Sәrsenbi, 27 Qantar 2021
1407 0 pikir 29 Sәuir, 2019 saghat 11:36

Sayasy partiyalar men qoghamdyq birlestikter saylaugha kimderdi kandidat retinde úsyndy?

Osy aidyng 9 sәuirinde Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev respublikalyq telearnalar arqyly Qazaqstan halqyna ýndeu jasap,  2019 jyldyng 9 mausymy kýni Qazaqstan Respublikasynyng kezekten tys preziydenttik saylauy ótetinin habarlaghan edi. 

El Preziydenti óz sózinde, búl sheshimning býkil Qazaqstan halqy ýshin asa manyzdy sheshim ekenin aitty. Ári Qazaqstan Respublikasy Preziydentining kezekten tys saylauyn ótkizudi el Konstitusiyasyna sýiene otyryp belgilegenin mәlimdedi.

Preziydentting aituynsha, búnday manyzdy sheshimdi Túnghysh Preziydent Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevpen aqyldasa otyryp qabyldaghan. Sonymen qatar, Parlamentting qos palatasynyng spiykeri jәne Premier-Ministrding de kenesin tyndaghan. Búl sheshimning qabyldar aldynda Parlamenttegi partiya jetekshilerimen kezdesip, Konstitusiyalyq kenesting kelisimin de alghan kórineli. Memleket basshysynyng aituynsha, kezekten tys saylau ótkizu el ýshin óte manyzdy әri óte qajetti qadam.

Memleket basshysy kezekten tys preziydenttik saylau ótetinin jariyalaghannan keyin, býkil Qazaqstan halqynan qoldau tapty. Qarapayym halyq ghana emes, sayasatkerler, kәsipkerler men kez-kelgen sala ókilderi óz pikirlerin aityp, saylaugha dayyn ekenderin jetkizdi.

Endigi qadam, preziydenttikke ýmitkerlerdi úsynu bolatyn. Konstitusiya boyynsha, preziydenttikke ýmitkerlerdi partiyalar men qoghamdyq úiymdar ghana úsyna alady. Osy jerde aita keterligi, kezekten tys ótetin preziydent saylauyna kandidattardy úsynu 10 sәuirde bastalatyny belgili bolghan. Ári ýmitkerlerdi úsynu 28 sәuirde, tirkeu 11 mamyrda ayaqtalatyny da jariyalandy.

Osyghan oray kópshilik nazary Parlamenttegi partiyalardyng kimdi kandidat retinde úsynatynyna audy. El halqyn әsirese «Núr Otan» partiyasy atynan saylaugha qatysatyn kandidattyng kim bolatyny qatty qyzyqtyrghan bolatyn. Sebebi, eldegi eng iri әri jetkeshi partiyagha degen halyqtyng senimi erekshe. Qúrylghanyna jiyrma jyl bolghan partiyanyng el ómirinde alar orny da basym. Sol ýshin de kóp halyq «Núr Otan» partiyasynyng manyzdy sheshimderine bey-jay qaramaydy. Osy joly da preziydenttik saylaugha kimdi kandidat retinde úsynatynyn asygha kýtti.

Halyq asygha kýtken sheshim kóp keshikpey belgili boldy. Elordada ótken bas partiyanyng HIH sezinde biylik partiyasy atynan preziydent saylauyna kim qatysatyny anyqtaldy. Partiya tóraghasy, Túnghysh Preziydent Núrsúltan Nazarbaev «Núr Otan» partiyasy atynan QR Preziydenttigine ýmitker retinde Qasym-Jomart Kemelúly Toqaevtyng kandidaturasyn úsyndy. Elbasynyng búl úsynysy partiya mýsheleri tarapynan qoldau tauyp, mausym aiynda ótetin preziydenttik saylaugha bas partiyanyng atynan Qasym-Jomart Toqaev týsetin boldy.

Qasym-Jomart Kemelúly Toqaev 1953 jyly Almaty qalasynda ziyaly otbasynda dýniyege kelgen. Qazaqstan Respublikasynyng memleket jәne qogham qayratkeri. Kóp jyldan beri Elbasynyng senimdi serigine ainalghan Qasym-Jomart Kemelúly sayasy ghylymdar doktory ataghyn da alghan. QR premier-ministri, QR Parlamenti Senatynyng Tóraghasy, QR Syrtqy ister ministri bolyp el ishinde qyzmet etse, syrtta Birikken Últtar Úiymy bas hatshynyng orynbasary, BÚÚ-nyng Jenevadaghy bólimining bas diyrektory jәne BÚÚ Bas hatshysynyng Qarusyzdandyru jónindegi konferensiyadaghy jeke ókili bolyp әlemdik sayasat sahnasynda ter tókti.

Qazaq әdebiyetining detektiv janryn qalyptastyrghan, Ekinshi dýniyejýzilik soghystyng ardageri Kemel Toqaevting úly talay belesterdi baghyndyrghan azamat ekenin osy qysqa ghana aqparat anyqtap túr.

Dese de, Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti - Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevting tranzit kezeninde osy Qasym-Jomart Toqaevti tandap aluynyng sebebi nede? Elbasynyng ózge serikterinen búl azamattyng qanday artyqshylyghy bar?

Onyng ómir jolyna osy tústa qysqasha toqtala ketsek. Qasym-Jomart Toqaev 1970 jyly Kenester Odaghynyng Syrtqy ister ministrligine qaraytyn Mәskeu memlekettik halyqaralyq institutyna týsken. Osy institutty tәmamdaytyn jyly Qytay Halyq Respublikasyna jarty jyldyq tәjiriybeden ótuge attanghan. Osy az uaqytta Qasym-Jomart Kemelúly qytay tilin erkin mengerip, 1975 jyly Kenester Odaghynyng Syrtqy ister ministrligine qyzmetke ornalasty. Bolashaq diplomatty KSRO SIM-i Singapur respublikasyna elshilikke attandyrdy. Sol 1979 jyldan bastap, Qasym-Jomart Toqaev Kenester Odaghynyng syrtqy ister ministrliginde týrli lauazymdy qyzmetter atqardy. Elimiz tәuelsizdik alghan 1992 jyly Qasym-Jomart Toqaev elimizge oralyp, jana qúrylghan memlekettik Syrtqy ister ministrining orynbasary lauazymyna taghayyndaldy.

Sol kýnnen bastap, Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti - Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng syrtqy sayasattaghy aqylshysyna ainaldy.

Mәselen, Toqaev Elbasy Núrsúltan Ábishúlynyng janynda jýrip, Syrtqy ister ministri retinde yadrolyq qarudy taratpau jónindegi qújatqa qol qoydy.

Ol qújattar mynalar:

YaSJTSh - 1996 jylghy (Niu-York) Yadrolyq synaqtargha jalpygha birdey tyiym salu turaly shart;

OAYaQAASh - 2005 jylghy (Semey)  Ortalyq Aziyadaghy yadrolyq qarudan azat aimaq qúru turaly shart

Qazaqstannyng Túnghysh preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng ózi Qasym-Jomart Kemelúly Toqaevty  eldegi eng tәjiriybeli sayasatkerlerding biri dep baghalady. Elbasynyng aituynsha, elge, halyqqa eng bastysy túraqtylyq kerek. Sol ýshin memleketti jalghasty bilikti basshy basqaruy kerek. Sol ýshin Elbasynyng sayasatyn qoldaytyn halyq Qasym-Jomart Toqaevty da qoldaytyn bolady. Sonymen qatar, Elbasynyng ózi de memleketti kýsheytu ýshin janadan saylanatyn Qazaqstan preziydentimen birlesip júmys isteytinin mәlimdedi.

Osydan keyin, Qazaqstan respublikasy Kәsipodaqtar federasiyasy da kezekten tys preziydenttik saylaugha kandidat úsyndy. Búl turaly 2019 jyly 24 sәuirde Núr-Súltan qalasynda ótken Kәsipodaqtar federasiyasynyng Bas kenesining otyrysynda belgili boldy. Atalghan otyrysta Qazaqstan respublikasy Kәsipodaqtar federasiyasy atynan QR Preziydentigine saylaugha qatysugha ýmitkerding aty ataldy. Aqyldasa kele Kәsipodaqtar federasiyasy Bas kenesi Taspihov Amangeldi Satybaldyúlynyng kandidaturasyn QR Preziydenttigine ýmitker retinde úsynu turaly sheshim qabyldandy.

Amangeldi Taspihov Qazaqstan Respublikasy Parlament mәjilisining deputaty, QR Parlamenti mәjilisining zandar jәne qúqyqtyq reformalau komiytetining mýshesi bolghan. Memlekettik dengeydegi talay lauazymdy qyzmetter atqarghan.

Al «Aq jol» partiyasy preziydenttik saylaugha ýmitker retinde túnghysh әiel kandidat úsynyldy. Núr-Súltan qalasynda ótken partiya siezinde saylaugha týsuge ýmitker retinde alty birdey kandidattyng aty atalghan. Alayda delegattardyng dauys berui nәtiyjesinde Espaeva Dәniya Madiqyzy «Aq jol» partiyasy preziydenttik saylaugha qatysatyny belgili boldy. Osylaysha, tarihta túnghysh ret Qazaqstan respublikasy preziydenttik saylauyna әiel kandidat úsynylyp otyr.

Dәniya Madiqyzy 1961 jyldyng besinshi nauryzynda dýniyege kelgen. Otbasy bar. Eki balanyng anasy. Ol 1982 jyly Almaty esep-kredit tehnikumyn,  1993 jyly Qazaq memlekettik Basqaru akademiyasyn tәmamdaghan. Dәniya Espaeva úzaq jyl boyy elimizding ekonomika salasynda ónimdi enbek etti.

Preziydent saylauyna qatysqaly otyrghan túnghysh әiel ýmitker Dәniya Espaeva óz sózinde ana men bala mәselesin basty nazarda ústaytynyn aitty. Onyng aituynsha, osy retki preziydenttik saylaugha eng aldymen ana retinde qatysqaly otyr. Sebebi, qazir eldegi әleumettik jaghday eng ózekti mәsele bolyp otyr. Sondyqtan ana men bala mәselesi baghdarlamasynyng basty baghyty bolatynyn aitty.

Sóz sonynda, 9 mausymda ótetin kezekten tys preziydenttik saylaugha ýmitker atanghan ózge de kandidattardyng tizimin úsynamyz. Olardyng barlyghyn sayasy partiyalar nemese qoghamdyq birlestikter úsynghan.

Sәdibek Týgel - «Úly dala qyrandary» respublikalyq qozghalysy​;

Tóleutay Raqymbekov -«Auyl» partiyasy;

Jambyl Ahmetbekov - Qazaqstan kommunistik halyq partiyasy;

Ámirjan Qosanov - «Últ taghdyry» qozghalysy;

Júmatay Áliyev - «Halyq demografiyasy» qoghamdyq birlestigi.

Abai.kz

0 pikir