Dýisenbi, 30 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 130865. Jazylghandar — 116187. Qaytys bolghandar — 1990
Din 2335 5 pikir 13 Sәuir, 2017 saghat 10:30

Meni moldalardyng bergen pәtuasy ýreylendirip jýr

«Bir músylmandy óltirgen adam, kýlli músylmandy óltirgen adam, kýlli músylmandy óltirgenmen birdey» degen ayat «ol – músylman, kýlli ruhtardy namazgha túrghyzatyn edi» degen sóz.

Songhy kezde BAQ betterinde ghylym men ozyq tәjrebiyening damuyna oray adam aghzasyn auystyrugha baylanysty әngime kóbirek óris alyp ketti. Týimedeydi týiedey etip kórsetip, eki qolymen adal júmys istep nan tabu ornyna aghzasyn satyp kýn kóretinderdi qaharman etip  dәripteushiler shyqty.  «Donyr bolu – izgi is» dep diny pәtua  berushiler de shyqty.  Búl – osy júmysty kәsipke ainaldyra bastaghan dәrigerler men sony býgingi tanda ózi bekitken zandarymen maqúldap otyrghan ýkimet ýshin qajet te sharua shyghar, qashan da oqshau oqigha izdeytin keybir jenil baspasózderge taptyrmas taqyryp ta boluy mýmkin. Din – bizding bilimimiz de, ghylymymyz da, ozyq tәjiriybemiz de Qúransyz damysa – ol ghylymgha da, bilimge de jatpaytynyn aitady.

Meni, osylardan da búryn meshit imamdary bolyp jýrgen sauatsyz moldalardyng BAQ-tardyng ótinishi boyynsha  bergen pәtualary ýreylendirip jýr. Adam aghzasy – Allanyng adamgha bergen amanaty. Din – amanatqa qiyanat jasaghandy esh uaqytta maqúldamaydy. Onyng jazasy auyr. Ahiyrette sening sol Alladan berilgen amanat-aghza mýshelering Jaratushynnyng aldynda  aldymen ózine kuәlik etetini Qúranda jazylghan. Adamnyng topyraqtan jaralghan denesi joyylmaydy, ydyraydy, ahiyrette qalpyna keledi. Adamnyng ólgeni –sóilemning arasyndaghy ýtir siyaqty tynys aluy, kelesi Jannattaghy mәngilik ómirge bet búruy. Molda osyny aituy kerek qoy. Al jalghan pәtuashyl myna imamdar turaly  Qúrannyng myna ayaty jauap aitady. «Olardyng ishinde Kitapty bilmeytin nadandary da bar. Olar tek basshylardyng aitqanyn istep, bos qiyalmen kýpirlikte ghana jýredi». («Baqara» sýresi,78 ayat). Qúrandy úqpay pәtua aitu qashan da dinge óz ziyanyn tiygizedi.

Sauaty tayaz osy moldalardyng kósemsip pәtua aituy meni osy eskertudi jazugha iytermeldep otyr. Olar BAQ-taghy maqalalarynda birinen biri kóshirip alghanday; «Qúran Kәrimning «Mәida sýresining 32 ayatynda «Kimde kim adamdy ólimnen qútqarsa, barlyq adamdardy tiriltkenmen ten» dep adamdargha ómir syilaudyng sauaby kóp ekendigin ósiyet etken» deydi de óz pәtuasyn aityp, aghza auystyrushylardy maqúldap shygha keledi. Osy dúrys pa?..

Búghan imany jauap beru ýshin  imamdar mysal etken «Mayda» sýresining keltirilgen ayatyn aldymen týgel oqylyq. «Osynyng saldarynan Israyl úrpaqtaryna; «Búryn adam óltirmegen nemese jer betinde búzaqylyq jasamaghan adamdy óltirgen kisining kýnәsi barlyq adam balasyn óltirgenmen teng bolady. Kim ony tiriltse nemese ólimnen qútqarsa, barlyq adamdy tiriltkenmen teng bolady» dep ýkim shyghardyq. Rasynda olargha elshilerimiz dәlelderimen keldi. Biraq sodan keyin de olardyng kópshiligi jer betinde shekten shyghushylardan boldy. Osynda aghza beru, ne auystyru turaly bir auyz sóz bar ma?  Múnda aghza auystyru turaly emes, namazhan men namaz turaly din ýkimi aitylyp túrghanyn moldalardyng ózderi úghyp otyr ma? Sonda moldalardyng osy jansaq pәtuasyna kim toqtau aitady?

Áriyne, bolsa ghúlamalar aituy kerek. Ghúlamalar degen kim? Ghúlamalar – Allanyng bar ekendigin әbden múghjizalar men dәlelder arqyly tereng úghynyp, soghan oiyn jýgirtip, sol jolda jýruimen, Allanyng bar ekenin dәledegen jandar. Ghúlamalar – әuliyeler!

Múnday ghúlamalar әzirge bizding elimizde, tipti respublika músylmandary diny basqarma janynda qúrylghan Ghúlamalar alqasy qúramynda da bayqalmaydy. Bar bolsa osy bir  jansaq pәtua aitushylargha toqtau salar uaqyt boldy ghoy. Joq bolghan song – ýnsiz.

Baqtybay Aynabekov

Abai.kz

 

 

5 pikir