Seysenbi, 28 Qyrkýiek 2021
46 - sóz 3504 3 pikir 4 Jeltoqsan, 2017 saghat 09:40

Bir sýmelekti ústasanshy...

Anadan japyryp, mynadan sapyryp, ong jaghyma kelgendi ýptep, sol jaghyma kelgendi týptep, aqshanyng astynda, dollardyng ýstinde qalghaly, kәdimgidey qaghynantyn boldym, jap-jas qyzdardyng «iysin» saghynatyn boldym... Jasym alpysty alqymdasa da, aqylymdy aibaltamen shauyp tastap, «ómir bir-aq ret keledi eken, eki-ýsh ret kelmeydi, endi maghan múnday qyzyq ómir bermeydi!» degen oi-esekting ýstine yrghyp minip alyp, oy bir dýniyeni jalpaghynan da, kóldeneninen de, tiginen de bastym.

Sóitip jýrgenimde bir tanysym tabanymdy qytyqtaghanday qyzara-bórtip túryp: «Auyldan kelgen bir jas qyz bar. Ákesin tanushy edim. Júmysqa ornalastyryp bershi!» dep órttey bolyp ótingen. On eki de bir gýli ashyl-maghan, ýrlep-ýrlep, sora salatyn, jo-joq, júta salatynday әdemi-i qyz eken... Jel túrsa, qypsha beli ýzilip ketetindey, al búrymy... búrymy ókshesine jetetindey, qolynan ústasam, «radiator» jýregim qyzy-yp ketetindey!

-Qaldyqyz, qanday súlu edin! - deymin tamsanyp.

- Qoyynyzshy kóke...

- Shirkin, men de jas bolsam, ózindi qúshaqtap, ishpey-jemey mas bolsam...

- Qoyynyzshy kóke...

- Men kóke emes, kofemin, kofe!

- Kofe degen nemene kóke?

- Ádeyi týsinbegen bolyp túrsyn-au, Qaldashka! Jýr, kafege kirip, kofe iship alayyq...

Qyzdy arbap, «kofe ishudi ýirenbesen, bolashaq bastyqtaryng júmystan shygharyp jiberedi...» degen «teoriyamdy» taldap, «Tifә-tifә!» kafesine kirdik. Kofe ishtik, kofeden keyin kokteyli ishtik, odan keyin koniyak ishkizdim, ishtim... Bir qarasam, úyat-ay, auyldan kelgen anqau qyzdyng qúshaghynda jatyrmyn!

- Aghay, deyim, aghay...

- Áu janym?

- Men sizding qasynyzda nege jatyrmyn?

- Betime bir týrli qarap, keudemdegi jýndi tarap...

- Aghay deyim, aghay...

- Áu, janym?

- Siz mening әkemnen de ýlkensiz... Endi ne isteymin? Elding betine qalay qaray-myn?

-Teris qara da, búrylyp ket...

- Ylghy osylay kofe ishemiz be, kóke?

- Joq. Endi basqa qyzdarmen kofe ishemin. Mynau býgingi qyzmetine! - dedim de, qolyna eki jýz dollardy qystyra saldym. Bayqaymyn, Qaldyqyz jastyqqa betin basyp, jylap jatyr.

- Endi ne isteymin kóke-ee? - deydi.

- Ne isteushi edin? Bir sýmelekting eteginen ústa! - dep ashulanyp, jerge shyrt týkirip, shyghyp kettim. Qaldyqyzgha qaytyp jolamadym. Qyzdarmen qydyryp, kelinshektermen kerilip, aqshany olay da, bylay da shashyp jýrdim. «Aqshang bolsa qaltanda, tóseginde taltanda...»... Tura maghan aitylghan! Ásheyin monshagha bara almadym, saunalardy jaghaladym... Áyelime: «Firmanyng júmysymen kettim!» dep apta boyy kónil shirkin shalqyp, túla boyym qorghasynday balqyp... Ómir ózende japyraqtay qalqyp... Bir kýni әielim úyaly telefonyma habarlasyp túr:

- Ýige kel, ýige!

- Ne bop qaldy?

- Kelinimiz qútty bolsyn! Úlymyz kelinshek alyp keldi!

Quanghanymnan qústay úshtym! Toygha kelinizder, toygha! Aulagha kirgenim sol, esik aldyn sypyryp jýrgen kelinge qarap, bireu betimdi tyrnap alghanday, joq, bireu qylghyndyryp jatqanday.... joq, bireu túmsyghyma teuip jibergendey... Mәngirip, basym ainalyp, qúsqym kelip ketti... Kelinning janynda «sýmelegim» keshe soyylghan qoyanday yrjiyp túrghan edi...

Múhtar Sherim

Facebook-tegi paraqshasynan

3 pikir