Dýisenbi, 28 Qarasha 2022
Alashorda 9682 39 pikir 26 Mamyr, 2017 saghat 07:01

Genosid (nemese milliondaghan qazaqty ashtan qatyrghan qyzyl imperiya sayasaty)

“Orda bosap ornynan,
Bolmay qaldy sapamyz.
Tau úshqanday ornynan,
Bosap qaldy ortamyz…”
(Halyq joqtauynan)
Qazaqtyng ayausyz qyrghyngha úshyraghan asa qasiretti, tarihy qaraly kezeni, últ retinde tútastay joyylyp ketu qauipi tóngen HH ghasyrdyng 20-30 jyldaryndaghy qyzyl imperiya úiymdastyrghan “ashtyq sayasat” (Mústafa Shoqayúly) – nәsilshildik genosiyd. Mústafa Shoqayúly aitqanday, qazaq últyn “kommunisting “balghasymen” janshyp, “oraghymen” oryp tastau” kózdeldi.

Qazaq jeri siyaqty geografiyalyq úlan-baytaq kenistikti myndaghan jyldar boyy iygergen, klimatyna, aua rayyna sәikes sharuashylyghy men túrmys-salt dәstýri qalyptasqan kóshpeli elding mәdeny dýniyetanymy men kәsiby kýn kóris jýiesin evolusiyalyq jolmen emes, revolusiyalyq jolmen birden ózgeriske týsiru – últty sanaly týrde orny tolmaytyn shyghyngha dushar etti. Resey imperiyasy óz mýddesi túrghysynan HIH ghasyrda Qazaq Dalasyn ghylymy zerttegen Sherbina, L.K.Chermak, A.V.Perepletchikov, Kuznesov, t.t. “esebine” sýienip, qazaqtyng sanyn kemitip jazugha, “artyq jer” ýlesin kóbirek alugha jan talasa kiristi. 1896-1903 jyldardyng aralyghynda Sherbinanyng ekspedisiyasy qúramynda bolghan Álihan Bókeyhan egin salugha qolayly qúnarly jerlerding topyraghyn audaryp jyrtudyng aua-rayynyng jaghdayyna baylanysty tabighatqa ziyandylyghyn dәleldedi. Óitkeni Saryarqanyng soqqan jel ekpining kýshtiligi sonday – audaryp jyrtu әdisin qoldanghan jaghdayda tyng jerding jogharghy qabatyndaghy 15 santiymetr qara topyraqty úshyryp әketu qauipi baryn, eger búl shart oryndalmasa, tayau jylda Dala tabighaty qúlazyp, jerding qúnarly betin ústap túrghan ósimdik әleminen ajyrap, erroziyagha úshyrauy әbden mýmkin ekendigin Álekeng ghylymy uәjben tújyrymdaghan edi. Qazaq Dalasynyng soqa tiymegen tyng ólkelerine patsha ýkimeti ishki Reseyden kelimsekterdi shegirtkedey qaptatyp, qonystanushylar arqyly otarlau sayasatyn terendete týsudi qarqyndy jýrgizdi. Qonys audarushylar ýlesine tiygen audandardyng egiske jaramdy-jaramsyzdyghyna qaramay jyrtyp, qysqa ghana merzim aralyghynda jerding týgin ketirip, aq topyraqqa ainaldyryp saqaranyng sәnin qashyrdy. Kózding jauyn alatyn qúba jon, japan týzding tabighy kórik kelbeti men ósimdikter әlemining tanaudy qytyqtap, erekshe sezimge bóleytin júpar iyisi, aqqu qonyp, qaz úshqan móp-móldir kólderi, jyrtylyp-ayyrylghan an-qústary qanday ghajayyp suret edi! Dalanyng ajaryn ketirip, sýrenin qashyrghan jattyng peyili men niyeti, súghanaq kózi men qiyanat qoly tiygennen kiyesi men berekesin qashyrdy. Jayylym tarylyp, tórt týlik mal azaydy, qazaqtyng kýnnen kýnge kýii taydy.
Qyzyl imperiya Orta Aziyada eng әueli kóshpeli qazaqtardy, ishinara qyrghyzdardy ashtan qatyrudy múrat tútty. Kóshpeli eldi otyryqshylandyru barysynda kommunister “qazaq pen qyrghyz tosyn jaghdaygha beyimdele almay, újymdasyp ómir sýruge kóndikpey qyrghyngha úshyrady” degen qaueset taratyp, biylik ózin jauapkershilikten aqtap aludyng amalyn aldyn ala oilastyryp qoydy. Oghan salystyrmaly mysal arqyly óz topshylauyn dәiekteudi de kóshpelilerding auyzdaryna saldy. “Orta Aziyadaghy ózbek, tәjik aghayyndar ashtan nege ólmedi?” degen saual tastap, oghan berer jauaby da dayyn edi. Óitkeni ol halyqtar ejelden jerdi emgen diqanshy, enbekpen janyn baghatyn jasampaz, al qazaq pen qyrghyz maldyng sonynda jýrgen “dayyn asqa tik qasyq” masyl degenge saydy. Sondyqtan búl úlysty mәdeniyetke tartyp, otyryqshylandyrugha mәjbýrlep edik, taghylyqqa ýirengen jabayy júrt enbek etkennen ashtan qatqanyn tәuir kórdi. Qazaq, qyrghyzgha kórshi otyrghan tórýk tektes últ pen úlystar da ashtyq degen bolghan joq, – dep qyzyl sayasat bar pәleni qazaq, qyrghyzdyng ózine audaryp saldy.
Imperiya orystyng týbi bir tuysy slavyandar ishindegi ózinen keyingi san jaghynan basym últ ukrayndardy da ayaghan joq. Ukrayndardyng sayasattaghy belsendiligi men azattyq ansaghan ústanymy ózin gegemon sanaghan revolusiyalyq qozghalystyng úiytqysy orys shovenisterine únaghan joq. Sondyqtan tuystyq jaqyn, tarihy taghdyry bir, tildik ara jigi shamaly últty әkimshilik-biylik resursyn paydalanyp assimilyasiyagha týsirip, orystandyryp jiberudi kóksegender op-onay dep jorydy.

Qazaqtyng últ retinde tiri saqtaluy – alash arystarynyng tókken qasiyetti qany men terining qaytarymy. Ony býgingi úrpaq eshqashan esten shygharuyna bolmaydy. Óitkeni Alash úranyn kótergen kósem túlghalar tarih qúrsaghy myng jylda bir tolghatatyn últyn órge sýiregen aqyl-oy qazynasy edi. Búl bilimpaz jandar at ýstindegi kóshpeli eldi bas-ayaghy onshaqty jyl ishinde últtyq qúndylyqtary talasqa týskendey dýrmekte eshkimge des bermeytin sayasat sahnasynda belsendi, ruhy ójet azamattardy tәrbiyelep ósirdi. Qyzyl imperiyanyng etnikalyq-ruhany otarlaudy maqsatty jýzege asyrugha keshendi qauyrt kirisken ótken ghasyrdyng 20-30-jyldary alash arystarynyng tәlim-tәrbiyesin boyyna sinirgen shәkirt buyn oqyghandar últ mýddesine layyqty qorghanysh bola bildi. Kenestik iydeologiya búrynghy Alashorda ókimetine mýshe bolghandar men әiteuir oghan qatysy barlardyng azamattyq kózqarasyna sayasy senimsizdikpen kýdiktene qarady. Ákimshilik-biylik mýmkindikterin asyra qoldanghan kenestik iydeologtar qazaq qoghamyn, jergilikti kommunisterdi “eskishil kózqarastaghy, týp tórkini, tegi bay-manaptan taraytyn ziyandy elementterden, alashordashyl, últshyldardan” tazartu degen bolishevikterding núsqauyn syltau ghyp, el-júrtyna shyn jany ashityn otanshyl azamattardyng arasyna ot jaghu, aryna tii, “әshkereleytin qarsy derekter” jinau, jalghan aiyp taghu, aldap-arbau, ósek taratu, basqan izin andu, qudalau, naqaq jazalau, arandatu, t.t. adam qúqyn ayaqqa taptaghan zansyzdyqtar arqyly qyrghiday tiyip, saghyn syndyrdy. Kenestik sayasat qalyptastyrghan qoghamdyq ahual últtyq mýddemen tipti de sanasqysy kelmey ashyq janshyp tastaudy kózdedi. Memleket jazalaudyng adam tózgisiz jabayy, taghy әdis-tәsilderin qoldansa da alashtyng ardaqtylary iydeyalyq ashyq aiqasta qarsylastaryna moyynsúnbay úly maqsat jolynda adaldyghyn tanytty. Alash oqyghandary kenestik iydeologiya salasyndaghy qyzmetting barlyq týrlerinen shettetilip, abaqtydan abaqty, jer audarylu, konslagerilerdegi azaptaular, atylu jazasyna kesilgen aqyrghy sәtinde de dúshpanyna basyn iymey, ensesin tik ústap, qasqayyp qarsy túrdy. Qogham ómirinde ýstemdik etken tótenshe jazalau jýiesining qalyptasqan baqylauyna qaramay alashtyng arystary jergilikti biylik oryndaryndaghy senimdi serikteri arqyly astyrtyn iydeyalyq aqyl-kenes berudi toqtatqan joq. Álbette, 20-jyldardaghy qazaq dalasyndaghy kenestik “ashtyq sayasatynyn” zardaptaryn jon men eldi aman saqtap qalugha alash arystary tikeley atsalysty.

Búl rette qyzyl kommunisterding ortalyqtan jýrgizgen biyligining yqpalymen 1918 jyldan bastap qazaqtyng Syrdariya oblysy (onyng qúramyna kәzirgi Qyzylorda, Shymkent, Jambyl, Tashkent oblystary enetin) men Jetisu oblysy (kәzirgi Almaty, Shyghys Qazaqstan oblysynyng birsypyra jerleri jәne Qyrghyzstan tolyq enetin) Qazaq avtonomiyasynan bólinip, Týrkistan avtonomiyasynyng qúramyna endi. Búl birinshiden, Kremli basshylarynyng óte belsendi qazaqtyng jaqsysy men jaysandarynyng negizin qúraytyn búrynghy alashordashylardy bólip tastaudy kózdese, ekinshiden, qazaq jerining aumaqtyq menshigin sayasy kesip-pishu mýddesi aldaghy kýn tәrtibindegi jospary edi. 1924 jyly Týrkistan avtonomiyasyn taratyp, janadan mejeleuge baylanysty bes ghasyr boyy qazaqtyng bas qalasy atanghan Tashkentti Mәskeu sayasatkerlerining úiymdastyruymen ózbekting iyeligine bergizdi. Qazaq avtonomiyasy basshylarynyng biri, kommunist Seyitqaly Mendeshúly búghan ishki narazylyghyn ashyq bildirip: “Tashkentten aiyrylu – qazaqtyng basynan aiyrylghanmen para-par”, – deui sonyng naqty aighaghy. Múny aityp otyrghanymyz kenestik “bólshekte de biyley ber” sayasaty – últ mýddesining organikalyq birligin búzumen qatar qogham ómirining әleumettik-sharuashylyq, mәdeniy-ruhany salasynyng barlyq buynynda avanturalyq iritki salyp, adastyrumen boldy.

Alayda qayda jýrse de alash azamattarynyng jýrek týkpirindegi alandatqan manyzdy mәsele – últ tútastyghy, últ mýddesi boldy. Sondyqtan qazaq jerindegi “qoldan jasalghan ashtyqty” olar últtyq apat dep týsindi. Ajal qúrsauyndaghy el-júrtyn qútqarudy perzenttik paryzy sanaghan Tashkenttegi Halel Dosmúhamedúly bastaghan alashtyng aituly túlghalary “Aq jol” gazetinde ýndeu jariyalap, kómek qolyn sozyp, atqa qondy. Ol ýndeude bylay delindi:

“ARDAQTY AZAMATTAR!

Búl kýngi myna súrapyl asharshylyqtyng júrtty jan alqymgha alyp, sastyryp túrghandyghyn ózderiniz de biletin shygharsyzdar. Búrynghy tarihtarda mysaly kórilmegen búl asharshylyq, júrttyng qolyn baylap, tanauyn tars bitirip otyr. Ashtyq audandaghy bauyrlaryng bosuda, qyryluda, asharshylyq qúryghyna ilikken búl bauyrlaryndy osy kýii qoya bergende júrt bolyp el qataryna kiredi, bayaghyday bolyp ýiirge qosylady deuge bolmaydy. Sondyqtan búl bәlening aldyn alyp, erte bastan qamyn jep, tyng túyaq, toqshylyq jerdegi bauyrlary tuysqandyq, elding qayyrymyn joghaltpas, ynyrsyp ólimning qúshaghynda jatqan aghayyndaryn eskerer, jәrdem qoldaryn sozar degen ýmittemiz. Búl turaly el ishindegi aqsaqal, júrt aghasy azamattar eldi týsindirer, ýgitter dep senemiz. Al endi ardaqty aqsaqaldar, el aghasy azamattar:

15-inshi maydan bastap Arqadaghy ashyqqan qazaq, bashqúrt bauyrlarymyzdyng paydalary ýshin údayymen eki jetilik jәrdem aptasy bolady. “Óle jegenshe, bóle je” dep aitqan babalarynyng maqalyn qazaq-qyrghyz úmytpas degen niyetpen sizderge jýzimizdi salyp, sózimizdi aityp otyrmyz. Endigisin júrt ózi biler.
Halel Dos-Múhamedúly,
Múhametjan Tynyshbayúly,
Jahansha Dos-Múhamedúly,
Isa Qashqymbayúly,
Qonyr Qoja Hodjyqúly,
Súltanbek Qojanúly,
Sanjar Asfandiarúly,
Myrzaghazy Espolúly,
Kәrim Jәlenúly,
Sәduaqas Seyfulliyn,
Áshim Omarúly,
Uәlihan Omarúly hәm basqalar”.

Qazaqtyng dosy – qazaq, qazaqqa – qazaqtyng ghana jany ashityndyghyn qiyn-qystau shaqta alashtyng oqyghandary isimen dәleldep, qyr ólkesindegi auyl-auyldyng túrghyndaryn ajal auyzynan qútqaryp, elge es boldy. Olar Týrkistan azyq-týlik komiytetin qúryp, avtonomiyagha qaraghan auqatty qazaqtyng sezimine tiyip, ashtyq jaylaghan audandardaghy hal ýstinde jatqan bauyrlaryna qayyrymdylyq kómek beruin jariya etui múng eken, ayanyp qalghan eshkim bolmady. Týrkistan azyq-týlik komiytetining úiymdastyruymen jauapty azamattardy el ishine arnayy jiberip, jinalghan astyq pen ayaqty maldy ashtyq jaylaghan audandargha dereu jetkizu joldaryn qarastyrudy qatal qadaghalau tapsyryldy. 1921-1922 jyldary Jahanshah Dosmúhamedúly Týrkistan azyq-týlik komiytetining tapsyrmasy boyynsha Qaraqol (Prjevalisk) qalasynda bolyp, Qazaqstannyng asharshylyqqa úshyraghan soltýstigi men batys oblystaryna jinalghan ishim-jem, as-auqat jiberumen ainalysty. Asharshylyq derti keng óristegen әrbir ólkege as-su, talghajau eter tamaq jetkizetin jauapty azamattar bólinip, qandastarynyng shyghynyn azaytugha, shybyn janyna arasha týsuge orasan zor septigi tiydi. Alash arystary ashyqqan qyrghyz ben bashqúrtty alalamay, birdey kómek berudi tuysqandyq paryzy sanady.

Ashtyq tútqynyndaghy qazaqtyng meyilinshe tityqtaghan, aryghan, ayanyshty hali, aqyl-esinen aiyrylghan qúbyjyq keyipi – kenestik qyzyl imperiya sayasatynyng shekten shyqqan “zúlymdyghy” ekinshi dýniyejýzilik soghystaghy fashistik konslageri azabynan asyp týskendigine dәlel. 1921 jylghy qazaq elindegi ashtyqty kózi kórgen Ahmet Baytúrsynúly súm dýleyden sory qaynaghan júrtynyng tartqan azabyn birge shekkendey kýy keship, jan dýniyesi alasúrdy. El basyna tóngen qayghy-qasiret últtyng ary Ahandy óninde de, týsinde de esh maza bermedi:

“Auru adamnyn, ash adamnyng esi, aqyly ornynda bolmaydy. “Mastyq ne degizbeydi, ashtyq ne jegizbeydi” degen qazaqta maqal bar. Ótken qys ashtyq boldy. Ashyqqan adam birining etin biri jedi. Ólikting etin jegeni bylay túrsyn, ólmegen tiri adamdardy malsha úrlap, malsha soyyp jedi. Qalalarda týn bolsa, kóshede jýruge bolmady. Megilsiz uaqytta kóshede jýrgen adamdardy jylqy siyaqtandyryp búghalyq salyp, buyndyryp ústap, soyyp jeytin boldy. Anasy balasynyng etin jeuge jetti. Múnyng bәri ashtyq әserinen adamnyng esi shyghyp, aqyly qalmaytyndyghyn kórsetedi. Ashtyq aqylyn almasa, adam ang dәrejesine jetip, hayuandyqtan da asyp, birin-biri jer me edi? Anasy balasyn jeuge kelgende, ol anada aqyldan týk qaldy deuge bolar ma?

Mine, tәn sau bolsa, jan da sau bolatyndyqtyng sipaty. Ashtyqtan adamnyng tәni azyp edi, jany da azyp, es ketip, adamgershilik joghalyp, adam hayuannan da jaman bolyp ketti…”.

Búl Ahannyng 1922 jylghy “Qazaq kalendaryna” jazghan “Tәni saudyng – jany sau” atty maqalasynan alynghan ýzik. Oqyghanyndy kórip túrghanday janshoshyrlyq súmdyq jaghdaydy dúshpanyna da tilemessin. Jan-jýikendi biz súghyp alghanday dir etkizer qorqynyshty kórinis. Qazaqtyng basyna týsken qayghy-qasiretting týpki sebebin bilimpaz jannyng terenirek taldap, astaryn ashyp jazuyna erik bermegeni bayqalyp-aq túr. Oghan әriyne kýsh alghan kenestik biylik basyndaghy kommunisterding Orynbordaghy baspasóz qúraldaryn týgel óz baqylauyna aluy – baspa jýzin kóretin jariyalanymdardyng múqiyat sýzgiden ótip, saraptama jasalyp túrghandyghy. Ekinshiden, Ahang 1920 jyldan bastap Qazaq Kenestik Sosialistik avtonomiyalyq Respublikasynyng Ýkimeti – Halyq Komissarlar Kenesining qúramyna enip, Oqu-aghartu komissary (ministri) bolyp saylanghan edi. Ol 1922 jyldan Oqu-aghartu komissariaty janyndaghy akademiyalyq [ghylymi] ortalyqty basqardy. Sonymen qatar ol Býkilreseylik Ortalyq Atqaru komiyteti men Qazaq Respublikasy Ortalyq Atqaru komiytetine mýshe boldy. Osy qúzyrly qyzmetteri men lauazymyn Ahang tughan últynyng asyl armanyna jetuine júmsaymyn degen dәmesi zor edi. Alayda onyng ol ýmiti kónilinen shyqpay, kýder ýzgeni ayan. Onyng ýstine Ahannyng 50 jasqa tolu mereytoyy qarsanynda dәl osy qayghyly oqighalardyng qat-qabat kelui kóniline qayau týsirgeni kýmәnsiz. Ol tughan eli – Torghaydaghy alapat ashtyqtan talay adamnyng ajal qúryghyna ilikkenin estip, resmy biylikting de, yntaly alash azamattaryn naqty kómek beruge úiymdastyryp, jatpay-túrmay әreket etumen basy qatty. Sondyqtan “Búghan tolyq jauap beru ýshin birneshe tom kitәb jazu kerek. Búl jazylyp otyrghan kitәb emes, kәlendәr bolghandyqtan, jauap tolyq bolmay, qysqasha ghana beriledi”, – deuining mәni osynda edi. Áriyne Ahmet Baytúrsynúly qol qusyryp qarap otyrghan joq. Ol auyzy jetkenshe qazannyng qúlaghyn ústaghandargha yqpal etip, qalam qayratymen últqa jasalghan búl qaskýnemdikting qúnykeri kenestik sayasy kórsoqyrlyq ekenin taygha tanba basqanday kórsetti. Ahang “Partiya desek, Lenin degenimiz” dep pir tútqyzghan “kýn kósemnin” ózimen búl mәselege baylanysty jýzbe-jýz, auyzba-auyz tildesip qyzyl sayasattyng últyna jasaghan shekten shyqqan qatygezdik qiyanatyn betine basyp, tiyisti memlekettik shara qoldanudy mәsele etip qoydy. Qayran elin qynaday qyrghan kommunistik zorlyq-zombylyqtyng kýiigi qysqan Ahannyng sýiekten ótetin ashy saualynan V.I. Lenin jauap qatugha dәti jetpey, tayghanaqtap, syrghanaqtay berdi. 1920 jyly 24 mausymda Ahmet Baytúrsynúly A.Z. Validi, F. Hodjaev, T. Rysqúlúly birge Leninge joldaghan hatynda últ respublikalaryndaghy kolonizatorlyq beybastaq jýgensizdikti, jergilikti biylik arqyly eldi tonau men qanaushylyq sayasatty týbirimen ózgertudi talap etti. “Qymbatty Lenin joldas!” dep bastalatyn hattyng mәtininde metropoliyalyq pighyldy Ahmet Baytúrsynúly: “Boqty sidikpen juyp bolmaydy”, – dep, sayasy kózboyaushylyqty, shovinistik astamshylyqty qadap túryp jazdy. Ahannyng osy pikiri “proletariat diktaturasy”, “internasionalizm”, t.t. jalghan úran jamylghan lenindik sayasy platformagha berilgen әdil baghasy edi. Ol 1919-1920 jyly “Jizni nasionalinostey” gazetinde “Qazaqtar jәne revolusiya”, “Taghy da ashtyq turaly” atty maqalalar jazyp, kommunisterding ótirikke qúrylghan “qyryp-jong” sayasatynyng astaryn ashyp berdi.

“1921 jylghy qarashanyng 16-synda Berlinde shyghatyn “Novyy miyr” jurnalynyng 244-nómirinde A. Baytúrsynúlynyng shaghyn maqalasy (sirә, kóshirip basqan) jaryq kórdi, – dep jazady shet elde emigrasiyada jýrgen Mústafa Shoqayúly. – Soghan qaraghanda, qazaq jerindegi qazirgi asharshylyqtyng sebepteri mynada: 1) jút, maldyng kóktayghaqtan qyryluy; 2) 1920 jyly qatal qystyng erte týsui; 3) pishenning jetispeui, jayylymnyng taqyrlyghy, óitkeni múnyng aldynda birneshe jyl qatarynan shóp shyqpaghan bolatyn. Basqasha aitqanda, qazaq halqynyng búl qyryluy tabighattyng qolaysyz qúbylystarynyng kesapaty dep kórsetildi”.

Mústafa Shoqayúly búl jazylghan jaygha syn kózimen qarap, ondaghy derekterge birsypyra tolyqtyrular jasaydy. Onan әri ol: “1918 jyly býkil jaz boyy jәne 1918-1919 jylghy qysta men Torghay, Oral jәne Zakaspiy oblystaryndaghy qazaqtardyng ortasynda boldym. Búlar (Torghay jәne Oral oblystary) kenes gazetterining mәlimetterine qaraghanda, jәne óz kózimmen kórgenimdi aitsam (men qazaqtardyng eng shalghay qonystaryna deyin bardym), sol jylghy jazda shóp bitik shyqqan edi. Pishen molynan dayyndaldy.

Qazaqtar bir ghana nәrseden qoryqty: 1917-1918 jyldardyng qysynda “tәjiriybe” boyynsha jergilikti bolishevikterding maldy Qyzyl armiyanyng paydasyna alu pighyly jәne aqtóbelik Skulkin deytin uezdik halyq komissary siyaqty zansyz tartyp alu niyeti eldi qatty alandatuda… ”. Demek, әlgi “Novyy miyr” jurnalyndaghy keltirilgen dәiekting shyndyqqa mýldem janaspaytyn qisynsyzdyghy angharylady. Sayasy kýresting qazanynda qaynaghan Mústafa Shoqayúly dos pen dúshpanyn sóz lәminen ajyratatyn súnghylalyghy tәnti etedi.

“Men bolishevik Safarovtyng aighaqtaryna sýienemin, – deydi Mústafa Shoqayúly. – Ol – VSIYK-ting Týrkistan isteri jónindegi arnauly komissiyasynyng mýshesi. Safarov bylay dep jazady (“Pravda”, №133, 20-mausym, 1920 jyl): “Búl jerde sosialistik dekretter” qabyldanghanymen (búl húq barlyq atqaru komiytetterine berilgendi) olar sóz jýzinde qalghan, al is jýzinde “nasionalizasiyalau”, “konfiskeleu” degen syltaumen jer-jerde maldy halyqtan zorlyqpen tartyp alu oryn alghan. “Perovskide (Syrdariya oblysy) patsha jendeti Gerjot degen biylik etude. Ol tútas bir halyqty – qazaqtardy qyrghyngha úshyratty. Sonyng kesirinen bir millionday qazaq ashtan óldi”, – deydi odan әri Safarov…”. Bolishevik Safarovtyng jazghanyna qaraghanda, bir ghana Syrdariya oblysynda 1920 jyly million qazaq ashtan óldi. Búl degeniniz bes jylgha sozylghan ekinshi dýniyejýzilik soghysta opat bolghan qazaqtardan eki ese kóp. Demek, tek qana Syrdariyadaghy asharshylyqtan bir-aq jylda qaza tapqandar sany osynday bolsa, sol tústaghy qalghan jeti guberniya bir uezdegi qazaqtyng shyghynyn kózge elestetuding ózi jantýrshigerlik oqigha. Sonda ekinshi dýniyejýzilik soghystaghy mert bolghandardan kenestik ashtyqtyng bizge tiygizgen zaualy jýzdegen ese zor eken. Osy milliondaghan qazaqtyng kóz jasyn bir jerge jinasa kәdimgidey ashy kól payda bolar edi. Qazaqty milliondap jalmaghan sayasy tapsyrys Qúdaydan da qoryqpady. Maly joghalsa izdeu salatyn qazaqtyng qisapsyz shashylghan mәiiti kómusiz, súrauy joq, jabuly qazan jabuly kýiinde úzaq uaqyt qala berdi.

Mústafanyng Ahmet turaly pikirining kirshiksiz tazalyghy, qospasyz móldirligi sonday – elden jyraqta, jat jerde jýrse de, aldaghy taghdyry ne bolaryn sezse de, adamgershilik ar-újdanyna qylau týspeytin aq-adal ekendikterine mәngi sengen, osy kisilik qasiyeti – olardyng biyik parasatynyn, danalyq jaratylysynyn, kóregen kósemdigining aighaghy. Oghan Mústafanyng “Ol [A. Baytúrsynúly – A.Mek.] qanday lageridi jaqtasa da, bizder qazaq ziyalylary, onyng kózqarastarynyng móldir ekenine kýmәn keltirmeymiz”, – dep alystaghy Europada jýrip shyn jýrekten aq jarma syryn aqtaryp saluy kuә. Kenestik iydeologiyanyng aqiqatty búrmalaugha sheber, daghdyly mashyghyna búrynnan qanyq Mústafa qoryta kele: “Al qazir “Novyy miyr” jurnalynda jariyalanyp otyrghan “Qazaq jerindegi asharshylyq” degen maqalanyng avtory – shynayy Ahmet Baytúrsynúly emes. Onyng maqalasyn kenestik senzuranyng 99 prosentke ózgertip jibergeni angharylyp túr, óitkeni Ahmet Baytúrsynúly eshqashan aitqan faktilerge qarama-qayshy kelmeydi”, – dep týiindeydi. Anyzgha ainalghan Mústafanyng ishki intuisiyasy, tereng bilimpazdyghy, kókirek kózi – Ahannyng shygharmashylyq qoltanbasyn jaulary teris ainaldyryp basqanmen onyng ainytpay tanityndyghyn jәne til úshyna oralghan pikirin sabaqtap qaghazgha týsirui qanday ghaniybet. Kýlli tórýk júrtyn qúshaghyna syighyzghan darhan, naghyz otanshyl, erjýrek kemengerding osy payymdaularynan sol sәttegi ishki jan dýniyesindegi sapyrylysqan sezim aghymdary men qiyalyndaghy qym-quyt oi-armandaryn anghartatyn iri túlghasy, kýreskerlik kesek bitim-bolmysyn keskindeytin beynesi somdalyp túr.

Últyn aman saqtaudyng jolyn izdep, basyn taugha da, tasqa da úryp alasúrghan Ahmet Baytúrsynúly bir jylday mýshe bolghan kommunistik partiyadan әbden týnildi. Ol milliondaghan beykýnә jannyng qanyn jýktegen kommunistik partiya qatarynan 1921 jyly óz erkimen shyghyp, baspasóz betinde jariya etti. Ahmet Baytúrsynúly kenestik әkimshilik-biylik jýiesining Qazaq elindegi jýrgizgen kez kelgen әdiletsizdigin der kezinde әshkerelep, dúrys sheshimin tabudyng jolyn kórsetuden tanghan joq. It jyly mamyr aiynyng ayaq sheninde Orynbordaghy Oqu komissariaty Halyq aghartushylardyng qúryltayyn ótkizedi. Forumgha elding barlyq týkpirinen 40 shaqty ókil qatysady. Búl mәrtebeli jiyngha Ahannan basqa eki-aq qazaq shaqyrylghan bolyp shyghady. Onyng ózi orysy joq Bókey guberniyasy men guberniya esebindegi Aday uezinen eken. Úyattan jerge kirerdey qyzarghan Ahang iyisi qazaqtyng namysyn qamshylap, sybaghasyn qoldan bergen jigersizdigin aiyptap maqala jazady.

“Biylep әdettenip qalghan ýlken auyldyng balalary, ózgeris bolghan eken dep, qalay birden ózgere qoysyn? Oqu bólimine bastyghy bolsa da, óz qolynda bolghanyn tәuir kórip, qazaqqa qiya almaghan kórinedi. Bastyq bolyp ýirengen әdet qanday kýshti bolsa, baghynyp ýirengen әdet sonday kýshti. Orys qazaqqa bastyqtyq qylsa, basyp kóktep, basynyp, hәkimshiligin jýrgizedi. Ol oryp jatsyn, qyryp jatsyn – birde ersi kórinbeydi. Bәri daghdyly, qalypty nәrse bolyp kórinedi. Qazaq moyynsúnyp bas iyip, qúldyq degennen basqany bilmeydi. Qazaq orysqa bastyqtyq qylsa, tipti ýilespey, kelispey túrady. Baylap qoyghan qasqyrdyng qasyna әkelgende qabaghy jasyp, ensesi týsip, qúiryghyn qysyp, ýreyi úshyp túrghan it siyaqty bolyp kórinedi. Qimyldaghan amalynyng bәrinde de bata almaghandyq, qaymyqqandyq, jasqanshaq bolyp qalghandyq bilinip túrady. Ony orys joldastar jaqsy biledi. Sondyqtan orysy bar gubernalarda “qazaq bastyqtyq qylyp isti jóndep apara almaydy” dep әkimshilik bitkendi óz qoldarynda ústaugha tyrysady. Orysy bar gubernalardan kileng orys joldastar, orysy joq gubernalardan ghana qazaqtar siyezge keluining mәnisi osy”, – dep “ruhany kósem” (M. Áuezov) últ qorghanyshynyng bek senimdi qúraly oqu-aghartu salasyndaghy basqaru tizginin uystan shygharmay, azamattyq sergektik pen aiyryqsha ótkirlikti talap etti. “Auru qalsa da әdet qalmaydy” degen Qazaq Elining tәuelsizdik alghanyna on segiz jylgha ayaq bassa da әli konstitusiyalyq memlekettik tili saltanat qúra almauy qúzyrly biylik basyndaghylardyng eski ýirengen daghdysy men orystyng mysy basqan ýreyshildigi isting ongha basuyna qúlyqsyz bop túr. Endeshe, Ahannyng zildi oilary dәl býgingi kýni de ózektiligin әli joyghan joq. Onyn: “… qazaq joldastardyng aqty-qarany aiyryp bilmegendigin, ong qolymen sol qolyn tanyp jetpegendigin kórsetedi; daqpyrtqa erip, dalaqtap shaba beruge ghana jaraytyndyghyn bildiredi. Áytpese, orys joldastar orynsyz jerde úlyq bolugha úyalsa kerek edi, qazaq joldastar jylqygha siyrdy qalay qosaqtaymyz dep oilansa kerek edi.

… Múny istemey, qazaqty qalyng qaragha qosyp jiberip, qarasyna mәz bolyp, arasyna kelgende qazaqqa istelgen isti taba almay otyrsaq, qazaq sybaghasyna orysty oqytyp, ózimiz týk bilmey qalatynymyz sheksiz. Osy kýimen bara bersek, qazaq oqu oqyp, bilim ala almay, orys oqyp oza beru bolady. Qazaq qúr qarasyna ere beru bolady. Onday ere beruding aqyry ne bolatyny maghlúm”, – deui naq tarihy shyndyqqa ainaldy. Kәzirgi qazaqtyng ghylymy shygharmashylyq ziyatkerlik kýshi egizding synarynday orystyng kóshirmesi ekenin nesine jasyramyz. Yaghny ómirimizge engen naryqtyq ekonomikalyq qatynasqa sәikes qazaqtyng miyn últtyq mýdde túrghysynan qayta qúrugha ghylymiy-tehnologiyalyq jetistikti tiyimdi paydalanghan jón. Demek, elimizding jana túrpatty últtyq memleket retinde janghyruy men týleuine, ghalamdastyru dәuirinde bәsekege qabilettiligine ghylym-bilim salasynda atqarylar is alda shash etekten.

Qyz Jibekting kóshindey sәn-saltanatymyzdyng shyrqyn búzyp, el-júrttyng aldyndaghy malyn, qolyndaghy baryn tәrkilep, attan týsirgen, qarsylyq bildirgenin ayamay, taban astynda sotsyz, ýkimsiz atyp tastaghan kenestik biylikting qaharly jazasynan tentiregen auyl-aymaq kóterile kóship, minerge kóligi, isherge asy joqtar jayau-jalpylap basy aughan jaqqa jan saughalady. Qyzyl sózden quyrdaq quyryp, sorpa qaynatqan kenestik alayaqtargha senip qalghan anghal jandardy ashtyq bunap tityqtatqan, әbden taryqqan, isinip-kebinip, әlsizdik mendegen, kýnirengen azaly ýnin tas kereng ókimet estigisi týgil elegisi de kelmedi. Ýndister: “Ár adamda Qúdaydyng beynesi bar”, – deydi. Beykýnә jandargha zәbir jasap, tiriley kózin joydy úiymdastyrghan meymanasy asyp-tasqandardyng jazasyn Qúday beredi. Jamanat habar el ishinde jata ma? Merzimdi baspasóz betinde qazaqtyng ashtan óluin resmy sayasat “tabighattyng qolaysyz qúbylystarynyng kesapaty” dep aqiqatty búrmalaugha tyrysty. “Júrt jútaghanda, sen sharpyl” degen ata-baba ósiyetin oryndaugha alashtyng arystary jan-tәnin saldy. Eger olardyng jazghandary saqtalmaghanda, toz-tozy shyqqan, shilding qiynday shashylghan milliondaghan qazaqtyng qayghyly taghdyryn, qan qaqsatyp, jer qaptyrghan sayasattyng solaqaylyghyn biler me edik!? Búl tarihtyng ashy sabaghy býgingi tәuelsizdikke jetuding qanshalyqty auyr bolghanyn bezbendeuge jәne búl qasiretting endi qaytalanbauy ýshin údayy eske salyp túrudyng qoghamdyq oi-sanany sauyqtyrudaghy manyzy erekshe.

“Gazet jýzinde jalpy Qazaqstanda ashtyq bar, Qazaqstan qazaqtary qyrylyp jatyr degen sózden basqa osy kýnge sheyin ashtyqtyng mólsheri sanmen kórsetilgen emes. Sonyng ýshin az da bolsa, halyq aldyna Qazaqstandaghy ashtyq[ty] sanmenen bayandap ótudi maqúl kórdim, – deydi Múhamedjan Tynyshbayúly. – Qazaqstanda shoyyn joldyng joqtyghy soghystan keyin halyq arasynda poshta qatynasynyng da ýzilui әrkimge mәlim. Áli neghúrlym qatynas kem bolsa, soghúrlym ol halyq turaly maghlúmat ta az bolmaq. Sondyqtan mening sanmen kórsetetin maghlúmattarymda birinshi uaqyty ótken, ekinshi osy kýni eskirgen. [Oqiy]gha eski hәm kóp jeri dúrys emes deuge bolady. Sonda da mýlde joqtan bar jaqsy degen oimen jazyp otyrmyn”, – dep bayandaydy ol. Onyng biylik jýiesindegi ashtyq jaylaghan ólkeden jiberilgen jedel aqpardyng resmy qorytyndy deregine sýiengendigi bayqalady. Múhamedjannyng ózi eskertkendey búl auqymdy әleumettik keselding geografiyalyq aumaqtyq shenber ayasy men sandyq shamasyn bilmey, oghan jasalatyn tiyisti sharalardyng baghyt-baghdaryn anyqtau qiyngha soghady. Degenmen Orynbor, Qostanay, Aqtóbe, Oral, Bókey gubernalary men Aday uezinen alynghan birneshe ese kemitilgen ashtyqtyng resmy dereginen shyndyqty tap basqan Múhamedjannyng topshylaghan pikiri nazar audartady: “…kórektik kómek jalpy ashtardyng jýzden býtin eki ondyq (9,2%) bólimine ghana jetisken bolyp tabylady. Búl bolyp jatqan kómekter qay halyqtyng arasynda bolyp jatyr degen súraugha jauap bermekshi bolsaq, kómek qalagha, shoyyn jolgha jaqyn arasynda ghana bolyp jatyr deymiz. Qazaq halqynyng qaladan, shoyyn joldan alystyghy aitpay-aq mәlim. Olay bolsa, ashyqqandardyng jartysynday (Anyq esep joq, mólsher – avtordyng eskertpesi.) qazaq arasynda eshbir kómek bolmaghany ózinen ózi ap-ayqyn…”. Tynyshbayúlyna sýiensek, ýkimetting azyn-aulaq kómegi temir joldyng boyyndaghy qalaly mekenderge jetkizilgen, yaghny jiberilgen azyq-týlikting qyzyghyn tek basqa últtyng ókilderi kórgen.

Ashtyqtyqqa úryndyrghan, qazaqtyng dәrmensizdigine mәjbýr etken sayasiy-әleumettik qúbylystyng sebebin, Halel Dosmúhamedúly tarihy týp-tamyrynan qozghap, qoghamdyq sananyng damu ýderisin kinoshejiredey beynelep ótedi.

“1723-inshi jyly qazaq qalmaqpen soghysty. Jenilip qaldy. Adam kóp qyryldy, el shabyldy. Qatyn-bala shulady. Qonysyn tastap el bosty. Aqtaban shúbyryndy boldy. O zamanda qazaq tegis kóshpeli edi. Auuy onay edi. Býtin el tegisinen әsker edi. Bosqan el kórshilerin yghystyryp qonys tapty. Eshkimnen jәrdem súramady, eshkim jәrdem bermedi. El óz kýshimen, óz enbegimen juygh arada-aq jetisip ketti.

Árbir zor oqighanyng sonynan zor saldary bolashaq. Aqtaban shúbyryndynyng saldary bóten júrtqa baghynu boldy. Jatqa baghynudyng tolghaghy tym úzaq sozyldy. El amalsyzdan erkinen aiyryldy. Jel jaqty kýzetu qoldan ketti. El tynyshaydy. Qorasy myqty qoyday boldy. Kýzetshi kýshti boldy. Jaraqtyng keregi joq boldy. Temirqazyq jastanu, bes-alty malta asy qylu qaldy. Sýiek egildi, jýrek bosady, jiger qúm boldy. Jaraq ústaushylar joyyldy. Kýzetshige senip el úiqygha salyndy. Mayly tamaq, ashshy qymyz, mamyq tósek kónildi bóldi, kýzetshining әldii úiqygha sep boldy. Jauynger halyq qúl boldy. Qazaqtyng basyna “rahat” dәuiri tudy…”.

Búl últynyng mandayyna jazghan taghdyry osylay bolghanyn, tarihtyng qalauyn ózgertuge Halekenning qauqary joq qayransyzdyghyna nalyghan ishtegi sher-shermendi tarqatqan tolghanysy. Kósemsózding kósemi últtyng ghasyrlargha sozylghan kýres jolynyng dialektikalyq damu sipatynyng tújyrymdy qisynyn ashy ishektey shúbatpay eki auyz sózben týigen.

“Týrkistannyng jylany Arqagha meshinde keldi. Qoy jyly en dalagha simaghan qara qúrymday kóp mal bir qys da joq boldy. It jedi, qús jedi, kim bolsa, sol jedi. Qazaq jútady, ashyqty.

Meshin ótip tauyq keldi, eki qanatyn jayyp keldi. Adam mal bolyp dalagha jayyldy, atshonqay men kósik jedi, tyshqan aulap, mysyq jedi. Jýrerge jol tappady, barargha jer tappady. Teris tondylar kýzetshi boldy. Alysqa sóz jetpedi, jaqyngha qol jetpedi.

Qaltaman-qarylar el shapty, azamatty qyrdy. Kýzetshiler sóileudi bildi, el jylaudy bildi. Óshtip bir kinә qazaqdan tauyq óshin aldy.

Tauyq ketti, it keldi. Shóp tausyldy, tyshqan bitti, et qúrydy. Atasy balasyn, anasy qyzyn jey bastady. El qyryldy. Jýrerge jol joq, barargha jer joq. Kelgen taghy jәrdem joq. Bú qiynshylyqtyng týbining nege sogharyn aitalmaymyz. Ashtyqtyng toqtyghy, qayghynyng quanyshy bolady degen. Bes jyldan bergi qazaq-qyrghyzdyng basyna týsken zor oqighalar bos ótpese kerek. Búnyng saldary aldymyzda biliner. Búnday qiynshylyqty qazaq-qyrghyz júrty Aqtaban shúbyryndydan beri kórgen joq. Bir-aq kәzirgi Sary-arqadaghy әngime shúbyryndy bolmay, tek súlama bolyp túr.

Súlaghan elge itti shygharyp salu qiyn bolyp túr. It ketse donyz ben tyshqan túr. Búlardyng qalay bolaryn súrap kelgen kisi joq.

Qúlaghandy kóteru adamshylyqtyng belgisi!

Súlaghandy kóteru aghayynshylyqtyng belgisi!

Qarny toq aghayyn, ashyqqan tumana qarasar kýning osy kýn!”, – dep Halekeng qabyrghasy sógile, aza boyy qaza bop, kópshilik qauymnyng kónilin demedi. Onyng jýike tamyryndy qozghaytyn tebirenisi soqyr kózden jas shyghararday әser etti. Qinalghan el-júrtynyng jany alqymgha tirelgen arpalys azabyn kórip onyng degbiri qashty. Telegraf habarynday qysqa da núsqa Halekeng tilinen últ qauipsizdigi shúghyl sheshim men әreketke kóshudi talap etken әmirdey azamattyq jauapkershilik jýktep túr. Qasiretting sebebi men saldary úly túlghanyng jan kýizelisindegi óksik qysqan ar-újdan buyrqanysy sholaq qayyrylghan әrbir sóilemning astarynan sezilip túr. Bayandau tәsili eki, ýsh, tórt-aq sózden túratyn sintaksistik konstruksiya – el basyna kýn tughan syn saghatta tili men jaghyna sýiengen dilmarsynudan, ashtyqty jenuge bar kýshti júmyldyrugha júmsaghan azamattyq ruh quaty esiledi.

Reseyde biylikke qoly jetisimen qyzyl kommunister qazaqty otarlaudyng strategiyalyq qúpiya jobasyn jasady. Eng әueli qazaqty sonynan eritken sayasiy-ruhany jetekshi intellektualdyq kýshining yqpalyn әlsiretip, olardyng últ aldyndaghy abyroyy men bedelin týsiru maqsatynda ómirding barlyq salasynda keshendi qarsy әreketter jýrgizu, alashtyng pәrmendi túlghalaryna aqparattyq soghys ashu kózdeldi. Arbanyng aldynghy donghalaghy qalay jýrse, songhy donghalaq solay jýredi. Sondyqtan alashtyng bas adamdary salghan sara joldy óskeleng úrpaqtyng mýldem jadynan óshiru maqsatyndaghy iydeologiyalyq ústanymdy әkimshilik-biylik jýiesi oryndaugha bar kýshin saldy.
KSRO-nyng jogharghy basshylyghy jәne Sayasy Buro mýsheleri qoghamdy kenestik iydeologiyagha kózsiz senetin sanany qalyptastyru “úly qúrbandyqsyz” әste bolmaydy dep aqtaldy. Búl rette jogharydan basqarylghan erekshe núsqau boyynsha jergilikti әkimshilik-biylik pen atqarushy organdar búqara halyqqa terrorlyq qysym jasaudyng barlyq sharalaryn qoldanyp, zorlyq-zombylyqtyn, jazalaudyng ne týrine erik berdi. Sóitip, beykýna el-júrttyng qolyndaghy bar dýniye-mýlkin, azyn-aulaq dәn-daqyly men jan baqqan malyn shyryldatyp tartyp alyp, arytyp, jútatyp, ólgeni ólip, tiri qalghanyna ýrey men qorqynyshty biyletip, aq degeni – alghys, qara degeni – qarghys kenes ókimetining talaptaryn sózsiz oryndaudy talap etti. Qoghamdyq ómirdegi bolmystyng betin býrkemeleu, jalghan aqparat taratu – ghylymy teris payymdau jasaugha, zertteushilik qabiletti, tabighy talanttardy aqiqat joldan taydyryp, jetpis jyldan astam úrpaqty shatastyrugha mәjbýrledi. Alayda “almas kezdik qap týbinde jatpasy” ayan. Kýnderding kýninde shyndyq almas kezdiktey jarq etip, jaryp shygharyna shýbә joq. Auruyn jasyrghan óledi. Qangha malshynghan qyzyl imperiyanyng “qylmysyn jasyryp, jalghan mifti” sayasatqa ainaldyrghan ústanymy aqyry týbine jetip, jalp ete týsti.

Qazaqtyng talantty jastaryna sapaly bilim berudi jeleu etip, ilki әzirde Mәskeude oqularyna jaghday jasaudyng maqsaty kenestik qúrylystyng iydeologiyalyq mýddesin qorghaugha jergilikti últ ókilderinen kәsiby mamandar dayarlau men iske tartu edi. Mәskeude bilim alghan Ghabbas Toghjanúly, Iliyas Qabylúly, [...], t.b. jastar qazaq elin “kenestendiru sayasatyna” jan-tәnimen ýles qosyp, alash ziyalylaryn, últ basyna tóngen qiyn-qystau aumaly-tókpeli, alasapyran zamanda ómirin qúrban etken aq-adal perzentterin Aydyn, Kýnning amanynda kir jaghyp, qaralap, opasyzdyq pen satqyndyq jasap, ary men qany tógilgen qasiretke úryndyrdy. Qansha jerden janylmaytyn jaq, sýrinbeytin túyaq joq dep әlgilerding qylmysyn aqtaghanmen qazaqtyng tarihy tanymynda juylmaytyn dyq qalyp qoydy. Qazaqtyng oilau jýiesin, últtyq qadir-qasiyetin, etnikalyq erekshelik belgilerin joigha baryn salghan iydeologiyalyq ústanym qaytkende de kóshpeli eldi dәstýrli tirshilik ýrdisinen janyltyp, imperiyanyng aitqanymen jýru, aidaghanyna kónuge mәjbýrleudi kýshpen istedi. Osy sayasatty Qazaqstanda jýzege asyrugha ótken ghasyrdyng 20-jyldary Mәskeude bilim alghan “qazaq oqyghandary” qoljaulyq boldy. “Ishten shyqqan jau jaman”. Qazaqty qúrtqan óz ishinen shyqqan satqyndar. Búl qazaqtyng ekijýzdi, jaltaq, kórip túrghanyn aitugha jasqanatyn sanasynyng qalyptasuyna mәjbýr etti. Bir ret últyna opasyzdyq jasaghan jan kez kelgen qiyn-qystau sәtte satqyndyqqa psihologiyalyq-moralidyq jaghynan beyim túrady. Óitkeni “úrynyng arty quys”, últyna opasyzdyq, satqyndyq jasaghan “ziyalylardy” kenestik sayasat әrqashan marapattap, biyik mansapqa jetkizip, qyzyl imperiyanyng degenin istetuding iydeologiyalyq senimdi qúralyna ainaldyrdy. Eger aitqangha kónbese tiyisti mekemeler onyng “kýnәsin” jipke tizgendey el aldynda әshkerelep, qúrta salu týk te emes edi. Sondyqtan últynyng mýddesine qarsy әreket etken ondaylar kenes dәuirinde jalghandy jalpaghynan basyp ótti. Búghan bizding ótken tarihy tәjiriybemizde mysaldar jeterlik. Al keybir iri isterge tapsyrys boyynsha teris kuәlik bergenderding artynda iz qalmas ýshin tiyisti oryndar olardyng kózin qúrtyp otyrghan.

1922-24 jyldary kәsip iygerip, mamandyq alu maqsatymen Almaniyada (Germaniyada) oquda bolyp qaytqan Gh. Birimjanúly, A. Múnaytpasúly, Qazybekúly, Biytileuúly syndy azamattardyng ýstinen “shet elge qyzmet etken jansyz” retinde qughyn-sýrginge úshyrady. Mәskeude bilim alghandardan búlardyng ereksheligi bar aqyl-oyymen últynyng kәdesine jaraugha talaptanghandyghy ýshin jazalandy.

Amanqos MEKTEP-TEGI, әl-Faraby atyndaghy QazÚU-ning dosenti, filologiya ghylymynyng kandidaty

«Ana tili» gazeti 5 mausym 2009 jyl

Abai.kz

39 pikir

Ýzdik materialdar

Áne, kórding be?

Orys patriotizmi jәne yahta

Esbol Ýsenúly 1488
Qazaqtyng tili

Qazaqtyng tili ólmesin desek...

Kamshat Tasbolatova 1568
Soghysta jýrgen súlular

Maydandaghy Ukraina arulary: Margarita Rivchachenko

Ayjan Temirhan 1733