Dýisenbi, 20 Mamyr 2024
3043 0 pikir 6 Tamyz, 2017 saghat 19:45

Ilespe audarma – bekzat ónerding biri

Qazaq tilining qoldanylu ayasyn keney­tu mәselesimen shúghyldanyp jýrgen jәne ony tek qazaqy ortanyn, toy-tomalaqtyng tili ghana emes, memlekettik mәni bar mәseleler qaralatyn iri jiyndardyn, ghylymy konferensiyalardyn, kóp tarapty kezdesulerding júmys tili bolu dengeyine jetkizudi kózdeytin adamdargha ilespe audarma degenning ne ekenin týsindirip jatudyng ózi artyq. Jiyndardy ilespe audarmamen qamtamasyz ete oty­ryp, qazaq tilinde ótkizu qajettigi turaly Memleket basshysy ótken ghasyrdyng 90-shy jyldary-aq aitqany kóziqaraqty oqyrmannyng esinde bolar degen oidamyz. Odan keyin de búl mәselege túlghaly azamattar tarapynan az nazar audarylghan joq.

«Til mәselesi Ýkimette, ministrlik­ter men vedomstvolarda ara-túra әngime boludan әri aspay túr…», «Qarjy jәne bank jýiesi qazaq tilinde sóilemeyinshe, memlekettik tilding qoldanylu ayasy keneymeydi», «Ýkimet ýshin ekonomikalyq damu baghdarlamasy, ómir sýru, tirshilik etu mәseleleri qanshalyqty manyzdy bolsa, memlekettik tilding qoldanylu ayasyn keneytu mәselesi de sol dengeyde boluy tiyis» dep deputattar Qazaqstan Respublikasy Premier-ministrine deputattyq saual joldasa, búl oilardy odan әri terendete týsetin pikirler de barshylyq: «Is-sharalardy jaylap jýzege asyra otyryp, qazaq tilining qoghamdaghy qajettiligin arttyra beru kerek. Ol ýshin halyqaralyq dengeydegi kezdesuler, konferensiyalar, basqosular tili qazaq tili boluyna yqpal etu kerek, qajet bolsa talap etu qajet» (filologiya ghylymdarynyng doktory J.Ábuov, «Poliymәdeniyet jәne polilingvizm – Qazaqstandaghy etnosaralyq kelisimning jәne sayasy túraqtylyqtyng faktorlary» dóngelek ýstelinde jasaghan bayandamasynan).
Búl pikirler memlekettik tilding qoldanylu ayasyn keneytuge, jiyndar tili qazaq tili boluyna qol jetkizuge ziyaly qauym ókilderining yntasyn aighaqtaydy. Atqarushy biylik tarapynan da búl mәselege qoldau kórsetilip, týrli dengeydegi jiyndar ótkizilude. Biraq «halyqaralyq dengeydegi kezdesuler, konferensiyalar, basqosular tili qazaq tili boluynyn» tiyimdi tetigi – ilespe audarma ekendigine tiyisti dәrejede mәn berilmey, yaghny sóz ben is әli qabyspay keledi. Mysaly, Tilderdi damytu men qoldanudyng 2011-2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasynyng halyq talqysyna úsynylghan bastapqy redaksiyasynda ilespe audarmashylardy dayyndau turaly tarmaqsha bolatyn. Ókinishke qaray, memlekettik tilding qoldanylu ayasyn keneytuge ýles qosu túrghysynan alghanda asa yqpaldy osy tәsil – ilespe audarma, ilespe audarmashylardy dayyndau turaly tarmaqsha baghdarlamalyq qújatty talqylau satylarynda týsip qalypty.
Búghan baghdarlamany iske asyrugha qajetti shyghyndardy azaytu ýshin bardy deyin desek, ilespe audarmashylardy dayyndaugha sonshalyqty kóp shyghyn shyqpaytyny anyq. Sebebi ilespe audarmashy – audarmashy siyaqty birneshe jyl oqytylatyn, sonday-aq jýzdegen adamdy jappay dayyndaytyn mamandyq emes. Ádette ilespe audarmashylar bastapqy mamandyghy, audarma jasau daghdysy bar adamdardyng ishinen iriktelip alynyp, qysqa merzimdi kurstarda dayyndalady. Sonday-aq Almaty siyaqty iri megapoliys­te jәne týrli jiyndar kóp ótkiziletin Astanada әrqaysysynda onshaqty, oblys ortalyqtarynda 2-3 ilespe audarmashydan bolsa jetkilikti. Sondyqtan búl tarmaqshanyng qysqartyluyna jalpy júrtshylyqtyn, sonyng ishinde baghdar­la­many kelisu rәsimderine qatysqan adam­dardyng búl saladan maghlúmaty az ekendigi әser etken boluy kerek degen oy keledi.

Elimizde ilespe audarmanyng payda boluy men damuyn úzaq jylghy zerdeleuimiz myna jaylargha kóz jetkizgendey: múnday audarmany ózining úiymdastyratyn is-sharasyna tereng mәn berip, onyng qogham ómirindegi belgili bir problemalardy sheshudegi manyzyn týsinetin; sonymen birge jiyngha qatysushylargha qúrmetpen qarap, olardyng uaqytyn tiyimdi paydalanudy; jiynda kóterilgen mәselelerding kópshilikke týsinikti boluyn; ol mәseleler boyynsha barynsha mol, jan-jaqty aqparat jinaqtaluyn; aitylghan mәseleler boyynsha keleshekte qabyldanar sheshimning ortaq tújyrymdamasy týziluin kózdeytin úiymdar, mekemeler jýzege asyrady. Sonday-aq osy jyldary bayqaghan taghy bir jaydy aitpay ketuge bolmas: әdette, jiyndaryn ilespe audarmamen qamtamasyz ete otyryp, qazaq tilinde ótkizu sol is-sharany úiymdastyrushynyng (búl jerde: úiym, mekeme basshysynyn) patriottyq bolmysyna, olardyng jeke basynyng qazaq tilin bilu-bilmeuine tikeley baylanysty bolatyn jay jii kezdesedi.

Elimizde ótkiziletin jiyndargha kelgen sheteldik qonaqtar sóilenetin sózderining mindetti týrde qazaq tiline audaryluyna mәn beredi. Sebebi búl – býkil dýniyejýzinde qabyldanghan әdep normasy. Órkeniyetti elderding ókilderi ýshin ony oryndau – zandylyq. Bәrin býldiretin – óz otandastarymyz. Búghan da birneshe jyl boyghy ilespe audarmashylyq tәjiriybemizde kóbine «jinalghandardyng barlyghy da orys tilin týsinedi ghoy» dep qaraytyn qazaqstandyq taraptyng ynghayyna qarap audarmanyng shet tilinen orys tiline ghana jasaluyna den qoyylatynyna kóz jetkizdik.

Aytalyq, әlemge әigili «Worley Parsons» kompaniyasynyng Astanada kensesi ashy­luyna baylanysty ótkizilgen túsauke­serde Úlybritaniyanyng Qazaqstan Respub­likasyndaghy Tótenshe jәne ókiletti elshisi Pol Brammell myrzagha sóz berildi. Ol kisining azdap oryssha sóileytinin biletindikten, audarmashylary shet jaqta, bizben birge túrghan. Mikrofongha tayaghan Elshi bizder jaqty kózimen sholyp, qolyn búlghady. Ózine qaray bettegen aghylshynsha-oryssha audarmashyny toqtatyp, maghan jaqyndady da, «pliyz, kazaksha» dedi. Joghary lauazymdy túlghanyng óz sózining qazaqshagha audaryluyna mәn berip túrghanyna kuә bolghan basqa sheteldikter de osy joldy ústandy. Al óz qandastarymyzgha búl jay oy sala qoyghan joq.
Taghy bir mysal keltireyik. Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderlerining sezi Hatshylyghynyng Almatyda ótken ekinshi oty­rysynda Qytay delegasiyasy qazaqshadan qytayshagha jәne kerisinshe audaratyn qazaq qyzyn erte keldi. Jiynnyng basqa delegattary týsinui ýshin eki kýn boyy ótken jinalysta qytaylyq delegattardyng sóilengen sózderin sol qyz qazaq tiline audaryp, odan әri aghylshyn, arab tilderine audaratyn audarmashylar ýshin biz qazaq tilinen orys tiline ilespe audarma jasadyq. Uaqyt óte súnghyla kórshilerimiz múndaghy «orys tilin bәri týsinedi» degen ústanymdy úgha qoyghan boluy kerek, keyingi jiyndargha qazaq tiline audarma jasaytyn maman әkelmeytin boldy.
Halyqaralyq dengeydegi jiyndargha qatysyp jýrgen, jay qatysyp qana qoymay, sonday jerlerde sóz sóilep jýrgender – ilespe audarma tilding qoldanylu ayasyn keneytuding quatty qúraly ekendigin jaqsy biletinin jәne sol mýmkindikti barynsha paydalanugha tyrysatynyn atap ótu paryz. Mysaly, Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderlerining sezi Hatshylyghynyng basshysy Q.Toqaev sezd delegattarymen 5 tilde emin-erkin pikir almasyp otyrsa da, sezdi jәne Hatshylyqtyng otyrys­taryn tek qazaq tilinde jýrgizip keldi. NATO-nyng «Rouz-Rott» Parlamenttik assambleyasynyng Astanada ótken 71-shi seminarynyng moderatory bolghan senator Q.Súltanov ta seminargha qatysushylargha ilespe audarma jasalyp jatqanyn habarlay otyryp, seminardy bastan-ayaq qazaq tilinde jýrgizdi. Songhy jyldary ara-túra bolsa da múnday mysaldar kezdesip qalatyny quantady.

Kamal ÁLPEYISOVA

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2166
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2569
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2444
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1670