Júma, 17 Qyrkýiek 2021
Endi qayttik?.. 6415 74 pikir 5 Jeltoqsan, 2017 saghat 09:03

Biz kimge jaltaqtaymyz?

Jaqynda iysi qazaqqa aty mәlim bir jazushymyz Tashkentke baryp keldi. Ózbekstan astanasynyng súlulyghy, tazalyghy, ózbek halqynyng kishipeyildigi, ózderining últtyq mәdeniyetine, últtyq tiline degen qúrmeti, әsirese últtyq namysy men últtyq sana-sezimining óte biyik ekeni turaly úzaq әngimeledi. Respublika astanasy Tashkentte tuyp-ósken, ómir boyy qalada túratyn jastary bir-birimen tek ózbekshe sóilesedi, Tashkentte tórt kýn bolghanymda bizdegidey oryssha qauqyldasyp jatqan adam kórmedim. Bes million adam túratyn Tashkent kóshesinde qazaqtar «probka» dep ataytyn kólik keptelisi degen atymen joq. Almatygha qaytatyn úshaqqa mine salysymen orysshagha qaryq boldym da qaldym. Jan-jaghymdaghy qazaqtar týp-týgel derlik bir-birimen oryssha ne oryssha aralastyryp sóileumen boldy. Amal joq, dausymdy kóterip: «Au, netken adamsyndar? Sәl de bolsa oilasandarshy, jana ghana Tashkentte boldyndar ghoy, bir-birimen oryssha sóilesken ózbek kórdinder me?» – desem, mynau ne dep túr ózi  degendey betime menireu adamsha qaraydy. Tipti, bir-ekeui «Kakaya raznisa» degenin estigende «E-e, aqyl-esin jinaudan,  últtyq sanasy oyanudan qalghan últ ekenbiz ghoy» dedim ainalamdaghy qazaqtargha әdeyi esittirip. Bireuinde de ýn joq». Búl kisi aityp ótken Tashkentte solay ekenin úzaq jyl Shymkent qalasynda túrghan, demalys kýnderi qydyryp Tashkentke baryp túratyn sonau kezden ózim de biletinmin. Al, bizding Astana qalasynda qazaqsha birnәrse súrasan, jauap bermey betine mәngýrtkózdenip qaraytynyn,  ólip bara jatsa da qazaqsha emes oryssha jauap beretinin, taghy da jaqsy bilemin. Astananyng qay mekemesine bas súqsanyz da týp-týgel oryssha sóilep otyrghan qazaq qyz-jigitteri. Bir jaghynan solargha әri ayanyshpen, әri jiyrene qarap, bir jaghynan, netken sanasyz últ edik dep aiqay salghyng keledi.

Taghy bir mysal. Jaqynda Astanada túratyn әdeby synshy inimmen telefon arqyly sóilesip túryp: «juyrda soltýstik oblystargha ontýstik ólkelerden biraz qazaqty kóshirip aparu josparlanyp otyr eken» dedim. Sonda ol:

– Oghan nesine quanasyz? Búl jaqqa ózimizdiki týgil Qytaydan kelgen qazaqtar oryssha sóilep ketude. Amalsyzdan sóitedi. Au, býkil mekemede otyrghandar orystildiler bolsa, is qaghazdaryng negizinen oryssha bolsa, telearnalaryng kýndiz-týni oryssha sambyrlap túrsa, kóshede qarday boraghan oryssha gazet-jurnal bolsa, qazaqsha basylym emge joq bolsa qalay orystanyp ketkenindi ózing de bayqamay qalarsyn. Bilesiz be, osynyng bәri әdeyi, josparly, maqsatty týrde jasalyp otyr. Búl qazaqqa әdeyi jasalyp otyrghan qastandyq, - dep saldy. Ol búny qyzbalyqpen aita saldy ma, әlde shynymen-aq qazaqqa qasaqana osylay jasap otyrghan bireuler bar ma qaydam, әiteuir Astanagha kóship barghan qazaqtardyng orystana bastaytyny ras. Bәlening basy televiziyamyzdyng kýndiz-týni oryssha sayrap túrghany, al ony tyndaghan jas pen kәrining miyna orys tili sinirile beretini ghylymy dәleldengen. Jogharyda sony bilgendikten osylay jasap otyrghan biraz adam boluy da әbden mýmkin. Tashkentke baryp kelgen janaghy jazushy aghamyzgha sondaghy lauazymdy bir ózbek azamaty «Biz tәuelsizdik alghan jyldan beri tughan ózbek jastary oryssha mýlde bilmeydi, olar tek ózbekshe jәne inglishshe (aghylshynsha) sóileydi» depti. Mine, Resey ýstemdiginen qútyla sala birden óz últtyq memleketin qúryp alugha kirisken ózbek aghayyndy últtyq namysy, últtyq sana-sezimi joghary emes dey alasyz ba? Osyndayda óz qazaghynnyng basshasy da, keshesi de nelikten әli kýnge orysqúmar boldy eken dep on san oigha ketesin. Oy týbine jete almaysyn. Amalsyz janaghy әdebiyetshi ining siyaqty kózi ashyq azamattardyng «sózining jany bar-au, sirә» deysin. Jaqynda bir internet paraqshasynan atyshuly biyshi marqúm Mayya Pliyseskayanyn: «Qazaqtyng orysqa osylay jipsiz baylanuy, qúldyghy, orysqa qúlay berilgendigi, oryssha aksentsiz sóileuge tyrysyp, maymylday qúbyluy – qanday jiyirkenishti, qanday ókinishti opasyzdyq» degenin oqyghanda jýregimiz auzymyzgha tyghyldy.

Barsha qazaqty osynday deuge Qúdaydan qorqamyz, biraq «qazaqty adam qylghan orys», «qazaq orysqa qaryzdar» deytin qazaqtar ekining birinde kezdesetinine qarap, sonday bayghústargha ne aitaryndy bilmey, túryp qalady ekensin. Oqymaghan, sauatsyz nadan adam dey de almaysyn. Aytyp túrghany anau. Soghan qarap mynaday qorytyndygha keluge bolady. Patshaly Reseyding de, kenestik Reseyding de bizding talay úrpaqtyng miyna qúiyp tastaghan sayqal sayasaty әli de sol kýiinde saqtalyp keledi. Óitkeni, kenestik Reseyden bólinip shyqtyq degenning ózinde biz Reseyding sol sayqal sayasatyn sanamyzdan sylyp tastaytyn birde-bir әreket jasaghan joqpyz. Kerisinshe, 24 jyldan beri әli de qazaqty sol orystyng qoltyghynan shygharmaudyn, orys tilinen ajyramaudyng aluan týrli aila-sharghysy Resey tarapynan da, óz biyligimiz tarapynan da qyzu jýrgizilip kele jatqan siyaqty.

Taghy bir mysal keltireyikshi. Ánebir jyly Qazaqstangha Koreyadan kelgen jas ghalym jigit bir qazaq gazetimen súhbattasty. Sol jigitting myna sózderi әli jadymyzda qalypty:

– Biz, yaghni, korey eli Japoniyanyng otarlyghynda bar-joghy 40-50-aq jyl boldyq. Sonyng ózinde bizding koreylerding jap-jas balasynyng da, aqsaqal qariyasynyng da jýreginde japondargha degen qatyp jatqan bir kek, ashu-yza bar. Al qazaqtar 300 jyldan astam Reseyding ezgisinde boldynyzdar. Biraq men qazaqtardyng qashanda orysqa jәreukelenip, kýlimdep, ylghy orystardyng ynghayyna beyimdelip sóilep túrghanyn bayqaymyn. Sizder nege óitesizder, ony men bilmeymin. Biraq sonyng bәri sizderde óz tarihtarynyzdyng shyndyghy aitylmauynyng kesiri boluy әbden mýmkin,-depti ol. Korey jigiti búl jerde sypayylap otyryp-aq naghyz namysyna tiyetin aqiqatty ashyp aitqan. Bizding býkil tarih oqulyqtaryn qarap otyrsan, qazaqta jonghar degen bir ghana jau bolghan eken dep qalasyz. Áueli patshalyq Resey, odan Kenestik-kommunistik Resey qazaqty josparly týrde qyryp-joyyp otyrghany turaly bir auyz sóz joq. Jetpis jyl Mәskeu qúramynda bolghanda da, óz qoly óz auzyna jetkeli shiyrek ghasyr ótse de osynday tarihpen sauat ashyp, osynday soqyrlandyru iydeologiyasymen tәrbiyelenip kele jatqan qazaq ózin ghasyrlar boyy ezip-janshyp, baylyghyn tonap, tilinen, dininen aiyryp, odan basqa da aityp tauysu mýmkin emes qyryp-joilardy jasap, úrpaghyn mәngýrttendirip kele jatqan Resey ekenin de sezinuden qalghan. Qazaq pen Jonghar qyz alysyp, qyz berisip jegjat bop otyrghanyn, Abylaydyng sheshesi de, ekinshi qatyny da jonghar qyzdary ekenin, tipti, jonghar memleketi degenning sol Abylay han bolghangha sheyin joyylyp ketkenin, yaghni, olardy Abylaydan búryn qytaylar joq qyp jibergenin bilmeytin býgingi qazaqtar әli de ózin adam etken orys degendi úyalmay aita beredi. Múnday namyssyzdyq, múnday qúldyq psihologiya qazaqtan basqa bir últta bar ma, joq pa bilmeymiz. Biraq eshbir últ bizdi adam qylghan orys degendi ólse de aitpaydy. Álgi korey jigiti, mine, osyny sypayylap bolsa da bizge aityp ketti.

IYә, qazaqtyng sholaq belsendilerinen bastap jogharydaghy shonjarlaryna sheyin qoldan kelse, qazaq pen orysty bir әkeden ne  bir anadan tughan deuden tayynbaytyn siyaqty. Tipti, keyingi jyldary «qazaq jartylay –europalyq, jartylay–aziyalyq. Biz euraziyalyqpyz» degen siyaqty elirme sózder jii aitylatyn boldy. Orystildi Oljas Sýleymenov «Net Vostoka y Zapada net. Dva syna esti u otsa» depti. Sonda ol «eki úl, bir әke» dep neni megzep túr dep oilaysyz? Qazaqta «Qúdaydyng qospaghanyn aitpa» degen sóz bar. Esinizde bolsyn,  orys úly halyq degen aurudan aiygha almaghan bir orysqa osylay orys pen qazaq bir tughan deseng yzadan jarylyp ketui, tipti, saghan «po morde» berui de mýmkin. Panslavyandyq pighyly bar ma, әlde arghy-bergi qogham damuynan habary mol ma qaydam, әiteuir, ataqty akademik D. Lihachev:»Resey eshqashan shyghys bolghan emes. Rusi skandovizantiya boldy, biraq Euraziya bolyp kórgen emes. Bizge әdebiyetting ózi shyghystan emes batystan kelgen» dep KSRO qúlau boyda bir-aq qayyrghan edi. Reseyding betke ústar beldi de bedeldileri әlgindey keudesinen iyterip tastasa da qazaq sayasatkerleri de, tarihshylary da qúiysqangha jabysqan bir zatqa úqsap sol Reseyding etegine jarmasyp jәreukelenuin qoymaydy? Mine, óz últynnyng әli sanasyn basyp-janshyp jatqan osynday samarqaulyq pen kerenaulyqty, yaghniy,  Reseyge degen qúldyq úrudy kórip otyryp  qalyng qazaqtyng últtyq sanasy, últtyq namysy oyana qoymaydy-au degen kýnәharlyq uayymnyng túnghiyghyna týsip ketedi ekensin. IYә, qazaqtyng últ bolyp aman-esen qalpynda qaluyna tóngen qauip-qater ataulynyng qay-qaysysynyng da týp-tamyry tilge kelip tireletinin esi dúrys qazaq aldaqashan týsinip boldy.  Eshqanday da ekonomikalyq joba, josparlar, eshqanday da forumdar men investisiya nemese innovasiya emes

Últty aman saqtaytyn–tili ghana ekenin sonau  Kenes zamanynan beri kórip kelemiz. Endi-endi joyyludyng aldynda túrghanymyzda Allanyng qamqorlyghymen kóppen birge Qazaq Eli de Mәskeuding temir qúrsauynan aman-esen býginge jetti. Biraq basqalargha qaraghanda biz tilimizden de, ata-dәstýrlerimizden de mýlde alshaqtap jartylay «obrusevshiy» últ bolyp jetkenimiz ras. Tek kózing kórip otyrghan bir ghana jaghdayat janyndy jegidey jeydi. Ol mynau: bizben kórshiles, bizben tildes, dindes, salt-dәstýri de úqsas aghayyndar 1991 jyldan bastap, basqasyn aitpaghanda әrqaysysy óz ana tilin birden Memlekettik dengeyge kóterip aldy da, sol arqyly-aq kóp rette Reseyge tәueldilikten mýlde tazaryp aldy. Al biz  25 jyldan beri «Til mәselesi» degen taqyrypty talqylaumen kelemiz. Bizding elimizde birese qos tildiliktin, birese ýsh tildilikting «paydalylyghy» turaly úrandar kóterilip túratynyna qarap Qúday keshirsin, sonyng bәrin qaytkende de qazaq tilining shyrayyn shygharmau ýshin, jogharydaghy bireuler oilap tauyp jatqan siyaqty kórinedi. Áytpese, ana zamanda da, myna zamanda da dәl Qazaqstandaghyday «qos tilin–qos qanatyn», oryssha bilmesen, ómiring qarang dep, endi qos til az bolghanday «ýsh til–ýsh túghyryn» degen siyaqty jymysqy úrandar tastalghan joq. Jogharyda aitqan  kórnekti jazushymyzgha Tashkenttegi jergilikti ziyaly qauym ókilderining aituynsha Ózbekstan tәuelsizdik alghannan beri tughan jas úrpaqqa ol elde orys tilining esh qajeti bolmay, olar tek ózbek tilin,  aghylshyn tilin ýirenuge kóshken kórinedi. Al  keybir zertteulerge qaraghanda, tәuelsizdik alghannan beri dýniyege kelgen qazaq jastarynyng 70 payyzy oryssha sóileydi eken. Qazaq mektepterinde oqityn balalar da sabaqtan sәl qoly bosay salysymen oryssha sóilesedi. Osyny kórgen bir әzirbayjan jigiti (ózi týrkitanushy) «Men jer jýzin aralap jýrip bir-birimen oryssha sóilesetin eki últty kórdim. Olar–chukchalar, sosyn qazaqtar»-dep edi.

IYә, danagóy aqyn Ábubәkir Kerderi Resey qazaqtyng jer-suyn basyp alghanymen qoymay tiline, dinine shabuyl jasay bastaghan HIH ghasyrdyng songhy jyldarynda «tili ekeudin–dini ekeu» dese, býginde sol az bolghanday «ýsh til ýiren» degendi oilap taptyq. Endi osy qúityrqylyq úrandy qazaqtyng miyna sinire týsuding neshe týrli tәsilderi jýrgizilude. Ásirese, qazir dýnie jýzi aghylshynshagha kóshude degen ship-shiyki ótirik aityluda. Búl–miyf. Italiyada halyq negizinen italiyan tilinde, Germaniyada, Avstriyada–tek nemis tilinde, Fransiyada tek fransuz tilinde ghana sóileydi. Tipti, Fransiya men Germaniya aghylshyn tilinde habar taratugha tiym salyp qoydy.

Biz «birlik bolmay tirlik bolmaydy» degen maqaldy úran qyp aldyq. Dúrys-aq delik. Bizding shendiler әr jerden eki-ýsh  últ ókilin shópting ishinen iyne izdegendey bop  tauyp, sonyng bәrin qosyp Qazaqstanda 130-dan astam últ túrady dep jýr. Endeshe  sol últtar týp-týgel bir tilde memlekettik til–qazaq tilinde sóileui kerek emes pe? Birlik degen osy emes pe?! Ekinshiden, «Birlik» bolu ýshin әueli býkil qazaq orystildi, qazaqtildi bolyp bólinbey ortaq bir tildi boluy kerek qoy? Al, bizding elimizde qazaqtardyng ózin orystildi jәne qazaqtildi etip bólu óte sheber jymysqylyqpen jolgha qoyylghan. Oryssha jaqsy sóiley almaytyn qazaq ólip bara jatsa da ne ministr, ne oblys әkimi bola almaydy. Osydan-aq bizdegi til sasatynyng týp-tamyry qanday ekenin, neni kózdeytinin bayqay beriniz... Ábubәkir Kerderi aitsa aitqanday, shynynda da jastayynan oryssha sóilep ósken qazaq balasy óz últynyng taghdyryna tym kerenau qaraytynyn kózimiz kórip otyr. Jastayynan ózge tildi oqyp-ýirengen sәby óskesin taza óz últynyng azamaty bolmaytyny  ómir tәjiriybesinde de, ghylymda da dәleldengenin biletin japondar balalary 14-15-ke kelgenshe olargha shet tilin oqytpaydy. Al qazaq shendileri  «aghylshyn tilin bilip alsaq, biz-qazaqtar әlemdi basqaratyn bolamyz» degen siyaqty әri esersoqtyq, әri nadandyq sózdi jii aitatyn boldy. Taghy bir tanghalarlyghy sol –orystildi qazaqtar ana tilimizdi qorghaytyn jiyndargha, pikirtalastargha ne aralaspaydy, aralassa orys tilin ashyqtan-ashyq jaqtap shygha keledi. Olar eger qazaq óz tilinen airylsa ne bolatynyn bilmeydi, bilse de óz últynyng ertenine jany ashymaydy.

IYә, Kenes zamanynda  qostildilik  nәtiyjesinde qazaq tildi qazaqtardyng qazaqshasynyng ózi orysshagha ainaldy. Mysaly Meyirbek –Mirbek, Islambek-Slyambek, Ismayyl-Smayl, Ismaghúl-Smagul bolyp ketti. Tipti, qazaq tili grammatikasynyng ózi de orys grammatikasyna beyimdelip ketkenine tolyp jatqan mysal keltiruge bolar edi. Toqmyrziyn-Tokmurziyn, Sarmyrziyn-Sarmurzin boldy. Qazir qazaqtar «n» dybysyn aitpay onyng ornyna «n» dep sóileudi modagha ainaldyryp barady. Teledidardan ýp-ýlken adamdar «janaghy», «jәnegi», «myn tenge» dep túrghany da olardyng óz tilin әdeyi búrmalap, qaytsem orys tiline jaqyndaymyn dep túrghan sanasyzdyghyn kórsetedi. Biz búl aurudan aryludy әli de oilastyrghan joqpyz. Eger qazaq búdan bylay da osylaysha orystildilikting etegine jarmasuyn toqtatpasa, kóp úzamay qazaq tili orys tilining dialektisine ainalady.  Áriyne, biz basqa tildi bilmeyik dep otyrghan joqpyz. Biraq  býkil últqa,  ómirge kózin jana ashqan sәbiyime ýsh til biluing kerek dep qinau demokratiyalyq emes naghyz zorlyq-zombylyqtyng bir elementi emes pe? Mysaly, mening mamandyghym –mal dәrigeri nemese zanger delik. Men óz balamnyng mening izimdi basyp mal dәrigeri nemese zanger bolghanyn qalaymyn. Endeshe, tәuelsiz degen aty bar óz Qazaqstanymda maghan aghylshyn tilining ne qajeti bar? Men de, mening balam da ay sayyn, jyl sayyn shetelge baryp jatpasaq, barghan kýnning ózinde Fransiyagha, Germaniyagha, Qytaygha baryp bir-eki kýn meymanhanada túryp, meyramhanadan bir-eki kýn tamaq ishkenim ýshin bala kezimnen aghylshyn tilin ýirenuim kerek pe? Joq! Ony bizding biylik basyndaghylar jaqsy biledi. Mine, osy arada bizding ishki sayasatymyzgha da keybir kýshti syrtqy elder aralasyp, «sóitinder» dep tapsyrma berip otyr ma degen kýdik úyalaydy kónilge.

Ár halyqtyng óz balasyn erkeletip sóileuining ózi әrtýrli. Mysaly, qazaqtar bayaghyda balalaryn erkeletkende «botam», «botaqanym», «qoshaqanym», «qúlynym» deytin edi. Qazirgi qazaq kelinshekteri onyng birin aitpaydy. Aytsa, «porosenogym», «kotenogym» deydi. Býite berse, qytaygha kýieuge tiygen ne qytaysha sóileytin qazaq óz balasyn «aydaharym», «jylanym», «jylanshyghym» dep aimalauy da mýmkin-au. Ázil ghoy, biraq әr tilde sóilegen últtyng ishki jan-dýniyesi de, dýniyetanymy da mýlde ózgerip ketetini ghylymda dәleldengen. Devid Kristal «bir últty joq qylyp jiberu ýshin oghan qostildilikti ýiren deu kerek. Sonda kýshi basym, ýstem elding tili onyng tilin birtindep jútyp qoyady da, aqyry ol últtyng ózi de joyylady. Últtyq  qasiyetinen mýlde airylyp, әlgi ýstem últtyng ezgisinde jýrgenin ózderi de bayqamaytyn bolady» degen.

Ánebir jyly kórnekti jazushy Sherhan Múrtaza osyghan oray mynaday mysal keltirdi. Bizding biylik basyndaghy әkim-qaralar sózin әueli qazaqsha bastaydy da sәlden keyin «Al endi bәrimizge týsinikti tilde aitayyn» dep orysshagha kóshedi. Sonda týsinikti til dep túrghany –orys tili. Al týsiniksiz tili –qazaq tili. Maldyng tili týsiniksiz ghoy. Endeshe, olar qazaq tilin de týsiiniksiz, maldyng tili dep túrghan joq pa?!»-dep edi. Átten, osynday ashy, әri aqsaqaldyq sózdi bizding әdebiyet, til ghylymy salasyndaghy belgili-belgili akademikterimizding eshqaysysy aitpay jýr. Olar tipti últ mәselesi turaly , til turaly belgili aqynymyz Múhtar Shahanov úiymdastyryp jýrgen jiyndargha keluge de kimnen qorqatynyn kim bilsin, әiteuir jolamaydy.

Qysqasy, jeri de, jer baylyghy da, qarjy-qarajaty da jeterlik, al atqaminerleri biz dýniyejýzine ýlgi bolyp, aqyl aityp otyrmyz dep eliretin elimizde qazaq tilin ómirding býkil salasyn qamtyghan naghyz memlekettik tilge ainaldyramyz  desek barlyq mýmkinshilik bar. Onyng ýstine Qazaqstandaghy qazaq sany 70 payyzgha jaqyndap qalghanyn, al osynda túratyn ózbek, úighyr, tatar, әzirbayjan, qyrghyz siyaqty tili bir, dini bir bauyrlarymyz qazaqsha op-onay sóilep te, jazyp ta ketetinin eskersek, qazaq tiline qarsy sonshalyqty quatty kýsh bar dey almaymyz. Endeshe, biz kimderge, qay elge jaltaqtap otyrmyz? Nәsilshil  filosoftary, sayasatkerleri men mәdeniyettanushy dep atalatyndary aramzalyqpen oilap tapqan «globalizasiya»– «jahandanu» dep atalatyn myna jәdigóilik zamanda esi bar elder ózderining últtyq tilin, dinin, býkil últtyq bet-ajaryn joghaltyp almau ýshin  kýresude. Al kýni keshe Reseyding otarshylyq búghauynan shyqqan elder ózderining últtyq bolmysyna qayta oralyp, jas úrpaghynyng últtyq sanasy men últtyq namysyn oyatudy qyzu qolgha alghaly da biraz boldy. Al biz kimge jaltaqtap otyrmyz? Qazaqtyng shynayy últtyq sanasyn oyatudy qalay qolgha alamyz?

Myrzan KENJEBAY

Abai.kz

74 pikir