Júma, 1 Shilde 2022
Janalyqtar 4848 14 pikir 19 Mausym, 2017 saghat 01:18

"Petropavl", "Pavlodar" Konstitusiyasynyng talabyna qayshy atau

Patshalyq Resey imperiyasy men totalitarlyq Kenes sayasaty ghasyrlar boyy halqymyzdy bodandandyryp joydy jýzege asyru maqsatynda eldi mekenderimizding ataularyn keng kólemde bógde tilde belgilep, ataghandary aidan aiqyn. Áriyne, bodandandyru sayasatynyng bizge jaghymsyz belgileri men sarqynshaqtary mýldem joyylsa tәuelsizdikting tuy astynda shynayy әdilettilik ýstem qúratyn bolar edi.

Petropavl, Pavlodar qalalarynyng atyn qúrap túrghan «Petr men Pavel» hristian dinining alghashqy uaghyzdaushy-taratushylary, keyinirekte olar әuliyeler bolyp tanylghan. Búl qalalardyng qazirgi atauy tól halqymyzdy qorlap qana túrghan joq, sonymen qatar Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasynyng talabyna qayshy.

Ata Zanymyzdyng 1-babynyng 1-tarmaghynda bylay dep atap kórsetilgen: «Qazaqstan Respublikasy ózin demokratiyalyq, zayyrly, qúqyqtyq jәne әleumettik memleket retinde ornyqtyrady». «Zayyrly memleket» degen týsinik – memlekettik resmy dinning joqtyghyn, diny mekemeler men din ústau qúqyghy memleketten bólek bolatyndyghyn, óz tarapynan eshqanday dindi halyqqa kýshtep tanbaytynyn anyqtaghan. Dýniyejýzinde zayyrly, ozyq, órkeniyetti memleketter «sekulyarizm» sayasatyn – qoghamnyng jәne jeke adamnyng dinning tikeley yqpalynan aryluy sayasatyn ústanady. Sondyqtan Qa­zaqstanda hristian dinin uaghyzdaushylargha ashyq­tan-ashyq memleket tize býgip tabynyp, eli­miz­degi oblystarymyzdyng ortalyqtarynyng atauyn bú­rynghyday qaldyru Ata Zangha qayshy.

Eger músylman dinin ústaushylar qanday da bir qalany Allahshahar, Múhammedqala dep atasa, ózge dindi ústanatyndar qarsy boluy mýmkin. Ata Zannyng 20-babynyng 3-tarmaghynda (arnayy oryssha mәtinin berudi jón kórdim): «Ne dopuskaetsya propaganda ily agitasiya… religioznogo prevoshodstva…» (…dini…astamshylyqty…nasihattaugha nemese ýgitteuge jol berilmeydi.» ) delingen. Al endi búl ataular Qazaqstannyng jay qalalary emes, batpanday bir-bir oblys ortalyqtarynyng atauy bolyp túrsa, olar hristian dinining «astamshylyghyn» kórsetpey me?! Sol sebepti búl ataulardyng oryn aluy – qatardaghy zandargha emes, tәuelsiz memleketimizding basty zany – Konstitusiyamyzdyng talaptaryn moyyndamay túr degen sóz.

Al endi Resey Federasiyasynyng Konstitusiyasy «zayyrly» degen týsinikti bylaysha anyqtaghan: «Nikakaya religiya ne mojet ustanavlivatisya v kachestve gosudarstvennoy ily obyazatelinoy. Religioznye obediyneniya otdeleny ot gosudarstva y ravny pered zakonom» (qazaqsha resmy emes audarma núsqasy: Eshqanday da din memlekettik nemese mindetti bolyp eseptelmeydi. Diny úiymdar memleketten bólek jәne zang aldynda bәri teng bolyp tanylady). Sonymen әrtýrli dinderding qúqyqtary birdey jәne zang aldynda teng tarapta bolsa, nelikten hristian dinine qatysty sayasat bólek boluy tiyis?

Sondyqtan elimizde zandalyqty shynayy or­nyqtyru degenimiz – әdilettilikke jýgi­nu. Atalghan zang ­búzushylyqty jong ýshin bedeldi qoghamdyq ne diny úiym sotqa shaghymdanu arqyly zandy sheshimin tabugha bolady. Respublikamyzda 4 mynnan astam diny úiymdar tirkelgen eken, onyng 2337-si islamdyq, 281-i pravoslavtyq, 82-si katoliktik, 1189-y protestanttyq diny úiymdar. Qarasanyz, islam dinin ústanghandar basym kópshiligin qúrap túr. Soghan qaramay hristian dinin ústaushylar ózderining dinin joghary qoyatyn tәrizdi. Búl zang talabyn búzushylyq dep tanylu kerek. QR Konstitusiyasynyng 83-babynda «Prokuratura memleket atynan …zandylyqtyng kez kelgen búzyluyn anyqtau men jong jóninde sharalar qoldanady» delingen. Demek, prokuratura organdary búl orayda zandylyqtyng saqtaluyn qatang qadaghalaugha aluy tiyis.

Naqypbek Sәduaqasov, zanger, bayyrghy prokuratura kyzmetkeri

Abai.kz

14 pikir

Ýzdik materialdar

Aqmyltyq

«Qiyalshyldar kluby»

Ámirjan Qosan 422
Anyq-qanyghy

Kimning kim ekenin bile jýrsin dep...

Auyt Múqiybek 341