Senbi, 24 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110086. Jazylghandar — 105493. Qaytys bolghandar — 1796
Anyz Abay 5319 15 pikir 1 Sәuir, 2019 saghat 09:32

Elbasy – Abay múrasynyng janashyry

«Abay sózi – qazaqtyng boytúmary.

Abay múrasy – qazaqtyng eng qasiyetti qazynasy».

Núrsúltan Nazarbaev

Asyl sózden nәr izdesek, aqiqatty jol izdesek, tarihtan syr izdesek Hәkim Abaygha ýnilerimiz anyq. «Qazaq elining kiyesi men aryna» balaghan úly aqyn sózi men ónegesin úlyqtau, halqymyzdyng ruhany ózegine ainaldyru Elbasymyz N.Á.Nazarbaevtyn  jiti nazarynda bolghan qúndylyqtar ekenin mine uaqyt tóreshisi dәleldep berdi.

Elimiz tәuelsizdik alghannan keyin Qazaqstan halqy yntymaqtasyp, jalpyhalyqtyq, últaralyq birlikti nyghaytugha, mәdeny qúndylyqtardyng ruhany janghyruyna qol jetkizdi. Ruhy asqaq, túghyry biyik qazaq eli әlem moyyndaghan memleketter qataryna qosyldy.

Qazaq eli tәuelsizdigin alghan kezde ruhany múramyzdyng temirqazy bolar  Abay shygharmashylyghyna basty nazar audaru kerektigin túnghysh preziydentimiz kóregendikpen bastama jasay bildi. Abay sózi men hakim qúdiretin respublika júrtshylyghyna ghana emes, әlem elderine tanytu kezek kýttirmeytin abyroyly mindetimiz ekenin úghyndyrdy.

Qanshama jylghy kenestik jýiening qiynshylyghynan endi shyghyp, ekonomikalyq túrghydan da, bar sala boyynsha da alghashqy qadamdardy jasay bastaghan jas qazaq eli ol kezde toy toylamaq týgili әlem aldyndaghy bedelin endi tiktep jatqan kez edi.  Qanday qiyn kezeng bolsa da, Elbasymyz egemendigimizdi ala sala Abaydyng 150 jyldyghyn Yunesko kóleminde toylatyp, úly aqyn múrasyn әlemge pash etkenin biz qazir zor maqtanyshpen aitamyz.

Euraziya kindiginde ornalasqan elimizding ruhani, aqyndyq Mekkesi bolghan qasiyetti Jiydebayda qazaq dalasynda jýzip kele jatqan qos jelkendi alyp kemedey «Abay – Shәkәrim» mavzoley kesenesin túrghyzu Abaygha degen zor qúrmetting kórinisi. Jas tәuelsiz elding mine ruhany baspaldaqtary úly aqyngha degen qúrmetpen bastaluy Elbasynyng jiti nazaryndaghy dýnie ekeni anyq.

Elbasymen Abay múrasyn nasihattau jolynda jýzdesuim mening ómirimdegi esten ketpes, oidan shyqpas tarihy sәtter. Álem elderinen týrli últ ókilderinin, soynmen qatar ata mekenin ansap jýrgen ózge shet elderdegi qandastarymyzdyn, baytaq jerimizdegi azattyqty ansaghan barsha qauym ókilderi bas qosqan qart Semey jerinde, Shynghystau – Jiydebay tórinde úly Abaydyng 150 jyldyq toyynda Elbasyn alghash jaqynnan kórgenim esimnen esh shyqpaq emes. Úlylar mekenining tumasy bolghandyqtan, әri mamandyghym әdeby múra baghytynda sebepti, fililogiya fakulitetining ýshinshi kursy studenti bolsam da 150 jyldyq toyda elimizding beldi ghalymdary men aqyn-jazushylaryna jol boyyndaghy tarihy jerlerdi tanystyryp baru baqyty maghan búiyrghan edi.

Elbasymyzdyng Semeydegi saltanatty jiyndaghy, Jiydebaydaghy sóilegen sózi, Germaniyanyng Nurnberg qalasynda arnauly tehnologiyamen dayarlanghan, úzaq uaqyttar boyy býlinbey saqtaluy ýshin paraqtary qúramyna metall úntaqtaryn qosyp jasaghan,  salmaghy 58 kg bolatyn, 200 bettik «Zerde» kitabyna alghashqy bolyp qol qoyghan sәtteri kýni keshegidey esimde. «Abay sózi – qazaqtyng boytúmary. Abay múrasy – qazaqtyng eng qasiyetti qazynasy...», - degen osy «Zerde» kitabyna qaldyrghan Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng qanatty sózderi – qazaq júrtynyng maqtanyshy, úly túlgha Abaygha degen sýiispenshilik qúrmeti, әri bizding baghyt-baghdarymyzdy belgileytin sóz.

Elbasymyzdyng qazaq ólenining qaghbasy bolghan qasiyetti Shynghystau jerine, búghan deyin de, keyin de úly aqyndar ruhyna taghzym etip kelui Úly Abaygha degen zor qúrmetining belgisi. 1991 jylghy túnghysh saylau aldynda arnayy Abay eline kelip, halyqpen emen - jarqyn jýzdesip, elding batasyna, yqylasyna bólengen Elbasymyz artynsha el preziydenttigine saylanghan edi. N.Á.Nazarbaevqa 1991 jyly túnghysh saylaudan keyin, tәuelsiz qazaq elin basqarugha kiriser aldyndaghy ant beru saltanatynda býkil әlem júrty aldynda Abay elinen Shynghystaudyng belgili halyq aqyny, abyz babamyz Shәkir Ábenovting kýlli qazaq elining atynan, ruhaniy-mәdeny qauym atynan bata berip, el basqaru jolynda jetistikter tileui Abay elining Elbasyna degen qúrmeti, Túnghysh Preziydentimizding Abaygha, qasiyetti topyraqqa degen rizashylyq sezimi bolargha kerek.

Elbasymen kelesi jýzdesuim de Abay әlemimen tikeley baylanysty boldy. 2015 jyldyng 8 sәuir kýni Abaydyng «Jiydebay-Bórili» memlekettik tarihiy-mәdeny jәne әdebiy-memorialdyq qoryq-muzeyine Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev júmys saparymen keldi.  Abay, Shәkәrim, Múhtar tughan kiyeli mekende, qazaq elining ruhaniyat әlemining ortalyghynda Elbasyna úly Abay múrasyna arnalghan zaldarynyng janarghan ekspozisiyalarymen, qúndy eksponattarmen tanystyru baqyty muzey basshysy bolghandyqtan taghy maghan búiyrghan edi. Áriyne Elimizding Túnghysh Preziydentin Abay shanyraghynda qarsy alu, muzey tynys-tirshiligimen tanystyru men ýshin ýlken qúrmet, zor mәrtebe.

Abaydyng qara shanyraghynda saqtalghan aqynnyng 1885 jyly tapsyrghan jeke zattary men tarihy jәdigerler, fotosuretteri, qoljazbasy jәne qúndy kitaptar, tyng derekter, qújattardy tanystyru barysynda Elbasynyng úly aqyngha degen erekshe yqylasyn, zor qúrmetin anghardym. Muzey qúndylyqtarymen tanysyp bolghan son, óz rizashylyghyn bildirgen Elbasy Semey qalasynyng ziyaly qauym ókilderimen jýzdesu sәtinde, kiyeli jerge, elge kelgende tebirenbeytin adam bolmaytynyn aita kelip:

«Jas  qartaymaq, joq tumaq, tughan ólmek,

Taghdyr joq ótken ómir qayta kelmek.

Basqan iz, kórgen qyzyq artta qalmaq,

Bir Qúdaydan basqanyng bәri ózgermek»,-

dep úly aqyn óleninen ýzindi oqyp, Abay aitqanday "Adamzattyng bәrin bauyrym dep sýngimiz qajettigin" erekshe atap kórsetti. Sóz sonynda Núrsúltan Ábishúly jiylghandargha óz alghysyn bildirip, enbekterimizge tabys tiledi. Sol sәtte Elbasynyng elge, mәdeniyetke, Abay ruhyna degen taghzymyn tereng týsingendeymin. Semeydegi Abaydyng qara shanyraghyna kelgen saparynan song Elbasynyng nazarynan tys qalmay Alghys hatyn aluym, osy jyly «Qúrmet» ordenimen nagradtaluym Abay múrasyna degen qúrmettin,  muzey júmysynyng jandanghanynyn, enbegimizding baghalanghandyghynyng kórinisi dep bilemin.

Kýni býginge deyingi qazaq halqynyng úly aqyny Abay Qúnanbayúlyna eskertkishter túrghyzylyp, qala jәne kóshe attary berilip, hәkim shygharmalary kóptegen әlem tilderine audaryluy Elbasynyng Abaygha degen qúrmetining sheksiz kórinisi.

«Últtyq filosofiya, til, әdebiyet mәselesinde Abay atamyzdan artyq jýginerimiz joq. Abaydyng enbekterin kóbirek oqu, nasihattau kerek», - degen Elbasy sózin basshylyqqa alyp,  Abay sózi men hakim qúdiretin jan-jaqty tanytu bizding abyroyly mindetimiz.

«Elimiz aman, júrtymyz tynysh bolsyn. Tәuelsiz el atanyp, búryn-sondy bolmaghan, ózgelermen terezesi teng memleket qúrdyq. Dýnie jýzi syilaytyn el atandyq. Sonyng bәri – bizding birligimizding arqasy. Qazirgi kezde jastarymyz elding ishinde de, syrtynda da kóptep bilim aluda. Bizding buynnyng tik túryp atqarghan qyzmetin keleshekte solar jalghastyratyn bolady. Elimiz damyp, halqymyzdyng bereke-birligi arta bersin!» – degen tilekting әrbiri Abay amanatymen ruhany ýndestikte ekeni mәlim. Ghasyrlar boyy kýtken tәuelsizdikke jettip, birlik pen yntymaqtastyqty, biyik parasatpen, últ pen úlys sanasyna jetkize aitatyn Elbasynynyng elimizding órkendeuine qosqan ýlesin biz qashan da joghary baghalaymyz.

Jandos Áubәkir, F.gh.k., dosent, Mәdeniyet salasynyng ýzdigi, abaytanushy

Abai.kz

15 pikir