Sәrsenbi, 3 Nauryz 2021
46 - sóz 2916 5 pikir 3 Sәuir, 2019 saghat 09:56

Topas nemese onbaghan kim: Orystildi Otandas pa, Ókimet pe, Men be?

Birden aitayyn, men ózimdi sonshalyqty aqyldy adammyn dey almaymyn. Mәselen, jaman aqylym jogharydaghy saualdyng jauabyn tappay-aq qoydy. Soghan qaraghanda, topastyng kókesi ózim boluy әbden mýmkin...
Jaraydy, mәsele menen góri orystildi qazaqstandyqtar men ókimetke kóbirek qatysty. Negizi deymin de.

Tәuelsizdik qarsanynda Til turaly zang qabyldanghanyna biyl tura 30 jyl tolady. «1989 jyly 22 tamyzda qabyldandy» dep naqtylay keteyin, kim biledi, key topastar úqpay jýrer...). Keyinirek berik kýshine engen sol zangha oray beybaq tilimiz resmy týrde memlekettik til mәrtebesin alghanyna da shiyrek ghasyrdan әldeqashan asty. Biraq dәl qazir kýlli Qazaqstan «shýldirlep túr».

Qyzyq kontrast: Qazaq elinde, әsirese onyng astanasynda kópshiliktin, eng qorqynyshtysy, mektep aulasyndaghy býldirshin balalardyng qoldanys tilining orysshalanuy kýn ótken sayyn tipti kýsheyip bara jatqanday... Kýlseniz de, jylasanyz da – jaghday osy.
Klassikalyq saual («súraq» desem, bizding topastar ony taghy «mәselemen» shatastyrary anyq): «Kim kinәli?».

Oylap-oylap, aqyry «Búghan adamgha tәn kәdimgi topastyq nemese qasaqanalyq, qazaq tiline qastyq niyettegi onbaghan pighyl kinәli» degen toqtamgha keldim!

Al endi topas nemese onbaghan kim: orystildiler me, ókimettegiler me, qazaq jerinde qazaqsha sóileytin qarashanyng ókili – men paqyr ma әlde? Mine, mәsele qayda?!
Esterinizde shyghar, Djek Londonnyng әigili klassikasy «Martin IYdende» bas keyipkerding bilimin, tilin jetildiru ýshin jasaytyn kóp jankeshti әreketining biri – jana sózderdi qaghazgha jazyp, ýiining kóz kórer jerining bәrine japsyryp qoyatyny edi ghoy. Bala kezde oqyghandyqtan egjey-tegjeyli detalidaryn úmytynqyrap qalyppyn, romandy oqyghan bolsanyz, bilseniz kerek, әlgindey qarapayym әdisterding tiyimdiligi, eng bastysy ynta-yqylastyng kýshtiligi sonsha – Martin ainaldyrghan birer jyl ishinde tili qaradýrsin, qoly kýs-kýs qara júmysshydan býkil elge әigili jazushy dengeyine deyin jetedi emes pe?!

Endi ózimizdegi jaghdaygha keleyik. Bizding ýiding janyndaghy nan dýkenining mandayshasynda shiyrek ghasyrdan beri «Dýken «Nan» magaziyn» degen jazu iluli túr. Onyng dәl qasynda «Meyramhana «Baqyt» restoran» bar. Óziniz oilap kórinizshi, «dýkennin» orysshasy «magaziyn» ekeni sanana sonshama uaqyt boyy sinu ýshin, Qúday-au, qanshalyqty topas bolu kerek?!

Sýiikti ókimetimiz, sirә, orystildilerding bәri miyghúla nemese «ormangha qarap úlyghan onbaghan» dep oilaydy-au... Áytpese, mekemelerding mandayshasyna, aitalyq, «Industriya jәne innovasiya ministrligi» degenning dәl qasyna «Ministerstvo industriy y innovasii» dep, qaytalay oryssha jazyp qoy, basqasy basqa, elimizdegi býkil orystildi azamattardy qorlau, yaghny «milausyndar» degendi menzeu emey, endi ne?.. Jaratylysynan jalqaulyqqa beyim jan iyesining – adamnyng onaygha ýiir ekeni, miyna artyq salmaq salghysy kelmeytini, mәselen, janynda «magaziyn» dep jazuly túrsa, orystildi adamnyng enjar sanasy eshqashan «dýken» degen auyr sózdi jattaymyn dep «artyq júmys istep», enbektene qoymasy, qauqarsyz qazaq tili siyaqty «qajetsiz nәrse» ýshin qaraptan-qarap tilin syndyrudy qiynsynatyny topasqa da týsinikti, meninshe.

Jaqsy, olar emes, men-aq topas bolayynshy. Bәlkim dúrys shyghar: otandasymyz nan alam dep shyghyp, toyhanagha kirip ketse, әitpese avtobusta «Kelesi ayaldama – «Vokzal» degendi ile-shala «Sleduishaya ostanovka – «Vokzal» dep mindetti týrde oryssha qaytalamasa, sodan orystildi bauyrymyz bayghús poyyzdan qalyp qoysa, kinәli ókimet bolyp shyghuy әbden mýmkin ghoy?!

Jә, qyljaqty qoya túrayyq. Alayda, «Qazaq tilining bolashaghy – qazaq tilinde» degen Elbasy sózin úran etken ókimetimizding manyzdy maqsatynyng biri – qazaqstandyqtargha memlekettik tildi barynsha mengertu» emes pe? Sonda jinalystarda «Barlyghyna týsinikti bolu ýshin jәne memlekettik tilding qoldanysyn arttyru ýshin qazaqsha sóileyin» dep aita almau qay eldegi qanday qisyngha syyady? Qaysysy namysqoylyq pen patriottyqqa jatady: memlekettik tilde sóileu me, óz elinde ózge tilde sóileu me? Áyteuir mening topastau miym qoryta almaytyn qiyn saual kóp...

Álqissa. Sonau jyly qaladaghy atynan at ýrketin bir lauazymdy kisi kýlli júrttyng kózinshe «Qazaq tili» qoghamyndaghylar shekten shyqty» («V obshestve «Qazaq tili» pereborshiliy») dep, atalghan mekeme kensesindegi esikterding jazuy tek memlekettik tilde ghana bolghany ýshin zirkildep, aqyry shahardaghy jazu atauly tәuelsizdikke deyingi «taz qalpyna» týskeni bar. Memleket aumaghyndaghy jazudyng memlekettik tilde boluyn týsine almau, «shekten shyghu» dep baghalau bizding elde ghana bar beysharalyq, qany tamshylaghan qúldyq sana nemese tap-taza topastyq ekenine tipti topas mening de basym jetetin siyaqty...

Sonymen, «dýkennin» orysshasy «magaziyn» ekenin otyz jyl boyy badyrayta jazyp qoyyp, endi orystildi júrt qazaqsha ýirenedi dep anqaulyqpen kýtken, «nannyn» «hleb» ekenin qazaqsha jәne oryssha eki tildegi jarlyqpen bekitip, barlyq jerlerdegi blankilerdi eki tilde basyp shygharudyng (qayran qaghaz, qayran memleket aqshasy!) qanshama qarjylyq, materialdyq shyghyn әm moralidyq zalal ekenine 30 jyl boyy aqyly men batyly jetpegen ókimet organdaryndaghylardyng ózderi (bәri bolmasa da, birazy) topas nemese onbaghan emes ekenin qalay dәleldeuge bolady endi?

Basqanyzdy bilmeymin, mening basym búghan jetpey túr. Áy, naghyz topas ózim-au, shamasy!..

Batyrbolat Aytbolatúlynyng facebook paraqshasynan

Abai.kz

5 pikir