Beysenbi, 6 Qazan 2022
«Soqyr» Femida 5805 9 pikir 17 Qarasha, 2017 saghat 11:47

Mataev bosady, kezek Maks pen Talghatta...

Keshegi kýnning negizgi talqysy - Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng tóraghasy Seytqazy Mataevtyng shartty týrde týrmeden bosatyluy boldy.

Mataevtyng mәselesi Qapshaghaydaghy qalalyq sotta qaralghan. Biyl qazanda 63 jasqa tolyp, zeynet jasyna shyqqan Seytqazy Mataevtyng qorghaushylary Sekenning densaulyghynyng syr bergenin aityp, dәlelder keltirgen son, sot osynday sheshim shygharypty.

Degenmen, Sekenning úly Áset әli qamaqta otyr. Onyng isi aqpan aiynyng sonyna taman qaralatyn kórinedi.

Esterinizde bolsa, 2016 jyldyng qazan aiynda qúzyrly biylik QR JO tóraghasy Seytqazy Mataevty 6 jylgha, onyng úly Ásetti 5 jylgha týrmege japqan bolatyn.

Col kezde qazaqstandyq әm sheteldik basylymdar búl isti Qazaqstan jurnalistikasyna jasalghan qysym dep baghalaghan-tyn. Mataevtyng mәselesi qazaq jurnalisterin de jay qaldyrmady. Áleumettik jeli men gәzet-sayttar Sekenning sózin sóilep, qoldau bildirdi. Sol kezde Seytqazy Mataevtyng ózi: "Bizdi mýsirkemender!" degen edi.

Jә, Seytqazy Mataev shartty týrde bosap shyqty. Búl sýiinshi súrarlyq janalyq.

Endigi kezek Maks Boqaev pen Talghat Ayandarda! Qazaq jerin shýregeylerden qorghap, shyr-pyr bolghan azamattar bostandyqqa shyghuy kerek! Búl talap!

Ótkende, Qazaqstan Reseyge qosylsyn dep esi ketip jýrgen Ermek Tayshybekov bosap shyqty.

- Ermek Tayshybekov "Qazaqstan Resey qúramyna qosylsyn", "Men Orys әlemin qoldaymyn" dedi. 4 jylgha bas bostandyghynan aiyru jazasyna ilikti. 2 jyl 1 ay otyrdy. Raqymshylyq jasaldy.

Maks Boqaev, Jer dauy kezinde ózining azamattyq pozisiyasyn ashyq kórsetti, Ýkimetting jerdi satu turaly bastamasyna qarsy shyqty. 5 jylgha týrmege kesildi. Raqymshylyq jasalghan joq.

- Talghat Ayan, jer dauy kezinde Ýkimetting bastamasyna ashyq qarsy shyqty. 5 jylgha qamaldy. Raqymshylyq jasalghan joq.

- Áset Mataev, әkesimen birge sottaldy. 5 jyl. Raqymshylyq jasalghan joq.

- Botagóz Isaeva, Tayshybekovting ýstinen aryz jazdy. Isin sotqa deyin jetkizdi. Quadalaugha úshyrap, elden ketti.

Jogharydaghy atalghan azamattardyng әr qaysysy Tәuelsiz Qazaqstannyng Memlekettik tútastyghy ýshin, territoriyanyng әm jerding býtindigi ýshin júmys jasady. Shovnistik pighyldaghy arandatushylyq qadamdargha barghan joq.

Ayyptary dәleldengen bolyp, temir torgha toghytyldy. Árqaysysy kemi 5 jyldan aldy. Byltyrghy jylghy jappay raqymshylyqtyng rauanynda búl azamattardyng esimderi eskerusiz qaldy. Memleketting raqymshylyghyna ilingen joq.

Al orystyng qolansa sasyghan qoltyghynyng astyna qayta kirudi armandaytyn, orys shovinizmimen úshyqtalghan Ermekting 4 jyldyq jaza merzimi ayaqtalmay jatyp, raqymshylyqqa ilinui qalay? Búl qanshalyqty әdiletti?

Núrzat Toghjan

Abai.kz

9 pikir