Seysenbi, 21 Mamyr 2024
Alashorda 5214 3 pikir 12 Qantar, 2024 saghat 13:43

Ýmbetey beyiti. Qazaq dalasynyng kartasy...

1851 jylghy qazaq dalasynyng topografiyalyq kartasy jәne Ýmbetey beyiti

ALGhY SÓZ

Bizder biraz jyldardan beri ólketanushylyq maqsat-mýdde túrghysynan arhiv qújattaryn, eski karta-syzbalardy, kóne jazbalardy zerdelep, ony júrtshylyq nazaryna ghylymy zertteu júmystary men BAQ betterindegi tanymdyq jariyalymdar arqyly jetkizip jýrgen jayymyz bar. Qazirgi tanda keshegi Torghay, býgingi Qostanay ónirinde ómir sýrgen tarihy túlghalargha qatysty birshama arhiv qújattary men aimaqtyng syzba keskindemesi beynelengen eski kartalar, tarihy jazbalar qoyma-qorjynymyzgha jinaqtalyp qaldy. Karta-syzbalardyng asa manyzdy ýlgilerin kópshilik qauymnyng iygiligine jarasyn degen niyetpen oblystyq tarihiy-ólketanu muzeyine tabystadyq (Marhabat: Tarihy jәdiger: Qostanay qalasynyng alghashqy kartasy).

Desek de, qolymyzdaghy qorjynnan әli de bolsa manyzdy aqparattardy júrt talqysyna salugha bolatyndyghyn bayqaymyz. Mysaly, 1851 jyly Orynbor әskery korpusynyng bas shtaby Orynbor әkimshiligine qarasty qazaq ólkesining ýlken (generalinyi) topografiyalyq kartasyn jariyalady. Onda keng baytaq qazaq dalasynyng batys bóligi beynelenip, ony «Stepi kochuyshih kirgizov Maloy ordy» dep ataydy. Ólkening soltýstiktegi shekarasyn Oy (Ýi) ózenining Tobylgha qúyar saghasynan belgilese, ontýstiktegi shetin Hiua, Qoqan handyqtarynyng shekarasyna tireydi.

Tanymdyq manyzy zor, qúndy tarihy syzbany zerdeley kelgende, Torghay ózenining tómengi aghysynyng boyynan «M. Embetey», yaghny «Embetey molasy» degen belgi kózimizge ottay basyldy. Búl qanday ataqty kisining molasy boluy mýmkin degen oigha, eng aldymen, ózimiz zer qalamyn tartyp jýrgen Abylay han janyndaghy Ýmbetey jyrau men Ahmet Baytúrsynúlynyng batyr babasy Ýmbetey oraldy.

Jyrau Ýmbetey dalanyng auyzsha tarihynda Torghay ónirimen eshqashan baylanystyrylmaydy. Sondyqtan ol «ә degennen» salmaqty jebe retinde «qoramsaqqa salynbady». Al «qoramsaqqa qol salyp, qol salghanda mol salyp», sauyt búzar jebe shygharatynday aqparat-derek saqtalghan anyzdyq túlgha – Torghay ónirine belgili Ýmbetey batyr...

ÝMBETEY ARGhY ATAMYZ TU ÚSTAGhAN...

«...Belgili batyrdyng túqymy bolghandyqtan, Aqannyng jaqyndarynyng ishinen batyrlyqty, myqtylyqty salt qylghan minezdi adamdar kóbirek shyqqan». M.Áuezúly.

Ahmettanushylardyng aldynghy tolqyny Ahmet Baytúrsynúlynyng boyyndaghy qas batyrlargha tәn qaysarlyq, tózimdilik, tabandylyq minezdi erekshe atap ótip, ony ata-baba qany arqyly berilgen tabighy qasiyet, minez dep tanydy. Aytalyq, M. Dulatúly, M. Áuezúly syndy biri – aghasyn «asa qúrmetti» dep syilaghan ini-serigi, ekinshi biri – «oqyghan azamattarynyng artynan ergen shәkirt» qatarynda bolghan zertteushiler Ahmet Baytúrsynúlynyng shyqqan tegindegi úly sýiekti Arghyn taypasynan, bergi rulyq tegin Ýmbetey batyrdyng aldynan órgizedi.

Aghartushynyng ómiri men shygharmashylyghyn qazaq júrtyna alghash tanystyrghan M. Dulatúly onyng tughan әkesi Baytúrsyndy dalanyng úly qaharmandary Temuchiyn, Temirlan, Kenesary, Syrym syndy túlghalardyng qataryna jatpasa da, tabighatynan kýsh-quaty mol, jigerli, jeke basyna eshqanday biylep-tósteudi jol bermeytin azatshyl túlgha edi dep sipattaydy. Al Alash shәkirti M. Áuezúly Ahmet Baytúrsynúly turaly «qazaq júrty jalang atyn estip qoymay, basynan keshirgen ómirin biluge yntyq bolghandyqtan» sol súranysty orayy kelgende óteu әri aghartushynyng 50 jyldyq mereyli mereytoyyn úlyqtau maqsatynda arnayy jazghan maqalasynda bylay deydi: «Sýiegi – Arghyn, onyng ishinde Ýmbetey bolady. Beridegi atalary Ýmbeteyden shyqqan Shoshaq, Týbek (Ýmbetey ruynyng shejiresin týzeushi Ibrahim Aghytaev búl kisini «Kóbek» dep esepteydi-avt.), Aqang – Shoshaqtyng nemeresi. Óz әkesining aty – Baytúrsyn. Aqannyng tuyp ósken auyly, qyr qazaghynyng úghymynsha, ol kezdegi Ýmbeteydegi irgeli auyldyng biri bolghan. Onyng ýstine, belgili batyrdyng túqymy bolghandyqtan, Aqannyng jaqyndarynyng ishinen batyrlyqty, myqtylyqty salt qylghan minezdi adamdar kóbirek shyqqan».

Batyrlyq – jauyngershilik zamanda «at ýstinde kýn kórip, asharshylyq, shól kórip», «múz jastanyp, qar jamylghan» asqan tózimdilik, batyldyq, erlik jasap, jaudyng qanyn tókken kisige beriletin danqty ataq. Kóne týrkilik yqylym zamannan solay kele jatyr. Týrki júrtynda biylik taghyna tәnirden bitken bekzattyq, qazaq arasynda Shynghystan taraghan aqsýiektik tek arqyly tóte jolmen kele alatyn han-súltandar ýshin de batyrlyq ataq taq talasynda sheshushi manyzgha ie bolyp otyrghan.

Kóne týrkilik derekterdi әri ysyryp, zerdy dýrbisin bergidegi tariyhqa salghanda, qazaq júrtyn ýlken taqqa otyryp biylegen ataqty han-súltandardan batyr (bahadýr) ataghyn almaghany kemde-kem. Tym qazbalamay-aq, HÝIII ghasyrdaghy Kishi jýz hany Ábilqayyrdyng handyq mórine týsken esimi «Abulhaiyr-Muhammed-Gaziy-bahadur-han» bolsa, odan keyin Ýsh jýzdi biylegen Abylay hannyng mórine «Bahadur Abylay han bin sultan Uali» degen esim-soyy týsip, olardyng handyq lauazymyna batyr ataghy da tanbalanghan.

M. Áuezúly «belgili batyr» dep ataghan Ýmbetey – HÝIII ghasyrdaghy jonghar-qalmaq shapqynshylyghy túsynda erlik isterimen ataghy shyqqan kisi. Halyq jadyndaghy shejirelik derekter men halyq aqyndarynyng shygharmashylyghynda ol danqty batyr Qoshqarúly Jәnibekting (halyq auzynda  Shaqshaq nemese Tarhan Jәnibek dep atalady) zamandasy әri jaqyn tuysy. 1903 jyly Múhamediyar Balghymbaev (Ybyray Altynsary balasynyng sýiikti shәkirtterining biri Ábdighaly Balghymbaevtyng aghasy – avt.) jazbagha týsirgen ýmbeteylik Qarpyq aqynnyng Aqtas pen Baytúrsynnyng Sibirdegi aidaudan oralghan kezinde jyrlaghan kólemdi jyrynda Ýmbetey «tu ústaghan batyr», Shaqshaq Jәnibekke jaqyn tuys kisi retinde suretteledi:

Ýmbetey arghy atamyz tu ústaghan,
Dúspannan beti qaytyp jylyspaghan.
Qúdaydan ne tilese sony berip,
Tughan song qanasyna tynystaghan.

Er bolsa zamanynda qayraty asqan,
Kýnshilik tabylady qaryndastan.
Ýmbetey Jәnibekpen tuys edi,
Jeri joq osaldyqpen jaudan qashqan.

Ýmbetey ruy shejiresining bilgiri, ólketanushy Ibrahim aqsaqal Aghytaevtyng jazuynsha, Jәnibek tarhan men Ýmbeteyding tuystyq tamyrynyng dóp tynysy Shaqshaqúly Kósheyde toghysyp, odan әri qaray bir ata әuletine úlasady. Kósheyden tughan – Qoshqardan Jәnibek batyr, al Qalqamannan – Bәiseyt, odan – Ýmbetey. Demek, Ýmbetey – Shaqshaq Jәnibek batyrdyng  nemere inisi.

Orayy kelgende, Ahmetting ata-tegin Shaqshaqtan tikeley tarta kele, Ýmbetey batyr arqyly Baytúrsyngha úlasatyn kelte shejireni bylaysha tarqatugha bolady (1 suret):

(1 suret. Baytúrsynúly әuletining kelte sheshiresi)

Qarpyq aqynnyng Ýmbetey batyrdy Jәnibekpen tuys dep sipattauy shyndyqqa janasady. HÝIII ghasyrdan jetken Reseylik arhiv qújattarynyng birinde, tarihshy IY.Erofeevanyng kórsetuinshe, 1743 jyldyng 21-22 mausymynda Arghyn Shaqshaq Jәnibek batyrgha qaraghan Orta jәne Kishi jýzding biyleushi toby patshagha adal bolugha ant beredi jәne ony ózderining tanbalarymen kuәlandyrghany turaly mәlimet bar. Tizimning basynda Shaqshaq Jәnibek yqpalyndaghy biy-batyrlardyng esimderi oryn alghan. Sol tizimde Ýmbetey de atalady jәne onyng esimine «batyr» (Umbetey batyr) degen ataq qosylyp jazylghan. Múny Ýmbetey batyr turaly alghashqy jazba derekting biri dep qabyldaugha bolady.

Ýmbetey batyrdyng tarihy jazbalardan aiqyn kórinetin bir kezeni – bashqúrt jerinde bastalghan E. Pugachev kóterilisining túsy. Atalmysh kóterilisting qazaq júrtyna tiygizgen әseri jóninde arnayy zertteu enbek jazghan N. Bekmahanovanyng «Legenda o Nevidimke» dep atalatyn kitabynda E.Pugachev kóterilisine Orta jýz biyleushisi Abylaydyng qoldau kórsetkenin, han men Pugachev arasynda hat alysyp, kelissózder jýrgizilgeni turaly birshama derekter bar.

Tarihshynyng jazuynsha, bashqúrttar kóterilisine Arghyn taypasynyng Shaqshaq, Saryjetim atalary qatysyp, oghan Jәnibek batyr balasy Dәuitbay tarhan jetekshilik jasaydy. Onyng 1774 jyly kóterilis basshysyna joldaghan hattary men kisilerining arasynda Ýmbetey esimine juyqtaytyn «Umetbay» degen kisining aty atalady. Hatta ol «Dәuitbay tarhannnyng balasy» dep kórsetilgen: «V aprele-mae 1774 goda starshiny Karaulenekoy, Kanjegalinskoy, Argynskoy, Kipchatskoy volostey po inisiatiyve praviytelya Chakchaskoy y Cherjatynskoy volostey Dautbay-tarhana ustanovily perepisku s Pugachevym, kotoryy v to vremya nahodilsya v Bashkirii. ...Poluchiv pisimo, Dautbay-tarhan dogovorilsya o sovmestnyh deystviyah so starshinoy Hutaymendy-sultanom y stal gotoviti «voyska v volostyah Chakchatskoy, Charchatskoy, Kanchigalinskoy y Kipchatskoy yako je y loshadey, chtob itty na Rossii... y otpravil s etim izvestiyem k Pugachevu svoego syna Umetbaya».

Jazba derekterdegi «Dәuitbay tarhan Pugachevqa balasy Ýmbeteydi attandyrdy» degen derekti tura maghynada qabyldamay, qazaqy tanymdaghy «bir atanyng balasy» degen úghymmen tanu qajet.

Atalghan tarihy qújattaghy «praviyteli Chakchaskoy y Cherjatynskoy volostey Dautbay-tarhana» degen mәlimettegi ru ataulary Arghynnyng Shaqshaq pen Saryjetim atalary ekendigi sózsiz. Al sol rulardyng biyleushisi dep atalatyn Qúdaymendi (Hutaymendy) súltan, Sh.Uәlihanovtyng jazbalarynda, Hiuany biylegen Jәdik túqymynan taraytyn Qayyp hannyng nemere úrpaghy, Abylay hannyng kýieu balasy. Qúdaymendi súltannan keyin Arghyn taypasyn onyng balasy Júma (Djuma Hudaymendiyev) súltan biylep, ol arhiv derekteri boyynsha, 1838 jyldyng mamyr aiynda qaytys bolady.

Álqissa, Dәuitbay tarhannyng qimyl-әreketine E.Pugachev qalay jauap berdi eken, endi soghan oralayyq. E.Pugachev Orta jýz qazaqtarymen jýrgizilip jatqan kelissózderding manyzdylyghyn eskerip, Dәuitbay tarhan men Abylay súltangha bashqúrt Opaq (Upak) pen Shýkýr (Shukur) Orazovtardy (Urazov) attandyrady: «Pugachev otpravil s poslansamy Dautbay-tarhana bashkir Upaka y Shukura Urazovyh, kotorye doljny byly otvezty pisimo y posetiti Dautbay-tarhana, Enbekeya-batyra y Urambeta-batyra». Múndaghy oryssha jazylghan «Enbekeya-batyr» qazaqtyn  Ýmbetey batyr atauyna jaqyn ekendigin taghy bir eskerip qoygha bolady.

Torghay jerine jetken bashqúrt elshilerimen Dәuitbay tarhan men Embetey batyr bastaghan otyzdan astam qazaq biy-batyrlarynyng qatysuymen bolghan kezdesu Sarytoghay ózeni boyynda ótedi: «Vstrecha Upaka y Shukura Urazovyh s Embeteem-batyrom y Dautbay-tarhanom proizoshla na reke Sary-turgay, kuda dlya soveta sehalisi bolee 30 kazahskih starshiyn. Uznav o prosibe Pugacheva sobrati neskoliko tysyach kazahov y napasti na kreposti Zverinogolovskui, starshiny reshily emu pomochi y prosily toliko dati ukazaniya, «kuda de yavitsa ily kakie mesta razoryati prikajet».

Atalghan tarihy qújattardaghy Dәuitbay tarhanmen qatar birde «Umetbay», birde «Enbekey», endi birde «Embetey batyr» dep atalatyn kisi, shejireshi Ibrahim aqsaqaldyng baghamdauynsha, Ýmbetey batyrdyng oryssha dybystalghanda búrmalanyp, sonyng negizde jazbagha týsken esimi. Biz búl pikirdi tolyq quattaymyz. Oryssha ataulardyng qazaqsha balamasy tilimizdegi sol dybystyng dәlme-dәldigi negizinde saralanbay, qazaq tilining fonemalyq jәne maghynalyq erekshelikteri boyynsha aiqyndaluy tiyis. Ýmbetey batyrdyng atyn jazuda orys tilinde «ý» fonemasy joq bolghandyqtan, olar ony sol dybysqa jaqyn orys tilindegi ózge fonemalar arqyly berip, snyng negizinde ony týrlishe tanbalap otyrghan. Múnday kóriniske oryssha dybystalyp, sol dybystyq negizde tanbalanghan kisi esimi, jer-su ataularynan kóptegen mysaldardy tizip keltiruge bolady. Búl – aldaghy uaqyttyng enshisindegi mindet dep esepteymiz.

Sóz orayy kelgende, Ýmbetey atty esimning týp-tórkindik maghynasyna nazar audara ketken jón dep sanaymyz. Ataulyq esim týbir men qosymsha sózden túrady: týbir sózi – ýmbet, qosymsha tirkesi – tay (tey). Ýmbet – payghambardyng qauymy, úrpaghy degendi bildirse, «tay» qosymshasynda eki maghyna bar. Birinshisi – qazaq arasynda kóbine erekeletu maghynasynda aitylatyn «tay» degen jalpaq sóz bolsa, ekinshisi qalmaq tilinde tektilik lauazymdy bildiretin «tayshy» sózining qysqarghan týri. Qalmaqtan qalghan «tayshy» – týrki tilderindegi biyleushi «han, súltan» degen maghynany bildiredi. «Alpamys batyr» jyrynda «Tayshyq» atty qalmaq hany bar. Jyrda jyrshynyng keyipker esimine qalmaq tilindegi ataudy qoldanuda «atyna zaty say» etip shendestiru kórkemdik tәsili kórinis alghany sózsiz. «Tayshybay», «Tayshybek», «Tayshyqara», «Taybek», «Tayghara» degen esimder qazaq arasynda osy kýnge deyin kezdesedi. Qysqasy, jinishke dauysty dybystardan qúralghan «ýmbet» týbirge juan qosymsha «tay» jalghanghanda, singormonizm zanyna oray ol jinishke ýndestikke ainalady.

Álqissa, әngime ózegine qayta oralayyq. Dәuitbay tarhan men Ýmbetey batyr bastaghan qazaq jasaqtary bashúrttardy qoldap, Zverinogolovsk bekinisine shabuyl jasady ma, jasamady ma, ol jaghy tarihtan bizge belgisiz. Shejireshi Ibrahim aqsaqal kónekóz qariyalardyng sózine sýienip, qazaq jasaqtary Zverinogolovsk, Ozernyi, Presnogorikov, Troisk bekinisterine shabuyl jasady, sol shabuylda Ýmbeteyding Jiyenbay, Aralbay atty úldary mert bolypty deydi. Búl mәseleni tolyq bilmegendikten, búdan әri sóz órbitudi bizding tarapymyzdan orynsyz dep esepteymiz.

Al Ýmbetey batyrdyng kóteriliske qatysqan bashqúrttargha bolysyp, olargha qoldau kórsetkeni Qarpyq aqynnyng tolghauynda kórinis tapqan. Tolghaudaghy:

Kәpirge qylysh siltep qarysqanym!
Dýniyede tenin tauyp, jarysqanym!
Tәninnen dúshpan kórsen, týging shyqqan,
Layyq zamanyna arystanym! - dep keletin jyr joldary batyrdyng kóterilisshi bashqúrttardy qoldap, orys әskerlerine qarsy әskery qimyl-әreketter jasaghanyn bildiredi dep oilaymyz.

Ýmbeteyding E.Pugachev kóterilisine qatysqan bashqúrttarmen tyghyz qarym-qatynasta bolghanyn bildiretin kelesi kórinisting biri – batyrdyng alty әielinen tughan 26 balanyng biri bolyp tanylyp, ýmbeteylerge sinip ketken Estek ruy. E.Pugachev kóterilisi jeniliske úshyraghannan keyin patsha әkimshiligi qaru kótergen bashqúrttardy ayausyz, qatty jazalaghany jәne jazalaudan qashqan bashqúrttar qazaq dalasynan pana izdegeni de tarihtan belgili. Zәbir shekken sol bashqúrttardyng bir toby kóteriliske tileules bolghan Ýmbetey batyrdan pana tabuy әbden mýmkin edi. Búl – bir.

Ekinshiden, Ábilqayyr han men Batyr, Baraq súltandar arasyndaghy tartystyng «kókparyna» týsken qarqalapaq ruyn Ýmbetey batyr óz qamqorlyghyna alghany bayqalady. Qaraqalpaqtardyng batyrdan taraghan bir baladay bolyp Ýmbetey ruyna sinip ketui de danqty túlghanyng sabdarly, salmaqty sayasatker bolghandyghyn bildirse kerek. Ýmbeteyding úrpaqtaryna: «Búlardy bótensip, qyz alysyp, qyz berisetin bolsandar, kórde tynysh jatpaymyn» (I.Aghytaev),- degen ósiyeti sóz qaldyruy – onyng kirme júrtty elge sinistiru, jaqyndatu qareketining kórinisi ekendigi sózsiz. Búl tústa qyrghyzdy shapqan Abylay hannyng qolgha týsken tútqyndardy Kókshetau manyndaghy arghyndargha qosyp, sodan «Jana qyrghyz» degen rudyng payda bolghan kórinisin eske týsiredi.

Bir qyzyghy, shejirelik anyzdarda Ýmbetey batyrdyng qalmaq qyzynan tughan balany bólekteu kórinisi joq. Múnyng sebebi de týsinikti: jauyngershilik zamandy kóp kórgen qazaq tanymynda qalmaq júrtynan qatyn alu – ýlken abyroy. Sebebi odan batyr, erjýrek úrpaq tuady dep eseptelgen. Búqar jyrau tolghaularyndaghy «Qalmaqtan alsang bir zayyp // Sýiegindi joghaltpas» nemese «Qatyn alsang qalmaqtan // Tórde jatyp salmaqtan» dep keletin jyr joldary – sonyng aighaghy.

Bas saughalaghan bashqúrttargha pana bergen, talasqa týsken qaraqalpaqtardy qamqorlyqqa alghan Ýmbetey batyrdyng kóregendiliginin, aqyldylyghynyng kórinisi Qarpyq aqyn tolghauyndaghy myna bir óleng joldaryna kestelengen:

Nashardy syrt dúshpannan arashalap,
Qam oilap, qarashagha bolysqanym!
Ýlgimen әr ornynda túra bergen
Aqylgha Aplotonday danyshpanym!

Týiindey kelgende, emis-emis tarihy derekter Ýmbeteyding 1740-1745 jyldardaghy qazaq-jonghar qarym-qatynasynyng túsynda «batyr» atanghandyghyn, 1772-1774 jyldardaghy bashqúrttar kóterilisine qoldau kórsetken biy-batyrlardyng qatarynda bolghandyghyn bildirse, el arasyna keng taraghandyqtan ysylyp, kómbesi ystyq bolyp saqtalatyn jyr-anyzdardyng úzyn sonary batyrdy «Kәpirge qylysh siltep qarysqan», «Tәninen dúshpan kórse, týgi shyqqan», «Nashardy syrt dúshpannan arashalap // Qam oilap, qarashagha bolysqan», «Aqylgha Aplotonday danyshpan» túlgha retinde tanidy.

ESKERUSIZ QALGhAN BEYIT

Endigi kezekte «Alghy sózge» arqau bolghan «Embetey molasyna» qayta oralayyq. Beyitting ornalasqan jeri – Torghay ózenining tómengi aghysy. Búl tústa Torghaydyng ong jaghynan Ólkeyek ózeni qaptaldasady. Ólkeyekke Nauryzym ónirinen bastau alatyn Qabyrgha ózenining qúyarlyghynda Baraq súltannyng qolynan qaza tapqan ataqty Ábilqayyr hannyng beyiti oryn tepken. Kartada beyit «Han sýiegi qorymy» (Kladbiyshe Han suyak) dep belgilengen. Qazirgi tanda bizder «mәiit» nemese «mýrde» dep atap jýrgen marqúm kisining denesin ertedegi atalarymyz «sýiek» dep ataghany bayqalady. «Sýiekke kiru» degen sóz tirkesi jerleu ghúrpynda әli kýnge deyin qoldanylady.

«Ýmbetey molasy» dep atalatyn beyit «Han sýiegi» qorymnan Ólkeyek ózenining tómengi aghysyna ornalasqan «Saryózek» jaylymynyng túsynan ótip, Alakólge jaqyndaghanda kezdesedi. Kartagha «M. Embetey» dep kóldenennen sozyla jazylghan jazylghan ataudyng syzbadaghy nýktelik nysanasy qayda tireletinin angharu qiyn. Nýkte jazudyng basynda desek, onda Ólkeyek ózeninine jaqyn Alakólding many dep týsinuge bolady. Al nýkte jazudyng sonynda desek, onda Torghay ózenin jaghalap jýretin Torghay-Yrghyz sýrleu joly dep tanuymyz qajet. Kartada sol jerge óte kishkentay «ýshbúryshty» () belgi soghylghan. Múny beyit deymiz be, әlde әskery piyket (beket) deymiz be, ol jaghy qiyn. Sebebi kartadaghy shartty belgilerding maghynasy ashylghan anyqtamada múnday belgi «piyketterdi» bildiredi dep jazylghan, al beyitterding qalay shartty týrde belgilenetini turaly mәlimet joq. Shamasy, karta syzushylar ony «M.» dep belgileu jetkilikti dep sanasa kerek. Aytpaqshy, múnda «Han sýiegi qorymyna» da arnayy belgi soghylmaghan, tek jazu ghana bar.

Beyit túsyndaghy Torghaydyng joghary aghysynda Qabyrgha ózenining Torghaygha qúyar saghasy (Ólkeyeke qúyatyn Qabyrgha ózeni emes, Torghaydyng ózinen bólinip shyghyp, oghan qayta qosylatyn ózen), Týn-Qayma (?) ótkeli, Besqopa jayylymy, Torghay bekinisteri ornalasqan. Al ózenning beyitten keyingi tómengi aghysynda Qarakól jayylymy jәne onymen attas kól bar.

Beyit túsynan ózenning sol jaghalauyna kóz salsaq, Tosyn qúmy, odan әri qaray Shoshaqúly Baytúrsynnyng qystauy bolghan «Aqkól» kezdesedi. «Aqkól» ekige bólingen – «Jaqsy Aqkól», «Jaman Aqkól» (Qazaq ózen-kólderdi ashy-túshylyghyna qaray «jaman, jaqsy» dep bóledi). Jylanshyqty jaghalay súlaghan «Aqqúm» da beynelengen (2 suret).

(2 suret. 1851 jyly syzylghan Orynbor ólkesi kartasynan ýzindi)

Bir sózben aitqanda, beyitting ornalasqan jeri – Ahmet Baytúrsynúlynyng ata-babalary jaylaghan ónir. Sol sebepti ony Ýmbetey batyrgha qatysty belgi bolar dep boljap otyrmyz.

SAUAPTY QAREKET JÁNE OY QISYNY

Kónildegi boljamdy tarqatu ýshin shejireshi aqsaqal Ibrahim Aghytaevqa habarlasqanymyzda, mýldem basqasha mәlimetke tap boldyq. Onyng aituynsha, batyrdyng beyiti Nauryzym ónirindegi Sypsyng ózenining boyynda ornalasqan. Kenes dәuirinde, yaghny HH ghasyrdyng 60-jyldary (batyrdyng ómir sýrgen zamanynan 200 jyldan keyin – avt.) Ýmbetey úrpaqtary batyrgha qúlpytas qoyghan, 2007 jyly kesenesi salynghan, aldaghy jazda batyrdyng janynda jatqan Bayandy degen úrpaghynyng beyitimen qosyp qorshau soghamyz degen aqparat aitty. Al әngimege arqau bolyp otyrghan beyitti basqa bir Ýmbetey degen kisi bolar degen uәj de qosty.

Oylandyratyn aqparat. Ras, Nauryzym boyy - ýmbeteylerding jaz jaylauy. Shoshaqúly Baytúrsyn aghasy Aqtasqa bolysyp, Jynghyldy ótkelinde polkovnik Yakovlevting basyn jarghan oqigha 1885 jyldyng qyrkýiek aiynda Ýmbetey auylynyng Nauryzymdy jaz jaylap, qystaugha Aqkólge kóship bara jatqan kezinde oryn alady. Búl – Ýmbetey batyr ómir sýrgen uaqyttan 100 jylday uaqyt ótkennen keyin bolghan qasiretti oqigha.

Biz ýshin batyr úrpaqtarynyng uәjining әrdayym manyzy bar. Olardyng Ýmbetey esimin úmytpay, belgi soghyp, kesene-qorshau salyp jatqan isterin qúptaymyz, batyr ruhyna baghyshtalghan sauapty isting biri dep baghalaymyz. Biraq tarihy derekting aty, qalay ainaldyrsang da, tarihy derek. Qisyndy oy qaysibir tarihy derekterge sýienip aitylsa, taban tirer aighaq retinde bereri men berekesi mol bolar edi.

HIH ghasyrdyng orta sheninde patsha ýkimetining әskery qyzmetkerleri syzghan topografiyalyq kartagha týsken «M.Embetey» degen kisi A.Baytúrsynúlynyng babasy Ýmbetey batyr boluy mýmkin degen oigha bizding qisyndy sózimizding úzyn sonary mynaday:

1. Eger HÝIII ghasyrdaghy Reseylik arhiv qújattarynda «Umetbay, Enbekey, Embetey batyr» dep atalatyn tarihy túlghany Ýmbetey batyr dep tanysaq, kartada belgilengen ataudy da sonyng balamasy dep tanyghan jón bolady dep sanaymyz;

2.  HÝIII ghasyrda, odan bergi HIH ghasyrdyng II jartysyna deyingi kezendegi Torghay ónirinde Ýmbetey esimdi qanday ataqty kisiler ómir sýrdi? Biz biletin tarihta Ýmbetey batyrdan basqa ataqty túlgha joq;

3. Kóshpeli túrmysty tútynghan qazaq dalasynda beyit-qorymdar kóp kezdesedi. Biraq onyng barlyghy eski kartalargha týspegen. Múnyng sebebi de týsinikti: halyq jady el esinde erekshe qalghan kisilerding beyitin ghana saqtap qalady. Ýmbetey batyr – tarihy jazbalarda az-maz, al halyq aqyndarynyng tuyndylarynda mol saqtalghan ataqty kisi;

4. Beyitting túrghan jeri – Ýmbetey batyrdyng kóship-qonyp jýrgen óniri. Batyrdyng bashqúrt elshilerimen kezdesui Torghay ózenining joghary aghysyndaghy Sarytorghay ónirinde oryn aluy kezdeysoqtyq emes dep oilaymyz. Jalpy, HÝIII ghasyrdaghy qazaq tarihynda oryn alghan sheshushi oqighalardyng bel ortasynda bolghan Ábilqayyr hannyng júrty sol ghasyrdyng 40-jyldary Yrghyz-Torghay ónirin jaylaghany tarihy derekterde aiqyn kórinis tapqan. Tipti, hannyng qarsylastarynyng qolynan qapylysta qaza tapqan jeri de Torghay ónirine jaqyn aimaq.

5. Ábilqayyr hannyng senimdi serigi Shaqshaq Jәnibek batyrdyng qonysy da Torghay-Yrghyz ólkesi. Halyqtyng auyzsha derekterinde «Týrkistanda jerlendi» dep anyzdalatyn danqty batyrdyng beyiti, I. Erofeeva syndy bilgir tarihshy mamandar jazghanday, Yrghyz ózenining tómengi aghysynyng sol jaq jaghalauynda oryn tepken. Ghalymnyng jazuynsha, patsha әkimshiligining tapsyrmasymen Orynbordan qazaq dalasy arqyly Búqaragha sapar shekken poruchik Ya. P. Gaverdovskiy 1803 jyldyng 31 tamyzynda Jәnibek batyrdyng aruaghyna arnayy aq boz at shalynghan ýlken asqa qatysyp, 300 juyq kisi qatysqan sol astyng qalay ótkenin bayandaghan (Qaranyz: Istoriya Kazahstana v russkih istochnikah HÝI-HH vekov. Ý tom. Almaty, «Dayk-Press», 2007. (109 - 111 better) jәne Erofeeva IY.V. «Mejdu vsemy starshinamy znateyshiy». Pervyy kazahskiy tarhan Janiybek Koshkaruly. –Almaty: 2017. (165-166 better)).

6. HIH 40-jyldary Kenesary qozghalysy Torghay ónirine auysqan kezde patsha әkimshiligi «býlikshi» hannyng Orynbor ólkesine qarasty qazaq ru-taypalaryna yqpalyn tyy, olardyng kósh-qon kenistigin taryltu maqsatynda Qarabútaq, Yrghyz, Torghay bekinisterin saldyrghany belgili. Sebebi ontýstik (Hiua men Qoqan handyghy shekarasy) pen soltýstik (Resey imperiyasy) arasynda meridian boyymen jýretin mausymdyq migrasiyanyng negizgi baghyty atalghan ónirde toghysty. Eger qazaq ru-taypalarynyng kósh-qony soltýstiktegi Ayat, Tobyl ózenderinde toqaylasatyn bolsa, onda orynborlyq patsha әkimshiligi bekinisti týpkirdegi Torghaygha qaray tartpay, soltýstikke jaqyn atalghan ózenderding boyyna qaptatyp, tizip salghan bolar edi;

7. HÝIII ghasyrdaghy Qazaq-jonghar soghysy shyghystaghy Jonghariya handyghynyng týbegeyli joyyluymen birjolata tynyp, al onyng batystaghy qandas serigi Edil qalmaqtarynyng ýlken bóligi 1771 jyly Joghariyagha qaray ýdire kóshuine baylanysty oiysyra әlsirep, qazaq dalasynda birshama tynyshtyq ornaydy. Sauda, ekonomikalyq baylanystar Reseymen shekaralas aimaqtaghy Orynbor, Or, Troisk syndy qalalargha qaray oiysady. Sol kezende Torghay-Yrghyz ónirine tәn dәstýrli ontýstikten soltýstikke qaray jәne kerisinshe baghyttalghan mausymdyq migrasiya baghyty ózgerip, qazaq ru-taypalary jaylaugha Resey imperiyasynyng shekara shebine deyin jaqyndap kóshetin boldy. Búryn Syr, Aral, Ámudariya boyyn qystap, Torghay-Yrghyz dalasyn jaz jaylaytyn ru-taypalardyng jaylau qonysy soltýstikke qaray auysyp, qystaulary Yrghyz, Torghay ónirine ornalasa bastady. Múny HIH ghasyrdaghy Shaqshaq Jәnibek batyr úrpaqtarynyng Tobyl, Ayat ózenderin jaz jaylau, Torghaydy qystau etken kórinisterinen bayqaugha bolady.

1898 jyly Qostanay uezin arnayy zerttegen F. Sherbina ekspedisiyasynyng materialdarynda Altybas Qypshaq ruynyng aqsaqaldary Tobyl ónirine 60-70 jyl búryn kóship kelgendigin, oghan deyin Syr boyyndaghy Aqtau, Ortau degen jerlerdi jaylaghanyn bayandaghan. Múnday aqparattar Qostanay uezin jaylaghan Teleu, Jappas, Jaghalbayly syndy ózge de rulardyng tarihyna da qatysy bar.

Qoryta aitqanda, Ýmbetey ruy da, tarihy qalyptasqan jaghdaygha oray, kósh-qon baghytyn soltýstikke-Nauryzymgha qaray búruy әbden mýmkin edi dep sanaymyz.

SONGhY SÓZ

Týiindey kelgende, 1851 jylghy bas topografiyalyq kartagha týsken «Ýmbetey molasy» belgili, ataqty kisige soghylghan beyit ekeni sózsiz. Al ony Ahmet Baytúrsynúlynyng batyr babasy Ýmbeteyding beyiti dep tanimyz ba, әlde bizge beymәlim, kezdeysoq, qaymana kisining molasy dep boljaymyz ba, ol bizding tarihy tanym-talghamymyzdyng dәrejesine, qoghamnyng ghylym-ilim nәtiyjelerin baghalau dengeyine qatysty mәsele dep esepteymiz. Eng bastysy, Ýmbetey esimdi qazaqtyng belgili bir adamy bolghandyghyn aiqyndaytyn taghy bir tarihy aighaq dereknama qorjynyna salyndy. Bizden «bar bolghan zat» – osy. Qalghany oqyrmannyng payym-parasaty men kónil-qoshynyng qalauynda.

Almasbek Ábsadyq

Qostanay qalasy.

P.S. Bizding tarapymyzdan Ahmet Baytúrsynúlynyng ómiri men shygharmashylyq ghúmyrnamasyna qatysty arhiv qújattary, tarihy jazbalar, beymәlim estelikter toptastyrylghan, kólemi 30 baspa tabaq bolatyn «Tauqymet» atty ghylymy jinaq dayyndaldy. Jinaqqa búryn-sondy, qalyng júrtshylyq týgil, zertteushilerge beymәlim bolyp kelgen tyng qújattar, estelik jazbalar enip otyr. Jazbalar sapynda Jynghyldy oqighasynyng basty keyipkeri Aqtas Shoshaqúlyna qatysty qújattar, sonday-aq Aqannyng Bestamaq, Mendighara-Qostanay ónirindegi auyldyq mektepterdegi ústazdyq qyzmeti, Omby kezenindegi isjýrgizushi lauazymyn atqarghan tústaghy zamana keyipin kórsetetin, sazyn sezdiretin múraghattar bar. Jinaqty dayyndaugha múryndyq bolghan – Sh.Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya institutynyng diyrektory Ziyabek myrza Qabyldinov. Ókinishke qaray, memleketke qaraghan mekemening jinaqty baspagha úsynu әreketteri qarjy mәselesine baylanysty toqyrap qaldy. Sondyqtan sәtimen bitip túrghan jinaqty baspa betinen jariyalau maqsatynda yntazar baspagerlerdi, aqjarma demeushilerdi izdep jýrgen jayymyz bar. Osy sauapty iske qolúshyn berem degen janashyr kisiler shyghyp jatsa, bizding absalmas@mail.ru elektrondyq poshtamyzgha habarlasuyna bolady.

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2198
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2583
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2520
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1683