Jeksenbi, 23 Mausym 2024
Anyq 6488 3 pikir 13 Mausym, 2018 saghat 11:00

Basy - toqshylyq, sony – joqshylyq!

Jemqorlyq jayynda jýz ret jazyldy, minberlerden de myng ret aityldy. Jaqsy emestigi, jalang ekeni, júpyny kýige týsiretini de tilge tiyek etildi. Ózgening menshigine bas súghu, kóz tigu, qol tyghu qay zamanda da úrlyq bolyp baghalandy, úrlyqtyng erejesi úr da jyq, arty qylmys, qylmystyng zany qatal qashan da. Biz jemqorlyqty zang jýzinde ghana baghalay bilemiz. Biraq ómir filosofiyasynyng ruhany túsy bar ekenin eskermeymiz. Kez-kelgen alymnyng qaytarymy bar, qúny qymbat, jalpy, ómirde «bumerang» bar. Onyng oghy saghan tiymese de, úrpaghyndy úryp-jyghary haq. Osyny bil, osyny bil...

Tar qapas. Qon qaranghylyq. Sherli sharasyzdyq. Búl zildi zyndan, búl azapty abaqty. Ol oigha batty. Shymbayyn shymyrlatqan sherin kóz jasymen syrtqa shyghardy. Shirkin, maghan bir mýmkindik berse... Az ghana mýmkindik bolsa... Kózi qantalap, basy shynyldap ketti. Sol sәtin qaytadan kóz aldyna alyp keldi. Darday bastyq bolyp kabiynetinde otyr. Jan-jaghyndaghy jalshylaryn elemeydi, olargha әkirendeydi, olardyng eshbirin shybyn qúrly kórmeydi. Shalqayyp kreslosynda jatty. «Men baymyn ghoy, mynalardyng bәri ashsam alaqanymda, júmsam júdyryghymda, búlardyng men ýshin qúmyrsqa qúrly qúny joq. Men myqtymyn ghoy, basqany qaytem, men ataqtymyn ghoy, abyroyym kóp. Sondyqtan da myna jiyirkenishti jandardy moyyndamaugha qúqylymyn. IYә, men keremetpin, keudemdi soghamyn. Óitkeni búnyng bәrine ózim, tek qana ÓZIM qol jetkizdim. Ol qúny qymbat susynyn soraptap otyrdy. Esigin emis-emis tyqyldatyp, kómekshisi kabiynetine bas súqty.

- Áy, әkel aqshany, jayyp tasta myna ýstelge. Búl mening menshigim. Búl maghan ghana tiyesili!  

Ol әlgi parany óz qolymen aldy, biraq bireudiki ekenin eskermedi, estigisi kelmedi. Ol aldy da, qaltasyna saldy. Qylmys ekenin oilaghan joq, bilmedi emes, bildi, biraq bilmegensidi, ol ózgening enbegimen kelgen aqshany ózimdiki dep sanaghysy keldi. Biraq... qylmys bir kýnde ashyldy, baylyghynan, ataghynan, abyroyynan, jalshy-malayynan aiyryldy. Eshkim ony izdep týrmege kelgen joq. Jylap otyrghany da sondyqtan. Basqa amaly bolmaghandyqtan jylaydy, biraq kimnen kómek súraydy? Bay bolyp, shalqyp otyrghanda kimge jaqsylyq jasap, jylulyq tanytypty? Eshkimge! Qasyndaghylardyng qaysysyna adamy kózqaraspen qarapty? Eshbirine! Adamdyghyn artqa tastap, bolashaqqa baghdar aldym dep oilady. Sheteldegi jayly ómirdi kóksedi. Onysynan týk shyqpady. Onyng janyna osy batty. Dos degen, tuys degenderi qayda ketti? Belgisiz! Ómir – kezek. Onyng kezegi keldi, ol ómirining on bes jylyn osy tarshylyqta ótkeretin boldy. Óitkeni ómir әdiletti, ol esh kezde qatelespeydi.

«Jemqorlyq» sózining maghynasyna kim mәn berdi? Kim buyndap, mýshelep kórdi. Jem – as, tamaq, tagham, kýnkóris, qorlyq – azap, aram tamaq, berekesizdik, sharasyzdyq, mýmkindikting joqtyghy. Adal asyna aramdyq qosyp ishken adam qorlyq kóredi, zorlyqtyng zәrin ishedi emes pe? Mine, jemqorlyqtyng aparatyn joly. IYә, bastapqyda bәri jaqsy, jayly, jaghymdy bolyp elesteydi. Paranyng dәmi tәtti bolyp seziledi. Biraq, bәribir ómir ózinikin almay-bermey qoymaydy. Jemqorlyqtyng qúramy ashy, tilge jaghymsyz, dәmsiz, túzsyz...

Basy - toqshylyq, sony - joqshylyq. Onyng aty – JEMQORLYQ.

Elimira Abetjanova

Abai.kz

 

3 pikir