Senbi, 24 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110250. Jazylghandar — 105566. Qaytys bolghandar — 1796
Kýbirtke 3152 11 pikir 4 Qyrkýiek, 2018 saghat 12:45

Qazaqtyng rizyq-nesibesin shashu osylay bastalghan

Aqyly kemeline kelgen, oiy ornyqty da parasatty pende payghambar  jasynan asqannan-aq erteng Allah-taghalanyng aldyna barghanda bú jalghanda ózi bile túra, ne bilmey istegen aiyp, kýnәlary ýshin qalay, ne dep jauap bererin oilay bastauy kerek. Álde birese patshalyq Reseydin, birese Kenestik Reseyding ghasyrlar boyy qazaqty býkil últtyq sanasynan, ar-namysynan aiyryp, qarny toqtyghyna mәz qoydan juas qúlminez bireuge ainaldyru ýshin jýrgizgen súrqiya sayasatynyng saldary ma, әlde sol qazaqty 27 jyl boyy tәuelsizbin dep toy-toylatyp, biraq onyng últtyq ar-namysyn, últtyq sana-sezimin oyatatyn birde-bir zan-zәkýn, qauly-qarar qabyldanbaghanynyng qyrsyghy ma qaydam, býginde әlgi aitylghan Alla aldyndaghy jauapkershilikti oilaytyn ne aty elge mәshhýr aqsaqal, ne tanymal sayasy túlgha, ne kórnekti qalamger kórinbey túrghany aqiqattyng aqiqaty. Ózimning shyn pikirimdi  aytsam, kinәli emes shygharmyn, óz basym qu taghdyr onday aqsaqaldyq qasiyetti qanyna sinire qoymaghan, qayta óz elinde eng әueli qazaqtyng tilin, últtyq nyshandaryn biyik ústayyq degenge qarsy «luboy momentti upustiti etpeytinderdin» biri Oljas Sýleymenov siyaqty kórinedi de túrady. IYә, әrkimning óz pikiri bar, әlde shynymen, әlde jәy daqpyrtpen, әlde qoldan ýlken túlgha jasaghysy kele me qaydam, әiteuir el ishinde ony úly aqyn Oljas, batyr Oljas, kemenger Oljas deytinder de joq emes. Keshegi Barak Obama preziydent kezinde balasyna onyng viysesi (orynbasary) bolghan Alibert Gordyng atyn qoyghan úranshyl qazekem sol Oljastan nesin ayasyn býginde kóshe tolghan Oljas esimdiler. Sol Oljeken, Oljas Sýleymenovting eldi qazaqtyng tiline kóshiruge qarsy aitqan, qazaq әdebiyetining kemeldigine kýmәn keltiretin, ózi aitqanday «obshechelovecheskoe myshleniyemen», «planetarnyy masshtabta» sóilegen sózderin estigennen keyin oghan arnap baspasóz betinde:

Dlya Oljeke, Islam ily katoliyk,

Bez raznisy! Ólding eken – jat ólip!

Bile me eken Sýleymenov

Eshqashan

Bola almasyn «Solomonov potomok?»

Jýrse daghy talay tilge jetip miy,

Qazaqshasy yaselinyi, da detskiy!

Oljekeng de óter bir kýn

Bola almay

«Mysliyteli obshechelovecheskiy»

«Ótti Oljas –«planetarnyy masshtab»,

Jýrmeyikshi janazadan qalys qap»,-

dep ravviyn, molda, lama, pop sonda

         Oqyr  eken qanday dúgha baghyshtap?

Qalsan-daghy paryzyndy kesh bilip

Qúbylagha bet búru – bir estilik

Tiri kezde úl bolmasang últyna

Sen ólgesin esine almas eshbir últ»,- dep  epigramma da jariyalaghan edim.

Al býgin otbasylyq jeke múraghatymdy aqtaryp, sonau jyldary «Qazaqstan», «Jas qazaq ýni», «Kazahskaya pravda» basylymdaryn oqyp otyryp, keybir kópirme qazekemder onyng esimine sol batyr, kemenger, úly degen tolyqtauyshtardy qosyp aitatyn Oljastyng «planetarnyy masshtabtaghy biznesi» turaly derliktey birneshe maqalany oqyp shyqqannan keyin «apyr-au, qazaq elining qazynasyn ózge elderding nebir ailakerlerine suday shashudy sonau jyldary-aq bastap bergenderding biri de osy Oljas batyr, osy úly Oljas eken ghoy dep esengirep otyryp qaldym. IYә, el baylyghyn Qúdaydyng qazaq jerine bergen rizyq-nesibesin talan-tarajgha salu, jet jerlik kelimsekterge satu sonau 90-shy jyldardyng basynda-aq bastalghanyn  kózi ashyq eki qazaqtyng biri biledi. Sol qazyna baylyghymyzdy Mashkevich, Ibragimov, Shodiyevterge, qazaq elining milliardtaghan qarajatyn qymqyryp bolyp Reseyde nebir lauazymdy qyzmet atqarugha ketken alayaqtargha shygharyp bergender nemese olardyng balalary býginde «korrupsiyagha qarsy kýresip» jatyrmyz  deydi betteri býlk etpey. Endi sol jyldardaghy Oljekenning de keybir qayratkerligi turaly jinalyp qalghan, baspasózde jariyalanghan maqalalardyng bir-ekeuine ghana toqtalayyq. Solardyng biri – «Oljas mne drug, no istina doroje» («Kuda ushly milliony fonda AO «Nevada – Semey») dep atalady («Jas qazaq ýni» 03.05-10.05.2012). Múnda Semey poligonyn japtyrugha eng әueli sol kezdegi Semey obkomynyng basshysy Keshirim Boztaevtyng orasan zor enbek sinirgeni, al Oljas Sýleymenov onyng sol enbegin joqqa shygharmaq bolyp aityp jýrgen sózderining azamattyqqa, kisilikke kereghar, qayshylau keletini óte sypayylyqpen, óte mәdeniyettilikpen bayandalady. Avtor odan әri «Nevada-Semey» qoghamdyq qory turaly «Pravda-Kazahstana» gazetinde (12.04.2012) jariyalanghan maqalada ózine baghyshtap qoyylghan myna bir saualdy keltiredi de  soghan jauap retinde taygha tanba basqanday derekterge maqala jazypty. Maqala avtory V.Pigavaevqa qoyylghan saual mynaday: «...Bәri týsinikti, bәri qalpynsha. Alayda, siz «Nevada-Semey» qory turaly bir auyz sóz aitpapsyz ghoy.  Al ol qordy Oljas Sýleymenovtyng «Nevada-Semey» qozghalysy  janynan qúrylghanyn jәne onyng «Semey poligonynan zardap shekkenderge jәrdem» degen aibyndy úranmen qúrylghany, oghan qanshama milliardtaghan dollar qúiylghanyn, biraq poligon qúrbandaryna sol milliardtardan kók tiyn da tiymegenin Siz de, biz de jaqsy bilemiz. Ol qisapsyz qarjyny  osy qordy qúrghandar ózderi iyemdenip ketkeni Qarjy Ministrligining Baqylau-reviziya Basqarmasynyng tekseru qorytyndysynda (1993) ap-anyq kórsetilgen. Sol tekseruding aktisinde ol adamdardyng ishinde Oljas Sýleymenov, osy  kýngi belgili milliarderler Shodiyev, Ibragimov taghy basqalary bar. Alayda, Oljastyng kýsh-qúdireti sheksiz dosynyng jelep-jebeui arqasynda sol tekseru aktisi úshty-kýili joyylyp ketti.

Sóitip, qúrmetti Pigavaev myrza! «Nevada-Semey» qozghalysy men «Nevada-Semey» AQ turaly Siz ne aitasyz? Al Qarjy Ministrligining tekesru komissiyasynyng aktisi, onyng nelikten joghalyp ketkenin siz bilesiz be?

A.Aqtanov. Taldyqorghan

«Pravda Kazahstana», 2.04.2012 j.


Qúrmetti A. Aqtanovqa jauap

Mening maqalama ýn qosyp, soghan oray saualdar qoyghanynyz ýshin ózinizge degen zor rizashylyghymdy bildiruge rúqsat etiniz. Áriyne, әueli ózimning Oljas Sýleymenovty túlgha retinde qúrmetteytinimdi aita ketkim keledi. Áriyne, onyng yadrolyq qarugha tyiym salu, Semeydegi poligondy jabugha ýles qosqany da ras. Biz ol ekeumiz Semeyde, Abay audanynyng Qarauyl auylynda, Kurchatovta mitingiler úiymdastyrdyq.

Alayda, arada ondaghan jyldar ótkende onyng yadrolyq poligondy japtyruda jergilikti ókimetting atqarghan isterin ýzildi-kesildi joqqa shygharyp jýrgenine tanym bar. Au, sol uaqighalardy kózimen kórgen, ózderi de qatysqan adamdardyng әli de kózi tiri ghoy. Sondyqtan Sokrat shal aitpaqshy «Platon mening dosym, biraq aqiqat odan qymbatyraq».

2010 jylghy shildening 19-shy júldyzynda men «Kazahstanskaya pravda» gazetinde «Sovershenno sekretno» degen aidarmen maqala jariyaladym. Ol Semey oblystyq partiya komiytetining birinshi hatshysy Keshirim Boztaevtyng Gorbachevke jazghan qúpiya shifrogrammasyna 20 jyl toluyna arnalghan edi. Biraq asa qúrmetti Oljas Sýleymenov búl maqalagha astan-kesten bop tulaydy degen ýsh úiyqtasam da týsime engen emes. Ol poligondy jabugha qatysty K.Boztaevtyng atqarghan rólin sonday bir janúshyrarlyq ashu-yzamen joqqa shyghara otyryp: «Eger Boztaev etqyzulyqpen osynday batyldyqqa bara qalsa, ol sol kýni-aq ornynan taydyrylar edi» dep jazypty. Búghan qarap Keshirim Boztaev Semey poligonyn jabu jóninde Gorbachevqa shifrogramma jibermegen, elding basqa da  basshylaryna, KSRO deputattaryna hat jazbaghan dep qalugha bolady eken. Biraq sol kezding kózi tiri kuәgerleri әli bar ghoy. Al men ol kezde osy oblystyq partiya komiytetining ýgit-nasihat bólimining mengerushisi boldym. Sol shifrogrammanyng jobasyn dayarlau da maghan tapsyryldy. Keybir tústaryn Boztaev týzetken ol jazba әli de mening múraghatymda saqtauly. Jalpy bólimdegi qúpiya sektordyng shifrlaushysy V. Ignatiev búl shifrogrammany KPSS OK ne jiberdi. Basqalary KSRO-nyng joghary memlekettik oryndaryna da taratyldy.

Aqynymyz «Ekinshi miting nauryzdyng bas kezinde Semeyde obkomnyng qarsy betindegi maydanda ótti. Oghan obkomnyn  birde-bir qyzmetkeri qatyspady. Obkomnyng esikteri jabyq, perdeleri týsiruli túrdy. Ol obkom sonysymen mening esimde qaldy" dep jazypty. Sol mitingiden keyin Boztaev Sýleymenov, bólim mengerushisi Marken Shayjýnisov bәrimiz obkomgha keldik. Men qabylhanada qaldym. Olar sol joly «Nevada-Semeymen» aldaghy uaqytta da birlesip júmys istey beruding jospary turaly әngimelesipti.

...Endi miting turaly. Birinshiden, kez-kelgen is-shara sekildi әrbir miting múqiyat týrde obkomda josparlanady, kelisiledi, úiymdastyrylady. Ekinshiden, Almatydan jәne basqa aimaqtardan mitingige kelgenderdi meymanhanalargha (әdette, bos oryn bolmaytyn) ornalastyruymyz kerek. Biz sol «Nevada-Semey» qozghalysynyng atqarushy diyrektory V.Erohinning tapsyrysymen ishinde tolyp jatqan jurnalisterin, sheteldikterin, audarmashylaryn eseptemegende ózderi birneshe ondaghan adamnan túratyn «nevada-semeylikterge»  arnap aldyn-ala bronidar qoydyq. Al olarmen birge jýrgen KGB,IIM-ning kiyimin ózgertip kiyip alghandary qanshama?! Olar búl mitingige jýzdep, myndap qatysyp jýrdi.

O.Sýleymenovting alanda (maydanda,-audarmashy) nevadalyqtar kórine salysymen-aq olardyng sonynan qalyng el qaptap erip jýrdi deui shyndyqqa mýlde janaspaydy. Eshqashan búlay bolghan emes. Biz mitingige qatysatyn adamdardy da ózimiz iriktep, onda kim sóileui kerektigin belgilep, mәtinderin de dayarlap qoyatynbyz. Plakattar men úrandar jazyp, dybys kýsheytkish ornatatynbyz. Mitingining býkil ssenarii talqylanyp, tipti, kim qay plakatty alyp jýretini de taghayyndalatyn. Aytpaqshy, Sýleymenovtyng «Kazahstanskaya pravdadaghy» maqalasyna qosyp berilgen, mitingiden týsirilgen surettegi (30.07.2010) sol jaqta plakat kóterip kele jatqan múrtty adam obkomnyng núsqaushysy Sergey Kucherenko degen azamat. Endeshe, Oljastyng mitingi obkomsyz ótti deui qalay?

Olar osylay milliarder bolghan edi

Al «Nevada-Semey» AQ-nyng qory turaly súraqqa «iyә» dep te, «joq» dep te aita almaymyn. Biraq, men QR Qarjy ministrligining basqarma basshysy IY.Smirnovtyng «Nevada-Semey» qoryn tekseru qorytyndylary turaly mәlimdemesin oqyghanmyn. Búl tekseru qorytyndysyna Smirnovpen birge Qarjyminning bas mamany E.Bishimbaev, jetekshi maman E.Kim de qol qoyghan. Ol az bolsa «Malahittan» «Nevada-Semey» AQ qalay jasaldy?», «seyfterge «kómip» tastalghan ister turaly», «Palladium internasional» LTD degen qaydan shyqty?» jәne «Oljas Sýleymenovtyng shyn bet-beynesi» («Oljas Suleymenov bez grima») degen jәne basqa әrtýrli baspasózde jariyalanghan maqalalardy da oqygham.

(Osy joldardy oqyp otyryp, «Apyr-ay, sonday maqalalar shyghyp, ony júrtshylyq oqyp jatqanyn «mnogouvajaemyi» jәne ózi aita beretin «poet obshechelovecheskogo myshleniya y planetarnogo masshtaba» Aljas Amarych bilmeui, tipti ózi oqymauy da mýmkin emes qoy. Mynau tipti, jәy ghana  qarapayym, ar-úyaty bar adamnyng ózin ne infarkt, ne insulit qylatyn nәrse ghoy. Osydan keyin halyqtyng aldyna, jiyndarda, teledidargha shyghyp aqsaqalsyp, aqynsyp birnәrse aitpaq týgil elding betine kórinu de onay emes qoy. Al Oljekeng she?..." demeske amalymyz qala ma?, – M.K.)

Odan әrmen maqala bylay jalghasady: Aytpaqshy osydan birjarym jyl búryn O.Sýleymenov Semey túrghyndarymen kezdesu ótkizdi. Sonda zalda otyrghandardyng biri býgin siz qoyyp otyrghan súraqty qoydy. Aqyn ol  aqshagha Baltyq jaghalauyndaghy bir jerlerden Semeyge jәne basqa da qalalargha arnap 5-6 shaghyn zauyt satyp alynghan edi. Biraq sol zauyttar da, aqsha da qayda zym-qayym bolghanyn bilmeytinin aityp, men senim artqan adamdar onsha taza adamdar bolmay shyqty dep jauap berdi. Sirә, osy bir tym kýngirt te alayaqtyq istermen Oljastyng ainalasyndaghy A.Mashkevich, Berenbaum, Shodiyev jәne Ibragimov jәne basqalary ainalysqan shyghar dep oilaymyn. Eger olay bolsa, Oljas Omarovichting osynysynyng ózi-aq Qazaqstanda túnghysh milliarderlerding «dýniyege keluine» jaqsy jaghday jasaghan bolyp shyghady.

Jogharydaghy tekseru aktisine qaraghanda 1991 jyldyng mausymynda «Malahiyt» degen kooperativting atauy «Nevada-Semey» AQ bolyp ózgertildi. Jәne Oljas Sýleymenovtyng ótinishine oray «Nevada-Semey» ózine týsken tabystan salyq tóleu mindetinen bosatylyp, múnay men týsti metalldardy eksportqa shygharghany ýshin 2% ghana salyq tóleytin bolypty. Osynday jenildikter alu ýshin Oljas Sýleymenov QR Ýkimetine, ókimetting ózge de oryndaryna, basqarmalargha «Nevada-Semeydin» kommersiyalyq sharualarynan týsetin tabystyng 70%-y Semey aimaghyndaghy qayyrymdylyq is-sharalargha, medisinany qoldaugha, әleumettik  qorghanyshsyz túrghyndargha júmsalady degen siyaqty qyp-qyzyl ótirik aqparattargha toly hattar joldap otyrghan. Biraq sonshama qarajattan birde-bir adam kók tiyn kómek alghan joq. Áyteuir, birde «Nevada-Semey» degen jazuy bar kógildir maykalar men O. Sýleymenovting kitaptaryn әkelgenderi esimde qapty. Al ótkiziletin is-sharalargha júmsalatyn qarjyny biz, yaghni, obkom ónerkәsip, qúrlys úiymdaryn eriksiz kóndiru arqyly tauyp, is-saparmen kelgen sayyn olardyng kólikterine, avtobustaryna otynyn (benziynin, solyaryn.-audarm) qúiyp berip, meymanhanalargha jatqyzyp, jýrgizushilerge saparaqysyn (komandirovochnyiyn) tólep, as-suyn әzirlep otyrdyq. Al Abay audanyna mitingige baratqan jýzdegen adamdardy susyndarmen, azyq-týlikpen t.b. qamsyzdandyryp otyrdyq

Álgi aitylghan qújattarda 1992 jyly O. Sýleymenovtyng ótinishimen «Nevada-Semeydin» shetelge 400 myng tonna múnay satuyna rúqsat berilipti. Búl ýshin Jambyl kommersiyalyq banki 400 million rubli tegin, yaghni, qaytarylmaytyn nesie bólgen kórinedi. Biraq ol qaghaz jýzinde kórsetilmegen. Sol 400 myng tonna múnay týp-týgelimen «RusOylgha»  jәne «Sumiymekske» jóneltilgen. Biraq múnaydan týsken qarjy «Nevada-Semeyge» emes 1992 jyly «Pareks-bankinin» jәne «Parekstin» (Riga qalasyndaghy) esepshotyna audarylady. Jalpy kólemi 4,9 million AQSh dollarynyng ornyna L.Berenbaum men onyng tobyndaghylar 2 million 737 myng AQSh dollaryn jәne 471,1 million rublidi qolma-qol alady. Al Almatygha әkelingen búl dollar men 50 mln qolmaqol rubli eshqanday eseptik kiriske   engizilmepti. Al engizilgen 421,1 mln.rubliden 25.334000 jalghan qújat toltyru arqyly әketilgen.

Áriyne, osy alayaqtyqtyng bәrinen Oljas Sýleymenovtyng týk te habary joq degenning ózinde «Nevada-Semey» qozghalysynyng kóshbasshysy retinde osynyng bәri onyng «shatyrynyn» astynda bolghany ýshin de býkil kinә oghan jabylatyny da ras. Al býginde bizding halqymyz «Nevada-Semey» qozghalysyna emes ózining tughan ýkimetine ghana senim artyp otyr.

Vladimir Pigavaev,

(Jas Qazaq ýni №18 (533) 03.05.-10.2012)


Esterinizge sala keteyik, búl – el baylyghyn rәsualaudyn  alghashqy jyldaryndaghy jaghdayattardyng bir ghana kórinisi. Tek  sol kezde aluan týrli joghary lauazym iyeleri bolghan,  býginde elge әigili bir-eki adamnyng esimin esterinizge sala ketkimiz keledi. Ol kezde QR Ministrler Kabiynetining tóraghasy S.Tereshenko bolatyn. Keyin ol Qazaqstan halyqtary Assambleyasyn basqardy. Búryn sottalghan, L.Berenbaum basqaratyn «Nevada-Semey» aksionerlik qoghamyn bekitilgen 40%-dyng ornyna 2%  ghana salyq tóletumen jarylqaghan da osy S. Tereshenko basqaratyn  Ministrler Kabiyneti bolatyn.  Al sol kezdegi Últtyq bank tóraghasy Ghalym Baynazarov qylmystyq jauapqa tartyldy da keyin aqtalyp shygha keldi. Berenbaum bolsa tarihy otany Izrailige aman-sau jetip aldy. A.Mashkevich  әli de Qazaqstangha qayyn júrtyna kelgen kýieu balasha emin-erkin kelip-ketip, tipti, sayasy mәselelerge de aralasyp túrady.  Qazaqstan týsti metalynyng (aluminiydin) koroli A. Mashkevichting tonnyng ishki bauynday dosy P.Shodiyev te múzday aman. Búlardy jogharyda aitylghan joq bolyp ketken qújattardyng kózi tiri kuәgerleri emes dey alasyz ba? Jәne býginde el basqaryp, ýkimetti basqaryp otyrghandar olardan beyhabar dep oilaysyz ba? A-a?

Myrzan Kenjebay

Abai.kz

11 pikir