Beysenbi, 4 Nauryz 2021
Arylu 19636 77 pikir 9 Mausym, 2020 saghat 11:34

Toygha 5 jyldyq moratoriy jariyalaudy úsynamyn!

Suret Nur.kz saytynan alyndy

Qiyn tandau...

(biraq bir sheshimi boluy kerek!)

Qazaq qoghamynda qordalanghan mәsele kóp, jalpy. Qytaydan bastalghan koronavirus pandemeyasy tek bizding elimiz ýshin ghana emes, býkil әlem elderi ýshin de jyghylghangha júdyryq boldy. Alda ne kýtip túrghanyn eshbir sarapshy dóp basyp aita almaydy. Jaz shyghyp kýn ysysa da, koronavirus júqtyrghandardyng sany azaymay túr. Osynday qiyn jaghdayda birneshe qalada túratyn toyhanalardyng iyeleri, әrtister men asabalar toyhanalardy ashyp, toy jasaugha rúqsat berudi talap etip jatyr. Bireu toyyp sekiredi, bireu tonyp sekiredi. Aytularynsha bir aida 10-15 milliondyq aqsha ainalymyn jasaydy eken. Endi sol tabystarynan qaghylyp otyrghandaryn tilge tiyek etedi. Al endi sol kólemdegi aqshalary qalay jәne qaydan keledi degen súraqqa oilanyp kóreyikshi?

Ártister men toy biznesinde jýrgenderding qorjynynda jýrgen siz ben bizding qaltamyzdan shyqqan, jyldar boyy tapqan manday ter enbegimiz. Men osy salany 10 jyldan astam uaqyttan beri zerttep kelemin. Sondyqtan da osy uaqytqa deyin týigenderimmen bólisudi jón sanadym: Qazaqstannyng qay qalasyna bara qalsanyzda qújynaghan toyhanalargha kezigesiz. Sol toyhanalarda júmys isteytin qazaqtyng órimdey jas qyz-jigitteri. Olardy kem degende 5-10 saghat júmys istetip, 1500-2000 tengening kólemimen qatyrady. Ydys syndyryp alsa ol da joq. Búl adam enbegin taza qanau ghoy. Dayarshy bolyp júmys isteytinderding keybireuleri tipti 18 jasqa da tolmaghan. Áriyne men enbekten qashsyn demeymin, biraq enbek adal tólenui kerek. Kem degende saghatyna 1000 tengeden tóleui kerek. Búl oiymdy әleumettik jelilerge de jazghanmyn, Qazaqstan últtyq telearnasynda «Niyet» baghdarlamasynyng tikeley efiyrinde de aitqanmyn.

Búl qorytyndygha jaydan jay kelip otyrghan joqpyn. Men ózim JOO júmys isteymin. Toy salasynda júmys isteytin kóp studentim bar. Kezinde ózimiz de student boldyq. Aynalamyzda toyda júmys isteytin kóptegen studentter de boldy. Kózimmen kórip jýrgen qogham shyndyghyn bayandaymyn. Studentterding basym kópshiligi júmysqa týski uaqytta ketkennen týnge eki jarym-ýshterding shamasynda keledi. Jataqhanalar jabyq bolady. Terezeden kirgizip alghan jaghdaylar óte kóp bolatyn. Bir kýni kórshi bólmedegi qyz: «1 apta «stajirovka» dep tegin júmys istetti de, shygharyp jiberdi» dep múnyn shaqty maghan. Basqa bir kýni qasymda túratyn jigit jyndanyp keldi týngi saghat ýsh jarymda. Ydys syndyryp aldyng dep aqshasyn bermey qoyypty. Búl - jyldar boyy jalghasyp kele jatqan, kóptegen jastardyng basynda bolatyn, ýirenshikti jaghdaygha ainalyp bara jatqan kóp jaghdaydyng biri. Toy bitken song ornyn jinasyp, týn ortasynda ýiine qaytyp kele jatqanda zorlyqqa úshyraghan jas qyzdardyng obaly kimge? Toy kezinde otbasyly asabalardyng kózine týsip, solargha aldanyp qalatyn jas qyzdardyng jaghdayy bólek әngime. Múnday oqighalar siz ben bizding ainalamyzda kýn sayyn bolyp jatady. Sizding oqushynyz, studentiniz, kórshiniz, gruppalasynyz bolmasa qaryndasynyz sonday oqighamen kezikken boluy әbden mýmkin...

Keyde toylargha barghan kezde jasóspirim dayarshy qyz-jigitterdi әngimege tartamyn, jaghdaylaryn súrap. Sondaghy kózim jetetini mardymsyz jalaqygha júmys isteydi. Olar múnday júmysqa joqshylyqtan jәne ata-anama salmaq salmay óz kýnimdi ózim kóremin degen oidyng jetegimen barady. Ol ýshin olardy kinәlaugha da bolmaydy. Alayda búghanasy qatpaghan jastar arzan kýsh retinde enbegin qanaytyn malay emes. Olar bolashaq ata-ana, bolashaq mamandar, bir sózben aitqanda bizding bolashaghymyz.

Men múnday oqighalarmen kýn sayyn kezigemin. Studentterimning bir bóligi sabaqtan jii qalady, keshigip keledi, kelgen kýnning ózinde úiqylaryn asha almay otyrady.

- Sabaqqa nege kelmey jýrsiz?

- Aghay keshirinizshi? Týnde toydan shyghyp úiyqtap qalyp jýrmin. Bizge týsinistikpen qaranyzshy, ótinemin? IYә, búl oqu oryndarynda jii qaytalanatyn dialog. Qarap otyrsaq búl óte qiyn jaghday: týsinistikpen qarayyn deseng bilim sapasy tómendeydi, óitpeseng studentting qatty qinalyp túrghanyn kóresin...

Bilim sapasy demekshi, qoghamdaghy kóptegen problemalar osy jerden shyghady. Qoghamda biliksiz dәrigerler, biliksiz múghalimder, biliksiz mamandar kóbeyip, JOO aitylatyn syn da kóbeye týsti. Bәriniz biletindey bilim beru búl eki jaqty prosess. Bilim alushynyng ózining niyeti, qyzyghushylyghy, yntasy bolmasa, qansha jerden ýzdik múghalim nemese oqytushy bolsa da, eshtene shyqpaydy. Jasaghan enbegi kúmgha singen sumen ten. Al endi týnimen toyda júmys istep, úiqysy qanbay jýrgen studentter men oqushylardan qanday sapaly bilim talap ete alamyz?

Búl býgin ghana payda bolghan problema emes. Jyldar boyy qaytalanyp keledi. Býgingi kýndegi biliksiz mamandar - bir kezderdegi toygha shyghyp sabaqtan kóp qalghan, enbekteri qanalghan studentter men oqushylar. Óz enbekterine layyqty jalaqy ala almaghan adamdardyng «samoosenkalary» da tómendep, qoghamdyq toryghugha alyp keledi.

Ontýstik Afrika Respublikasynyng Stellenbos uniyversiytetining kire berisine: «Kez-kelgen últty jong atom bombasyn nemese ýlken radiusty zymyrandy talap etpeydi. Bar bolghany bilim sapasyn tómendetse jetkilikti. Bilimning kýireui – últtyng kýireui» degen sózder shegelenip jazylghan eken. Pasiyentter biliksiz dәrigerlerding qolynan óledi, ghimarattar biliksiz injenerlerding kesirinen qúlaydy. Ádildik biliksiz sottardyng qolynan joghalady... Jemqorlyqtyng bastauy da osy jerden shyghady. Sebebi ózine, óz bilimine senimdi adam eshqashan eshkimge para bermeydi! Súrap túrsa da...

Qarap otyrsaq, qazaq qoghamyndaghy qordalanghan problemalardyng bastauy osy toy sindromynan bastalady eken. Moyyndaghymyz kelmese de shyndyghy sol. Áleumettik jelilerde jazylghan pikirlerge qarap otyrsaq, basym kópshilikting oiy «әrkim kórpesine qaray kósilsin» degenge sayady. Alayda búlay jasau qanshalyqty tiyimdi?

Aytalyq bireuding jaghdayy bar, bireuding jaghdayy joq. Jaghdayy bar adam 1000 adam shaqyryp, shalqytyp toy jasady delik. Ol sol toyyna kelgen 1000 qonaghyna jaqsy ýlgi kórsetip otyr ma? Joq, әriyne. «Minekey, men jasadym, qolynnan kelse sen de jasap kór» degen chellendj joldaydy óz is-әreketi arqyly avtomatty týrde. Múny kórgen әrbir qonaqtyng ishinde «Men sennen de asyp týsemin» degen virus-iydeya payda bolady. Ol virus keybir adamdardyng oiynda jyldar boyy jýrui mýmkin. Kezek ózine kelgende sol virusy qozyp, óz jaghdayyna qaramay, aldymen «qatardan qalmauym kerek», sodan song «pәlenshening toyynan da asyp týsuim kerek» degen oy birinshi oryngha shyghady da, qalmasa qalyng bolsyn dep, kredit alyp, jantalasady. Jeme-jemge kelgende kórpene qaray kósil degen jayynda qalady. Toy dýrkirep ótedi de ketedi, qas-qaghymda. Toy әlbette ózin aqtamaydy. (Aqtaytyndary siyrek). Toy ótken song baryp esterin jiyady. Alda 5-10 jyl kredit tóleu, aiqay-shu, úrys-keris, ajyrasu. Kez-kelgen qazaqtyng basynda ótip jatqan klassikalyq ssenariy. Kreditke toy jasap, apta ótpey kelini ketip qalyp nemese qyzy qaytyp kelip jatqan otbasylar qanshama...? Toyjarystyng aqyry degen osy. Toydaghy daraqylyq, asabalardyng mәdeniyetsizdigi bólek taqyryp.

Toyhanalardyng qabyrghasynda әrbir qazaqtyng kóz jasy bar. Enbegi qanalghan studenttin, toydan keyin ókingen ata-ananyn. Toydyng krediytinen tauy shaghylghan jas otbasynyn.

Qarap otyrsaq әlemdegi eng tabysty biznester: esirtki saudasy, qaru-jaraq saudasy, adam saudasy. Búlardyng barlyghy da qanshalyqty kóp payda әkelse, sonshalyqty ziyanyn da tiygizedi. Toy biznesi de solay. Toy qazaqtyng qazynasy degen jeleu sózdi halyqtyng sanasyna shegelip qoyghan. Jalpy, qatty quanyp túrghanda jәne qatty qayghyryp túrghanda sheshim qabyldama deydi. Emosiyalar tasqyny adam aqyl-oyyn matap tastaydy. Emosiya bar jerde aqyl-oygha oryn joq. Shaqyrghan qymbat әnshisi jandy dauyspen aityp jatyr ma, fonogramma ma, onda da isi joq. Toyhana iyeleri de osy bir emosianaldy fondy paydalanyp ózderi qalaghan baghalaryn qoyady. Qarapayym qazaqtyng júrt kózinshe maqtauyn asyrghan sayyn kóbirek aqsha shyghatynyn kәnigi shoumender jaqsy biledi. Osydan keyin oilanyz: adamdardyng jyldary boyy jighan-tergen qazynasyn bir sәtte qaghyp alatyn toyhana iyeleri, әrtister men asabalar «paraziyt» emey nemene? Álde «sypayy tonaushylar» deymiz be? Ahmetbek Núrsila degen kisi «shegirtkeler» depti. Men toygha shyghyp qarapayym halyqtyng qaltasyn tonaytyn әrtisterdi parazitter dep atar edim. IYә, olar taza parazitter. Sondyqtan, men qoghamdy osynday parazitterden tazartu ýshin toyhanalarda toy jasaugha 5 jylgha deyin moratoriy jariyalaudy úsynar edim. Búl ne beredi degenge kelsek, qoghamda toy biznesi toqyrap, basqa salalardyng damuyna ýlken mýmkindik bolar edi. Toyhanalardyng ornyna biraz irili-úsaqty kәsiporyndar ashylyp, kóptegen adamdardy júmyspen qamtugha mýmkindik bolar edi. Studentterge de júmys tabylar edi. Toygha shyghady dep olardy da kinәlaugha bolmaydy. Olar amalsyzdyqtan shyghady. Basqa júmys oryndary bolmaghannan. Sózding shyny kerek, sol toyda qoldanatyn qalyndyqtyng kóileginen bastap, aldynan qiyatyn lentasyna deyin, kerek deseniz әrtis-parazitterding qolyna alatyn mikrofonyna deyin ózimiz óndire almaymyz. Shet elderden satyp әkelemiz. Osydan song qay jerimizge jetisip toy toylaymyz?..

«Toy jarystyrmayyq oy jarystyrayyq» degendi ótken ghasyrda Ahmet Baytúrsynov ta aitqan. Bir ghasyrdan astam uaqyt ótse de Ahannyng osy sózi әli kýnge ózektiligin joghaltqan joq. Toy turaly el ishindegi pikirler de әrtýrli. Kópshiligi sóz jýzinde qarsy bolghanymen is jýzinde erik-jigiri jetpeydi. «Toy bardyng malyn shashady, joqtyng artyn ashady» degen maqal da sol halyqtyng ishinen shyqqan. Búl mәselening әbden ushyqqanyna sonsha tipti, búl preziydent Qasym-Jomart Toqaevqa deyin jetti. Ol jaqynda toy ótkizu formatyn qayta qarau kerektigin aitty. IYә, qarap otyrsaq toy ótkizuding qazirgi formaty moralidyq túrghydan eskirgen. Qanshama jastar toy jasaugha aqshalary bolmaghandyqtan ýilene almay jýr? Toysyz-aq nekesin qiydyryp, baqytty ómir sýrip jatqan jastar qanshama?

Damyghan elderde 15-20 adammen-aq toylardy jaqsylap ótkize beredi. 30 adam shaqyrghan ýlken toy. Talay milliarder-filantroptardyng da ótkizgen toylaryn kórdik. Óte qarapayym, qansha jerden bay bolsa da.

Qalay degenmen de toy aldymen psihologiyalyq faktor. Búl mәselege qatysty jastardyng da pikirin bilgenmin. Kópshiligi toygha qarsy. Toysyz-aq neke qiyp baqytty bolugha bolady dep esepteydi. Alayda ata-analarynan asyp kete almaydy. Osyghan qarap-aq toy ýlkender ýshin psihologiyalyq qajettilik dep aitugha bolady. Osy bir psihologiyalyq faktordan birte-birte aryluymyz kerek. Karantin kezinde 3 ay toy toylamay otyrdyq emes pe? Ne ózgerdi? Toygha júmysaytyn aqshalarymyz qaltalarymyzda qaldy.

Álemdik pandemeya adamdardy kóp nәrselerge basqasha qaraugha mәjbýrlep jatyr. Men múny toydan bas tartugha tamasha mýmkindik der edim. Osy karantin rejiymin paydalanyp toydy retteytin arnayy zang qabyldap aluymyz kerek. Onda ýilenu jәne úzatylu toylaryn 50 adammen shekteytin, basqa toylargha tyiym salatyn boluy kerek. Oghan qosa toylardaghy muzykanyng dybys dengeyin, dayarshylardyng layyqtalghan ailyqtaryn, t.b. retteytin baptar boluy kerek. Oghan qosa asabalar men toyda óner kórsetetin әrtisterding tabysynyng 50 payyzyn salyqqa alu kerek. Sonda ghana naghyz sapaly óner maytalmandary iriktelip shyghady. Naghyz óner iyeleri ghana halyqtyng qúrmetine layyq. Ondaylar halyqtyng qaltasyn tonap, lotoreyalar úiymdastyryp, parazittik tirlikpen ainalyspaytyn bolady.

Qalay degenmen de búl qiyn tandau, biraq bir sheshimi boluy kerek.

Oralbek J. Óteghúlov,

filolog, sayasattanushy.

Aqtóbe qalasynan.

Abai.kz

77 pikir