Seysenbi, 26 Qantar 2021
46 - sóz 1556 2 pikir 10 Tamyz, 2020 saghat 13:50

Abay merekesi – Últ merekesi!

Ruhaniyatymyzgha taghy bir qasterli kýn qosyldy. Ýkimetimiz 10 tamyzdy «Abay kýni» dep arnayy Qauly qabyldady. Búl oishyl, dana últymyzdyng Bas aqyny Abay Qúnanbaevtyng tughanyna 175 jyl toluymen sәikes kelui halyqtyng qoldauyn tauyp otyr.

Qazaqstan HHI ghasyr biyiginde Abay armandaghan múrattardy tolyqtay jýzege asyrdy dep maqtanyshpen aita alady.

Abay últymyzdyng jazba әdebiyetin qalyptastyrushy, qazaqtyng Bas aqyny ghana emes, bas ústazy da.

Ár zamannyng óz Abayy bar. Óitkeni, әr úrpaq óz dýniyetanymyn Abay jyrynan, Abay iliminen tabady. Osylay óz halqyna adal qyzmet isteytin, Últtyq sana men Últtyq ruhqa toly úl-qyz bolyp qalyptasady. «Sen de bir kirpish dýniyege, ketigin tap ta bar qalan» degen aqyn amanaty әr jastyng jýregine oy salyp keledi.

Kez kelgen qoghamdyq qúrylystyng óz tanbasy bolady. Abay da «soqtyqpaly, soqpaqsyz» jerde ósti, «Mynmen jalghyz alystym kinә qoyma» dep óz kýiinishin aityp ketti.

Abay múrasy-halyq múrasy.

Abay jyly bastalysymen  Qazaqstannyng búqaralyq aqparat qúraldarynda úly babamyzdyng tughanyna 175 jyl toluyna oray kóptegen maqalalar shyghyp jatyr. Búdan Abay Qúnanbayúlynyng tausylmas últtyq qazyna ekenin bilemiz.

Birinshiden, Abay - úly aqyn. Ol poeziyagha jana ólshem, jana yrghaq alyp keldi. Auyz әdebiyetining shekpeninen shygharyp, jana Europalyq әdebiyetting negizderin engizdi.

Abay ólenge jana talap qoydy jәne ony qalyptastyrdy.

Patsha Qúday, syiyndym,

Tura basta ózine, - dep aqyn ózining adamy aqiqat jolyn tandaydy. Sonymen birge Abay - ólenning úly missiyasyn anyqtaydy.

Óleng - sózding patshasy, sóz sarasy

Qiynnan qiystyrar er danasy.

Tilge jenil, jýrekke jyly tiyip,

Tep-tegis, júmyr kelsin ainalasy.

Mine, aqynnyng poeziyagha degen talaby da, qúdireti de osy.

Sóz-kiyeli. Abay sózdi pir tútady. Jәne «Men jazbaymyn ólendi ermek ýshin» dep ólendi últ múratyna jaratu maqsatyn qoyady.

Abay Últtyq oidy bayytty, әri damytty.

Ekinshiden, Abay úly aghartushy jәne Últtyng birinshi ústazy. Óitkeni Abay bilim, ghylym arqyly ghana qoghamdy, adamdy, zamandy týzeuge bolady degen berik oigha keldi. «Tolyq adam» konsepsiyasyn úsyndy. Ony matematikalyq ólshemge saldy.

Edinisa – jaqsysy.

Ergen eli beyne nól.

Edinisa nólsiz-aq,

Óz basyndyq bolar sol.

Edinisa ketkende,

Ne bolady ónkey nól?

Mine, aqyndyq filosofiya osy. Tarihty túlghalar jasaydy. Abay – osynday úly, tarihy túlgha. Edinisa.

Abay óleninsiz, Abay oiynsyz, Abaydyng ómir sýru konsepsiyasynsyz biz órkeniyetke jete almaymyz. Preziydent Q.K. Toqaevtyng «Abay jәne XXI ghasyrdaghy Qazaqstan» atty  maqaladaghy oi-baylamdary osy úlylyqty úghynugha jol ashady.

Preziydentting «Abay - ruhany reformator» atty jana maqalasy Abaytanudyng jana konsepsiyasyna ainaldy.

Úly Abaydy tanu, odan taghylym alu prosessi jýrip jatyr. Jalghasa beredi de. Oghan kýmәn joq.

Qazaqstannyng sheteldegi elshilikteri janynan «Abay ýileri» ashylyp jatyr. Áriyne, qúptarlyq is.

«Abay ýileri» tek qana nauqandyq sipat almasa eken dep tileymin. Bir búryshqa stend qoyyp, Abaydyng suretin ilip, eki-ýsh kitapty qoyyp, osyny qanaghat tútpasaq  eken.

Abaydy tanu ýshin aqyn ýiinde kezdesuler ótip, bayandamalar jasalyp, aqyn ólenderi oqylyp túrsa qanday jaqsy bolar edi?!

Abay tilin – qazaq tilin ýirenu ýiirmeleri júmys istese núr ýstine núr emes pe?

Abay – últtyng mәngilik kody, mәngilik shamshyraghy.

Abay kýni qútty bolsyn, aghayyn!

Baqytjan Júmaghúlov,

QR Parlament Senatynyn  deputaty, ÚGhA akademiygi.

Abai.kz

2 pikir