Beysenbi, 22 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 109907. Jazylghandar — 105385. Qaytys bolghandar — 1796
Abay.tv 6324 25 pikir 25 Jeltoqsan, 2018 saghat 13:07

"Voroshilov atqyshy" hәm qazaqqa sabaq

;fbclid=IwAR2l2hSJk94lyazhUiNbAHEwkXLSURhH9bsGgyb3gfQkAErRjZl0qsRndQQ

IYә, orystyng "Voroshilov atqyshy" filimin kórmegen adam joq bolar. Búl filim ózining ruhany myqty sayasatymen dýniyege keldi, jәne biyik túghyrdan kórindi. Búl kinony týsiruge arqau bolghan qanday sebep eken? Búl filim kýlli orys ataulynyng artyn japty. Kýlli orystyng ruhyn asqaqtatyp bedelin kóterdi. Shyn ómirde olay bolmasa da kýlli orys halqynyng shaldaryn namysty etip kórsetti. Filim saryny birqalypty, qarapayym, jasandylyq joq, shynayy ómirden alynghan, shyndyqty myqty beynelegen. Búl filim kópshilik kórermenderge oy saldy әri namystaryn qayrady. Orys filimderining ishindegi ýzdigi, dәl osy kinogha jetetini joq, qaytalanbas tuyndy boldy. Degenmende, basynda búl filimge «ýituge bolmaydy, samosud jasau zangha qayshy» degeni siyaqty qarsy taptar kóbeygen. Áriyne, múnday namys oyatar aqiqat filimge biylik pen qúzyrly oryndar ghana qarsy shyqqan bolatyn. Biraq, «it ýredi, keruen kóshedi» degendey, búl filim kim-kimning de qarsylyghyna qaramastan әlem boyynsha myqty tuyndylardyng biregeyi ekenin moyyndatty. Stanislav Govoruhinning búl filimi 1999-shy jyly jaryqqa shyqty. Basty rolidi Mihail Uliyanov óte sheber oryndap shyqty. (Kezinde Leniyn, Jukovtardyng roliin somdaghan myqty akter) Tipti búl filimdi týsiruge sol auyldyng barlyq adamdary arqau, sebep boldy. Bireuleri filim týsirushilerdi iship-jemmen qamtamasyz etse, bireuleri filimge kerekti-jaraqtylardy ýilerinen tasyp kómektesti. «Kóp týkirse kól» degen, osylaysha kópshilikting jeleuimen, myqty auyzbirlikting arqasynda tyng tuyndy dýniyege keldi.

* * *

Al endi filimnen qysqa da núsqa kórinis keltireyik

«Bú dýnie mening tabanymnyng astynda» dep oilaytyn polkovnikting erke úldary óz dostarymen rahat ómir keship jatty. «Bú dýniyedegi rahattyng bәri tek qana bizder ýshin» dep oilaytyn erketotaylar oiyna kelgenin isteude shekten shyqty. Saz mektebinen shyghyp, jәimen ýiine ketip bara jatqan auyldyng qarapayym momyn qyzyn managhy erketotaylar ýige aldap-sulap kirgizip alyp, shampan ishkizip, ishimdigine «basqa tiyer» qospa qosyp, keyin ýsheui oiyna kelgenin istep zorlaydy. Týste ýige kirgen qyz ýsh qylmyskerden týn aua bosap shyghady. Ýige kele jylaydy. Naghashy atasy isti dereu týsine qoyady. Namystan kýigen shal qyzynan tughan jiyeni ýshin qolyna baltasyn alyp kóshege shyghyp ketedi. Ony kórip qalghan auyl uchaskovoyy shaldy sabyrgha shaqyryp, ýiine qaytaryp, baltasyn alyp qalady. Keyin búzaqylyq jasalghan jerge uchaskovoydyng shaqyruymen milisiyalar keledi. Biraq, iske erkektotaylardyng әkesi polkovnik aralasyp isti dereu jauyp tastaydy. Yaghni, sybaylas, jemqorlyghy asqynghan qoghamnyng kýshinde túrghan kezi. Shal joqta polkovnik shaldyng ýiine kelip zorlanghan qyzgha «auyzbastyryq» aqsha berip ketedi. Ony estigen atasy odan beter yzalanyp aqshany polkovnikting ýiine izdep baryp betine laqtyrady. Sebebi, shal aqshagha synatyn satqyndar qatarynan emes edi.

Namysty shal әbden zyghyrdany qaynap kýiip, yzadan bulyghyp qalyng túman oidyng shyrghaldanyna shyrmalady. Búl jerde shal kóp nәrseni týsindi. Kópti kórgen aqyldy qariya sabyrgha kelip, «múnday jaghdayda ne isteu keregin» oilastyra bastaydy. Keudesinde namystyng shoghy qaynaghan ot keude kek almay tynyshtyq tappaytynyn o basta sezgen. IYә, namysty qoldan bermeytin shal týnderin úiqysyz, algha qoyghan josparyn oy eleginen ótkizumen boldy. Myng oilanyp, myng tolghanyp aqyry shal eski bir ýiin satyp, aqshasyna qaru satyp aludy úighardy. Ondaghy maqsaty bireu – tek qana kek alu, auyzdarynan donyz sýti qúrghamaghan sasyq toraylargha mazaq bolmau!

«Súray-súray Mekkeni de tabarsyn, eng bastysy niyet» degen, shal Mәskeuge baryp qara bazardan nysanagha dóp tiygizer kózdigi bar vintovka satyp alady. Ýiine kelip san-qily oidyng ilmegin aghytady. Aqyry, «әreketke – bereket» degen, shaldyng jiyenin zorlaghan qylmyskerlerding «býgin taghy qanday jemtik bar» dep tyshqan andyghan mysyqtay dýrbi salyp otyratyn (balkon) qyltimasyna qarsy bir pәter onay tabyla ketedi. Pәter iyesi 3 aptagha bir jaqqa ketetin bolyp, «ýidi qarap qoyyndarshy, ótinish» dep, shaldyng jiyen qyzyna pәter kiltin tastap ketken bolatyn. Shal osy pәterdi tiyimdi paydalanudyng jolyn jýzege asyra bastaydy. «Andyghan almay qoymaydy» degen, ýsh qylmysker qyltimadan kórinip shampan asha bastaydy. «Temirdi qyzghan kezde soq» degendey, snayper shal qarsy ýiden basynda dybysjoyar glushagy bar vintovkamen bútynyng ortasyna salyp asha almay otyrghan shampan shólmegin qylmyskerding quyq-tәnimen qosa bir-aq atady. Sharua bitti dey ber.

Júrt bolghan oqighany shampan shishasynan kóredi. Shaldyng moynynan 90 pút jýkting otyzy týskendey bolady. Áli 60 pút salmaq bar. Ekinshi kezekte polkovnikting qylmysker balasynyng paragha alghan BMB avtokóligining janarmay qúyatyn qaqpaghynan atyp týsirip kólikti ot qúrsatyp әueletip jaryp jiberip moynyndaghy 30 pút salmaqtan jәne qútylyp tastaydy.

Osy rette polkovnikting ishi birnәrseni sezedi. Lauazymnyng aty lauazym, polkovnik ekspertiza aldyryp avtokólikti qasaqana atqanyn dәleldep shygharady. Biraq, atqysh kim? Ol jaghy beymәlim. Polkovnik isti nasyrgha shaptyryp jýrgen shal ekenin sezedi. Shaldyng ýiine tintu jýrgizedi. Bilip qalyp kilt tastaghan kórshining ýiin de tintedi. Biraq, shaldyng ústalatyn jerinen auyldyng uchaskovoyy kómektesip shaldyng myltyghyn jasyryp aman qaldyrady. Endigi kezekting ýshinshi balagha kelgenin sezip, ýshinshi qylmysker esinen aljasyp qalady. Aqyry ýshinshi bala úiqydan airylyp myltyq ústap otyratyn jaghdaygha jetedi. Aqyry ýiine atýsti kirmek bolghan sabyrsyz әkesin «ózin óltiruge kelgen adam» dep oilap atyp tynady. Is osymen tamam!

* * *

«Jaqsylyq jasasanda jamandyq jasanda aldynnan shyghady» degen, dúrys, biraq ony aldynan shygharu ýshin әreketin jasau kerek! Búl filim, tóbesi tesik adamgha biraz nәrseni úqtyrghanday. Búl filim – biylikten, azghan qoghamnan zәbir kórgen orys últyn batpaqqa bata bermey basyn kóteruge, namysyn oyatugha, tiriluge septigin tiygizdi. Jәne orys halqyn oyatu ýshin arnayy tandalyp baryp týsirilgen.

Bizde de solay, búl zaman derti! Bizde de talay jazyqsyzdar qúzyrly oryn jalmauyzdarynyng jeztyrnaqtaryna ilingen. Sonday kezde qúzyrly oryndardan jәrdem súrau – tyshqandardyng «bizdi mysyqtar qyryp jatyr» - dep mysyqtargha shaghymdanuy ispettes. Basqa qanday ma bir is týskende, aqiqat pen zang búrmalanghanda, lauazym men púl ortagha týskende, adamgershilik sipat ada bolghanda, filimdegi shaldyng iydeologiyasy myqty ýlgi sekildi.

Barlyghyna osy filimdi bir kóruge kenes beremin! Al endi kezinde týsirgen bizding «Kókserek» filiimin aitsandarshy. Bizding qazaq úrpaqty tәrbiyeleudi qasqyrdyng bóltirigimen úshtastyrghan. Yaghni, qaysarlyqty bóltirikten ýiren degen. Ony úghatyn er qayda?! Bizding búl filim sheteldi moyyndatqan.

Men 1988 jyly Germaniyada Kenzburg qalasynda әskerde jýrgenimde nemis telearnalarynan «Kókserek» filiimi nemis tilinde jýrip jatqanyn kórdim. Bir esimde qalghany, әjesi Qúrmashty: «Qurmash, komsymiyr» dep shaqyryp jatqany. Sol kezde janargha móltildep jas kelgen. Al qazir úrpaqqa oy salar onday tuyndylar qayda? Úrpaq ýshin enbek eter myqtylardyng bәri men ýshin ólgen. Mysaly, dayyn ssenariy, dayyn ónim, shynayy ómirden alynghan, kezinde kýndelikke týrtilgen, sol Germaniyada dýniyege kelgen, bastan keshken «Ásker – mening mektebim» atty 30 bólimnen túratyn tuyndyny filim qylyp jaryqqa shygharsa úrpaqtyng últshyl bolyp qatayuyna septigin tiygizeri haq edi! Áy, qaydam, paydasy óz qarabasynan asa almaytyn halyqqa da ainaldyq-au!

Túrar Shapqara

Abai.kz

 

25 pikir