Seysenbi, 19 Qantar 2021
3140 1 pikir 26 Qazan, 2017 saghat 10:50

Álemdik BAQ-qa sholu

Áriptester men jazylushylargha әlemdik BAQ-qa sholu dep atalatyn jana aidar úsynamyz. Daydjeste әlemdik basylymnyng ne jazyp jatqanynan habardar bolasyzdar. Eger sizderge únasa, pikir qaldyrynyzdar, bizge jazynyzdar.

Qytaydyng Kommunistik partiyasy preziydent Sy Szinipindi partiyanyng negizin qalaushy әke Mao Szedun dengeyine deyin kóterdi, onyng aty-jóni men teoriyasyn partiya Jarghysynyng mәtinine engizdi dep jazady New York Times. Búl «tarihy sheshim» elding barlyq sheneunikterine Sy Szinipin men onyng sayasatyn synau búdan bylay iydeologiyagha qarsy kelu bolyp esepteletinin eskertedi. «Endi onyng teoriyasy men úrandary mektepterde, BAQ-ta, memlekettik mekemelerde payda boluy mýmkin», dep atap ótedi basylym.

«Men Saud Arabiyagha birqalypty islamdy qaytaramyn», - dep mәlimdedi The Guardian gazetine bergen súhbatynda taq múrageri, hanzada Mohammed ben Salman. Onyng sózderinshe, songhy 30 jylda Saud Arabiyada Irandaghy Islam revolusiyasy әserinen óte qatal ilimder payda boldy. “Bizding el G20-gha kiredi. Bizde әlemdegi eng iri ekonomika bar. Biz ýsh kontiynentting ortasynda ornalasqanbyz. Sol sebepten Saud Arabiya jaqsy jaghynan ózgerse, aimaq ta, әlem de ózgeredi. Biz bәrinen qoldau tabamyz dep ýmittenemiz», - dep mәlimdedi ben Salman. Osynyng aldynda taq múrageri Saud Arabiya, Iordaniya jәne Egiypet arasynda tәuelsiz ekonomikalyq aimaq qúru jobasyn mәlimdegen. «Saud Arabiya ýkimeti búl jobagha 500 milliard dollar qúidy qarastyryp otyr», dep jazady The Guardian.

Týrikterding atasy Mústafa Kemal Atatýrik qaytys bolghannan keyin 80 jyldan song Týrkiyada „barlyq týrikterding anasy“ payda boluy mýmkin. Ulitraúltshyl sayasatker Meral Aksenerding jaqtastary ony osylay dep ataydy dep jazadyFrankfurter Allgemeine Zeitung nemis gazeti. Qyzuqandy Aksener 25 qazanda jana partiya qúrugha niyetti ekenin mәlimdedi. Onyng maqsaty 2019 jyly ótetin preziydent saylauynda jeniske jetu.

AQSh Hermitage Capital qorynyng basshysy jәne "Magnitskiy zany"bastamashysy Uiliyam Brauderge Resey ony Interpol tizimine engizgennen keyin, Amerikagha vizasyz kiruge rúqsat berdi dep jazady Washington Post. Basylym Kremli Brauderdi týrmede qaza tapqan zanger Sergey Magnitskiyding qúrmetine reseylik budjetten úrlanatyn qyruar qarjynyng syzbasyn ashyp kórsetti. Ótken aptada Kanada «Magnitskiy akti» dep atalatyn jobany jariyalady. Onda Reseyde adam qúqyqtaryn búzyp kelgen sheneunikterding tizimin jariyalaghan. “Putin meni әlemdegi birinshi jauy retinde sanaydy, óitkeni men onyng osal jerin taptym”, - deydi basylymgha Uiliyam Brauder.

Kataloniya ýkimeti Madridting aimaqta merziminen búryn saylau ótkizu josparyn qarap jatyr dep habarlaydy El Pais "Halyq birligi kandidaturasy" (CUP) solshyl partiyanyng tóragha orynbasary Karles Rierding sózderine silteme jasap. Kóptegen separatistik partiyanyng liyderlerining biri merziminen búryn ótetin saylau - «búl Kataloniya tәuelsizdigine nýkte qoyatyn yadrolyq qaru” dep atady. Tarihta birinshi ret Ispaniya ýkimeti eldegi provinsiyanyng birining avtonomiyasyn shekteudi sheshti. Ýkimeti Konstitusiyagha sýienip, «aymaqtyng biri memleket aldyndaghy mindetterin oryndamay otyr, búl Ispaniyanyng últtyq mýddesine qayshy. Ýkimet senattyng maqúldauymen búl jaghdaydy týzeu ýshin zang ayasynda kez kelgen shara qoldauy mýmkin» dep jariyalaghan.

Abai.kz

1 pikir