Senbi, 10 Mausym 2023
Bizding sheneunik 5955 13 pikir 27 Nauryz, 2019 saghat 16:42

Bәrine on-solyn oilatpaytyn jaghympazdyq kinәli...

20 nauryzda QR Parlamenti palatalarynyng birlesken otyrysynda Respublika Preziydenti Qasym-Jomart Toqaev Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng esimin el esinde mәngi saqtau ýshin Elordanyng atauyn Núrsúltan qalasy dep ózgeretudi jәne oblystyq qalalardyng basty kóshelerine Núrsúltan Nazarbaevtyng esimin berudi úsynghan bolatyn.

Jana Preziydentting búl bastamalary biylik tarapynan tez qoldau tauyp, ainalasy eki-ýsh kýnde naqty sheshim shygharyp ýlgerdi. Tipti shendiler nauryz merekesine de demalmay júmys istep, Konstitusiyalyq Kenesting rastauymen Ata Zangha da ózgeris engizdi. Sóitip, osy aptadan bastap astanamyz Núr-Súltan qalasy atandy.

Memleket basshysynyng «oblystyq qalalardyng basty kóshelerine Núrsúltan Nazarbaevtyng esimi berilsin» degen úsynysyn jergilikti biylikting jerge týsirmey qaghyp alghany sonsha, úsynys aitylghan kýni-aq qanday kóshelerding atyn auystyratyndaryn jariyalay bastady. Masqarasy sol, jogharygha jaghympazdanamyz dep jýrip kózderi qarayghan jergilikti shendiler Abay, Tóle bi, Ábilqayyr han, Sәtpaev atyndaghy kóshelerdi úly túlghalardan «tartyp aldy».

Toqaevtyng úsynysyna ýn qosqan birqatar oblys, qala Elbasynyng esimi beriletin ortalyq kóshelerding tizimin jariyalady dedik. Qalalyq mәslihat deputattary qoldap, Núrsúltan Nazarbaevtyng esimin bermekshi bolghan kósheler tizimi mynaday:

Shymkenttegi - Astana kóshesi, Tarazdaghy - Tóle by danghyly, Qyzylordadaghy - Jibek joly kóshesi, Petropavldaghy - Mir kóshesi, Óskemen, Taldyqorghan jәne Pavlodardaghy - Tәuelsizdik danghyly, Aqtóbedegi - Ábilqayyr han danghylynyng jarty bóligi, Oraldaghy - Dostyq danghyly, Qostanaydaghy - Abay danghyly, Atyraudaghy - Sәtpaev kóshesi, Qaraghandydaghy - Beybitshilik bulivary men Narmanbet Tólepov kóshesi, Kókshetudaghy - Gorikiy kóshesi.

Búl tizimge qarap otyrsaq, kóshe ataularynyng kóbi kónergen Petropavl men Kókshetaudyng jenil qútylghanyn bayqaymyz. Onsyz da atyn auystyrudy kýtip túrghan Miyr, Gorikiy kóshelerin Elbasynyng esimimen atamaqshy. Búlardan bólek, Shymkent, Oral, Qyzylorda, Óskemen, Taldyqorghan jәne Pavlodar qalalary da jaqsy jol tapty. Songhy ýsheui qasiyetti tәuelsizdik atyn ózgertti demeseniz, ózgeleri jay ghana «qúrttyng atyn malta qoyyp» qútylyp ketti.

Búl jerde qara basyp, tura joldan janylghan Taraz, Aqtóbe, Atyrau men Qostanay boldy. Búl qalalardyng basshylary qyzdy-qyzdymen últ tarihyndaghy úly túlghalardyng atyndaghy danghyldargha auyz saldy. Býgin Abay men Tóle biydi úlyqtay almay otyrghan osynday basshylardyng erteng Elbasynyng atyna bergen kóshelerin qayta qyzghanyp jýrmesine kim kepil?!

Abyroy bolghanda, Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining janyndaghy Respublikalyq onomastikalyq komissiya úlylar atyndaghy kóshelerding atauyn auystyrudy qoldamady. Atalghan komissiya jergilikti mәslihattardyng sheshimderin qayta qarap, Atyrau, Aqtóbe, Qostanay, Jambyl oblystarynyng әkimshilik ortalyqtaryndaghy qayta atau ýshin úsynylghan kóshelerdi ózge obektiler men kóshelerdi anyqtay otyryp, qayta qaraudy úsyndy.

Biraq, Respublikalyq onomastikalyq komissiyanyng múnday sheshim shygharuyna halyqtyng qarsylyghy sebep bolghany sózsiz. Eger kópshilik әleumettik jelide jappay narazylyq bildirmegende, onomastikalyq komissiya da sayasattyng súrapyl donghalaghyna qarsy túra almas edi. Áytpese, eldegi ýlken sayasy tolqyngha say jergilikti әkimdikter men mәslihat deputattary dayyndaghan sheshimge qarsy shyghatyn komissiya mýshelerining basy ekeu deysiz be...

Ózderining ne istep, ne qoyghanyn anyq bilmeytin, ózinen bir saty joghary oryn shash al dese bas alugha dayyn túratyn jergilikti basshylar jogharygha esep beru ýshin ne istemeydi? "Ortalyq kósheni Elbasynyng atymen atandar" degendi tura maghnasynda týsinip, tarihy túlghalardyng atyna jarmasqan jaghympazdargha ne deuge bolady?!

20 nauryz kýni Jambyl oblystyq mәslihattyng kezekten tys HHHIII sessiyasynda Taraz qalasyndaghy Tóle by danghylyna QR Túnghysh Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng esimi berildi. Múnday úsynys Taraz qalasy әkimdigi men mәslihatynyng birlesken sheshimi negizinde joldanghan.

Tóle by danghylynyng úzyndyghy – 6 shaqyrym. Kóshe boyynda túnghysh Preziydent sayabaghy, «Mәngilik el» monumenti, Q.Rysqúlbekov atyndaghy sayabaq, ortalyq «Dostyq» alany, oblystyq qazaq drama teatry, ortalyq meshit jәne taghy basqa birqatar manyzdy nysandar ornalasqan.

Dәl sol kýni Qostanay oblystyq әkimdigining qaulysy men jergilikti mәslihat deputattarynyng úsynysyna say Abay danghyly Núrsúltan Nazarbaev danghyly bolyp ózgertildi. Tәuelsizdik alghaly otyz jyl bolsa da әli qazaqylana almay otyrghan Qostanayda atyn auystyrudy qajet etetin kóne kósheler jetip artylady. Solay bola túra torghaylyq shendiler basqa-basqa Úly Abay atyndaghy kóshege kóz qadaghan.

Abay danghylynyng úzyndyghy – 10 shaqyrym. Danghyl boyynda Sh.Qabylbaev atyndaghy IIM akademiyasy, A.Baytúrsynov atyndaghy QMU ghimaraty, qalalyq meshit jәne kóptegen sauda-biznes ortalyqtary bar.

Al Aqtóbe qalalyq mәslihat deputtattary Ábilqayyr han danghylynyng Áliya Moldaghúlova danghylynan Bókenbay batyr kóshesine deyingi aralyghyna Elbasy Núrsúltan Nazarbaev esimin bermekshi boldy. Eger halyq narazylyq bildirmegende, 1997 jylgha deyin Lenin danghyly dep atalghan búl kóshege endigi Nazarbaevtyng aty beriler edi. Zaman auysqan sayyn aty auysyp otyratynday búl kóshening ne jazyghy bar ekenin kim bilsin?!

Ábilqayyr han danghylynyng úzyndyghy - 5,5 shaqyrym. Atalghan danghyl boyynda oblys әkimshiligining ghimaraty, Kaztelekom kensesi, Ortalyq sayabaq, Aqtóbe ortalyq meshiti, «Núrdәulet» sauda ortalyghy, Aqtóbe qonaq ýii, oqushylar Sarayy, «Qonys» sport sarayy, «Júldyz» kinoteatry, ortalyq stadion, «Mәdeniyet» sauda ýii ornalasqan.

Preziydent úsynysyna ýn qosqan Atyrau qalalyq mәdeniyet jәne tilderdi damytu bólimining basshysy Aqylbek Rysqaliyev Sәtpaev danghylyna Núrsúltan Nazarbaevtyng esimin berudi úsynghan. Qalalyq mәslihatynyng sessiyasynda deputattar búl úsynysty birauyzdan qoldap, sheshim shygharghan.

Qanysh Sәtpaev atyndaghy danghyl. Úzyndyghy — 2 shaqyrym. Kóshe boyynda «Núr Otan» partiyasy oblystyq filialy, N.Tilendiyev atyndaghy Kishi óner akademiyasy, TShO kensesi men birneshe qarjylyq qúrylym jәne әleumettik-mәdeny nysandar ornalasqan.

Úly Abay aitqanday «Ózinde oy joq» bolghan song bizding eldegi kóp basshy tek búiyryq oryndaumen ghana ainalysyp jýr. Jergilikti jaghdaygha qaraudy, tarih pen bolashaqqa kóz tastaudy bilmeytin shendiler ýnemi osylay ot basyp jýredi. Asyghys shygharghan sheshimderi ne halyqtyng narazylyghyna, ne ózinen ýlken bastyqtyng synyna úshyrap jatatyny sondyqtan. Búnyng bәrine on-solyn oilatpaytyn jaghympazdyq kinәli...

Quanysh Qappas

Abai.kz

13 pikir