Júma, 23 Aqpan 2024
Janalyqtar 3039 0 pikir 31 Nauryz, 2011 saghat 07:34

Ermúrat Bapi. Saylau mýbәrәk bolsyn!

«Ólmegen qúlgha әli-aq jaz» degendey, kommunist-kandidat kózine qayta-qayta týse bergen qara qalpaghyn eki-ýsh týzep kiyem degenshe, saylauyng da kelip qaldy. Onyng múnda neghyp qalpaghyn kótere almay jýrgenin it bilip pe  «karetist» eken. Álde «karierist» bolayyn dedi me?

Búiyghy bú júrt Ghany men Mels qoyghan qyran-topan konsertting qyzyghyna da batyp ýlgermedi: ekeui eki jaqta ekinshi oryngha talasyp jýrgende, sumang etip, saylau jetti. Endi dauys beruge barsang da, joq әlde barmaymyn dep jer tepkileseng de, bolary  boldy: eki kýnnen keyin eski elbasynmen enirep tabysasyn.

Búrynghy enireuing qanday bolghanyn bilesin, endigisi qalay bolaryn Mәsimov-akang mәimiytip aityp berdi: búiyrtsa, osy kýzde qymbatshylyq qysady. Mәsimovting kýz degeni  arghy mynqyl. Bergisi  saylau ótkenshe qymbatshylyqtyng auylyn kýzge qaray syrghytyp qoyghany. Áytpese әr oblystyng әkimi qazirding ózinde qyzylkóz qymbatshylyqty kýiek jeliktirgen búqaday búqtyryp otyr. Basyn bosatsa, búqadan búryn Núr-kókesi ózin aidaydy... (Qyzmetinen quady degenim ghoy).

Aytpaqshy, qazaqtyng «aydauy» men «quuynyn» aiyrmasy qaysy: ekeuinde de artyndy algha óngerip kete almaysyn... Sondyqtan aidalmas ýshin әkimder әkirenmen bazardyng baghasyn basyp otyr. Bizdegi ekonomikanyng týri  osy: әli jetkeni әlsizge zorlyq qylu.

«Ólmegen qúlgha әli-aq jaz» degendey, kommunist-kandidat kózine qayta-qayta týse bergen qara qalpaghyn eki-ýsh týzep kiyem degenshe, saylauyng da kelip qaldy. Onyng múnda neghyp qalpaghyn kótere almay jýrgenin it bilip pe  «karetist» eken. Álde «karierist» bolayyn dedi me?

Búiyghy bú júrt Ghany men Mels qoyghan qyran-topan konsertting qyzyghyna da batyp ýlgermedi: ekeui eki jaqta ekinshi oryngha talasyp jýrgende, sumang etip, saylau jetti. Endi dauys beruge barsang da, joq әlde barmaymyn dep jer tepkileseng de, bolary  boldy: eki kýnnen keyin eski elbasynmen enirep tabysasyn.

Búrynghy enireuing qanday bolghanyn bilesin, endigisi qalay bolaryn Mәsimov-akang mәimiytip aityp berdi: búiyrtsa, osy kýzde qymbatshylyq qysady. Mәsimovting kýz degeni  arghy mynqyl. Bergisi  saylau ótkenshe qymbatshylyqtyng auylyn kýzge qaray syrghytyp qoyghany. Áytpese әr oblystyng әkimi qazirding ózinde qyzylkóz qymbatshylyqty kýiek jeliktirgen búqaday búqtyryp otyr. Basyn bosatsa, búqadan búryn Núr-kókesi ózin aidaydy... (Qyzmetinen quady degenim ghoy).

Aytpaqshy, qazaqtyng «aydauy» men «quuynyn» aiyrmasy qaysy: ekeuinde de artyndy algha óngerip kete almaysyn... Sondyqtan aidalmas ýshin әkimder әkirenmen bazardyng baghasyn basyp otyr. Bizdegi ekonomikanyng týri  osy: әli jetkeni әlsizge zorlyq qylu.

Degenmen búl «búqa» birinshi halyqqa qarghiyn dep túr. «Kýiekti» kýzge jetkizbey bastaytyn týri bar. Sebebi, biz daghdarysty darytpay ótip ketkenbiz dep, danghaza dauryqqanymyz beker boldy. Syrttaghy qor-mordaghy halyqtyng qarjysyn múndaghy jalmaghyr «jol kartasyna» shasha-shasha ol da bitti. Bitpegende qaytsin,  ýkimette shashudy ghana biletin eko...noyystar otyrsa. Býtkil dýnie «Daghdarys!» dep dýrligip jatqanda, ol noyystar qarsy qauqar qylar, bas-siraghy býtin bir baghdarlama úsyna almady. Degenderi: «daghdarys joq, bolsa da bizdi ainalyp ótedi».

 

Ótti  kepkenining basy! Aqyry ne boldy? Daghdarystyng ekinshi ekpini  qymbatshylyq qylqyndyrdy kep qylkenirdekten. Basqany bylay qoyghanda, nannyng baghasyn noqtalau nauqannyng keremeti bop túr. Noqtasyn sýiretken eko...noyystar men top-top menedjerding mingirin aqylgha balaghan kókeleri de endigi kýni qarang bolaryn sezdi. Apattyng aldyn alu ýshin, aqyry, ai-kýnine jetkizbey saylau tudyrugha mәjbýr boldy: búqa búrq etkizgenshe  belimdi bekemdep alayyn dep.

 

Qymbatshylyq degenin  ashtyq! Ashtyq degenin  apat! Apat degenin  shataq: búqarang búdan bylay búiyghy bola almaytyn siyaqty. Afrikany andyghan júrt arabtan auyp kelgen islamnyng jolymen bir joyqyn jaqyndap qalghanyn sezedi. Ol sezim ashqaryn qoghamnyng shiybút shabyna shy jýgirtse qaytemiz?!

Endeshe, ishinde qúiyn qozghan, syrty toyghan qozyday tompighan halyqqa ne deyik?

«Saylau mýbәrәk bolsyn!»  deymiz, dýmpusiz dauyspen.

...«Dýmpu» demekshi, «mýbәrәktaghy» «m»-ny bas әrippen qabyldasanyz  erkiniz...

 

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 11 (94) 30 nauryz  2011 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1536
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1598
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1297