Beysenbi, 29 Aqpan 2024
Janayqay 7246 4 pikir 25 Mausym, 2018 saghat 12:22

Elbasynyng dosy QR Jogharghy soty tóraghasynan arasha súrady

QR Joghary sotynyng tóraghasy

Jaqyp Qajymanúly Asanov

myrzanyng nazaryna

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti, Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevting kónekóz qúrdasy, Qazaqstan magnitkasyn damytu isining ýzdigi, ekinshi toptaghy mýgedek, býginde 81 jasqa tolghan aqsaqal Mahanbet Átkeev Abai.kz aqparattyq portalyna jәrdem súray kelipti. Densaulyghy nasharlap, ayaghyn qalt-qúlt etip әreng basyp jýrgen aqsaqal beynetining zeynetin kórer shaghynda sot zaldarynda tabanynan tozdyryp, әdildik izdep jýr. Biraq, Enbekshiqazaq audandyq hәm Almaty oblystyq soty әdildik izdegen aqsaqaldyng janayqayyna pysqyryp ta qaramaghan.

Bizding qolda Mahanbet Átekeev pen Tamara Ospanova arasyndaghy әkimshilik sottyng barlyq qújattarynyng kóshirmesi bar. Sol qújattarmen tanysyp shyqqanda týigen jaghdaylardy qysqasha ghana bayandap ketsek...

2014 jyldyng 17 mausymy kýni Tamara Ospanova Mahanbet Átekeevting Esik qalasynyng ortasyndaghy (Abay kóshesi, 205 g) ýiin 40 myng dollargha baghalap satyp alady. 2014 jyldyng qazan aiynyng ayaghyna deyin qolhat negizinde 20 myng AQSh dollaryn tóleydi de, qalghan 20 myng AQSh dollaryn 2015 jyldyng sonyna deyin tólep bitetini jóninde qolhat beredi.

Sodan keyin qalghan somany ýidi satyp alushy Tamara Ospanova ótemegen. Ekinshi toptyng mýgedegin mazaqtaghanday "8 myng AQSh dollary túratyn avtokólikti al" dep ótinish jasaghan. Eger Ospanova shyn mәninde qalghan aqshany tólegisi kelse, atalghan kólikti satyp, aqshasyn bayaghyda-aq aqsaqalgha beruge tiyis edi.

Mahanbet Átekeev әdildik izdep, Zang oryndaryna shaghymdanady.

Zang oryndary keshegi AQSh dollarynyng kursyn eseptemey, býgingi kurspen Tamara Ospanovanyng qarjysyn qaytarugha bir jaqty sheshim shygharyp, aqsaqalgha 5 million 580 myng 480 tengeden asa aiyppúl tóleuge mindettep tastaghan.

Mahanbet Átekeev, Elbasynyng qúrdasy: 

- Men, basyma is týskende bәzbireuler siyaqty tanystaryma jýgirgen joqpyn. Elbasymen Qazaqstan bolatyn birge balqytyp, ómirimizding eng qyzyqty kezderin birge ótkizip edik. Qazir ol kisige jaghdayymdy aityp, janayqayymdy jetkizemin desem, ortaq tanystarymyz da bar. Biraq, men bәrin әdil sheshilse degen oida boldym. Áli de, jeke basymnyng mәselesi ýshin kónekóz dosymdy mazalaghym kelmeydi. Biraq, zang organdarynyng maghan jasap otyrghan әdiletsizdigi tózimimdi týgesip barady. 

Ýiimdi 40 myng dollargha baghalap sattym. Endi ony 4 jyl ótkennen son, 5 million tengeden asa qarjy tólep satyp aluym kerek pe?

Birinshiden, ýidi satyp alghandar tórt jyldan beri ýiimdi tozdyryp tastady. Óz bilgenderimen saraylardy búzdy, materialdaryn otqa jaqty. 

Ekinshiden, tórt jyl boyy sol ýide túrghany ýshin bir tiyn tólegen joq. Ospanova qanday zang negizinde mening ýiimde 4 jyl tegin túruy qajet. 

Ýshinshiden, mening dәl qazir bes jarym million qarjy taba almasymdy bilip, zang jolymen ýiimdi tartyp alugha әreket jasalyp jatyr. 

Tórtinshiden, osydan 4 jyl búrynghy AQSh dollarynyng baghamy men býgingi baghamdy tenestiruge bolmaydy. 2015 jylgha deyin Tamara Ospanova qolhattaghy mindetin oryndamady. Ol sol uaqytqa deyin mening 20 myng AQSh dollarymdy qaytarugha mindetti bolatyn. Ol jaghy nege sotta qaralmaydy? Keshegi kýnning jaghdayy men býgingi kýn mýldem ýilespeytini nege qaperge alynbaydy?

M.Átekeevting Qazaqstan magnitkasynyng 50 jyldyghyna alghan medalii

Mahanbet Átekeevting aituynsha 4 jyl boyy eshkim óz ýiine bireudi tegin túrghyzbaydy. Tәuelsiz baghalaushylardyng baghalauyna sýiensek, dәl osynday ýidi Esik qalasynda aiyna 40 myng tengege jalgha alady eken. 4 jyl jalgha otyrdy degenning ózinde 2 millionnan asa aqsha shyghady. Sot kelisimshartty búzghan Tamara Ospanovanyng 4 jyl sol ýide túrghanyn da esepke almaghan. Búzylghan saray men býlingen dýniyeni de eskermegen.

Endi týsinikti tilmen aitqanda bylay: 

Tamara Ospanova osydan tórt jyl búryn 2 millionnan sәl asatyn qarjymen ýili bolady. Qalghan qaryzdy óteuge niyet te tanytpaydy. Tórt jyl әlgi ýide tegin túrady. Sosyn 5 million 580 myng tengeni qaltasyna basady da, sýtten - aq, sudan - taza bolyp shygha keledi.

Al, ekinshi toptaghy mýgedek aqsaqal 4 jyl ýiinde tegin túrghan adamdar ýshin 5 million 580 myng tenge tóleuge mindetti.

Kýlesiz be, jylaysyz ba?

Týiin

Qúrmetti, QR Joghary sotynyng tóraghasy Jaqyp Qajymanúly Asanov myrza! Balalyq shaghynda jetimder ýiinde ósip, alghashqylardyng biri bolyp Qazaqstannyng bolatyn balqytqan, Elbasynyng dosy Mahanbet Átekeevting janayqayyna Siz de bir mәrte qúlaq assanyz! Qazaqtyng óndirisining órleuine atsalysqan aqsaqaldy zarlatyp qong - eldigimizge syn! 

Qanat Birlikúly

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1626
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1703
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1399