Jeksenbi, 24 Qantar 2021
Janalyqtar 2897 0 pikir 3 Mamyr, 2011 saghat 05:09

Túrsyn Júrtbay. «Úranym – Alash!..» (jalghasy)

Ekinshi tarau:   ER JEGISI

1.

Asa qiyn tarihy zobalang túsynda «Alashorda» ýkimeti kenes ókimetin, al kenes ókimeti «Alashordanyn» avtonomiyalyq qúrylymyn moyyndady. Búl eki jaq ýshin amalsyzdyqtan tughan sayasy tandau edi. Sonday tyghyryqqa tirelip túrghan shaqta kenes ókimeti Ahmet Baytúrsynov pen Áliby Jangeldindi qazaq ólkesin teng dәrejede biyleytin revolusiyalyq komiytetting ókili etip taghayyndady.

1917 jyly 2 qarashadaghy «Rossiya halyqtary pravolarynyng deklarasiyasy» men 1917 jyly 20 qarashada jariyalanghan «Rossiyanyng jәne Shyghystyng barlyq enbekshi músylmandaryna» arnalghan Ýndeude:

«1. Rossiya halyqtary teng pravoly jәne suverendi. 2. Rossiya halyqtary bólinip shyghyp, óz aldyna derbes memleket qúrugha deyingi erkin ózin-ózi biyleuge qúqyly. 3. Últtyng jәne últtyq-diny artyqshylyqtar men tejeu bitkenderding bәri joyylady. 4. Rossiya territoriyasyn mekendegen últtardyng jәne etnografiyalyq toptardyng erkin damuyna jol beriledi», - degen búqpantay uәde berildi.

Búl sol kezde asa ýlken territoriyany alyp jatqan Resey imperiyasyna qaraytyn az últtardyng nazaryn ózine audaryp, olardy kenes ókimetin moyyndaugha moyyn búrghyzdy. Oghan barlyq últ ókilderi sendi. 1919 jyldyng 24 shildesinde Ahmet Baytúrsynov Leninning qolymen:

Ekinshi tarau:   ER JEGISI

1.

Asa qiyn tarihy zobalang túsynda «Alashorda» ýkimeti kenes ókimetin, al kenes ókimeti «Alashordanyn» avtonomiyalyq qúrylymyn moyyndady. Búl eki jaq ýshin amalsyzdyqtan tughan sayasy tandau edi. Sonday tyghyryqqa tirelip túrghan shaqta kenes ókimeti Ahmet Baytúrsynov pen Áliby Jangeldindi qazaq ólkesin teng dәrejede biyleytin revolusiyalyq komiytetting ókili etip taghayyndady.

1917 jyly 2 qarashadaghy «Rossiya halyqtary pravolarynyng deklarasiyasy» men 1917 jyly 20 qarashada jariyalanghan «Rossiyanyng jәne Shyghystyng barlyq enbekshi músylmandaryna» arnalghan Ýndeude:

«1. Rossiya halyqtary teng pravoly jәne suverendi. 2. Rossiya halyqtary bólinip shyghyp, óz aldyna derbes memleket qúrugha deyingi erkin ózin-ózi biyleuge qúqyly. 3. Últtyng jәne últtyq-diny artyqshylyqtar men tejeu bitkenderding bәri joyylady. 4. Rossiya territoriyasyn mekendegen últtardyng jәne etnografiyalyq toptardyng erkin damuyna jol beriledi», - degen búqpantay uәde berildi.

Búl sol kezde asa ýlken territoriyany alyp jatqan Resey imperiyasyna qaraytyn az últtardyng nazaryn ózine audaryp, olardy kenes ókimetin moyyndaugha moyyn búrghyzdy. Oghan barlyq últ ókilderi sendi. 1919 jyldyng 24 shildesinde Ahmet Baytúrsynov Leninning qolymen:

«Halyq Komissarlar Sovetining 1919 jylghy 24-shilde kýngi mәjilisining qaulysy boyynsha Ahmet Baytúrsynov joldas qazaq ólkesin basqaratyn Áskeriy-revolusiyalyq komiytetting mýshesi bop», - bekitildi.

Osy bekitu arqyly qazaq intelliygensiyasy ózining belgili bir últtyng mýddesin qorghaytyn sayasy kýsh ekendigin moyyndatty. «Alashorda» ýkimetining qayratkerleri jauapty memlekettik qyzmetterge qoyyldy, barlyq guberniyalar men uezderding basy-qasynda boldy. Sonyng nәtiyjesinde últtyq-kommunistik mýddeni qatar ústap, memlekettik qyzmetti ózara sәikestendire jýrgizgen qayratkerler shyqty. Sóitip kenes ókimeti túsynda da últ azattyq iydeyasy tarihy synaqtan ótti. 1919 jyldyng 9 jeltoqsany kýni A.Baytúrsynov taghy da Leninning qabyldauynda boldy:

«Jeltoqsan, 9-nan keyin, 1919 j., Lenin Kremlide Qazaq ólkesin basqaru jónindegi Áskeriy-revolusiyalyq kenesting tóraghasy S.S.Pestkovskiy men Áskeriy-revolusiyalyq kenesting mýshesi A.Baytúrsynovty olardyng ótinishi boyynsha qabyldady: Pestkovskiyding ólkedegi sharuashylyq jәne sayasy jaghday turaly, sayasi-aghartu júmystaryndaghy qiyndyqtar turaly bayandamasyn tyndap: oghan birneshe mazmúndy bayandama dayyndap, ony qazaq tiline audaryp, grammofon tabaqshasyna jazyp, kóp mólsherde grammofon alyp, ony tabaqshagha qosyp kóshpeli qyr eline taratu turaly kenes berdi; sonday-aq kóshpelilerding malyn kedeylerge bólip beru turaly sayasatty jýzege asyrugha asyqpaudy úsyndy».

Kenes ókimeti jaghyna shyghudyng basty shartynyng biri - «Alashorda» ýkimetining qayratkerlerine keshirim jasau (amnistiya) turaly 1919 jyldyng 27 qazany kýni maqúldanghan qaulynyng jobasy jeti aidan keyin jariyalandy.

Búl arada qazaq últynyng taghdyry ghana emes, býkil dýnie jýzining kartasy ózgerdi. Eski imperiyalar qúlap, jana imperiyalar men memleketter payda boldy. Býtin dýnie ekige bólindi.

1920 jyly 15 sәuirde qazaq ólkelik Áskeriy-Revolusiyalyq komiytetining organy «Izvestiya Kirgizskogo kraya" gazetinde Ahmet Baytúrsynovtyng «Ashyq haty» basyldy. Hattyng aldyna әskeriy-revolusiyalyq komiytetting atynan «V.M.T»-nyng (avtordyng naqty esimin ajyrata almadyq - T.J.) týsinigi berildi. Biz sol kezdegi әskeriy-sayasy jaghdaydan, eki jaqtyng da ústanghan baghytynan habardar etu ýshin redaksiyalyq týsinikti de, ashyq hatty da tolyq keltiremiz.

«Barlyq elderding proletarlary, biriginder!» «Izvestiya Kirgizskogo kraya». №16. Beysenbi. 15 sәuir. 1920 j. Qazaq Ólkelik Áskery Revolusiyalyq komiytetting organy. Kýn sayyn shyghady. Red. adr. Kont. Orenb. Sovet №10. Erikti halyqtardyng erkin odaghy jasasyn!

Biz tómende Qazaq ólkelik Revkomynyng jәne Býkilrossiyalyq Ortalyq Atqaru komiytetining mýshesi Ahmet Baytúrsynovtyng Rossiya Kommunistik partiyasyna mýshe bop kirui turaly ótinishin jariyalap otyrmyz.

Joldas Ahmet Baytúrsynovty múqym dala biledi. Óz halqynyng kósemi, qazaq halqynyng asa iri qogham qayratkeri jәne әdebiyetshisi bolghan búl esim әrbir qazaqqa jaqsy tanys. Songhy ondaghan jyldardyng ishindegi qazaq halqynyng qoghamdyq oiynyng damuyndaghy barlyq sayasy qozghalys Baytúrsynovtyng esimimen tikeley baylanysty. Ol beybit últshyl liyberalizmnen bastap Oktyabri revolusiyasy men Sovet ókimetin tanugha deyingi sayasy damu satysynyng bәrinen de ótti. Ol úzaq tolqudan jәne ózimen-ózi kýresuden keyin qazaq últshyldyghyn tastap, halyqaralyq kommunizm jaghyna shyqty.

Búl bizding partiyamyzdyng asa iri jenisi jәne qazaq arasyndaghy bizding yqpalymyzdyng ýzdik ýlgisi. Sovet ókimeti qazaqtardyng arasyna kýshtep engizilude, búl arada kommunizm men sosializmge mýlde oryn joq - dep sendiretin adamdar da boldy, әli de bar. Biz ýnemi qazaqtardyng ony moyyndaugha dayyndyghy әlsiz dep oilap keldik, biraq ta, olardy qúryp ketuden qútqaratyn birden bir jol - Sovet ókimeti ekeni turaly bizding kózqarasymyzdyng dúrystyghyna, bizding partiyamyzdyng yqpalynyng ósip kele jatqanyna jәne qazaqtar arasyndaghy kommunizmning kýn sayyn qanat jayyp kele jatqanyna - onyng asa iri iydeyalyq qarsylastarynyng birining óz jolynan tayyp, bizding qatarymyzgha kirui eng ýlken dәlel bola alady. Bir kezdegi qazaq últshyldaryna qúbyjyq bop kórinetin bolishevikter partiyasyna Baytúrsynovtyng ashyqtan ashyq kirui - qazaqtardyng múqym últshyldyq qozghalysyndaghy iri betbúrysty bayqatatyn, qazaq halqynyng ghasyrlar boyghy tonalu men ezgiden qútylatyn joly - últshyldyqta, óz oshaghynyng kýibenin kýitteude emes, kerisinshe, kommunistik partiyanyng tuy astynda kýresip jýrgen proletariatpen tolyqtay sinisip ketude ekendigin týsingendigining ozyq ýlgisi.

Árbir qazaq Baytúrsynovtyng hatyndaghy әr sózdi ynta qoyyp oqysyn, Baytúrsynovtyng kommunister turaly pikirin әrbir qazaq, tipti jaularymyzdyng bizdi halyqtyng kózine tonaushy, zorlyqshy jәne búzaqy retinde suretteuine senip, әli de ýreylene qaraytyn kóptegen basqa qazaqtar da bilsin. Kommunist-bolishevikterge Baytúrsynovtyng da dәl osylay qarap, olardan qorqyp, Sovet ókimetine ashyq qarsy shyqqan kezi bolghan. Biraq ta kóp úzamay óz halqy ýshin izdegen shyndyqty, bostandyq pen әdilettilikti Kolchak pen orys burjuaziyasynan taba almaytynyna onyng kózi jetti, shyndyq Sovet ókimetinde ekenin kórip, ózi de sol jaqqa shyqty. Búl arada ol kommunistermen jaqyn tanysyp, bilis boldy jәne ózining jazghanynday, ezilgen halyqqa tolyq bostandyqty tek kommunister ghana bere alatynyna is jýzinde ilandy. Mine, endi ol qazaqtyng enbekshi halqyn osy partiyanyng programmasynyng tuy astynda biriktiru ýshin kommunistik partiyanyng qataryna ótti.

Qazaq kommunisterining qatary taghy da bir asa iri kýreskermen tolyqty. Búl - tolqyp jýrgenderge, bәrinen de búryn, qazaq halqynyng arasyndaghy kommunistik yqpaldyng kýshengin halyqqa qater tóndi dep esepteytinderge ýlgi boluy tiyis. Biz óz jaularymyzdyng kózin tek kýshpen ghana joymaymyz, kerisinshe, iydeyamyz arqyly kóbirek jaulap alamyz. Baytúrsynov j. Kommunistik partiyanyng qataryna kirui, onyng qazaq arasyndaghy ýlken iydeyalyq jenisi bolyp tabylady. V. M. T.»

Shyndyqqa jýginsek, kenes ókimetine búdan artyq kómekting keregi de joq edi. Sonday-aq «býkil qazaq dalasynyng kósemi» - búl sheshimdi qazaq dalasy Kolchaktyn, Annenkovtyn, Dutovtyn, Semenovtyng qandy shengelinde jatqan tústa qabyldaugha mәjbýr bolghanyn eskerte ketemiz. Últtyng taghdyry sonday tyghyryqqa tirelgen tústa Ahmet Baytúrsynov ózining tandauyn jariyalady.

«Orynbor R.K.P (bolishevikter) komiytetine joldas Ahmet Baytúrsynovtyng mәlimdemesi.

Ghasyrlar boyghy qanauda bolghan qazaq halqyn azat etuding joldaryn úzaq uaqyt izdestire kelip, men tómendegidey sheshim qabyldadym:

1. Adamzattyng barlyq ezgige úshyraghan bóligimen, yaghny әlemdik revolusiyamen, әlemdik federasiyamen birge azattyq alghanda ghana, qazaq halqy baqytqa bólenedi.

2. Ony - ózining aldyna taptar men últtardy tolyqtay azat etudi maqsat etip qoyghan, ishinara isimen de jýzege asyryp jatqan bolishevikterding internasionaldyq kommunistik partiyasynan basqa eshkim de istey almaydy.

3. Naghyz enbek demokratiyasyna jetuding qajetti satysy - adamzattyng enbekshi tabynyng yaghny proletariattar men ortasha proletariattardyng sayasy jәne ekonomikalyq tolyq biyligi maghynasyndaghy diktaturasy bolyp tabylady.

4. Bir ghana jaghdayda, eger de adamzattyng enbekshi tabynyng úiymdasqan asa ýlken toby sanaly týrde qoldasa ghana, búl diktatura ornyghady jәne barlyq adamzattyng mýddesi ýshin qyzmet istey alady, sondyqtan da osy programmanyng tuy astyna qazaq halqynyng da birigui qajet.

5. RKP-nyng últtyq qarym-qatynastar salasyndaghy programmasyn, sonday-aq últtardyng bólinui turaly diskussiyanyng qorytyndysyndaghy joldas Leninning últtardyng bólinuine kózqarasyn jәne Shyghys halyqtarynyng arasyndaghy júmys turaly aitylghan RKP Ortalyq Komiytetining taktikalyq tújyrymdaryn dúrys qoldanyp, ony jýzege asyrsa ghana, ezilgen últ retindegi qazaq halqynyng mýddesin tolyq qanaghattandyrady.

Jogharydaghy aitqan pikirime sәikes, men Rossiya kommunistik bolishevikter partiyasy qataryna kiruge, onyng jalpy programmasyn jýzege asyrugha, ishinara shyghys mәselelerine ispen kómektesuge bekindim, sondyqtan da komiytetten meni RKP mýsheligine qabyldaudy ótinemin.

Ahmet Baytúrsynov. 4 sәuir. 1920 jyl".

Sayasy qayratker búl sheshimderding onayshylyqpen oryndalmaytynyn jәne sol ýshin kýresetinin de ashyq bildirip:

«...Leninning últtardyng bólinuine kózqarasyn jәne Shyghys halyqtarynyng arasyndaghy júmys turaly aitylghan RKP Ortalyq komiytetining taktikalyq tújyrymdaryn dúrys qoldanyp, ony jýzege asyrsa ghana, ezilgen últ retindegi qazaq halqynyng mýddesin qanaghattandyratynyn», - erekshe eskertedi.

Qazaq halqynyng "ezilgen últ retindegi mýddesi", tipti, qoghamdyq formasiyadaghy aiyrmashylyqtarynyng barlyghy eskerilip, «dúrys qoldanylsa» ghana, qazaq halqynyng baqyty ashylady - dep sengendikten de jәne qazaq halqyn qyrghynnan saqtau ýshin kenes ókimetin moyyndaugha mәjbýr boldy. Múnday asa jauapty kepildikti últ kósemi Ahmet Baytúrsynov tereng týsindi. Sondyqtan da últtyng mýddesin ar-úyatynday qorghady.

Alayda, 1919-1921 jyldary Reseydegi últtyq federasiya men jer mәselesi qozghalghan tústa «Alashorda» qayratkerleri men bolishevikterding kósemderining arasynda ýlken qarama-qayshylyqtar tuyndady. Barghan sayyn jigi ajyrap, arasy ashylyp bara jatqan qarama-qarsy eki kýsh qalyptasty. Azamat soghysy kezinde mәmilege kelgenimen de, memleketting ishki sayasatyna tikeley aralasqan tústa olardyng ymyragha kónbeytini aiqyndala bastady. Múnyng basty sebebi, búl eki sayasy baghyttyng qalaghan irgetasy men týpki maqsatynyng bir-birine mýldem keregharlyghy edi.

Otarlau sayasatynyng týpki pighyly - últtyq tanymnyng tamyryn úly imperiyalyq apiynmen suaru. Sóitip eng qasiyetti sezimderdi jalghan iydeologiyanyng jemtigi etu. Azamattyq aqyl-oydyng damu tarihynda múnday qaskýnem sayasattan eshqanday memlekettik qúrylym bas tartqan emes. Álemdik әleumettik tendikti ornatugha ant bergen sosialistik jýie búl rette bәrinen de asyp týsti. Ol - últ ataulyny, últtyq tarihty, últtyq sanany tap jauynan da beter jek kórdi. Biylik jýiesindegi barlyq tetikti soghan qarsy qoydy. Últ mýddesi - jaudyng mýddesi esebinde tanyldy. Últtyng ishine iritki saldy, jappay jazalaudyng eng qatygez jolyn tapty. Óitkeni búl pighyldyng barlyghy da Roza Luksemburgtin:

«Kapitalizmning túsynda últtyng derbes ómir sýrui, últtyng ózin-ózi biyleui mýmkin emes, al sosializmning kezinde ol tipti basy artyq mәsele», - degen әigili qastanshyqpaghyr qaghidasynyng negizinde jýrgizildi.

Smolinyy men Kremlide derbes bólmesi de bolmaghan Stalin basqarghan últ isteri jónindegi halyq komissariaty is jýzinde deklarasiyagha kópe-kórneu qarsy baghytta júmys jýrgizdi. Leninning qatang eskertuine qaramastan úly orystyq-bolisheviktik sayasat órshy týsti. IY.Stalin 1918 jyly 28 nauryz kýngi «Pravda» gazetinde jariyalanghan «Imperializmge qarsy» atty maqalasynda:

«Ómirding ózi kózin joghaltugha ýkim shygharyp qoyghan federasiyalyq Resey mәselesin kýn tәrtibinen syzyp tastau kerek... (Búl) Rossiyany federasiyalyq qúrylymgha ainaldyru ýshin aimaqtardy ózara baylanystyryp túrghan ekonomikalyq jәne sayasy tizgindi qii degen sóz, búl aqylgha simaydy әri dúshpandyq әreket. Reseydegi imperializm últ mәselesin sheshuge dәrmensiz, sheshe de almaydy, sol siyaqty Reseydegi federativtik qúrylym da últtyq mәseleni sheshpeydi, sheshuge de mýmkindigi joq, ol tek ózining jarymestik (donkihottyq - T.J.) týrtpekterimen tarihtyng dóngelegin keri ainaldyrugha tyrysqandyq, sóitip әbden shatastyrady... Jarym-jartylay ghana jasaghan ótpeli ótkel - federasiya mәselesi, demokratiyanyng mýddesin qanaghattandyrmaydy», - dep ashyq mәlimdegen bolatyn.

Azamat soghysy jyldarynda aqtargha qarsy odaqtastardyng bәri de kenes ókimetine «joldas» boldy. Qazaq dalasy tek әskery revolusiyalyq komiytetting ókimi men ýkimin moyyndady, sony zor qanaghat tútty. Al beybit maydan bastalghan kezde kenes ókimeti jalan, túrpayy әleumetshil úrannan ózge eshqanday әkimshilik janalyq әkelmedi. Proletariat diktaturasyn, júmysshy óktemdigin jeleu etip, memleketting atynan ókildik jýrgizetin, eshqanday әdep, saltqa boysúnbaytyn beybastaq, mojantopay tobyrlar qolyndaghy qarumen ýrey septi.

Kәsibi, últy, dini, tili ýshin, eng ayaghy isti úqsata biletindigi ýshin qazaq ziyalylary jappay jazagha tartylyp, dar aghashynyng týbine jiyldy. Mojantopaylar memleket qúrylymyna aralasqanda isti neden bastaryn bilmey daghdaryp qaldy. Aqyry patshanyng biyligi túsyndaghy ýirenshikti tәsilge kóship, úly orystyq óktemdikti sayasat retinde ústandy.

Osyghan nazalanghan A.Baytúrsynov 1920 jyly 17 mamyr kýni «Kenes ókimetining qazaq ziyalylaryna senimsizdigi turaly» hat jazdy.

A.Baytúrsynov: «Qazaq revkomynyng qúrylghanyna 1 jyl ótti. Revkomnyng on ailyq qyzmetining nәtiyjesine kelsek, onda ol iske kiriskennen beri eshtene de tyndyrghan joq. Revkomnyng qyzmetining ónimsizdigine kóptegen sebepter bar, biraq eng basty sebep ekeu:

1) Qazaq ólkesin basqarugha qoyghan ortalyqtyng adamdarynda belgili bir kózqaras bolmady, sonyng nәtiyjesinde belgili bir júmys jospary da bolghan joq, múnyng basty sebebi, ortalyqtyng ózinde «Resey halyqtarynyng qúqyqtary jónindegi deklarasiyasy» men RKP(b)-nyng basty núsqauynan basqa qazaq ólkesining әleumettik ereksheligi men qazaq mәselesi turaly belgili bir kózqarastarynyng bolmaghandyghynda.

2) Sonday-aq ortalyqtyng ókilderi men túrghyndardyng arasynda ózara senimning joqtyghynda.

Patsha ýkimeti túsynda búratanalardyng ishinde qazaqtan asyp últtyq qanau men ezgini kórgen halyq bolghan emes. Últtyq qanau últtyq namysty oyatpauy mýmkin emes. Ezilgen últtyng qanaushy últqa degen jekkórinishi men yzasy ýnemi esinde túrmasa da, olardyng qanaushy últqa degen kýdikti sezimi joyylyp ketpeydi. Orystardyng ózine degen ózgeshe kózqarasyna shyn mәninde kózi jetpese, qazaqtar olargha ýnemi senimsizdikpen, jekkórinishpen qaraytyn bolady. Ghasyrlar boyy qazaqtardy qanap, zorlyq-zombylyq kórsetip kelgen orys proletariaty ózderin: olardyng moynyna minip alyp, sýliktey soratyn, zorlyqshyl patsha sheneunikterining orynyn basqan jana zúmager emes, shyn mәninde ezilgen últty erkindikke jetkizushi ekenin ispen kórsetui tiyis.

Al qazir jergilikti kommunist joldastar: qazaqtar eshteneni týsinip jarytpaydy - degendi syltauratyp, qiytúrqy sayasatqa kóship otyr. Qazaq enbekshilerine kenestik baghyttaghy jana ómirdi ornatugha bauyrlastyq túrghydan kómektesuding ornyna, әr týrli kóz boyaushylyqpen ózining óktemdigin jýrgizip otyr. Tek ózin: «kommunist-internasionalistpin» dep atyn ózgertumen orystar, ghasyrlar boyy patsha ýkimetining qiytúrqy sayasatyn kórip kelgen orys emes últtardyng senimine kire almaydy. Qazaqta: «Sary orystyng bәri orys», - degen mәtel bar...

Orys proletariaty qazaqtargha qarata jýrgizgen sayasatynda eki joldyng bireuin ghana tandauy tiyis. Olar: ne ózin patsha gubernatorlary men diktat general-gubernatordyng orynyna qoyyp, óktemdigin kýshpen jýrgizip, sózsiz baghynudy talap etui tiyis, nemese qazaq enbekshilerining senimine kirui tiyis. Birinshi jol týsinikti әri tanys, әr týrli patshalardan qalghan jol. Ekinshi jol - biraz kýrdeli әri týsinistikti qajet etedi. Onyng esesine, birinshi joldy tandaghan jaghdayda, kenes qúrylymy qúmnyng ýstine salynady, ekinshi joldy tandasa, onda, jana qoghamnyng irgetasy berik qalanady.

Mәsele, mynada, qazaqtardyng ishinde olar imanday senetin ziyaly qauym bar, olar qatelesse de, adassa da, jeke basynyng mýddesi ýshin eline eshqashanda satqyndyq jasamaydy. Orys proletariatynyng ózine senim ornatuynyng tóte joly osy ziyaly qauymda. Ol ýshin búl ziyalylar kenes ókimetining senimine kirui qajet. Qiyndyqtyng bәri mynada: qazaqtar keshegi qanaushygha senbeydi, al kenes ókimeti keshegi qarsylasyna senimsizdikpen qaraydy... Al jergilikti jerde taza internasionalist tipten joq...», - dep jazdy.

Múndaghy últtyq jegining jigi mynada. Alghashynda beytaraptyq tanytqan qonys audarushylardy kenes ókimeti birte-birte qarulandyrdy. Sóitip, olardy bodan últtardyng ishindegi «tórtinshi kolonnagha», yaghni, beyresmy armiyagha ainaldyrdy. Eshqanday shyghynsyz, «qarajýzdi últshyldyqpen, otarshyl óktemdikpen, jergilikti halyqqa degen jekkórinishpen qarulanghan búl kýsh» qanday da bolsyn memleketti oiran-topyr ete alatyn. Sol kýshti Lenin de ekijýzdilikpen paydalandy.

Mysaly, qaru-jaraghy sayly, últtyq armiyasy bar, kenes ókimetin ózderining pikirimen sanasugha mәjbýr etip otyrghan Bashqortstanda:

«1919 jyldyng alghashqy tórt aiynda, 5377 ýy órtelgen, azyq-týligin qyzyl armiya tartyp alghan 50 myng adam ashtyqqa úshyraghan, 13354 at, 6242 siyr, 20 000 myng qoy, 100 000 pút astyq, 20 000 pút et pen may, 400 000 pút jem men túqymdyq biday, búdan basqa da kiyim-keshek, alasha, kilem, ayaq kiyim, әielderding qymbat әshekeyleri tartyp alynghan».

Z.Validovting ýkimeti múny hattap-shottap Leninning tikeley óz qolyna tapsyrady. Sonyng nәtiyjesinde «Qyzylgvardiyashylardan zardap shekken Bashqúrttargha kómek kórsetu komissiyasy» qúrylyp, 150 million som qarjy bólindi.

Al aq pen qyzyldyn, atamandar men qazaq «aqjýrekterinin» jolyna qasap pen hasam bolyp tóselgen qazaq dalasyndaghy oiran men talan-tarajgha ótem tólemek týgili, qyzyl әskerdi kәdimgi әskery tәrtipke shaqyru eshkimning qaperine kelmedi. 1920-1921 jyly Qazaqstanda asharshylyqqa úshyrap, 1 millionnan astam adam ashtan ólgende, «europolyq kommunist-kolonizatorlardy» bylay qoyyp, S.Mendeshev bastaghan bolishevik qazaqtardyng ózderi: «Asharshylyq joq», - dep jasyryp, oghan tiyisti shara qoldanugha qarsy boldy. Z.Validovting «Qatiralaryndaghy» búl pikirlerding rastyghyna T.Rysqúlovtyng 1924 jyldyng 18-29 sәuir aralyghynda IY.Stalinning tikeley ózine dayyndaghan «Birlik tuy» men «Aq jol» gazetteri turaly úzaq bayanhatyndaghy, sonday-aq IY.Stalin men L.Kaganovichke joldaghan «Partiya úiymdaryndaghy tazalau kezindegi Orta Aziyadaghy asyra silteushilik turaly» hatyndaghy derekter dәlel bolady. Tura sol tústa T.Rysqúlov ózining oiyn Leninge:

«Shovinizm men jergilikti últshyldyqqa qaray búrylghan býirekti qarapayym jolmen joya almaysyn. Ony sol túrghyndardyng arasyndaghy ekonomikalyq jәne basqa da qayshylyqtardy joy arqyly ghana jýzege asyrasyn. Jetisudaghy kedey qazaqtargha jer berilmese, kulaktary - 125, kedeyleri - 15 desyatina jerge ie orystardyng júdyryghy jelkesinen tónip túrghanda, qazaqtargha: internasionalizm degen óte jaqsy nәrse, kenes ókimeti jaghyna shyghyndar, - dep qalay týsindirseng de, ol múny qabyldamaydy, jәne kenes ókimetin týiilgen júdyryq dep esepteydi. Sol ortadan shyqqan kommunist múny ashyq aitsa, ony últshyl dep shygharady. Egerde múnday tendik saqtalmasa, onda osy ortadan shyqqan qazaq kommuniysi qazaqqa sóz aitudan qalady, óitkeni oghan bәribir», - dep jazypty.

Aqiqatyna kóshkende, qazaq jerge iyelik ete me, joq pa, Leninge «bәribir» edi. Tek orys proletariaty biylep-tóstese boldy, al kenes ókimetining atynan býkil qazaqty qyryp tastasa, taghy da oghan «bәribir» bolatyn. Álemdik proletariat sanatynda aziyalyqtar, onyng ishinde «molla biylegen orta aziyalyqtar» mәngilik europalyq proletariattyng proteksiyasynda ómir sýrui tiyis bolatyn.

Búl - 1916 jylghy últ-azattyq kóterilisi kezindegi orystar men qazaqtardyng arasyndaghy kekti eges pen óshtik sezimin taghy da oyatty. Kenes ókimetining sauatsyz qayratkerleri: ýkimet tek orystiki dep týsinip, jergilikti komiytetterding qúramyna qazaqtardy kirgizbedi, al qazaq auyldaryn әkimshilik qúramyna qabyldamady. Tek memlekettik salyq jinaghan kezde ghana istikti myltyqtaryn shoshandatyp shygha keldi. Múnyng sebebin kóp kósemning biri Lev Troskiy:

«Bolishevikter ezgige týsken shet aimaqtarda jergilikti últtyq partiyalarmen kýrese jýrip tәrbiyelendi, sondyqtan da shovinistik óshtikti óshiruding orynyna, orys emes últtardyng zandy әleumettik talaptaryn da oryndaudan bas tartty. Últ isteri jónindegi halyq komissariatynyng tóralqasyna orystanyp ketken «búratana halyqtyn» ókilderi saylandy, olar ózining jalang internasionaldyq mýddesin ezilgen últtardyng damuyna qajetti naqty múqtajdyqtargha qasaqana qarsy qoydy. Shyndyghyna kelgende, búl sayasat - ejelgi orystandyru (rusifikatorstvo) baghytyn odan әri ushyqtyryp, azamat soghysy jaghdayynda asa ýlken qauip tóndirdi», - dep jazdy «Staliyn» atty esteliginde.

Jergilikti jerlerdegi qastanshyqpaghyrlardyng ozbyrlyqtary turaly T.Rysqúlov ózining «Týrkistan respublikasynyng ókiletti ókilderining V.IY.Leninge joldaghan bayanhatynda»:

«Otarshyl kulaktar revolusiya túsynda bayyp qana ketken joq, sonymen qatar ókimetti de jaulap aldy, tipti partiyany da óz qoldaryna aldy, ózderining mýddelerin odan әri nyghaytu ýshin negizinen әr týrli tótenshe mamandar, solshyl eserler, missionerler basqarghan qyzyl armiyanyng qúramyna úiymdasqan týrde kirip alugha da qoldary jetti, sóitip, osy kýnge deyin kulaktardyng mýddelerin qorghap, kenes ókimetining әrbir sharasyn qarumen toqtatyp keledi. Jergilikti europalyq júmysshylardyng kópshiligi osy erejeni qoldap otyr, óitkeni olardyng ózi qyr qazaqtaryn qara júmysqa jegip jýrgen úsaq menshik iyeleri bolyp tabylady», - dep barynsha ashyna jazdy.

Almatyda býlik shygharghan, Qaraqol qalasynda qyrghyz kommunisterin qyryp salghan «jogharydaghy qyzyl әskerlerdin» qaraqshylyghyn dәlel ete kelip, T.Rysqúlov, Nizameddin Hojaev, G.Beh-Ivanov 1920 jyly 25 mamyrda Leninge:

«1. Músylman enbekshilerine jәne olardyng qyzmetkerlerine senim kórsetu kerek, ishki mәselelerdi jәne Shyghystaghy maqsattardy sheshu ýshin Týrkistanda quaty kýshti músylman qyzyl armiyasyn qúru asa qajet dep esepteymiz, bolashaqta Týrkistanda qúrylatyn músylman armiyasynyng alghashqy kezendegi úiytqysy jәne qúrama negizi retinde erjýrek jәne senimdi komandirler basqaratyn jaqsy jasaqtalghan tatar jәne bashqúrt brigadalaryn Týrkistan respublikasynyng әskery komissariatynyng qaramaghyna, al shekara shebinde ústau ýshin tura sonday eki brigadany Týrkistan maydanynyng qaramaghyna jiberilui tiyis. Bashkiriyada, Tatarstanda, Týrkistanda jasaqtalghan bólimder syrtqy kýshtermen kýresu ýshin shúghyl týrde shekaralyq әskerdi tolyqtyrugha attanuy kerek. Sóitip shúghyl týrde jergilikti kolonizator kulaktardan jasaqtalghan qyzyl armiya bólimderin qarusyzdandyryp taratu qajet ne basqa maydangha auystyryluy tiyis», - degen úsynys jasady.

Áriyne, búl úsynysty Lenin kekesinmen, Stalin kýdikpen qabyldady. Olardyng «kekesini» men «kýdigine» kelispegen «búratana kommunisterding ókili» - týrkistandyq T.Rysqúlov pen F.Hodjaev, bashqúrttyq Z.Validov pen Yumaghúlov, qazaqstandyq A.Baytúrsynov 1920 jyly 16 mausym kýni «Bashkiriya, Týrkistan jәne Qazaqstan kommunisterining V.IY.Leninge onyng últ mәselesi jónindegi tezisterining keybir tarmaqtaryn qayta qarau turaly úsynys» hat jazdy. Múnda proletarlyq europashyldyqqa toytarys berildi. Jogharydaghy mәseleler qaytalap qoyyldy.

Sol kýnderi 1920 jyly mausymda A.Baytúrsynov «V.IY.Leninning últtar men otarlau mәselesi» teziysi boyynsha bayanhatyn» joldady. Búl tezis kominternnin mәjilisinde jasalatyn bayandamanyng jobasy bolatyn. Ol Leninning dýnie jýzi kommunisterining nazaryna úsynatyn úly baghdarlamasy bolugha tiyisti edi. Ásirese, últtyq mәseleni barynsha tereng qamtugha baghyttaldy. Tanysyp shyghyp, pikir bildiru ýshin A.Baytúrsynovqa, Z.Validovke, T.Rysqúlovqa, M.Súltanghaliyevke mәtinderi taratylady. A.Baytúrsynov ózining bayanhatynda: otarlau men bodan últtyng arasyndaghy qarama-qayshylyqtar men onyng zardaptaryn jong, sonyng ishinde orys bolishevikterining «kommunistik-kolonizatorlyq sayasatynyn» óktemdigin shekteu turaly pikir bildirdi:

«1. Shyghys turaly jalpy mәselelerdi qamtymaghan, dýniyejýzilik revolusiyadaghy Shyghystyng oryny men manyzy dúrys anyqtalmay, sonymen qatar kommunistik partiya túrghysynan óktem últ pen metropoliyanyng arasyndaghy otarlau men últtyq mәselelerdi retteuge mýmkindik beretin naqty mindetter qoyylmay jәne ol jýzege asyrylmay túryp, Shyghys halyqtary turaly mәseleler dúrys sheshilmeydi. Mәsele mynada: keybiri ghana bolmasa, jalpy Shyghys eli Europanyng búghauynda jәne europalyq kapitalizmning taghylyq ezgisinde, europa imperalizmining adam tózgisiz qanauynda. Europa kapitalizmining kýshengine qyzmet etip kelgen Shyghysqa, endi Europadaghy revolusiyany kýsheytip, ony qúrugha mýmkindik beretin otar el dep qana qaramau kerek, kerisinshe, onyng europalyq kapitalizm men imperalizmning búghauynan bosanuy - kommunistik mekemelerding derbes maqsaty men mindetine ainaluy tiyis. 2. Dýniyejýzilik revolusiyanyng úimdastyrushysy retinde Rossiya kommunistik partiyasy men III Internasional Shyghystyng barlyq kýrdeli jәne qat-qabat әleumettik jaghdayyn este ústay otyryp, soghan oray Shyghysqa qatysty sharalardyng sayasaty men taktikasyn anyqtau qajet... Shyghys halyqtarynyng mesheuligi turaly qanshama qaqsaghanmen, onyng әlemdik revolusiyadaghy orynyn barynsha joqqa shygharghanmen, tipti, býkil europada revolusiya jappay jeniske jete qalghan kýnning ózinde, adamzattyng 3/2 bóligin qúraytyn ezilgen shyghystyng enbekshi búqarasy tónkeriske tolyq aralaspasa, yntymaqtasa júmys istemese, onda jana qúrylystyng irgetasy berik bolady dep senuge bolmaydy. 3. Kelesi mәselelerdi talassyz qabyldau kerek: birinshi, imperalistik derjavalar ghasyrlar boyy qanap kelgen otar elder men az últtar qalyng búqaranyng ashu-yzasy men jekkórinishin tudyrdy, sonyng ishinde sol derjavalardyng proletariatyna da sonday senimsiz kózqarasta boldy, ekinshi, proletariattyng basym kópshiligi, sonyng ishinde oghan qosylghan jartylay proletariattyq elementterding boyynan búryn qarajýzdi úlyderjavalyq iyis mýnkip túrsa, qazir bonoparttyq óktemdikke boy aldyrghan, otar elderdi azat etuge nemketti qaraydy nemese senimsizdik tanytady, sóitip, olargha jetekshilik jasaudan kóri, biylep-tósteuge beyim...», - dey kelip, otar últtardyng psihologiyalyq buyrqanysy men jantýrshiguining sebepterin terendey taldady.

Búl mәlimetterde sayasy sabaq alarlyq tәsilim jetkilikti. Tergeu barysyndaghy jinaqtalghan derekting ózi soghan tolyq dәlel. Mine, sol kezde kenes ókimetining týlki búghauly pighylyn týsingen sayasy qayratkerler ýshinshi Internasionalgha jeke sosialistik partiya retinde mýshe bop kiruge úmtyldy. Demek jauap alu barysynda tergeushilerding Á. Bókeyhanovtyn,   A. Baytúrsynovtyn, T.Rysqúlovtyn, Nizam Hojaevtin, Z.Validovting arasyndaghy baylanys turaly qazymyrlyqpen súraq beruining astarynda osynday sayasy mәndi oqighalar jatqanyn menzeydi.

Leninning tolyq shygharmalar jinaghyna engizilmegen, yaghni, kompartiyanyng ózinen de qúpiya saqtalyp kelgen maqala turaly piesa kezinde kenes odaghy boyynsha ýlken pikir talasyn tudyrghan edi. Qayta qúru iydeyasy da «últtardyng ózin-ózi biyleu erki» turaly qozghalysta sol sekseninshi jyldary bastalyp edi. Biz tym jayylyp ketpeu ýshin A.Baytúrsynov pen Z.Validovke, T.Rysqúlovqa qatysty partiyalyq túrghydan jazylghan «Týsiniktememen» shektelemiz:

«Últ jәne otarlau mәselesi jónindegi komissiya ótkizgen Kominternning III kongresine dayyndalghan Tezisting alghashqy núsqasy 1920 jyly 5 mausym kýni «Bashqúrt jәne Tatar respublikasy, Qazaqstan, Týrkistan, onyng tәjiriybeleri» degen eskertpelermen sol kezde Moskvada jýrgen A. Baytúrsynovqa (Qazaq ólkelik revkomynyng tóraghasynyng orynbasary), Týrkistan atqaru komiytetining tóraghasy T.Rysqúlovqa, Bashqúrt revkomynyng tóraghasy Z.Validovke joldanady. Osy eskertpelerge Búqar respublikasynyng atynan Fayzulla Hojaev ta qol qoyady. Joldanghan materialdardy Lenin ishinara paydalanghan. Komintern indiyalyq Mabendranat Roydyng da jobasyn qabyldaydy. Sol jylghy 25 shildede sóilegen Leninnin: «Proletariat taby mýldem joq Týrkistan, taghy da basqa artta qalghan elderde» kommunister biylikti óz qolyna alu, búqara qauymnyng tәuelsiz sayasy oilau qabiletin oyatu, kenestik memleket qúrylymyn nasihattau, ekonomikalyq túrghydan kómektesu, otarshylyq qanaudan azat etu qajet», - degen ýzildi-kesildi aitylghan pikiri bodan últtardyng namysyna tiydi.

Onyng basty sebebi - 1919 jyldyng sonynan bastap Týrkistanda últtardyng ózin-ózi biyleu qúqy jóninde ýlken pikir talasy órbigen bolatyn. T.Rysqúlov: Týrik halyqtary respublikasy men Týrki kompartiyasyn qúrudy úsyndy. «Týrkkomissiyanyn» mýsheleri oghan qarsy shyqty. Kominternning kongresindegi Leninning sózi múnyng bәri bos qiyal ekenin kórsetti. «Kenes bostandyghy degenimiz - kommunistik kolonizatorlyq» ekenin jogharyda attary atalghan týrki júrtynyng sayasy kósemderi týgeldey týsindi. Z.Validov astyrtyn kýresti tandady, A.Baytúrsynov últynyng sanasyn oyatudy maqsat etti. T.Rysqúlov pen F.Hojaev sol joly sayasy sahnadan uaqytsha ysyryldy.

Mine, osy arada ýlken sayasy mýddeler toghysy men sayasy aila-amal bastalady. Dýnie tarihynyng astan-kesteni shyghyp, kýn sayyn ózgerip jatty. Birinshi dýniyejýzilik soghystan ekpin alghan maydan shebindegi jenis pen jenilister Týrkistannyng da, Qazaqstannyng da, Bashqúrtstannyng da tәuelsizdikke degen ýmitin bir jandyryp, bir óshirip jatty. Reseydegi týrki tektes últtar, syrtqy kýshke - Týrkiyagha erekshe bauyrmaldyqpen qarady. Atatýrik memleketi de syrtta - aghylshyndarmen, ishte - azamattyq kýshtermen eki maydanda soghysyp jatty. Týrikter óz tәuelsizdigin saqtap qalu ýshin kenes ókimetimen kelisimge baryp, ony dos dep tanydy, Týrkistan últtary týbinde bizdi Reseyding otarynan qútqarady dep senip otyrghan Ázirbayjannan bas tartty.

Búl kenesting kenistigin keneytti, týrki bodan júrtynyng tynysyn taryltty. Bolishevikterding Orta Aziya men Qazaqstandy alansyz biyleuine jol ashty. Týrkiya memleketi: Týrkistan halqy Reseyge qarsy shyqpasyn, kenes ókimetin qoldandar - degen ústanymda boldy. Kerisinshe, týrki dýniyesin biriktiruge úmtylghan Ánuar pasha siyaqty qayratkerler: jalpytýrki jamighatynyng ortaq әskerin jasaqtap, Edil-Jayyq boyyna deyin azat etip, Ýlken Týrkistan memleketin qúrugha úmtyldy.

Sodan bastap qazaq ziyalylarynyng oi-erki kenes ókimetinen syrttap, oqshaulana bastady. Bar ýmit jibi - Qazaqstannyng territoriyasy men halqynyng ýshten bir bóligin qamtityn Týrkistan respublikasyna qaray tartyldy. Múnda da ýsh týrli sayasy baghytta: 1) Týrkistan respublikasyn qúru (T.Rysqúlov t.b.), 2) Týrkistan - Qazaq avtonomiyaly respublikasyn qúru (S.Qojanov), 3) Rossiya qúramyndaghy Týrkistan avtonomiyasyn qúru (europalyqtar) - turaly kýres jýrip jatty. 4) Qoqan, Búqara respublikalary Tәuelsiz músylman memleketin qúru maqsatynda múharramdyq (revolusiyalyq, orys basylymdarynda - basmashylar qozghalysy) maydan ashty.

Osy qarbalasta, Qazaq avtonomiyasy jariyalanbastan búryn T.Rysúlov «Qazaq ólkesin basqaratyn revolusiyalyq komiytetke. 1920 jyldyng 29 nauryzynan búryn:

«Týrkistan respublikasynyng kezekti IH qúryltayy 1920 jyldyng 15 mamyryna bekitildi. Qúryltayda talqylanatyn óte manyzdy mәselening biri - Týrkistan respublikasynyng janadan óndelgen atazany bolyp tabylady. Týrkistan respublikasynyng Ortalyq atqaru komiyteti kórshi eki respublikanyng - Qazaqstan men Týrkistannyng arasyndaghy qarym-qatynas turaly, sonyng ishinde Syrdariya men Jetisu oblystarynyng Qazaq respublikasynyng territoriyasyna qosyluyn eskere otyryp, sonday-aq Qazaq respublikasynyng astanasyn Tashkentke auystyra otyryp, baylanysty nyghaytu maqsatynda jәne odan әri kýsheytu turaly pikirlerinizdi shúghyl týrde Qazaq revkomynyng atynan Týratkomyna ókil jiberulerinizdi ótinemiz, sonday-aq Qazaq revkomyna Týrkistan da ózining ókilin jiberu basty shart bolyp tabylady. Sonymen qatar býkilqazaq qúryltayyn shaqyru qalay jýrip jatyr, qúryltaydyng kýn tәrtibi qanday, sonyng ishinde jogharyda atalghan eki mәsele turaly pikirlerinizdi, bauyrlas týrki halyqtarynyng arasyndaghy qalypty ekonomikalyq baylanys ornatudyng joldary turaly jobalarynyzdy Týratkomgha habarlauynyzdy súraymyz. Týrkistan ortalyq atqaru komiytetining tóraghasy - T.Rysqúlov», - dep jedelhat joldady.

Kenes ókimetining «Últtar deklarasiyasyna» sýiene otyryp, ortaq Federativtik Týrkistan memleketin ornatu - qalyptasqan sayasy jaghdayda naqty shyndyqqa jaqyn, asa mýddeli mýmkindik bolatyn. 1918-1922 jylghy azamattyq soghys túsynda múnday qauipti serpip tastaytynday tegeuirindi kýsh Leninning qaramaghynda bolmady. Sondyqtan da bar aila-amaldy qoldanyp, týrki júrtyn shyrghada ústady.

Mine, Qazaqstan men Týrkistan qazaqtarynyng arasyndaghy mejeleu nauqany osy kezden bastaldy. Qazaq ólkelik әskery revkomynda shekaragha jauap bertin A.Baytúrsynovtan basqa adam joq bolatyn. Sondyqtan da búl jedelhatty A.Baytúrsynovty Týrkistangha shaqyru dep týsinse - shyndyqqa qiyanat bolmaydy. Túrar Rysqúlov pen S.Qojanovtyn, S.Sәduaqasovtyng arasyndaghy pikir ústanymdary osy mәselege kelgende alshaqtay berdi. Búl qarama-qayshylyq, ózara jaulyq, top qúru emes, azamattyq ústanym. Ýsheuining eshqaysysy da jeke basynyng mýddesin qorghap otyrghan joq. Ýsheui de qolayly jaghdaydy paydalanyp, búryn meje syzyghy anyqtalmaghan memleketterding shekarasy men halqyn qalyptasqan jәne sayasy mýmkindigi bar, tәuelsiz memleket etip jariyalaghysy keldi. Ýsh jobanyng astarynda da sayasy jaghyrafiyalyq әri demografiyalyq negiz boldy. Búl jaghdaydy tughyzghan «bólip al da biyley ber» - degen әlemdik otarshyldyq sayasattyng ayar ailasynyng nәtiyjesi edi, yaghni, keng baytaq qazaq dalasynyng basyn biriktirmes ýshin ony: Ishki ister ministrligine qaraytyn - Batys Sibir; Syrtqy ister ministrligining dәrgeyindegi - Orynbor jәne Áskery ministrlikting qúzyryndaghy - Týrkistan aimaghyna bólip tastady. Birtútas  últtyng jerin de, elin de, basqaru jýiesin de, eldik mýddesin de mýshelep alyp, olardyng arasyna qayta basy birikpeytindey arazdyq sebu bolatyn. Biraq ta ol pighyldy tarihtyng ózi ekshey kelip, S.Sәduaqasov pen S.Qojanovtyng mejesine oray Qazaqstan avtonomiyasynyng shekarasyn bekitip berdi. Osy shekara ýshin, el men jer ýshin jantalasa kýresken «Alashordalyqtar» ile-shala qughyndaldy, sayasy jazagha tartyldy, al S.Mendeshev pen Á.Jangeldin siyaqty otarlyq qamytty moyynynan shygharghysy kelmegender sol memleketti basqaryp, biylikting qyzyghyn kórdi.

Memlekettik tәuelsizdikting basty nysany jәne kepili - jer men el. Sondyqtan da jogharyda Leninge jazghan hatynda A.Baytúrsynov bolashaq qazaq avtonomiyasyn basqaratyn kadr men jer mәselesining dúrys sheshiluin «ezilgen últtyng erkin qorghaudyng kepili men senimi» dep baghalady:

A.Baytúrsynov: «Jogharydaghy bayandalghan jaylardy eskere otyryp: qazaq ólkesin basqarugha iydeyasy taza kommunist pen qazaq ziyalylarynyng ishinen iydeyalyq synaqtan ótken adal, halyq senetin qyzmetkerdi qoiy kerek. Naghyz iydeyasy taza kommunist pen kommunist bolmasa da, iydeyasy taza qazaq qyzmetkeri bir-birimen týsinisip qyzmet etedi, júmysta ortaq til tabysady, әiteuir jadaghay kommunisterden kóri, qazaq bolsyn, orys bolsyn, bәribir, búl әldeqayda tiyimdi. Ezilgen últtar aralasyp túratyn audandardaghy kenes ókimeti mekemelerindegi qyzmetkerlerding 2/3 bóligi qazaq boluy tiyis; Qazaq ólkesining sharuashylyq-ekonomikalyq mekemeleri, meyli ol ortalyqtandyrylghan, nemese derbes mekeme bolsyn, ekonomikalyq beyimdiligine baylanysty basqa guberniyalargha baghyndyrylmay, eshqanday bólinip-jarylmastan, bәri de qazaqtardyng qolynda boluy tiyis; qazaq kommunisteri men tónkerisshil qyzmetkerlerding iskerligining barlyghy da kenestik sosialistik sharuashylyq sayasatyn negizge aluy tiyis; Qazaqstannyng basyn qosatyn әskery okrug Orynborda qúryluy kerek; qaladaghy garnizondarda mindetti týrde qazaqtar әskery qyzmetin óteui tiyis; Qazaq ólkesining shekarasy (tómende kórsetilgen mekenderden basqa) eshqanday ózgeriske úshyramauy kerek: Orynbor men Or qalasynyng arasyndaghy kazaktar túratyn tilsheden basqa jer - Qazaqstannyn, al onyng shyghysyndaghy Imanghúl, Seyt, Saqmar ózenining saghasy - Bashqúrtstannyng qúramyna berilsin; Oral ózenining sol jaghalauy men Orynbordan tómen Elek ózenine deyingi jer Qazaqstangha qosylmasyn; Elek ózenining saghasynan bastap Oral ózenimen qosa Qojaqar men Slomiha stanisasy, Astrahan guberniyasynyng Astrahan, Krasnoyar, Yanatau uezderi Qazaqstannyng qúramynda boluy tiyis; Petropavl, Omby jәne temirjoldyng boyyndaghy Aqmola uezine qarasty jerler Qazaq ólkesining esebinen shygharylady; Orynbor qalasy Qazaqstannyng astanasy boluy tiyis jәne múny Qazaq ólkesining jalpy qúryltayynda bekitu kerek. Osyghan oray: qazaq mәselesine qatysty Sedelinikov pen Murat joldastardyng tezisteri, Qazaq ólkelik әskery revkomynyng 1920 jylghy 7 sәuir kýngi qaulysynyng kóshirmesi, Sedelinikov joldastyng Lenin joldasqa haty jәne Qazaq ólkelik qúryltayyn shaqyrudyng jalpy erejesining jobasy jiberilip otyr. Qazaq ólkelik әskery revkomynyng jәne VSIYK-ting mýshesi A.Baytúrsynov», - dep qatynas joldady.

Biraq A.Baytúrsynovtyng da, Z.Validovting de, T.Rysqúlovtyng da pikirin Lenin qúlaghyna ilmedi. Búghan shamyrqana otyryp týsinik berip, Z.Validovting ózin «úsaq burjuaziyanyn» qataryna qosty. Ýsheuining «Bayanhattaryna» oray Lenin radio arqyly «Músylman halyqtaryna ashyq ýndeu» joldady. Jergilikti orys bolishevikterine qazaq Túrar Rysqúlovty, ózbek Nizam Qojaevti, tatar Mirsait Súltanghaliyevti qyzmetke belsene tartudy úsyndy. Alayda Leninning búl úsynysyn jergilikti orys bolishevikteri barynsha óshpendilikpen qabyldady, tipti Leninning ózine ses kórsetken jedelhat joldauymen ayaqtaldy. Sharasyz kýige týsken Lenin Z.Validovke:

«Mine, radiobúiryqty oryndaugha týrli kedergiler payda bolghanyn kórip otyrsyz. Búl búiryq sizding yqpalynyzben jazylyp edi, biraq ta jergilikti jerde ony jýzege asyratyn qabiletti adam tabylmady. Orys imperializmin - orystardyng ózining qolymen de, olardyng erkinen tys músylmandardyng qaruly kýshimen de jong mýmkin emes. Tobolin joldas kommunizm iydeyasyn Týrkistanda taratyp jýrgen bizding dostarymyzdyng biri. ...Orys kolonizatorlarynyng kýshine sýienbey Kenes ókimetin ornatugha úmtyluymyzdy Tobolin de týsinbeydi, ózgeler de týsinbeydi. Endi bizde «Týrkkomissiya» bar. Qanday da bolmasyn, týbinde búl is te birte-birte jýzege asady», - dep júbatty.

Sóitip, kenes ókimetining kósemderi men últ qayratkerlerining arasyndaghy kózqaras alshaqtyghy barghan sayyn ushygha berdi. Kenes ókimetining týlki búlandy pighylyn týsingen sayasy qayratkerler sol jyly Mәskeude bastary qosylugha tiyisti «Ýshinshi Internasionaldyn» qúramyna jeke sosialistik partiya retinde mýshe bolyp kiruge úmtyldy. Búl qozghalys turaly Zaky Validov:

«...Sol kýnderi qazaq qayratkerleri de jәne Tashkentte de osy baghytta júmystar jýrgizilip jatty... Biz Týrkistandaghy sosialistik qozghalystyng basyn biriktirip, derbes sosialistik partiya qúryp, ony Rossiya kompartiyasynan bólip alyp, III internasionalgha derbes mýshe retinde kirudi josparladyq... Búl kezde qazaq pen ózbekting kórnekti qayratkerleri Nizam Hodjaev, Túrar Rysqúlov, Ahmet Baytúrsynov Moskvada bolatyn. Ortalyq komiytetting janyndaghy músylman kommunisteri burosy songhy demin alyp jatqan. Ólip bara jatqan osy úiymdy paydalanyp Týrkistan, Qazaqstan, Bashqúrtstan, Búqara men Hiua oblystyq kompartiya úiymyn yqpalymyzda ústaudy kózdedik. Búl baghyttaghy júmysty jandandyru ýshin Bashqúrtstanda jýrgen kezimning ózinde Týrkistangha 14 adam jibergen bolatynmyn. Búl júmys Moskvada búrynghydan da keng auqymda jýrgizildi», - dep eske alady.

Al T.Rysqúlov Stalinge:

«Peters (T. Rysqúlovtyng ýstinen - T.J.): (T. Rysqúlov) 1920 jyly partiya, úiymynda dayyndaldy degen jeleumen, naghynda partiya úiymy emes, kontrrevolusiyalyq «Ittikad uә terakki» úiymy dayyndaghan baghdarlamamen delegasiya bolyp Leninning qabyldauyna kirdi. Delegasiya Moskvagha barghan song belgili bashqúrt burjuaziyashyl-avanturiysi Validovpen jәne tatar últshyly Súltanghaliyevpen kenesip, «Ittikad uә terakki» úiymy arqyly baghdarlamany talqylady, sóitip ózderining kim ekenin ashyp aldy. Delegasiya Tashkentke oralghan song «Ittikad uә terakki» úiymynyng tashkenttik belsendilerining aldynda esep berdi, delegasiya úsynghan platforma belsendilerding qoldauyn tauyp, tayau uaqytta jýzege asyrugha tiyisti baghdarlama retinde qabyldandy», - dep jazady. «Pravda Vostoka» gazetining biylgha jylghy 14 jeltoqsandaghy sanynda jold. Petersting sol sózi sәl qyrnalyp, naqtylana týsipti. Onda: «búl aryzdyng mәtini «Ittikad uә terakkiydin» ishinde dayyndalghan. Moskvagha Rysqúlov, Nizamiddin Qojaev jәne patsha sheneunigi Kósherbaev bardy. Moskvagha barsymen komissiya belgili bashqúrt últshyly Validovpen (Bashkiriya), Súltanghaliyevpen (Tatariya), Baytúrsynovpen (Qazaqstan) kezdesti. Keneste kenes ókimetimen kýresuding jalpy platformasy talqylandy. Delegasiya Tashkentke oralghan song «Ittikad uә terakkiydin» kenesinde tobymen otstvkagha ketu turaly sheshim qabyldady», - delinipti.

«...Shyndyghynda da 1920 jyly «Týrkkomissiyamen» júmys isteytin jergilikti basshylardyng arasynda ýlken kelispeushilikter bar edi. «Týrkkomissiya» jarty jyl júmys istegen song (birinshi qúram) esep beru ýshin Rudzutak pen Eliava jәne Broydo Moskvagha jýrmek eken. Sony esty sala ózimning kózqarasymdy qorghau ýshin birneshe qyzmetkermen men de jolgha dayyndaldym. Ólkelik komiytet pen Týroratkomnyng prezidiumymen delegasiya qúramyn kelisip alyp, kelesi kýni «Týrkkomissiyanyn» mýshelerimen birge Moskvagha jýrip kettim. Resmy ýkimet kelisiminen basqa eshqanday «Ittikad uә terakki» degen úiymdy bilmeymin, tek ... bayandama tezis týrinde jolay vagonda jazyldy... Ol bayandamany 1920 jyly OK-ting sayasy burosynda jazbasha týrde oqydym», - dep týsinikteme beredi.

Eskerte ketetin bir jaghday, 1919-1920 jyldar barlyq ýkimet biyligi revolusiyalyq әskery kenesting qolyna toptastyrylghan «әskery kommunizmnin» túsy bolatyn. Sondyqtan da әskery kenesting mýsheleri, sonyng ishinde A.Baytúrsynov pen Z.Validovting qúzyry zor edi. Olardyng pikirimen Ortalyq komiytetting janyndaghy músylmandar burosy da, Býkilodaqtyq Ortalyq atqaru komiyteti men RSFSR halyq komissarlary kenesining janynan qúrylghan «Týrkistan komissiyasy» da sanasugha tiyis bolatyn. Qazaq avtonomiyasynyng territoriyasy mejelener tústa Á.Bókeyhanov pen Á.Ermekov Kremlige shaqyryldy. Atalghan qayratkerlerding sol tústa Mәskeude bas qosyp, pikir almasu mýmkindikteri tudy.

T.Rysqúlov (jalghasy): (...) «Búdan keyin biz Validovtin, Súltanghaliyevtin, Baytúrsynovtyng qatysuymen kenes ótkizdik, - delinedi. Siz, jold. Staliyn, jaqsy bilesiz, búl kezde Súltanghaliyev Shyghys halyqtarynyng ortalyq burosyn basqaratyn jәne Últtar jónindegi halyq Komissariatymen baylanysta bolatyn. Tipti solshyl kommunist sanalatyn. 1921 jyly ony siz últtar jónindegi komissariattyng kollegiyasyna mýshe etip úsyndynyz, tipti sizding ekinshi orynbasarynyz bola jazdady. Súltanghaliyev 1923 jyly qyzmetinen tómendetilgen song joldan taydy. Biraq ta súltanghaliyevshylarmen birge eshqanday baylanysym joq ekenin ýzildi-kesildi jariyalaymyn. Súltanghaliyevtyng sol kezdegi qyzmetinen Peters beyhabar, sondyqtan da jalaqorlargha sene salghan. 1920 jyly Validov Súltanghaliyevke qatty úrsyp sóiledi. Endeshe onymen qalay kenes ótkizedi?», - dep uәj keltiredi.

Al «Týrkistan komissiyasy» degenimiz - kenes ókimeti ózin nyghaytyp alghansha avtonomiyalyq últtardy aldarqata túratyn «amanat ótkeli» bolatyn. Óitkeni týrki tektes halyqtardyng avtonomiyalyq derbestigin qamtamasyz etuge tiyisti «Týrkkomissiya», kerisinshe, olardy bólshekteu josparyn dayyndaumen shúghyldandy. Aqyrynda Kremlide asyghys әri astyrtyn qúrylghan «Bashqúrt - qazaq komissiyasy» Týrkistan, Búqar, Hiua, Qazaqstan, Bashqúrtstan respublikalaryn - Kominternning ýshinshi kongresine «Birikken Týrkistan sosialistik partiyasy» retinde derbes mýshe bolyp kiru qúqyghynan aldyn-ala aiyru ýshin tótenshe úsynys jasady. Ol úsynys boyynsha: týrki últtarynyng sayasy ortalyghy Orynbor qalasy men Orynbor ólkesi tikeley Reseyding qúramyna engizildi. Bashqúrtstan - «Reseyding kóptegen guberniyalyq avtonomiyasynyng bireui» ghana bolyp jariyalandy.

Sóitip, tútasyp jatqan qazaq, bashqúrt, tatar, ózbek, týrikmen, әzirbayjan, noghay, qyrym noghaylary bir-birimen Resey territoriyasy arqyly ajyratyldy. Edil men Jayyq boyyndaghy týrki elderi, sonyng ishinde Tatarstan da Týrkistannan bólinip tastaldy. Sol arqyly kenes ókimeti ózining týpki pighylyn - týrik tektes halyqtardyng basyn biriktiruge qarsy ekenin «ýnsiz» jariya etti. Búl - kenes ókimetining mýddesi túrghysynan dúrys, al últ respublikalarynyng maqsat-mýddesine qayshy shara bolatyn.

Múnyng astarynda bir últty ekige, ýshke biylep bólu, yaghni, samoderjaviyening «bólip al da biyley ber» degen jymsytpaly sayasy amaly jatty.

1919 jyly nauryz aiynda Lenin men Stalin «Bashqortstan avtonomiyaly ýkimetin» moyyndap qoyghandyqtan da, Bashqúrt ýkimetining armiyasy qyzyldardyng qatarynda Ukraina maydanynda 1 jyl eki ay soghysty. Endi ayaq astynan, eshkimge eskertilmesten, 1920 jyly 19-mamyr kýni «Bashqúrtstan - Reseyding avtonomiyalyq guberniyasy» bolyp shygha kelui qalay? Búl qanday azamattyq ojdangha negizdelip jasaldy jәne nege búzylghanyn týsindirip berudi súraghan, Z.Validovke Leniyn:

«Siz múnday adamgershilik mәselesin nege negizdep aityp otyrsyz? Siz ózi qanday revolusionersiz? Sol kelisimge neghyp jabysyp qaldynyz? Siz ben bizding kelisim shartymyz - bir japyraq qaghaz ghana, ol eshteneni mindet etpeydi», - dep jauap beredi.

Mine, sol kezde Zaky Validovke Týrkistan ólkesindegi muharramdar qozghalysyna qosylu turaly alghashqy oy keledi. Ukraina men Petrograd maydanynda qan tógip jatqan bashqúrt bozdaqtaryn shaqyryp alyp, olardy Týrkistan maydanyna jiberu turaly Leninning rúqsatyn alady. Biraq Staliyn:

«Validov Orta Aziya burjuaziyalyq respublikalaryn bir federasiyanyng qúramyna biriktirip, keyin ony revolusiyalyq Rossiyadan bólip әketudi kózdep jýr», - dep kýdiktenip, Leninning núsqauyn jýzege asyrtpaydy.

«Alashorda» ýkimetimen jasalghan kelisim sharttyng taghdyryn da dәl osynday opasyzdyq kýtip túr edi.

Jalghasy bar

0 pikir