etildi. Respublika azamattarynyng negizgi qúqtary men mindetteri, memlekettik biylik organdary, saylau jýiesi men onyng prinsipteri,  jer sayasaty, sottyng úiymdastyryluy men qyzmetining jýiesi belgilendi. Respublikanyng jogharghy biylik organdary – Ortalyq Atqaru Komiyteti (Qazatkom) men Halyq Komissarlary Kenesi (Halkomkenes) saylandy. Múnyng bәri júrtshylyq tarapynan jaqsy qabyldandy, qazaqtyng sovettik últtyq memlekettiligining jariya boluy otarlyq qapastan shyqqan halyqtyng últtyq janghyru jolyndaghy alghashqy qadamy retinde baghalandy.

Sodan beri bir ghasyr ótti. Kenestik Qazaq Respublikasy tu tikkeli – jýz jyl! Sóz joq, tórt ghasyr derbes ómir sýrgennen keyin otar qamytyn kiige mәjbýr bolghan, tiyisinshe HIH ghasyrda úmyttyrylghan qazaq memlekettigin HH ghasyrda túnghysh ret Alash (Qazaq) Ordasy janghyrtugha tyrysty. Biraq onyng әreketi bayandy bolmady da, keudesinde birtútas Alashtyng últtyq iydeyasy jalyndaghan azamattar kenestik platformada sosialistik respublika túghyryn somdaugha atsalysty. Sol taptyq negizde jasalghan Sovet ókimetining 1920 jylghy 26 tamyz Dekreti dýniyege Sosialistik Kenestik Qazaq respublikasyn әkeldi de, onyn  jalghasy býgingi Tәuelsiz Qazaqstan bolyp otyr. Tәuelsiz Qazaqstan ózining bastauyn úmytpaydy. Al tarihy jadtyng myqty boluy – elding ertenine óte qajet otanshyl azamattardy tәrbiyeleuding bekem kepili.

Beybit Qoyshybaev,                                                                                        jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty.

Abai.kz

11 pikir