Seysenbi, 28 Qyrkýiek 2021
«Soqyr» Femida 5900 5 pikir 25 Qazan, 2019 saghat 13:24

«Qyzylaghash oqighasy» – bes qazaqtyng ghana qasireti emes

Almaty oblysy Qyzylaghash auyly manynda bolghan «qazaq-qytay qaqtyghysy» saldarynan bes birdey qazaq jigitining qamaugha alynuyna baylanysty qogham qayratkeri Rysbek Sәrsenbay men azamattyq belsendiler Yrysbek Toqtasyn, Áset Onalbaev jәne advokat Lәzzat Ahatova baspasóz jiynyn ótkizdi.  

Aldyn ala aita keteyik, búl baspasóz mәslihatynda juyqta qytay-qazaq shekarasyn «búzyp ótip», Qazaqstannan sayasy baspana súrap kelgen qos birdey jigit – Qytaydaghy zorlyq-zombylyqtan japa shekken Qaster Músahan men Múrager Álimúlynyng qamaugha alynu jaghdayy da sóz boldy. Olar jónindegi sóz – keyinirek.

Bir qazaq jigitin soqqygha jyqqan ýsh qytaylyq júmysshy Ákimshilik qúqyq búzu kodeksining «búzaqylyq» baby boyynsha jenil jazamen qútylyp ketip, últtyq namysy ýshin әdildik izdegen Qazaqstannyng bes azamaty Qylmystyq kodeksting eki birdey auyr baptarymen qamaugha alynghanyn spiykerler tәptishtep mәlimdedi. Sheteldik kompaniyalarda qytay azamattary zansyz júmys istegenderi, jergilikti jerdegi sheteldik kompaniyalardyng júmysyn atqarushy biylikting baqylaugha almaytyny jóninde mәsele kóterdi.

Qazannyng 10-y kýni sot Qyzylaghash auylynyng bes azamaty – Berikbol Rysaldinov, aghayyndylar – Beybit, Núrbol Múhametalin men Sarqyt pen Erkin Salqanovtardy eki aigha qamau turaly sheshim shyghardy. Aldaghy kýnderde aghayyndy jigitterdi kepildikke shygharu jóninde tuystarynyng ótinishteri sotta qaralmaq. Al Berikbol Rysaldinovty kepildikke shygharu ýshin, últjandy qayratker Rysbek Sәrsenbayúly ózining jeke menshik ýii men jenil kóligin kepildikke qoyatynyn mәlimdedi.

Resmy aqparattargha sýiensek, 2019 jylghy qazannyng 7-de Almaty – Óskemen avtojolynyng 303-shaqyrymynda Qanat Jambyl degen jigitti ýsh qytay júmysshysy jabylyp úrghan. Biraq olar әkimshilik jauapkershilikke tartylyp, 10 tәulikke qamalumen qútylghan. Sol kýnning erteninde Almaty oblysynyng Aqsu audanyna qarasty Qyzylaghash auylynyng bes túrghyny qytay azamattarymen tóbelesedi. Soqqygha jyghylghan eki qytaylyq ortasha dene jaraqatymen auruhanagha týsedi.

Jiynda sóz alghan Rysbek Sәrsenbayúly búl orayda bylay dedi:

– Búl oqighanyng týp-tamyry aryda jatyr. Qytaylyqtardyng kýsh qoldanuy keshe ghana oryn alghan oqigha emes. Qazaqstan biyligi investor dese ishken asyn jerge qoyyp, tóbede tayrandatady. Janaózendegi qandy qyrghyn dәl osynday qytay men qazaqtyng arasyndaghy әleumettik janjaldan shyqty. «Qarajambasmúnay» kompaniyasynyng qojayyny qytaylar bolatyn. Tәuelsiz kәsipodaq enbekaqyny kóteru jóninde talap qoyyp edi, úiym jetekshilerining qughyngha týsuine qytay tarapy yqpal etti. Sonynda qara halyqtyng qany tógildi, analardyng kóz jasy kól boldy. Janaózen jarasy әli jazylghan joq.
Keshe Qyzylaghashta da qazaqtar men qytay júmysshylarynyng arasyndaghy tensizdikting beti ashyldy. Qazaq jigitteri nege qytaylardy úrdy? Sebebi – tóbelesti sheteldik júmysshylar bastady. Qazaqstanda óz qazaghyn qorghaytyn zang joq ekeni belgili. Sondyqtan da ol azamattar qytaylardy úrghan. Osy jaghdaydyng týp-tórkini – mәselen, sol kompaniyada 68 qytay zansyz júmys istegen. Eger qytaylar qazaq azamatyn úrmasa, 68 qytay zansyz bizding jerimizde jýrmese, osy jaghday bolmas edi. Bizding polisiya, prokuratura, ÚQK qayda qarap otyrghany belgisiz.

Endi Qyzylaghashtyng jigitterin sottasa, býkil qazaq kóteriledi. Biz osylay sot arqyly tolqudy toqtatamyz dese, biylik qatty qatelesedi. Qazir Qytaydan kiretin 51 zauyt, jalgha jer beru, Qytaydyng ózindegi «sayasy ýiretu lagerileri» jayly qoghamda aitylyp jatyr. Búl onsyz da yzalanyp otyrghan halyqtyng ashuyna tiyedi. Bes azamatty qatty jazalaudyng keregi joq. Investorlardy qorghau kerek degen bir kisining tapsyrmasy bar.

Tәuelsiz baqylaushylar qozghalysynyng belsendisi Áset Onalbaevtyn aituynsha, bes jigitting osynday әreketke baruyna boyyndaghy qazaqtyq qany men últtyq namysy sebep bolghan. «Tóbelesti bastaghan – qytay júmysshylary. Óz elinde, óz jerinde túrghan qazaqtar ar-namysyn taptatyp, qarap túra almady», – dedi ol.

Qogham belsendisi Yrysbek Toqtasyn Taldyqorghan qalasyna, oblystyq әkimdikke baryp, qamauda jatqan 5 jigitke arasha súraghandaryn aitty. Oblys әkimining birinshi orynbasary Lәzzat Túrlashovtyng aituynsha, zansyz júmys istegen 68 qytaylyqtardy elden shygharghan.

«Ákimdik sheteldik zansyz júmyskerlerdi osy uaqytqa deyin qalay bayqalmaghan? Zang búzghandardy shekaradan shygharumen ghana shektelgen be, júmyskerlerdi zansyz qabyldaghan qytaylyq kompaniyagha aiyppúl saldynyzdar ma?» degen súraghymyzgha oblys әkimining orynbasarynan «júmystyng tez jýrui ýshin, liysenziya alugha kóp uaqyt ketedi, sol ýshin key jaghdayda qytaylyq júmysshylardyng liysenziyasyz júmys isteuine kóz júma qaradyq» degenge sayatyn jauap estidik. Bizding shendilerding ózi óz zanymyzdy belsheden basyp, zansyzdyqty kóre túra, kórmeske salsa, qytaylar qaydan bizding zanymyzdy mensinsin?!»

Jiyn sonynda spiykerler preziydent K.J.Toqaevtyng atyna osy iske baylanysty azamattargha keshirim jasauyn, elimizde júmys jasap jatqan barlyq qytaylyq kompaniyalargha tekseris jýrgizu kerektigi jóninde ashyq hat joldaytyndaryn mәlimdedi.

Jeti jigitti qorghau - qazaqtyng mýddesindegi mindet

Lәzzat Ahatova:

Zaysandaghy eki jigit pen Qyzylaghashtaghy bes jigitti qorghauyna alghan advokat Lәzzat Ahatova keshegi kýnge deyingi osy eki iske bylay dep toqtaldy:

– Qyzylaghashtyq bes jigitke QK-ting auyr ýsh babymen, 293-baptyng 3-tarmaghy, 2-bóligimen, 106–107-baptarmen is qozghalghan. «Jәbirlenushilerge auyr dene jaraqatyn saldy, qaru qoldanyp, kýsh kórsetti» degen aiyp taghylghan. Al bizding jigitterding aituynsha, olar qoldaryna qaru alyp shyqpaghan. Kerisinshe, qytaylyqtar mingen avtobusta kespek armaturalar bolghan.

– Tayaq jegen-mis ýsh qytaylyq, olardy júmysqa alghan kompaniya turaly bile aldynyz ba?

– Qazirgi tanda jәbirlenushi tarap, yaghny qytaylyqtar óz elderine deportasiyalanyp ketken. Endi bes jylgha deyin Qazaqstangha kele almaydy. Óitkeni qújattary zansyz bolghan. Al kompaniya basshysyna osy zansyzdyqtar ýshin qylmystyq is qozghaldy deydi. Mening kókeyimde – tóbeles barysynda auyr dene jaraqattary salynghan bolsa, olar qalay jol jýredi degen kýdik basym. (Auyr dene jaraqaty – kózi shyghyp ketu, ayaq-qoldyng synuy, t.s.s. jaghdaylar). Auyr jaraqat alghan adam ornynan qozghalyp, alys jaqqa kete ala ma?

Al tórt jәbirlenushi auruhanada jatyr dep estidik. Olardyng jaghdayyn jurnalister baryp, óz kózderimen kórip qaytypty. Ol jerde auyr halde jatqan adam bolmaghan deydi. Eng bastysy – búl is jay ghana tóbeles nemese jeke bas arazdyghy ýshin bolghan búzaqylyq әreket emes. Osynday jaghdaydyng oryn aluyna bizding elde júmys istep jatqan qytaylyqtardyng ózderi júmysqa kelgen elding zanyn, әdet-ghúrpyn syilamay, shekten shyqqan әreketteri sebep bolghan dep bilemin.

Qyzylaghash túrghyndarynyng aituynsha, qaptap jýrgen qytaylyqtar qazaqtyng qyzdaryna jónsiz tiyisedi eken. Tipti qyz zorlau deregi bolghan degen әngime bar. Alayda tuystary el-júrt bilmesin dep, qyzdyng odan keyingi taghdyryn oilap, tiyisti organdargha shaghymdanugha qorqyp otyr eken. Jasóspirim balalargha әlimjettik jasap, jabylyp úryp ketip, jergilikti halyq ókilderine shekelerinen qarap, keketip, oryssha ýirengen sózderi «kazahiy–barany» dep mazaqtap, auyl túrghyndarynyng renishin, ashu-yzasyn tudyratyn әreketter jasaghan. Qyzylaghashtaghy qaqtyghys – jergilikti halyqtyng osy әreketterge qarsy tuyndaghan ashu-yzasynyn, narazylyghynyng syrtqa shyghuynyng kórinisi. Osy jaghdaylardy kórip-bilip otyrghan bes qazaqtyng jigiti ashu-yzamen bizding elde júmys istep jatqan qytaylyqtardy úryp tastaghan. Alayda eshqanday qaru qoldanbaghan, tek qoldarymen úrghan.

– Shyghystaghy Zaysan audanyna baryp, shekarany «búzyp» ótken eki jigitti de qorghauynyzgha aldynyz. Isting bet alysy qalay?

– Zaysan audandyq soty Shynjang qazaqtary Múrager Álimúly men Qaster Músahanúlyn eki aigha qamau turaly qauly qabyldady. Qytaydyng ozbyrlyghynan, qorlyghynan qashyp, qalyng elim – qazaghym dep shekara búzyp, qashyp keluge mәjbýr bolghan eki qandasymyz eshqanday qylmysker emes. Olar eshqayda jasyrynghan joq, kele sala ózderi bosqyn mәrtebesin súrap, ol jaqtaghy qandastardyng jaghdaylarynyng auyr ekenin kórsetip, Kóshi-qon polisiyasyna aryzdaryn ótkizdi.

– Búl eki azamattyng әreketin halyqaralyq zandylyqtar shenberinde qorghau mýmkindigi bar ma?

– Halyqaralyq zang normalaryna sәikes, qanday da bir elden zәbir kórip, japa shekken azamattar shekara búzyp, basqa elge bosqyn mәrtebesin súrap barsa, olargha qylmystyq is qozghalmau kerek. Ol konvensiyany BÚÚ qabyldap, halyqaralyq akt retinde bekitken. Ol konvensiya talaptaryn BÚÚ-nyng qúramyna kirgen elderding bәri oryndauy kerek. Eshkim de bastaryna qauip-qater tónbese, shekarany búzyp ótip, óz bastaryn qaterge tikpes edi. Sol sebepti mening qorghauymdaghy QHR-nyng eki azamaty, etnikalyq qazaqtar Qaster Músahan men Múrager Álimúlyna qozghalghan qylmystyq is zansyz dep esepteymin.

Qytaylyq konslageriden qashyp, shekarany zansyz kesip ótu – orta dәrejedegi qylmys bolyp sanalady. Qylmystyq zannama normalaryna say, auyr qylmys jasaghanda ghana búltartpau sharasy – qamaugha alugha bolar edi. Búl jaghdayda olar kisi óltirgen joq, auyr qylmys jasaghan joq. Sondyqtan qamau búltartpau sharasy zansyz qoldanylghan.

– Zaysangha barghanda, Qaster men Múragerdi kórdiniz be?

– «SIZO»-gha kirip shyqtym. Qaster men Múrager aman-esen, jaghdaylary jaman emes. «Eshkim qysym jasap jatqan joq», – dedi. Tek jyly kiyimder kerek eken. Múragerding әpkesi Núrgýl ekeuine birdey etip, kerek-jaraghynyng bәrin alyp berip jiberdi. Kelgenimizge quanyp qaldy. Qoldau kórsetken qandastaryna alghys aityp jatyr.

Tergeu izolyatorynyng bastyghy Qanat Jýsipov myrzagha da kirip shyqtym. Sot qaulysyna keltirilgen jeke shaghym ShQO sotyna jiberilgeni jóninde habar aldym. Bir aptanyng nemese onshaqty kýnning ishinde jeke shaghym qaralady. Sotqa eki azamatty aparyp-әkelip túrady. Mekeme basshysy eshkim tarapynan qysym jasalmaytynyn, eki jigitti baqylauda ústaytynyn aitty.
Qogham, el-júrt qyzylaghashtyq bes jigitti, Zaysandaghy eki azamatty qorghaugha atsalyssa, aqparattyq qoldau kórsetilse degen ótinishim bar. Búl bizding últtyq namysymyzdy qorghau mýddesine say, zang shenberindegi isimiz boluy kerek.

Baqytgýl Mәkimbay

Túpnúsqa: «DAT».

Abai.kz

5 pikir