Jeksenbi, 14 Sәuir 2024
Janalyqtar 6958 0 pikir 26 Jeltoqsan, 2010 saghat 06:12

Omar Jәlelúly. Qazaq poeziyasyndaghy últtyq mýdde

Aqynnyng taghdyry. Tylsym da júmbaq әlem. Bylayghy júrtqa týsiniksizdeu, dau menen damaygha, ósek penen  ayangha, qanqu sózge otqa may qúighanday dem beretin de aqynnyng ómiri. «Mening ómirim -ólenimde», - deydi aqyndyq ghúmyry qayghyly ayaqtalghan Eseniyn. Ólen, óleng - aqynnyng bary da osy Ólen, nary da osy Ólen. Ólennen ózge múrat, ólennen ózge maqsat shyn aqynda bolmaq emes. Aqyn qysqa ma úzyn ba fәniylik ghúmyrynda ne istese de osy Óleng ýshin isteydi. Óleng ýshin otqa da týsedi, sugha da týsedi. Boqqa da kiredi, Sotqa da kiredi. Qarapayym pende kýnә istese qayghydan ólip ketui mýmkin, al aqyndy Óleni aqtap alady, Qiyamet qayymda da osy Óleni arashashy bolmaghy Tәnirige ayan. Serik Aqsúnqarúly - ózegin Óleng órtegen osynday shynayy aqyn. Jýrgen jeri shu, tiyip ketken jerinen úshqyn úshyp ot laulap jatady. Naghyz aqyn osylay bolsa kerek. Túla boyy tolghan qarama-qayshylyq. Bir boyynda shaytan men perishte, mahabbat pen zúlymdyq toghysyp jatady.

Ómir degen -

Saytan menen Perishtening tartysy.

Sýngmen ótti jartysy,

Kýngmen ótti jartysy.

Kýlumen ótti jartysy,

Jylaumen ótti jartysy.

(«Saytan menen Perishte»)

Soghan qaramastan el aqyndy sýiedi: jek kóre otyryp, keyde týnilip, keyde ósektep aghash atqa mingizse de sýiedi. Búl ne syr, búl ne hikmet. Jauabyn taghy da Aqynnyng ózi beredi:

Shaytankól aqqular mekeni

Janymdy jaula sen menin.

Aqynnyng taghdyry. Tylsym da júmbaq әlem. Bylayghy júrtqa týsiniksizdeu, dau menen damaygha, ósek penen  ayangha, qanqu sózge otqa may qúighanday dem beretin de aqynnyng ómiri. «Mening ómirim -ólenimde», - deydi aqyndyq ghúmyry qayghyly ayaqtalghan Eseniyn. Ólen, óleng - aqynnyng bary da osy Ólen, nary da osy Ólen. Ólennen ózge múrat, ólennen ózge maqsat shyn aqynda bolmaq emes. Aqyn qysqa ma úzyn ba fәniylik ghúmyrynda ne istese de osy Óleng ýshin isteydi. Óleng ýshin otqa da týsedi, sugha da týsedi. Boqqa da kiredi, Sotqa da kiredi. Qarapayym pende kýnә istese qayghydan ólip ketui mýmkin, al aqyndy Óleni aqtap alady, Qiyamet qayymda da osy Óleni arashashy bolmaghy Tәnirige ayan. Serik Aqsúnqarúly - ózegin Óleng órtegen osynday shynayy aqyn. Jýrgen jeri shu, tiyip ketken jerinen úshqyn úshyp ot laulap jatady. Naghyz aqyn osylay bolsa kerek. Túla boyy tolghan qarama-qayshylyq. Bir boyynda shaytan men perishte, mahabbat pen zúlymdyq toghysyp jatady.

Ómir degen -

Saytan menen Perishtening tartysy.

Sýngmen ótti jartysy,

Kýngmen ótti jartysy.

Kýlumen ótti jartysy,

Jylaumen ótti jartysy.

(«Saytan menen Perishte»)

Soghan qaramastan el aqyndy sýiedi: jek kóre otyryp, keyde týnilip, keyde ósektep aghash atqa mingizse de sýiedi. Búl ne syr, búl ne hikmet. Jauabyn taghy da Aqynnyng ózi beredi:

Shaytankól aqqular mekeni

Janymdy jaula sen menin.

Aqyndar aityp ótedi,

Armanyn býkil pendenin.

(«Shaytankól»)

Armansyz adam bolushy ma edi? Pende de armandaydy, biraq jýrek týkpirindegi armanyn jetkize almaydy, - keyde óz armanyn tap basyp bile almay  ómirden ótip ketetinderi de bar. Al Aqyn, Tәnirining qalauymen erekshe jaratylghan pende, aqyndyq quaty men darynynyng arqasynda armanyn aq qaghaz betinde Óleng qylyp óredi. Qarapayym pende Aqynnyng óleni arqyly ózin tanidy, armany men múnyn, qayghysy men shattyghyn tanidy. Ózining tilegin tanidy. Bóltirik sheshen: «Jaqsymen joldas bolghan// El ústanghan tilektey bolady», -deydi. «El ústanghan tilek» degen ne sóz, elding tilegi qanday  bolushy edi? Jauap óte qarapayym, әri teren: elding tilegi - el bolu, basqa eshtene de emes. Bir qaraghanda maghynasyz qaytalau, tavtologiya bolyp kóringenmen, elding el boludan basqa asyl múraty joq ekendigi aidan anyq, kýnnen jaryq aqiqat.

Keybir zertteushiler aqyndyqtyng tabighatyn baqsylyqqa aparyp tirep jatady. Aqyn da bir, baqsy da bir: baqsy arqasy ústap, jyndaryn shaqyryp aurumen, zil-zala, kesapatpen kýresedi; aqyn da arqalanyp, aruaghyn shaqyryp, Tәnirimen tildesip zúlymdyqqa bitispes maydan ashady. Aqyndyq tabighattyng qyr-syryn, ishki zerthanasyn  aldymyzgha jayyp salghan úly Abay:

Tәnirining kýni jarqyrap,

Úiqydan kónil ashar kóz,

Quatty oidan bas qúrap,

Erkelenip shyghar sóz.

Sonda aqyn belin buynyp,

Aldy-artyna qaranar.

Dýnie kirin juynyp,

Kórinip oigha sóz salar.

Qyransha qarap qyrymgha,

Múng men zardy qolgha alar.

Kektenip nadan zúlymgha,

Shiyrshyq atar, tolghanar.

Ádilet pen aqylgha

Synatyp kórgen-bilgenin,

Bildirer alys, jaqyngha

Solardyng sóile degenin.

Qazaqtyng taghy da bir talantty aqyny, qazaqy sózding qaymaghyn jalap, mayyn ishken, sózding tylsymyna ýnilip, syr baqqan Tynyshtyqbek Ábdikәkimúly baqsy sózi Baq-shy, baqty kýzetushi, baqty qorghaushy, baqty baghushy degen maghyna beredi deydi. Nesi bar, jandy da qisyndy sóz. Elding baghyn baghzy zamannan beri qyzghysh ústay qorghaghan, sol ýshin jan berip, qanyn qighan da aqyndar emes pe?! Qazaqtyng taghy bir arqaly aqyny, Serik Aqsúnqarúlynyng ýzengiles joldasy hәm ústazy  Júmatay Jaqypbaev, jany jәnәtta bolghyr Júmaghan::

Adamnan tek shyghady әsem diuana,

Diuanagha jetpeytin mal-kýy ghana.

Jyndy deytin onday jandy Arqada,

Shәiir deytin onday jandy Hiuada, - dep aqyndyq pen baqsylyqtyng tabighaty bir ekendigin quattay týsedi.

Qarapayym ómirde aqyn «jyndy dese jyndy»: auzyna kelgen sózdi irikpey sóileydi, qoghamdyq normalardy, qalyptasqan moralidik qaghidalardy óreskel búzady. Onyng beyne bir óz zany, óz konstitusiyasy bar sekildi. Bir kórgen jan aqyn ataulydan týnilip, bezip ketetindey  situasiyalar da kezdesedi. Qoghamdyq ortanyng zandylyqtarynan góri  ózining ishki aqyndyq logikasyna kóbirek baghynatyn aqyn óz rólin keremet sheber oinaydy. Jýrgen jerinde adamnyng aluan minezdi bay tabighatyn ashu ýshin de әdeyi spektaklider qoyady. Keyde oiynnan ot shyghyp, spektakliding ayaghy dau-janjalgha, tragikomediyagha da úlasyp jatady. Biraq aqyn qynbaydy: ol osynday jolmen bolsa da ózining bolashaq ólenine azyq alyp ýlgeredi... Al erten, úiqydan oyanyp, ótken kýndi sana sarabyna salar mezette, Sot bastalady,Ar soty, aqynnyng әdeyi ózi izdenip kirlegen «dýnie kirinen juynu», tazaru  prosesi. Orystyng aqyn qyzy Marina Svetaeva: «Poeziya eto - samosud» deydi. Búl azapty prosess  týpting týbinde oqyrmannyng janyna azyq bolar óleng bolyp tuady. Aqynnyng azaby oqyrmangha olja bolyp oralyp osylaysha aqyn men oqyrmannyng arasyndaghy kózge kórinbeytin nәzik baylanys jýrip jatady...

Aqynnyn, shyn aqynnyng túla boyy túnghan sezim. «Qarapayym pende bes sezim mýshesimen ghana sezinse, mening túla boyym túnghan sezim:qaq tóbemnen qara baqayshaghyma deyin sezim». Búl Serik Aqsúnqarúlynyng óz sózi. Sol sezimning arqasynda Aqyn bylayghy júrt kóre bermeytin nәrseni kóredi, kópting kózine shalyna bermeytin qúbylystardy týisinip biledi.

Malda da bar jan men tәn,

Aqyl men sezim bolmasa.

Tirshilikting nesi sәn,

Terenge bet qoymasa.

Búl - Abay. Aqyl men Sezim dep túrghany - Ruh. Nemese, Shәkәrimshe aitsaq, - Aqyldy Jan. Adam balasy Jan men Tәnnen túratyny beseneden belgili. Adam ómiri sayyp kelgende osy eki nәrsening kýresi, bitispes maydany: basqa eshtene de emes. «Adam balasynyng jany hayuandardan iri jaratylghan» - deydi taghy sol Hakim Abay. Aqynnyng jany tipti erekshe.. Osy erekshe Jan ghoy aqyngha tynym taptyrmaytyn. Aqyn bar bolghany bopsagha kónbeytin, aldaghangha senbeytin, jalghandyqqa jany qas, әdiletsizdikten qalsh-qalsh etip jiyirkenetin, jaqsylyqqa balauyz shamday eriytin Jannyng aitqanyn oryndaushy. Aqyn Ruh әlemining elshisi. Ol Ruhtyng atynan sóileydi. Mәngliktin, baqidyng atynan sóileydi:

Men - Ruhpyn -

Qan tamyrynda qaynaghan.

Mensiz Kýnning kónili - kýpti, Ay da - alan,

Anaharsisten - Abay bolam bir kýni,

Ál-Farabiyden - Álihan Bókeyhangha ainalam!

Osylaysha shygharmashylyq masshtabyn anyq baghamdap, aiqyndap alghan aqyn jogharydaghy ólende attary atalghan Ruh iyelerimen shygharmashylyq baylanysqa týsedi, Ózin olardyng zandy múrageri dep esepteydi.

Aqyn Ruh iyesi bolghanmen fәny jalghanda ghúmyr keship, onyng azaby men ghajabyn, rahaty men keyisin qatar tartady. Ýnemi Mәngiliktin, Ruhtyng atynan  sóileytin aqyn sondyqtan da óktem, sondyqtan da aidyndy, aibarly! Ol ýnemi Baqy arqyly Fәniyding minin kórip qoyady (Abay). Kórip qana qoysa bir sәri ghoy, ony, - fәny jalghanyng merezi men ushyqqan jarasyn -  ayausyz jyr semserimen janyn shygharyp túryp osyp-osyp jiberedi. Aqyn óleninde mәmileni bilmeytin ayausyz syn men ashy sarkazmnyng týp-tórkine de osynda. Ókpelegenning ókpesi týssin: aqynnyng onymen sharuasy joq, ol óz missiyasyn adal oryndaydy.

Sóz joq, aqyndyq erekshe qúbylys. Ol jәne aidalada laghyp jýrgen, óz orbitasynan auytqyp ketken adasqan atom-ruh emes. Ol ruhtyng da aqy iyesi bar: ol - halyq. Aqyn Halyq-Ananyng jatyryn jaryp shyqqan tól sharanasy. Halyq-Ana shyn aqyndy úzaq tolghatyp baryp azappen tuady. Azappen tughan osy Úl, osy Perzent endi Halyq-Anasynyng aldyndaghy perzenttik paryzyn oryndaugha mindetti!

Aqyn óz missiyasyn oryndau ýshin ózining ústanymyn, óz kredosyn aiqyndap aluy shart. Serik Aqsúnqarúly әu bastan Qasqyr-Bórini óz ruhynyng Jebeushi-Piri retinde tandaydy. Qasqyr - Bóri aqyn shygharmashylyghyndaghy jay ghana metafora emes, baghzyda ótken er de jaujýrek danqty babalarmen baylanysqa týsuding tetigi. Aqyn ózining intuisiyasymen óz keregin dәl tapqan, ruhtyng qaynar kózin dóp basady. Qasqyr-Bóri - babalarymyzdyng totemi- jelep-jebeushisi, eshkimge bas iymeytin ór Ruhynyng simvoly. Halyq bodandyqqa týsip, óz ruhynan adasqanda, Aqyn ghasyrlar qoynauynda jasyrynghan, әrbir qazaqtyng jýreginde shógip jatqan, qanynda bar, biraq qazir kereksiz bolyp qaltarysta qalghan Qasqyr-Ruhty shaqyrady. Qasqyr-Ruh arqyly tarihtyng búralang soqpaqtarynda bir sәtke qalghyp ketip, qasiyetinen aiyrylyp Qasqyrdan Itke ainalghan  Qazaqtyng ruhyn shaqyrady:

Jek kórem itti!

Alysyp jýrem,

Shabysym jýrem!

Qaghynyp...

Sayyn dalanyng taghysymyn - men,

Ne degen ghajap - taghylyq!

Shauyp týsemin!

Kýsh aghysymdy

Syighyza almay ishime.

Adamnyng almas pyshaghy syndy

Yrzamyn azu tisime!

Qasqyr - babalar!

Bar úlystardyn

Mazasyn alyp manadan -

Ittermen bolghan qandy úrystardyn

IYisin sezem daladan.

Qanqu sóz jýrek kegin ýrleydi,

Qorlyq-qarghysqa barabar.

Bizbenen itting tegi - bir deydi...

Ras pa, qasqyr - babalar?!

Ólekse ýshin júlysqan bolsaq,

Ómiri bitpey kegimiz,

Ittermen birge tuysqan bolsaq,

Ne boldy - ata tegimiz?!

Ala tóbetting astynda qalar,

Kýn tughany ma aqyry...

Nege ýndemeysinder, qasqyr-babalar,

Qaghynyp ketken jatyry?!

Nege ýndemeysinder?

Úrlyq týn edi:

Jatqanym mynau - jau ishi.

Aspannyng astyn dýrliktiredi,

Ýrgen itterding dauysy...

(«Qasqyrdyyng monology»)

Qasqyrdy kie tútyp, onyng tipti atyn ataugha qorqyp «iyt-qús» degen, «itting iyesi bolsa, qasqyrdyng Tәnirisi bar» dep maqaldap týz taghysyn ózine iydeal sanaghan  azuly da aibarly júrt býgin nege «itke» ainaldy? Búla qanynda er jýrek babalarynyng ystyq qany oinap maza taptyrmaghan aqyn býginde úmyt bolghan babalar Ruhyn jan úshyra izdeydi. Bir kezde Qasqyr bolghan, qazir úsaqtap, azyp-tozyp Itke ainalghan qandastaryynyng kýiki tirshiligine nalyp, jany yshqyna  babalar Ruhyn  shaqyrady. Búl shaqyru - Qan shaqyru (Zov kroviy), otarshyldyqtyng ezgisi etinen ótip sýiegine jetken qazaq degen halyqtyng Tegin shaqyru!

«At aunasa, týk qalady»: orysqa qúl bolghan, bodan bolghan halyqtyng tarihy jadysy men sanasy qansha ulanghanymen, ezip-janyshtalghanymen Jaratushy IYemiz raqym etip onyng sanauly úldarynyng boyynda Ata tek pen Qandy saqtap qalady eken. Keyin osy Tәniri alqap auzyna Ózi sóz salghan úldary otarshyldyqtyng tәtti әri uly nәrin boyyna simirip, qúldyqtyng qalyng úiqysyna shymyray batqan jamighatyn atoy salyp oyatady. Onyng qúl emes, bir kezde at ýstinde jeldey esip, nayzaghaysha jarqyldap jarty dýniyeni baghyndyrghan Er Týrikting úrpaghy ekenin esine salady:

Bórili -

Últtyq Bayraghym.

Sýinbaysha sayradym.

Úlyghan sayyn bayraghym,

Mening de qozar qaydaghym...

Maza joq kýndiz,

Týnde - úiqy.

Ashylyp kýnde arany, -

Kók itti quyp, kýlli iyti

Kók Bóri úlyp barady!

Kózinde jasy túnypty,

Kýpti bop sherli kýi-kónil.

IYt-ómir ony úlytty,

Bizdi de qúrtty iyt-ómir.

Jýregi onyng ór, týkti!

Qyzaryp qyzyl kózi isip;

Jemeydi itshe jemtikti,

Ózining qanyn -

Ózi iship.

Kógine kegin tókkeli,

Talaq qyp ittik-qúlqyndy.

Úlyghan sayyn Kók Bóri

Uytty ne bir úl tudy.

Kók Bóri - jasyn, ot-demi,

Ashqanda auzyn sapyrdy ot.

...Keledi qaytyp Kók Bóri -

Batyr bop!

Keyde - Aqyn bop!

Kók Bóri -

Últtyq Bayraghym.

Sýiinbayshy sayradym.

Úlyghan sayyn bayraghym,

Mening de qozar qaydaghym...

(«Bórili - últtyq bayraghym»)

Qasqyr (Bóri) - Ruh, It - Nәpsi, ashkóz qúlqyn. Qansha jese de toymaytyn, týbinde últtyng týbine jetip tynatyn obyr qúlqyn. It - Nәpsi, tek qana Qasqyr (Bóri) - Ruhtyng oyanuymen ghana auzdyqtalmaq. Aqyn osylaysha qazaq halqyna ghana tәn, onyng últtyq sanasyndaghy arhetiptermen, simvoldarmen  sóileydi. Osy arhetiyp-simvoldar arqyly óz aldyna jeke El bolugha úmtylghan qazaq degen halyqtyng últtyq sanasy men últtyq ar-úyatyn oyatugha bar kýshin salady. Egemen el bolsa da sanasy otarsyzdanbaghan, sol bayaghy «toq qúldyq» sanada qalyp qoyghan, qu qúlqynnan asa almay eldik múrat pen halyqtyq mýddeni qorghauda dәrmensizdik tanytqan Biylikti  ayausyz sarkazmge toly synnyng nayzasymen týireydi:

Han bazar - qazaq atyraby.

Almay kóriniz!

Shýrshitke  - topyraq satylady.

Ýndiske - manday terimiz!

Satamyz!

Haqyng bolmasyn!

Ay-hoy, azattyghym!

AQSh-qa atom bombasyn!

Orysqa - qazaq tilin!

Qayda әlgi últtyq tabys?

Ne dep baram!?

Bir kilo Últtyq Úyat,

Bir kilo Últtyq Namys -

Kerek maghan

(«Qarqaraly - qara ormanym»)

Ne degen úshqyrlyq - әlemning әleumettanu instituttary tom-tom kitap jazyp zertteytin mәseleni eki-aq shumaq ólenge syighyza bilgen. Qazaq memleketining postkolonialdy jaghdayy sonshama aiqyn, sonshama dәldikpen berilgen. Poeziyanyng qúdireti, onyng ishinde sayasy lirikanyng oy men sezimdi úshtastyra berudegi keremet sheberligi. Qazaq memleketining kiriptar jaghdayy, birinshi bolyp atom bombasynan qútylugha asyghuy, orystan qorqyp qazaq tilining adymyn asha almay otyrghandyghy, Qytaygha biraz jerimizding ótip ketui, shet el investorlarynyng qolyna jer asty qazyna baylyqtarymyzdyn, manyzdy óndiris oshaqtarynyng ótip ketui - últtyq mýdde túrghysynan baghalanyp,  aqynnyng ótkir de almas qalamynyng úshyna ilinedi. Sonyng bәri Últtyq Úyat, Últtyq Namystyng joqtyghynan ekenin   de aqyn esh jasyrmaydy. Búqpantaylamay tura aitady. Aqsúnqarúly armany joq aqyn: Sovet ýkimeti kezinde qanshama aqyn shynghyrghan shyndyqty tura aita almay ish qúsa boldy, kóbi ishtegi kýiigin basa almay ashy sugha den qoydy. Aqiyq aqyn Múqaghalidyng ózi osy turalyqtan talay opyq jep, ashy shyndyqty abaylamay aityp ótken babalaryn ansaydy:

Jasyrmay oiymdy aittym talay-talay,

Qayteyin ketti bәri qaraylamay.

...Aytaryn ashyp aitqan abaylamay,

Darigha-ay,

Mahambetter, Abaylar-ay !!!

(«Mahambetter, Abaylar-ay»)

Serik Aqsúnqarúly - aqyndyq palitrasy meylinshe bay aqyn. Onyng ólenderi aluan taqyryptardy qamtidy, biraq Ol ne jazsa da Últtyq mýdde, Últtyq múrat birinshi orynda túrady. Aqyn ólenderi qazaq degen halyqtyng basynan keshken taghdyr-talayynyng tiri eskertkishi ispettes, tarihy qújaty syqyldy. Úrpaq auysar, zaman ózgerer - sonda jas úrpaq pen sony zertteushi  aqyn ólenderinen  halyqtyng zar-múny men arman-ansaryn, ókinishi men nalasyn andar... Al әzirshe bizding mindetimiz aqyn ólenderinde jýregining qanymen, janynyng bebeu qaqqan yshqynysymen kelgen ashy aqiqattardy, boyamasyz shyndyqtardy qalyng kópshilikke jetkizu. Poeziyadaghy sezimge kómkerilgen, últtyq әleumettanu túrghysynan  qúndy oilardy mәdeny ainalymgha engizu.

Aqyn shygharmashylyghyndaghy kóterilgen mәselelerding aumaqtylyghy sonshalyq, bizding osynau shaghyn zertteuimizde onyng bәrin qamtu mýmkin emes. Tek eng basty nәrseni nazardan shygharmaugha tyrystyq: ol - Tәuelsizdik. Aqyn ýshin de búdan artyq taqyryptyng boluy da mýmkin emes. Aqyn jarghaq  qúlaghy jastyqqa tiymey kýndiz kýlkiden tiylyp, týnde úiqysy bólinip oilaytyny da osy -Tәuelsizdik. Tәuelsizdikting bayandy boluy. Babalardyng qanymen, bozdaqtardyn  qyrshyn ketken jasymen kelgen búl Tәuelsizdik Aqyn ýshin janynan da qymbat, bәrinen de ardaqty. Sistemalar auysyp, formasiyalar ózgergenmen búrynghy partnomenklaturanyng biylik basynda qaluy; Biylik tәsilderining aty ózgergenimen, zaty ózgermeui Aqyndy qynjyltady. Otarsyzdanu prosesining jýrmeuinen oryssha sóileytin, oryssha oilaytyn, últtyq til men dilge pysqyryp ta qaramaytyn teksizderding tórde otyruy ashyntady. Aqyn shyn mәnindegi Últtyng qamyn birinshi oryngha qoyatyn Últtyq parlamentti ansaydy, Últ tәuelsizdigine oray Últtyng sapalyq túrghyda janaruyn kýtedi:

Ua!

Qaztughanday Últtyq Aqyn tughan júrt,

Últtyq Batyr tughan júrt!

It pen qúsqa ketti esem,

Aruaghy asqan, aibyny,

Últtyq Parlamentke sen,

Bosanasyng qay kýni?!

Ua!

Mahambettey Últtyq Aqyn tughan júrt!

Isatayday Últty Batyr tughan júrt!

Kóshken júrtqa ilese-

Aq!

Kóshten qalsang - qauip qyl:

Arghymaqqa mine sap,

Astanagha shauyp kir,

Aq Ordagha shauyp kir!

Ruh shaqyru, sanasy sansyraghan әleumetti jigerlendiru, Últtyq qúndylyqtardy asqaqtatu - El boludyng basty sharty ekeni býgingi zamannyng talaby. Últtyng boyyna júqqan týrli kesel, kesapat, syrqat atuly boyyn buyp, ensesin jazdyrmay túrghanyn Aqyn sezedi. Sezedi de baghzydaghy Baqsylardyng әdisine salady: búrynghy baqsylar auru mendegen adamdy eki ottyng arasynan ótkizip, otpen alastaytyn bolghan. Endeshe, bizde, qadirli jamaghat, Aqyn -Baqsynyng últtyng ruhany denesine týsken syrqatyn emdeuine birge qatysayyq, aqyn jyrymen boyymyzdaghy boykýiezdikten, qorqaqtyqtan, ýreyden arylayyq:

Kók Tәniri!

Qay qiyangha qashty ýmit?

Asau jandy bir ózine tapsyryp, -

Tynym tabam...

Joq...

Qaytadan myna elge

Jiber Meni Baqsy ghyp!

Eki jaqta lapyldaghan eki ot túr,

Eki ot emes -

Tamúqtaghy eki órt búl!

Ekeuining ortasynda Alash qap,

Oghan endi Ázәzil kep bal ashpaq;

Qoylybayday baqsy kerek búl elge

Jyn-perini quatúghyn alastap!

Ot-

Su-

Jer-

Jel-

Júldyz - mine, - Bes Ene.

Bes Enemiz - Mandaydaghy Peshene!

Beseuindi alastayyn, Jyn ketpey

Kógere me kósege,

Toqtap qalghan kóshim órge kóshe me?!

Jerdi jep Súm,

Endi Aspandy aiqardy,

Kýn kýrsindi, alabúrtyp Ay qaldy.

Alas!

Alas!

Shanyraghym shayqaldy!

Alla qughan Saytangha qos, Aruaq,

Jerde jýrgen Saytandy.

Alas!

Alas!

Aghyp jatqan selmen ket!

Soghyp túrghan jelmen ket!

Bosaghamdy kýlip attap jymiyp,

Dastarhandy tilip ketken elmen ket!

Alas!

Alas!

Esigimenen ket!

Keregemning tesiginen ket!

Nemeremning besiginen ket!

Jetimimnen - ket!

Jesirimnen - ket!

Kerdeng pendenning kesirinen ket!

Alas!

Alas!

Dilimnen ket!

Midy ashytqan ilimmen ket!

It pen qúsqa qor bop jýrgen

Úly Ana Tilimnen - ket»!!

Búldyraghan bumen ket!

Sarqyraghan sumen ket!

Men simirgen umen ket!

Tókken kýlmen ket»

Batqan Kýnmen ket!

Mýldem, - ket!!!

Ózing qazghan orgha ket!

Soran, sorang sorgha ket!

Qayda ketseng - onda ket!

Ket...

Qara qargha qan-jinindi shoqyp kóp.,

Kókip ketip bara jatyr, kókip kep.

...Men alastap túrghan kezde, Alashym,

Kel! Eki ottyng ortasynan ótip ket...

«Qogam.kz» sayty

 

0 pikir