Seysenbi, 27 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110684. Jazylghandar — 105675. Qaytys bolghandar — 1796
46 - sóz 1702 12 pikir 16 Qantar, 2020 saghat 11:06

300 jastyng ýsheui el iygiligine qyzmet etse - ýlken olja!

Preziydenttik jastar kadrlyq rezervke kirgen 300 jasty tanymay jatyrsyzdar ma? Feyzbukti qarasam 300-i birge týsken suretten kimning kim ekenin ajyrata almay qatty qinalghandar bar siyaqty. Odan syrt taghy 300 adamdy asyraytyn boldyq dep alandap jatqandar da, olar naqty tәjiriybede shyndalmaghandar dep senimsizdik bildirip jatqandar da bar eken. Bir jaghynan múnday kýmәndarynyz da jón shyghar? Óitkeni sizder olardy qazir tolyq tanymaysyzdar. Olar esimderi belgili, keshegi el basqaryp jýrgen bir әkimnin, nemese Senat spiykerining balasy, preziydentting nemeresi emes. Búghan deyin eshbir memlekettik qyzmetkerdi onday synaqtardan ótkizip baryp, taghayyndamaghan song Rezervke qatysushylardyng qanday syntardan ótetini sizderding de tәjiriybelerinizde joq bolar. Sondyqtan, sizderge beymәlim 300 jasty tanu bolashaqtyng enshisinde bolsa kerek.

Adamdar әdette ózderi ótpey qalghan konkurstardy "әdiletsiz ótti" dep "synap" jatady. Biraq, búl konkurstan ótpey qalghan 12988 kandidattyng búlay aityp nemese jazyp jatqanyn bayqamadym. Kerisinshe olar búl konkurstyng shet-jaghasyn kórgen song 300 jastyng daryndaryn baghalap, qúrmet etken shyghar. Men solay búl jastardyng naghyz daryndy jastar ekenine senemin. Óitkeni konkursty bastan baqylap otyrdym.

Áriyne, búl bayqaudy 100% oidaghyday ótti demeymin. Áttegen-ay deytin jeri de boldy. Ol bayaghy sol 30 jyldan beri "әttegen-ay" degizip kele jatqan til mәselesi. Konkurstyng alghashqy satysynyng biri kandidattardyng test súraqtarynda qazaq tildi test tapsyrushylargha audarma til óz salqynyn tiygizdi. Orys tilinde jasap, qazaqshagha elektrondy esepteu mashinasynyng kómegimen audarghan. Búl synnan 4843 jas qúlap, 902 jas ghana 50 balldan 30 baldan joghary jinaghan. Búnyng basym bóligi testi orys tilinde tapsyrghan jastarymyz. Sondyqtan da 300 jastyng ishinde konkusty memlekettik tilde tapsyrghandar sany azdau. Áriyne búdan alghashqy emtihannan ótuge sheshushi rol atqarghan tek til mәselesi dep aituymyzgha kelmeydi. Búl ýsh týrli sebepting biri. Yaghni, testke qatysqan 4843 jastyng qúlauyna birinshi test súraqtarynyng kýrdeliligi әser etti. Ol súraqtan sonshalyqty qiyn bolmasa da óte ýlken jyldamdyqpen shygharudy qajet etti. Ár súraqqa 1 minut. Ol súraqtardy audarma tilmen oqyp, janyltpash súraqtyng naqty neni súrap otyrghanyn bilgeninshe esepti sheshetin 1 minutynyz ótip ketedi.

Matematikalyq esepterde súraqty bir minut oqyp, ary qaray sandargha taldau jasap, algoritm boyynsha nәtiyjesinizdi eseptep shyqqanynyzsha taghy 1,2 minutynyz ketedi. Esepte bir sannan janylsanyz, 3 minut uaqyt júmsap shygharghan esebiniz taghy zaya ketkeni. Mine búl sizding jyldamdyghynyz ben múqiyattylyghynyzdy qajet etti. Osylay esepting berlisining úzaqtyghy men audarmanyng týsiniksizigine úshyraghan key jastar tehnikalyq qiyndyqtargha da úshyrady. Elding týkpir-týkirinen onlayn tapsyrghandyqtan ónirlerden tapsyrushylargha internet jyldamdyghy da ýlken kedergisin jasady. Esesine elimizding iri qalalary men shetelde túryp tapsyrghandar jogharghy nәtiyjelerge qol jetkizidi. Eng jogharghy ball janylmasam 47 boldy. Biraq, 40 balldan asqandar onsha kóp emes. Onday mynnan túlpar bolyp oza shapqan jastardy qalay baghalamaysyn?

Osy synnan shektik baldy alyp ótken son, qatysushylargha qalghan syndarda onay bolmady. Berilgen tapsyrmalar boyynsha jeke jәne toptyq joba jasap qorghady. Osy siyaqty týrli syndardan ótip, 300 jas iriktelip otyr. Búny men osy synnan sýrinbey ótip, 300-ding biri bolghan azamattyng bar qadamy kóz aldymda bolghan song jazyp otyrmyn. Endi sol azamattargha naqty isterde ózderin tolyqqandy kórsetuge mýmkindik berilse bolghany. Memleket dúrys baghytta qoldana alsa deymin.

Búl bayqaudan qanday ataqty kәsipkerlerdin, belgili sayasatkerlerding balalary ótpey qalghanyn aqparat qúraldary jazdy. Kerisinshe biylikte esh tamyr- tanysy joq, qarapayym auylda tuyp ósken qyz-jigitter, 5, 10 jyldyng aldynda ghana shetelden Otanyna oralghan jastar kirdi.

Arzan ataq pen jalghan at shygharudyng sonyna týsip, populistik jolmen tóske órlegisi keletinderge qaraghanda búghan deyin týrli salada óz bilimi men iskerligin jetildirip, kezi kelgende óz qarym-qabiletiin kórsetken azamattar aldaghy uaqytta jauapkershilikpen júmys jasaydy degen ýmittemiz. Alda múnday irikteuler taghy bolady deydi. Búl joly qatysyp ýlgermegender kelesi joldary qatysyp, óz mýmindikterin kórseter. Búdan keyin memlekettik qyzmetting týrli salasynda da tek jastardan ghana emes, jas shektemesinsiz osynday ashyq konkurstar aryqyly irikteulerding bolghany jón dep sanaymyn.

Týptep kelgende osy 300 jastyng otyzy, tipti ýshi halqymyz ben memleketimizge qyzmet kórsetuding ýzdik ýlgisin kórsetken túlghagha ainalyp jatsa da ýlken olja.

Túrdybek Qúrmethannyng әleumettik jelidegi jazbasynan

Abai.kz

12 pikir