Jeksenbi, 18 Sәuir 2021
Alashorda 5038 2 pikir 26 Jeltoqsan, 2018 saghat 09:49

«Kýnshyghys baspasynda» jaryq kórgen Qazaq kitaptary

Qazaqtyng últtyq avtonomiyasy Alashorda ýkimeti taratylghan song alash oqyghyndary halyq aghartu isi men bilimge basa mәn bere bastady. Alashorda tóraghasy men kósemi bastaghan bir top Alash ziyalylary Mәskeudegi «Kýnshyghys baspasy» ainalasynda toptalghan edi. Baspa turaly XX ghasyrdyng 20 jyldary baspasózde jii aitylatyn. Qazaqsha resmy aty  - «KSRO halyqtary kindik baspasynyng qazaq-qyrghyz bólimi». Onyng tarihy 1922 jyldan  bastalady. Osy jyly avtonomiyalyq respublikalar men oblystar ýshin kitaptar jәne merzimdi basylymdar shygharatyn KSRO OAK Shyghys baspasy negizinde ashyldy.

Halyq arasynda «Kýnshyghys baspasy» dep atalyp ketken búl mekemege 1922-1928 jyldary Nәzir Tóreqúlov basshylyq jasaghan bolsa, baspada 1922-1927 jyldary Alash kósemi Álihan Bókeyhan da júmys jasaghan. 1923 jyly Mәskeuge kelgen Maghjan da atalghan baspagha júmysqa túrady.

Mәskeudegi qazaq oqyghandary jәne Qazaqstandaghy qazaq oqyghandary óz kezeginde audarma men óz qalamynan tughan shygharmalaryn atalghan baspa arqyly shygharyp túrghan-dy.

Baspadan avtorlyq kitaptary men audarmalary jaryq kórgen qalamgerler arasynda: basqarama tóraghasy - Nәzir Tóreqúlov, Abaydyng Túraghúly, Júmaghaly Tileuliyn, Álihan Bókeyhan  -qyr balasy, Mamytúly Ahmet, Maghjan Júmabaev, Kemengerúly Qoshke, Maldybayúly Bilәl, Kemelúly Áli, Bektasov, Ybyrash, Ábdilda, Aqberdiúly Q, Meskeyúly, Ákim, Mirjaqyp, Baytasúly, Jýsipbek Aymauytov, Myrzaghazyúly Esbol, Abbas Núrymúly, IYgenúly Ibat, Ghababs Toghjanov, Daniyal Ysqaqúly, Kenjebayúly Beysembay, Súltan Lepesúly, Hamiyt, Daku, Jebesh, Barjaqsyúly Ahmet, Qapaúly, Myrzaghazyúly Gh, Ahmetúly El, Qapash, Maylyúly Beyimbet, Basqaraúly Jýsipbek t.b avtorlardyng týrli saladaghy enbekteri kezdesedi.

«Kýnshyghys baspasynda» jaryq kórgen

Qazaq kitaptary

Kenes odaghy halyqtarynyng Kýnshyghys baspasózining janyndaghy qazaq basqarmasy mektepterge kerek kitaptar, sayasy brashuralar (úsaq kitaptar) bastyrudy 1923 jyldardan-aq josparlap jýzege asyryp otyrghan. Mysal retinde 1923 jyldyng alghashqy jartysynda tómendegi atalghan baghyttaghy kitaptardy shygharu isin josparlaghan eken:

1) Mektep balalaryna layyq oqu kitaby.

2) Qazaqtyng elmen tanystyru kitaby.

3) Mektep bibliotekasy (qazaq túrmysynan jazylghan әngime, ólen, pessa, roman hәm orys ia basqa halyqtardyng әdebiyetinen kóshirgen kitaptar).

4) Sosiologiya. (halyqtyng ónip-ósuin tanystyratyn kitap).

5) Sharua jagharapiyasy. (ekonomicheskaya Geografiya).

6) «Búrynghy hәm qazirgi Rossiya» jәiimen tanystyratyn kitap. (Spravochnik «Novaya y Staraya rossiya»).

7) Qazaq pen orys tilinde jazylghan sóz tizimi. (Slovar).

8) Sayasattanu kitaby. (Kniga Polit gramoty).

9) Kýnshyghys halyqtary men tanystyratyn týrli brachura, kitaptar.

10) Jaratylys, tabighat, adam jayynan jazylghan týrli úsaq brachuralar.

Búl jobalap otyrghan kitaptarymyzdyng qolymyzda bary da bar, joghy da bar. Planymyzgha kirgizip otyrghandaghy oiymyz oryndardaghy azamattardyng jazghandary bar shyghar dep otyrmyz. Ne әli jazbasa; búdan bylay jazar dep otyrmyz. Búl kýnge deyin qazaq azamattarynyng kitap jazbay jýruining bir zor sebebi «býgin tanda basa qoyatyn tipografiya joq, qúr bosqa jazyp qaytem» deytin.

Biz, jogharyda sanap ótken kitaptardy ýsh aidyng ishinde basamyz dep otyrmyz, qolymyzgha jararlyqtay kitap tiyse tipografiyada bógelmeydi. Tez basylyp shyghady. Sondyqtan, jergilikti qazaq azamattarynan súraytynymyz, jogharghy kórsetken kitaptardan jazylghan kitaptar bolsa, ne jazatyn oilary bolsa basqarmamyzgha hat arqyly sóilessin, dayar jazylghandary bolsa tura basqarmagha jibersin. Jazu aqysy kitap iyesine tolyq beriledi. («Temirqazyq» jurnaly. № 1, 1923 jyl) dep arnauly habarlama da basylghan edi. Qazaqsha kitap jazu men oqulyqtar audarugha belsene aralasqan azamattar óte kóp boldy. Búlardyng arasynda atap aitsaq:

Nәzir Tóreqúlov

1922-1928 jyldar aralyghynda Nәzir Tóreqúlúly Mәskeudegi ózi basqaryp otyrghan «Kýnshyghys» baspasynan 1924  jyly  «Qazaq-qyrghyz ýshin jana әlipbiy», «Jana әlipby nege kerek»  atty kitaptaryn, 1926  jyly «Últ mәselesi men mektep», «Jat sózder turaly» enbegin shygharady.

Nәzir Tóreqúlúlynyng «Jat sózder turaly» enbegin 2005 jyly, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Sherubay Qúrmanbayúly men filologiya ghylymdarynyng kandidaty Orynay Júbaeva Arab grafikasynan kirillisagha kóshirip, Almatydaghy «Óner» baspasynan shygharghan edi.

Onda atalghan enbek turaly: osydan jetpis jyldan astam uaqyt búryn jaryq kórgen búl enbek 1926 jyly 2000 dana taralymmen kenes odaghy elderining kindik baspasynan jaryq kórgen. Sózdik qazirde óte siyrek kezdesetin, taptyra bermeytin kitaptar qatarynda.

Qazaq halqynyng kórnekti qayratkeri N.Tóreqúlúlynyng «Jas sózder turaly» dep atalatyn búl shaghyn enbegi terminologiya tarihyn zertteudin, termintanushylar men terminograftardyng til mәselesi qyzyqtyratyn kópshilik qauymnyng qajetine jaraydy dep bilemiz,– deydi.

Nәzir Tóreqúlúly Mәskeudegi «Kýnshyghys» baspasynan 1924  jyly  «Qazaq-qyrghyz ýshin jana әlipbi» atty enbegin basyp shygharghanyn jogharyda aittyq.

Búl enbek joba retinde úsynylghan núsqa edi. Bas betinde: «Atang balasy bolma – adam balasy bol. Tez ýirenip al!» – degen ýndeu jazylghan kitapsha 2000 danamen Mәskeude basylyp qazaq dalasyna taralghan edi.

Atalghan enbekting betinde qazaqtyng bas aqyny Abaydyn, últ ústazy Ahmetting sózderinen de mysal keltirilgen eken.

Abaydyng túraghúly

Túraghúl Abayúly ózin solay ataghan eken. Túraghúl - Abaydyng ekinshi әieli Aygerimnen tughan úly. Alashorda qozghalysyna belsene at salysqan azamattardyng biri. Aqyn, audarmashy. Ákesi Abaydyng múralaryn jinaqtau men zerdeleuge kómegin tiygizip, júmys tobyna  qatysqan.

Tómendegi 3 kitap 1927 jyly Mәskeude basylyp shyqqan Túraghúldyng audarmalary eken. Múnyng ishinde "Balanyng erligi" (Eskimos elining túrmysynan alynyp jazylghan әngime ) degen әngime ataqty Amerikan jazushylarynyng biri - Djek Londonnyng shygharmasy. Djek Londonnyng shygharmasyn alghash qazaqshagha audarghandardyng biri Jýsipbek Aymauytov. 1926 jyldary audaryp jurnaldarda jariyaaghan. Jalpy,  Kenes kezinde shygharmasy eng kóp audarylyp taratylghan Amerikan jazushysynyng keybir  shygharmalaryn Múqtar Áuezov myrzalar da keyinnen tәrjimalaghan.

"Balanyng erligi" degen әngime turaly Túraghúl "Bet asharynda" búy deydi: Búl kitapshany oqushy Alash balasy, jalpy Alash balasyna Eskimos degen elding jәii mәlim emes shyghar?! Qysqasha sezim bergenim artyq bolmas dep myna tómendegi sózdi jazdym...

Jer sharnyng jaratylysy men kýn qozghalysy turaly qysqasha toqtala ketip, Soltýstik poluste mekendeytin halyq turaly bylay aitady: «Eskimos - búrynghy zamanda anshylyq pen baryp qalghan sary túqymnan taraghan el. Býgin sol Temirqazyqtyng astynda - әmse qys bolyp qar basyp jatatyn jerde, ýii qardan bolady. Terezesi múzdan, dәuleti andardyng eti, qayghysy qarny bolyp jýrgen el» - dep betasharyn tәmәmdaydy.

Taralymy 5 myng danamen basylghan әngimenning audarma tili jenil, oqighasy týsinikti.

Búdan ózge taghy eki audarmasy densaulyq saqtau turasynda. «Júqpaly auyrudy úsaq januarlar taratady» (1927),  «Balaly әiel ne bilu kerek» (1927) audarmalary 4000 tirajben jaryq kórgen.

Álihan Bókeyhan – qyr balasy

«Densaulyq saqta».  Jazushy: Qyr balasy. Mәskeu. 1926 jyl. Alaqanday 15 bettik kitapsha. Baghasy 2 tiyn. «Kenes Odaghyndaghy elderding Kindik baspasy keyingi kezde týrli mәseleler turaly kishkene-kishkene kitapshalar shyghara bastady. Múndaghy maqsat – jenil til men arzan baghaly, qaltagha salyp jýrip qalt etkende oqyp shygha qongha qolayly kitapshalar shygharyp, elding kitap oqugha yqylasyn arttru, әr týrli kerekti mәseleler turaly qysqasha týsinik beru bolsa  kerek. Búl jaqsy pikir. Óitkeni osy kýngi qazaq kitaptarynyng ótbey, taramay jatqanynyng sebebi – baghasynyng qymbattyghy. Myna biz synap otyrghan kitapsha әlgi kishkene kitapshalardyng biri. Múnda eldegi týrli júqpaly auyrular neden bolatyny olardy jongdyng jenil, onay joldary kórsetilgen...». /«Auyl tili» gazeti. № 10, 1927 jyl./

Shestakov. Qyr balasy. «1916-1926 jyl». Mәskeu. 1926 jyl.

«Jazushylar kitapshada 1916-inshy jylghy qyrghyzben qazaqtyng patsha ýkimetine qarsy kóterilisi neden tughan, kóterilis qanday bolghanyn, kóteriliske qarsy patsha ýkimeti qanday sharalar qoldanghanyn, el qanday qyrghyngha úshyraghanyn kórsetken. Kitapshada kóterilis sebebi patsha ýkimetining otarshyl sayasaty, әkimderding elge istegen qiyanat pen zorlyghy. Qazaqtyng óz ishinen juandardyng otarshyl ýkimetke jardemshi bolyp qazaq jerin tilimge saluy. Otarshyldyq arqasynda orys pen qazaq arasynda shyqqan arazdyq, jihangerlik soghysynan el sharuasy kýizelui bolyp kórsetilgen...». /«Enbekshi Qazaq» gazeti. № 255, 1926 jyl./

Taghy da bir geografiya turaly audarmasy turaly «Enbekshi Qazaq gazetinde bylaysha syn beriledi: T.Tutkovskiy. «Jerding qysqasha tarihy». Audarushy: Qyr balasy. Mәskeu. 1926 jyl. 102 bet.  «...Qar balasy audarghan búl kitakpta jer tarihy sóilengen: jer basynan ótkizgenin, jandy-jansyz nәrse jerden qashan tap bolyp, qalay ózgergenin sóilegen. Qazaqshasynyng tili óte jenil. Audarmanyng kózge týsetin bir qasiyeti – kitapty bireuden audardy deytin emes, qazaq jerining tarihy arnalyp jazylghan deytin. Tutkovskiyding mysaldary ornyna Qyr balasy qazaq jerin mysalgha alyp otyrghan. Qazaqtyng әr audany qashan jaratylghanyn kórsetip otyrghan...». /«Enbekshi Qazaq» gazeti. № 272 , 1926 jyl./

«Jamandat – topalan». Jazushy: Qyr balasy. Mәskeu. 1926 jyl. Alaqanday 15 bettik kitapsha. Baghasy

D.Krebe. «Dýniyening qúrylysy». Audarushy: Qyr balasy. Mәskeu. 1926 jyl. 101 bet. Baghasy 50 tiyn.

Astronomiya әlipbiyi.  Flammarion K.,; aud. Qyr balasy - Mәskeu : Kenester odaghyndaghy elderding kindik baspasy, 1924 . - 225 b.

Halyqty aghartu turaly Leninning ósiyeti / Krupskaya,; aud. Qyr balasy (Bókeyhanov) - M. : Kenester odaghyndaghy elderding kindik baspasy, 1925 . - 56 b. 10 000 dana .

Makardyng týsi / Korolenko,; aud.Qyr balasy - Mәskeu : SSSR halyqtarynyng kindikbas, 1923 . - 41 b. 3 000 dana .

Ahmet Mamytúly

1938 jyly atylghan Alash azamattarynyng biri - Ahmet Mamytúly. Adam men tabighat, densaulyq saqtau slasynda oqulyqtar jazghan. «Egin ósiru joldary» degen kitabynyng alghy sózin basqarma atynan qyr balasy jazypty.

Egin ósiru joldary: jerge su saqtap jii / Besser, - Mәskeu : Kenester odaghyndaghy elderding kindik baspasy, 1924 . - 80 b. 5000 dana.

Besser kitaby ontýstik, seskelik Rossiya eginshisine bir ese kerek bolsa, bizding qazaq eginshisine on ese kerek. Búl kitaptyng siltegen beti eginshini adastyrmaytún qasqa jol. Ómir zany, ómir salty talas, әdis tartys. Sharua saqtaugha, kele jatqan shól joyqyngha qarsy amal, әdis qylu kerek. Osy amal, әdis joly Besser kitabynda kórsetilgen. Qyr balasy. 18-I-24. [Egin ósiru joldary kitabynyng alghy sózi]

«Adam tegi» (1925), «Ósimdikter hәm olardyng ómirleri» (1924) kitaptary da 4000-5000 tirajben jaryq kórgen.

Maghjan Júmabaev

Alash qozghalysynyng qayratkeri, aqyn, sheber audarmashy, qazaq әdebiyetining jaryq júldyzdarynyng biri – Maghjan Bekenúly Júmabaevtyng biyl tughanyna 125 jyl toldy. Maghjannyn  Mәskeude jazylyp, audarylyp, basylyp taratylghan 20 dan astam enbekteri bizge belgili. Eng azy 4000 danamen eng kóbi 36 000 tirajben basylyp Altaydan Astrahangha deyingi qazaq dalasyna 100 mynnan astam taralymmen taralghan.

Maghjan Júmabaevtyng jaratylystanu ghylymdar boyynsha jazghan oqulyqtarynyng biri «Kýrkireu, nayzaghay, elektr» degen kitapshasynyng alghy sózin basqarma arqyly jazghan Qyr balasy (Álihan Bókeyhan) kitaptyng jazylu tәsili men mazmúnyna toqtalady. Basqarmadan: «Biz búdan búryn orys kitabyn qazaqshalap audaryp keldik. Endi osy kitapsha men bilim beti men qazaqsha kitapting ózin jazatyn jolgha týstik. Halelding «Januarlary», Eldesting «Fizikasy» bolmasa, bilim betinde búdan búryn qazaqtyng óz kitaby joq ta shyghar» - dep, atalghan kitaptyng qazaq oqulyqtarynyng alghashqylary ekenin atap ótedi.

Audarma kitaptyng mәnin qazaqy týsinikpen oqyrman qauymgha jetkize bilgen audarmashynyng sheberligi turaly bylay deydi: «Orys kitabyn qazaq tiline audarghanda eriksiz soghan erip ketip, qazaqqa týsiniksiz dәlelderdi qoldanyp kitapty qiyndatyp kelemiz. Endi bizding bilimge, qalamgha jýirik jigitter osy Maghjan jolyna týsse, el aghartu isi sәtti bolar edi».

Kitaptyng mazmúny men maqsaty turaly: «Búl kitapta bilim beti Taldykóldegi auyldarda jiylghan aqsaqaldar, múghalimder, oqudaghy balalargha sabaq esebinde aitylghan bolyp jazylghan. Búl sabaqty bergen jigit ózine súraghangha jauap ta berip otyrghan. El aldynda tәjiriybemen aitqanyn dәleldegen. Sabaq key kezde aitysqa ainalghan» dep týiindeydi.

Maghjannyng osy núsqasy da bilim betinen qazaq tilinde kitap jazatyn jigitterding qoldanatyn joly.

Sonynda elektr taqyryby turaly, fizika turaly tereng bilgisi keletin oqyrman qauymgha bylay dep kenes beredi: «Búl kitapta elektr qysqasha jazylghan. Kitaptyng izdegeni elektr turaly әlippeden sabaq bergen. Elektrmen tereng boylap tanysam degen oqudaghy iniler, mekteptegi múghalimder Eldesting «Fizikasyn» alyp oqyghan on» - dep sózin qorytyndylay kelip, sonynda «Qyr balasy» degen qoltanbasymen alghy sózdi ayaqtaydy.

Maghjannyng qos kitaby - "Sauatty bol" jәne "Janbyr degen ne?"

«Janbyr degenimiz ne?» dep atalatyn taghy bir shaghyn kitapshasynda janbyrdyng payda boluynyng fizikalyq zandylyqtary, aua qozghalysy men búlttardyng týrlerine toqtalghan. Baghasy nebәri 2 tiyn túratyn alaqanday kitaptardyng «Kýnshyghys baspasynan» shyghyp taratyluy turaly « Auyl tili» gazeti bylay dep jazady: «Kenes odaghyndaghy elderding kindik baspasy keyingi kezde týrli mәseleler turaly kishkene-kishkene kitapshalar shyghara bastady. Múndaghy maqsat -  jenil til men arzan baghaly,qaltagha salyp jýrip qalt etkende oqyp shygha qongha qolayly kitapshalar shygharyp, elding kitap oqugha yqylasyn arttyru, әr týrli kerekti mәseleler turaly qysqasha týsinik beru bolsa kerek. Búl jaqsy pikir. Ýitkeni osy kýngi qazaq kitaptarynyng ótpey, taramay jatqanynyng bir sebebi – baghasnyng qymbattyghy. Mine biz synap otyrghan kitapsha әlgi kishkene kitapshalardyng biri.degen týsinikteme bere ketudi jón kóripti. («Auyl tili» gazeti. № 10,1927 jyl). Atalghan kitaptar Maghjannyng jaratylystanu baghytynda jazghan oqulyqtary edi. Býginde mektepterde oqytylatyn geografiya sabaghy men fizika oqulyqtaryndaghy keybir fizikalyq qúbylystardyng ataulary dәl osy Maghjannyng audarmasynan bastau alady dep aitugha bolady. Álihan Bókeyhan: egerde fizikalyq qúbylstardy tolyghyraq týsinem degen oqyrman bolsa eldesting «Fizika» oqulyghyn qarauyna bolady dep jón silteydi.

Eresekterding sauatty boluyna qolghabys qylatyn Maghjannyng «Sauatty bol» oqulyghy da 4-5 ret qaytalay týzetilip, janghyrtylyp qayta basylghan eken. 4 – basyluy tipten 36 000 danamen taralghan. Kitaptyng ereksheligi eresekterge arnaoghan sebepti kitap sonynda qosymsha túrmysqa kerekti is qaghazdarynyn  ana-tilinde jazu ýlgileri de berilgen.

Maghjan Júmabaevtyng basqarma tarapynan audarghan keybir audarmalary partiya sezderi men qaulylary turaly edi. 1925 jyly Mәskeuden Maghjannyng taghy bir audarmasy  «Kenes respublikalary odaghyndaghy múghalimderding I tobynyng qaulylary» kitapshasy 1000 danamen basylyp shyghady. Búl qaulylar arasynda «Kýnshyghys baspasy» basqarma tóraghasy Nәzir Tóreqúlovtyng bayandamasy da bar bolatyn. Keyinnen Nәzir Tóreqúlovtyng sóilegen sózi jeke kitapsha bolyp «Últ mәselesi men mektep» atauymen 5000 danamen basylyp shyqqan edi. Búl kitapshanyng da audarghan Maghjan dep jazylghan. Últtyq mektepding jaghdayy men ony úiymdarstyru ýshin qajetti sharttar jazylghan enbekting manyzy oqytushylar qauymyna taptyrmas qúral retinde paydalanugha jәne baghyt alugha jol siltep, kómektesti. Búl enbekting de qazaq bilim salasyn damytugha tiygizgen ózindik әseri bar.

Qorytyndy

Biz jogharyda, «Kýnshyghys baspasynyn» jaryq kórgen qazaq kitaptarynyng bir bóligine ghana toqtaldyq. Eresekterge arnalghan «Sauat ashu» oqulyqtarynan bastap, jaratylystanu baghytynda arnauly jazylghan oqulyqtar, densaulyq saqtau men sharuashylyq jýrgizu haqynda, partiyanyng zan-jarlyqtary da  Mәskeude jazylyp, audarylyp, basylyp taratylghan qazaqsha enbekterge qysqasha sholu jasadyq. Eng azy 2000 danamen eng kóbi 36 000 tirajben basylyp Altaydan Astrahangha deyingi qazaq dalasyna myndaghan taralymmen taralghan. 4-5 avtordyng enbekterine toqtaldyq. Atalghan enbekterding kóbi býginde Almaty qalasyndaghy Últtyq kitaphananyng siyrek kitaptar qorynda saqtauly.

1, Tili. Qazaq tildi oqulyqtardyng alghashqy legi retinde qalyptasty. Kóptegen kitaptargha baspa atynan basqarma tóraghasy – Nәzir Tóreqúlov pen qyr balasy «Qazaq oqulyqtaryng alghyshqylary» dep alghy sóz jazyp, qysqasha sipattama men týsindirme berilip otyrghan. Audarma sheberligi men til tazalyghan basa mәn berilgenin aita kelip, últtyq tildegi kitaptardyng qazaq qoghamyna auaday qajet ekenin atap ótken.

2, Jazu stiyli. Ádeby audarmalaryn arqyly qazaq qoghamynyng túrmysyna beyimdep audaryp jazdy. Ásirese, jandy mysaldar keltirude qazaqtyng dәstýrli túrmysynan mysaldar ala otyryp, qazaq qoghamynyng kórinisin sipattap berdi. Ásirese, geografiya men sharuashylyq jýrgizu turaly kitaptardyng mәni men manyzdylyghy turaly erekshe toqtalyp, densaulyq saqtau slalasynda enbekter jazugha mәn bergen. Enbekterding qazaq qoghamyna manyzdylyghy turaly «Enbekshi Qazaq», «Auyl tili» t.b gazetter arqyly syn berip otyrghan.

3, Paydalanu auditoriyasy. Balalargha arnalghan әdebiyetten bastap, eresekterge sauat ashu oqulyqtaryna deyin jazyp shyqty. Densaulyq saqtau men sharuashylyq jýrgizuding tiyimpdi sheteldik ozyq tәsilderin qazaq últyna tanystyrudy kózdedi. Qaryz seriktigi men kommunaldyq artelider turaly kitaptaryn sharualargha qosymsha kómek retinde úsynyldy.

4, Taralymy men baghasy. Eng az taralymy 2000 danadan bastalyp 36 myngha deyingi tirajben basylghan. Jer-jerdegi kitaphanalar men kitap dýkenderinen qalay alugha bolatyny kitaptarda qosymsha kórsetilgen. Baghasy qol jetimdi. Eng tómengi baghasy 2 tiynnan bastap, qymbaty 1som 20 tiyn bolghan.

Biz búl bayandamamyz arqyly Mәskeudegi qazaq oqyghandarynyn  «Kýnshyghys baspasy» tarapynan jaryq kórgen kitaptaryna ghana toqtaldyq. Últ isteri ýshin bir baghytta – bilim-men ghylym isterine ózderin arnaghan, maqsattary bir arnada toghysa alghan Alash azamattary Alashorda ýkimeti taratylyp,  Kenes ýkimeti ornaghan kezenderde de óz ústanymdarynan auytqymay, qazaq halqy ýshin ayanbay enbek ete bildi. Elimiz tәuelsizdik alyp, egemendikke qol jetken kýnnen bastap Alash múrasyn zerttep-zerdeleu jýieli týrde jýrgizildi. Preziydentimizding «Ruhany janghyru» baghdarlamasynyng jalghasy spettes «Úly dalanyng 7 qyry» atty maqalasynda atap ótken «Arhiyv-2025» baghdarlamasy  da ata-baba múrasyn jinaqtau men zertteu júmystary jalpy últtyq dengeyge kóterudi maqsat tútqan biregey jobalardyng biri bolmaq. Atalghan is-sharagha azamattyq ýn qosy maqsatymen Mәskeudegi baspadan jaryq kórgen qazaqtyng alghashqy kitaptary turaly osy bayandamany jazyp otyrmyz. Úrpaqqa ýlgi berer Alash múrasy әrqashanda úrpaq sanasynan óshpesin dep tileyik!

Sózimizdi qoryta kele týiinin osy jyly 125 jyldyghy toylanyp otyrghan Júmabaev Maghjannyng ólenimen ayaqtaghymyz keledi:

Ne kórsem de Alash ýshin kórgenim,

Maghan ataq – últym  ýshin ólgenim.

Men ólsem de, Alash ólmes kórkeyer,

Istay bersin qoldarynan kelgenin...

Keshegi Alash amanaty, býgingi – tәuelsiz Qazaqstan. Tәuelsizdigimiz túghyrly, egemendigimiz ghúmyrly, Alash tuy biyiktey bersin! Jasasyn Alash!!!

Abay Myrzaghaliy

Abai.kz

2 pikir