Dýisenbi, 25 Qantar 2021
Bú ne mazaq? 5312 12 pikir 22 Qazan, 2019 saghat 15:06

Sottardy qazaqsha sauatty sóiletpey, Sot bedelin arttyra almaysyz, Asanov myrza!

QR Jogharghy Sotynyng tóraghasy

Jaqyp Asanovtyng nazaryna!

Ótkende (14-qazan kýni) portalymyzda  "Eki bet jazbadan 70 qate jibergen sudiya sauatty ma?"  atty maqala jariyalanghan edi.

Onda QR Su resurstary komiytetining búrynghy tóraghasy Islam Ábishevting isi boyynsha ótken sot prosesinde, atalghan iske jauapty sudiyanyng memlekettik tilge salghyrt qaraghany turaly aitylghan. 

Ábishevting qorghaushysy Abzal Qúspannyng 33 betten túratyn 6 ótinishine sudiya Qajymúqan Mekemtasúly Mekemtas jauap qaytarghan eken. Alayda, әlgi eki bettik jauapta (Qaulyda) әriptik, stilistikalyq jәne logikalyq qatelikter kóp boldy. Biz qyzyl-ala shimaydy saytta jariyalap, kórsettik.

Advokat Abzal Qúspan myrza sudiya qaulysynyng mәtinin QR Bilim jәne ghylym ministrligine qarasty Ghylym komiyteti, «A. Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi instituty» RMQK-nyng lingvistikalyq saraptama bólimine joldaghan eken.

Atalghan mekeme sot qaulysynyng mәtinine lingvistikalyq saraptama jasap, qorytyndy shygharyp beripti. Lingvistikalyq saraptama qorytyndysyna institut diyrektory Erden Qajybek qol qoyghan. Al saraptamany filologiya ghylymdarynyng kandidaty, dosent S.Qúlmanov jasapty.

Endi әlgi sudiya Qajymúqan Mekemtas myrza shygharghan Qauly mәtinine jasalghan saraptamany nazarlarynyzgha úsynamyz...


BQO advokattar alqasynyng mýshesi A.T. Qúspannyng advokattyq súranysyna baylanysty sot qaulysynyng mәtinine jasalghan lingvistikalyq saraptama qorytyndysy

1. Lingvistikalyq saraptamagha joldanghan sot qaulysynyng mәtini 24 (jiyrma tórt) sóilemnen túrady.

2. Lingvistikalyq saraptamagha joldanghan sot qaulysynyng mәtininde tehnikalyq qateler bar:

a) Núr-Súltanqalasynyn, dúrysy – Núr-Súltan qalasynyn;

ә) 24 - baby, dúrysy24-baby;

b) 366 - baby, dúrysy366-baby;

v) 28 - baby, dúrysy28-baby;

g) 1,3 tarmaqtarmen, dúrysy1, 3-tarmaqtarymen;

gh) S.A.Tukiyevtinde, dúrysyS.A Tukiyevting de;

d) mәn - jaylardy, dúrysy – mәn-jaylardy;

e) qorghaushy - advokat, dúrysy – qorghaushy-advokat;

Sonymen qatar lingvistikalyq saraptamagha joldanghan sot qaulysynyng mәtinindegi keybir tehnikalyq qateler birneshe ret qaytalanady.

3. Lingvistikalyq saraptamagha joldanghan sot qaulysynyng mәtininde grammatikalyq qateler bar:

- kyrkýiek, dúrysy – qyrkýiek;

- qorghaushy-advokatdyn, dúrysy –  qorghaushy-advokattardyn;

- S.A.Tukiyevtyn, dúrysy – S.A. Tukiyevtin;

- E.A.Abiyshevtyn, dúrysy – E.A.Abiyshevtin;

- ayyptaly, dúrysy – ayyptalyp,

- tyndau, dúrysy – tyndau,

- ótinishnne – dúrysy – ótinishine;

- keliruleri, dúrysy – keltiruleri;

- densalyghyna, dúrysy – densaulyghyna;

- qorghaushy - advokatydyn, dúrysy – qorghaushy-advokattyn;

- 2019 jyldyng 17 qyrkýiekte, dúrysy –  2019 jylghy 17 qyrkýiekte;

- is jýrgizu qabyldaugha, dúrysy – is jýrgizuge qabyldaugha;

- zertelinip, dúrysy – zerttelinip;

- tizimende, dúrysy – tiziminde;

- tergu, dúrysy – tergeu;

- Baska, dúrysy – Basqa;

- 2019 jyldyn 14 kazan, dúrysy – 2019 jylghy 14 qazan;

kórsetilgendey, dúrysy – kórsetilgen.

4. Lingvistikalyq saraptamagha joldanghan sot qaulysynyng mәtininde punktuasiyalyq qateler bar:

- «Atalghan qylmystyq is, Núr-Súltanqalasynyng qylmystyq ister jónindegi mamandandyrylghan audanaralyq sotyna, 2019 jyldyng 17 qyrkýiekte kelip týsken.», dúrysy – «Atalghan qylmystyq is Núr-Súltan qalasynyn qylmystyq ister jónindegi mamandandyrylghan audanaralyq sotyna 2019 jylghy 17 qyrkýiekte kelip týsken.»;

- «Qorghaushy - advokat A.T.Qúspannyng ótinishne úqsas advokat E.M.Makenov, sottalushy S.A.Tukiyevtinde búltartpau sharasyn ózgertudi súrap. Ózining ótinishinde kórsetilgendey negizdermen quattady.», dúrysy – «Qorghaushy-advokat A.T.Qúspannyng ótinishine úqsas advokat E.M.Makenov sottalushy S.A.Tukiyevting de búltartpau sharasyn ózgertudi súrap, ózinin ótinishinde kórsetilgen negizdermen quattady.»;

- «Jogharyda atalghan ótinishterdi taldap sot qanaghattandyrusyz qalugha jatady dep sanaydy sebebi sottalushy S.A.Tukiyev auyr sanatty qylmys boyynsha sotqa berilgen, tergeuding mәlimetine sәikes sottalushylar bostandyqta bolsa isting obektivti qaraluyna kedergi keliruleri mýmkin dep kórsetilgen, odan basqa ótinishterde kórsetilgendey mәn - jaylardy tergeu barysynda da bagha berilgen, odan basqa sottalushy I.Abiyshevting densalyghyna qatysty qújattar sotqa tapsyrylmaghan.»; dúrysy – «Jogharyda atalghan ótinishterdi taldap, sot qanaghattandyrusyz qalugha jatady dep sanaydy. Sebebi sottalushy S.A.Tukiyev auyr sanatty qylmys boyynsha sotqa berilgen. Tergeuding mәlimetine sәikes, sottalushylar bostandyqta bolsa, isting obektivti qaraluyna kedergi keltiruleri mýmkin dep kórsetilgen, odan basqa ótinishterde kórsetilgen mәn-jaylargha tergeu barysynda da bagha berilgen, odan basqa sottalushy I.Abiyshevting densalyghyna qatysty qújattar sotqa tapsyrylmaghan.»;

- «Kelesi, qorghaushy - advokat A.T.Qúspannyng ótinishi, qylmystyq isti prokurorgha keri qaytaru nemese qysqartu. Ózining ótinishinde kórsetilgendey negizdermen quattady.»; dúrysy – «Kelesi, qorghaushy-advokat A.T.Qúspannyng ótinishi qylmystyq isti prokurorgha keri qaytaru nemese qysqartu. Ózining ótinishinde kórsetilgen negizdermen quattady.»;

- «Kelesi, qorghaushy - advokat A.T.Qúspannyng ótinishi, kuә retinde A.Shpekbaevty basty sot talqylauyna shaqyrtyp jauap alugha ótinish bildirdi ózining ótinishinde kórsetilgendey negizdermen quattady.»; dúrysy – «Kelesi, qorghaushy-advokat A.T.Qúspannyng ótinishi, kuә retinde A.Shpekbaevty basty sot talqylauyna shaqyrtyp, jauap alugha ótinish bildirdi, ózining ótinishinde kórsetilgen negizdermen quattady.»;

- «Jogharyda atalghan ótinishti taldap sot qanaghattandyrusyz qalugha jatady dep sanaydy sebebi A.Shpekbaevty aldyn ala tergu barysynda kuә retinde jauap alynbaghan jәne sotqa shaqyrylugha jatatyn tizimende kórsetilmegen.», dúrysy – «Jogharyda atalghan ótinishti taldap, sot qanaghattandyrusyz qaldyrugha jatady dep sanaydy. Sebebi A.Shpekbaevtan aldyn ala tergeu barysynda kuә retinde jauap alynbaghan jәne sotqa shaqyrylugha tiyisti adamdar (kuәlar) tiziminde kórsetilmegen.»;

- «... 1,3 tarmaqtarmen, kózdelgen qylmystyq qúqyqbúzushylyqty jasauda aiyptalyp sotqa berilgeni turaly ...», dúrysy – «1, 3-tarmaqtarmen kózdelgen qylmystyq qúqyqbúzushylyqty jasauda aiyptalyp, sotqa berilgeni turaly ...».

5. Lingvistikalyq saraptamagha joldanghan sot qaulysynyng mәtininde stilistikalyq jәne semantikalyq qateler bar:

- Núr-Súltanqalasynyng qylmystyq ister jónindegi mamandandyrylghan audanaralyq sotynyng sudiyasy K.M.Mekemtas, sot hatshylyghyna sot otyrysynyng hatshysy S.S.Mәlikti ala otyryp, memlekettik aiyptaushy S.Sh.Suleymenovtyn, sottalushylar I.A.Abiyshevtyn, S.A.Tukiyevtyn, qorghaushy-advokatdyng A.T.Kúspannyn, E.M.Makenovtyn, L.K.Ahatovanyn, A.A.Abdrahmanovtyn, qorghaushy E.A.Abiyshevtyn, Abiyshev Islam Almahanovich Qazaqstan Respublikasy Qylmystyq kodeksining 24 - baby 3-bóligi, 366 - baby 4-bóligimen, Tukiyev Serik Adamovich Qazaqstan Respublikasy Qylmystyq kodeksining 28 - baby 5-bóligi, 366 - baby 3-bóligi 1,3 tarmaqtarmen kózdelgen qylmystyq qúqyqbúzushylyqty jasauda aiyptaly sotqa berilgen qylmystyq isti aldyn ala tyndauda qarap, tómendegi jaghdaylardy - ANYQTADY:»,

dúrysy:

«Núr-Súltan qalasynyn qylmystyq ister jónindegi mamandandyrylghan audanaralyq sotynyng sudiyasy K.M.Mekemtas, sot hatshylyghyna sot otyrysynyng hatshysy S.S.Mәlikti qatystyra otyryp, memlekettik aiyptaushy S.Sh.Suleymenovtyn, sottalushylar I.A.Abiyshevtin, S.A.Tukiyevtin, qorghaushy-advokattardyn A.T.Qúspannyn, E.M.Makenovtyn, L.K.Ahatovanyn, A.A.Abdrahmanovtyn, qorghaushy E.A.Abiyshevting qatysuymen Abiyshev Islam Almahanovichke qatysty Qazaqstan Respublikasy Qylmystyq kodeksining 24-baby 3-bóligimen, 366-baby 4-bóligimen, Tukiyev Serik Adamovichke qatysty Qazaqstan Respublikasy Qylmystyq kodeksining 28-baby 5-bóligimen, 366-baby 3-bóliginin 1, 3-tarmaqtarymen kózdelgen qylmystyq qúqyqbúzushylyq boyynsha aiyptalyp, sotqa berilgen qylmystyq isti aldyn ala tyndauda qarap, tómendegi jaghdaylardy ANYQTADY:»;

- «Is boyynsha toqtata túrugha әkep soqtyratyn mәn-jaylar men jaghdaylar joq.»,

dúrysy:

«Is boyynsha toqtata túrugha negiz bolatyn mәn-jaylar men jaghdaylar joq.»;

- «Sotqa deyingi tergeu jýrgizu kezinde sot mәjilisin taghayyndaugha kedegi keltiretin qylmystyq is jýrgizu zanyn búzugha jol berilmegen.»,

dúrysy:

«Sotqa deyingi tergeu jýrgizu kezinde sot mәjilisin taghayyndaugha kedegi keltiretin jayttar anyqtalmaghan, qylmystyq is jýrgizu zanyn búzugha jol berilmegen.»;

- «Is jýrgizu tili retinde memlekettik tili tandalghan.»,

dúrysy:

«Is jýrgizu tili retinde memlekettik til tandalghan.»;

- «Sottalushylar I.Abishke jәne  S.A.Tukiyevke qatysty kýzetpen ústau turaly búltartpau sharasyn ózgertip, «ýy qamaghyna» auystyru, qylmystyq isti prokurorgha keri qaytaru nemese qysqartu, kuә retinde A.Shpekbaevty basty sot talqylauyna shaqyru turaly qorghaushy - advokattardyn  ótinishteri qanaghattandyrusyzgha jatady.»,

dúrysy:

«Sottalushylar I.Abishke jәne  S.A.Tukiyevke qatysty kýzetpen ústau turaly búltartpau sharasyn ózgertip, «ýy qamaghyna» auystyru, qylmystyq isti prokurorgha keri qaytaru nemese qysqartu, kuә retinde A.Shpekbaevty basty sot talqylauyna shaqyru turaly qorghaushy-advokattardyn  ótinishteri qanaghattandyrusyz qaldyrugha jatady.»;

- «Basty sot talqylauyna memlekettik aiyptaushy, sottalushylar, qorghaushy - advokatydyn, qorghaushylardyng jәne tizimde kórsetilgen kuәlar, sonyng ishinde azamattyq talapker shaqyrylsyn.»,

dúrysy:

«Basty sot talqylauyna memlekettik aiyptaushy, sottalushylar, qorghaushy-advokattardyn, qorghaushylardyng tiziminde kórsetilgen kuәlar, sonyng ishinde azamattyq talapker shaqyrylsyn.».

Lingvistikalyq saraptamagha joldanghan sot qaulysynyng mәtinine jasalghan lingvistikalyq saraptama qorytyndysy:

- tehnikalyq qateler bar;

- grammatikalyq qateler bar;

- punktuasiyalyq qateler bar;

- stilistikalyq jәne semantikalyq qateler bar.

S. Qúlmanov, Filologiya ghylymdarynyng kandidaty, dosent.


Sizderge týsiniktirek boluy ýshin әueli sudiya M.Q.Mekemtas myrza shygharghan Qauly men «A. Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi instituty» RMQK mamandarynyng lingvistikalyq saraptamasyn qatar jariyalaghandy jón kórdik.

Búl sudiya Q.Mekemtas myrzanyng Qaulysy:

Búl «A. Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi instituty» RMQK mamandarynyng lingvistikalyq saraptamasy:

Týiin. Qazir Qazaqstan Respublikasy Jogharghy Sotynyng tóraghasy Jaqyp Qajymanúly Asanov myrza. Sondyqtan, dәl osy materialdy sol kisining nazaryna úsynyp otyrmyz.

Qúrmetti Jaqyp Qajymanúly!

Búl sudiya Qajymúqan Mekemtasúly Mekemtas myrzanyng Islam Ábishev isi qaralyp jatqan sot prosessinde shygharghan Qaulysy. Islam Ábishevting ne ýshin sotqa tartylyp jatqany bólek әngime. Biz sudiyanyng memlekettik tilge jýrdim-bardym qarauy turaly, dәlirek aitsaq, onyng memlekettik tilge qúrmetsizdigi nemese memlekettik tildi erkin mengermegendigi turaly sóz etip otyrmyz.

Búl sudiya Qaulysy. Búl resmy qújat. 2 bettik Qauly mәtininen osynsha qate jibergen sot tóraghasy sauatty dey alasyz ba? Bizshe bolsa - joq! Sózsiz. Sebebi jogharyda aityldy.

Qúrmetti Jaqyp Qajymanúly!

Qazaqstan óz Tәuelsizdigin jariyalaghan boyda, memleketti qúrushy últtyng tili - qazaq tilin, memlekettik til etip bekitti. Qazir Qazaqstanda Zang boyynsha memlekettik til - qazaq tili. Ol Konstitusiyanyng 7-babynyng 1-bóliginde kórsetilgen.

Ol az deseniz, 1997 jyldyng 11-shi shildesindegi «Qazaqstan Respublikasyndaghy til turaly» № 151 Zany bar. Osy Zanynyng 4-bóliginde, «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tili - qazaq tili. Memlekettik til - memleketting býkil aumaghynda qoghamdyq qatynastardyng barlyq salasynda qoldanylatyn memlekettik basqaru, zang shygharu, sot isin jýrgizu jәne is qaghazdaryn jýrgizu tili. Qazaqstan halqyn toptastyrudyng asa manyzdy faktory bolyp tabylatyn memlekettik tildi mengeru – Qazaqstan Respublikasynyng әrbir azamatynyng paryzy» dep taygha tanba basqanday anyq jazylghan.

QR «Til turaly» zanynyng 13-babynda «Qazaqstan Respublikasynda sot isi memlekettik tilde jýrgiziledi al, qajet bolghan jaghdayda, sot isin jýrgizude orys tili nemese basqa tilder memlekettik tilmen teng qoldanylady» dep kórsetilgen.

Jaqyp Qajymanúly!

Sypayylap aitsaq, qazir el-halyqtyng sottargha senimi azayghan. Búl turaly Qazaqstan preziydenti de birneshe mәrte sóz etti. Búl turaly óziniz de talay minberde túryp sóilediniz.

Ahmet Baytúrsynovtyng «Ana tilinde erkin sóilep, shyn jýreginmen qúrmetteseng ghana, ózgelerge ana tilindi qúrmettete alasyn» degen sózi bar.

Qazir Qazaqstan halqynyng 75 payyzy qazaqsha sóilep-jaza alatyn jaghdayda. Birer jyl búryn ministr bolghan Arystanbek Múhamediyúly Ýkimettegi kezekti bayandamalarynyng birinde eldegi qazaq tilin mengergenderding sany 83 payyzgha jete-qabyl dep edi. Sondyqtan, Qazaqstannyng sottaryn qazaqsha sauatty sóiletpey jatyp, sot jýiesining bedelin arttyru mýmkin emes mәsele ekenin taghy qaytalap aitamyz.

Jogharydaghy sudiya Qajymúqan Mekemtasúly Mekemtas myrzanyng memlekettik tildi qanshalyqty mengergenin kórip otyrsyz. Biz sudiyanyng búl Qaulysyn memlekettik tildi mazaq etu, ony qúrmettemeu dep týsindik.

Búl bir ghana mysal. Memlekettik tilge nemketti qaraghan sudiyanyng kәsiby sauattylyghy hәm onyng memlekettik tildi qanshalyqty mengergeni qayta tekserilui kerek! Áytpese, búl Sizge, Siz tóraghalyq etetin sot jýiesine auyr syn!

Abai.kz

12 pikir