Dýisenbi, 20 Mamyr 2024
Ádebiyet 23666 9 pikir 2 Aqpan, 2015 saghat 11:02

Múhtar MAGhAUIYN. JARMAQ

(Roman)

Búl oiqy-shoyqy, shimay-shytyryq jazbalar kópshilik júrt ýshin eleusiz, bәlkim mýlde belgisiz qalamger, shyn mәninde búrynghy-songhy alash ruhaniyatyndaghy eng alyp túlghalardyng biri Iman Qazaqbaydyng arhiyvinen tabyldy. Marqúmmen ejettes dos bolmasaq ta, ara-kidik telefondasyp túratynymyz bar edi, azaly topyraq ýstinde ókinishke әri rizashylyqqa toly eki-ýsh auyz baqúl sóz aittym, jyl uaghy ótpey, beybaq jesiri de dýnie salyp edi, әke jolynan aulaq balalary mynau almaghayyp zamanda tirshilik qamynda ketipti, ala qaghaz betindegi barlyq múrasyna janashyrlyq tanytqan nemere inisi mening qolyma әrtýrli sypattaghy, tura jarym sandyq qoljazba tapsyrdy. Endi sizden basqa eshkimge keregi joq degen.

Mýmkin, óziniz qabir basynda aitqanday, qúndy shyghar, biraq bilip, baghalap jatqan júrty qane, әri osynshama kóp jazudy kim aqtaryp, kim saraptamaq. Ózining amanaty da osy. Sizge tabysta degen. Jaghdayy kelse, bir zamanda jaryqqa shygharar, qajet kórse, óz keregine paydalana bersin degen. Anyghy sol. Tym qúrsa, jana bir jazuynyzgha shiykizat retinde kәdege asar, jatyrqamay qabyl alynyz, odan songhy súrauy joq degen. Men, әlbette, búl sózge mәn bermedim, biraq ózim sovettik zamandaghy úly jazushy, tәuelsizdik bastauyndaghy eren túlgha dep riyasyz tanyghan әriptesimning barlyq qoljazba múrasy jelge úshyp, joghalmaugha tiyis edi. Ýlken sharualardyng arasynda ermek, seyil esepti azghana uaqyt bólip, bar qaghazyn bayyptap shyqpaq boldym. Az-maz retke kelgen song tiyesili arhivke ótkizbekpin.

Áriyne, jarty teng qaghazdyng basym kópshiligi, tipti týgelge juyghy – Imannyng búrynghy-songhy ýlkendi-kishili shygharmalarynyng әuelgi qoljazba núsqalary eken. Ár kezde, әrqily qaghazgha, әrtýrli qalam, siyamen týsken, alabajaq, qaraqúrym, qym-quyt tanbalar. Jazuy múnday súryqsyz bolar ma, mening ózimning de qoltanbam onyp túrghan joq edi, al Imandiki tipti soraqy: qúmyrsqanyng izinen beter, jәne ondy-soldy, tura tartqan emes, qighash, kóldeneng salghan, bir sóilemge, keyde sóz, tirkeske әldeneshe oralghan, әuelgi mәtin, keyingi týzetuler men qosymshalar asty ýstine shygha ýimelep jypyrlaghan, syzylghan, qaytadan qalpyna kelgen, qysqartylghan, ýstemelengen, әbden shatysqan, meylinshe matasqan shiyrtpaq. Onyng ózi ortasy basyna shyqqan, basy ayaghyna qayyrylghan, bytysqan júmbaq. Jazuy sonshama jaman bolsa da, men siyaqty ekinshi qaytara, tazalay kóshiru әdetinde joq eken. Men ýshinshi mәrtede – mәshinkege anyqtap basarda keyde óz qolymdy ózim tanymay, daghdaryp otyram, aqyry ýlkeytkish linzamen qarap, әreng aiyram ghoy, al Imannyng jazuy teleskoppen qarasang tanylmastay, әiteuir úzyn-yrghasy boyynsha ghana ajyratatyn siyaqty, jәne ózi emes, әieli basady eken, әriyne, ol da tanymaydy, sirә, Imannyng ózi kómekke kelgenimen, baz-bazynda irkile qinalyp, kóbine-kóp janadan tolghanyp, janghyrta býtindep, jerine jetkizip otyrghan siyaqty. Meniki ne azap – әuelde qyzyq ýshin dolbarlap oqyp kórdim, jariyagha shyqqan núsqasyn bilgendikten ghana; aqyry, qolyma qajetti kitabyn alyp otyryp, qay qoljazbanyng qay shygharmagha tiyesili ekenin shamalap tanyghan edim. Sol jobamen aruaq aldyndaghy amanat dep emes, – óz amanatyma, óz sharuama da uaqytym tapshy, – últtyq mәdeniyetting altyn qazanynyng qamy ýshin, IYmekennin, toptay kelgende on tórt tomgha tartqan tolyq jinaghynyng negizgi qoljazba núsqalaryn saralay iriktep, ret-retimen pәpkilep bóldim. Sodan song Ortalyq Memlekettik arhivke sóz salyp edim. Ondaghy bilgir aghayyndar qatty tanyrqaghan. Eleusiz, belgisiz jazushynyng ortaqol shygharmalary kimge kerek. Sizdi syilaymyz, biraq qabyldaugha negiz joq degen. Bәlkim, óz qoljazbanyzdy ótkizersiz… «Menen góri tәuirirek jazushy tauyp alynyzdar,» – dedim qityghyp. «Ol kim?» dep súraghan. «Ol – siz mensinbey otyrghan Iman Qazaqbaydyng últaraghyna jaramaytyn Mýshtar Maqanov!..» – dedim de, әngimeni ýzdim.

Sóitip, Imannyng bar qaghazy mende qaldy. Eshkimge qúny joq, tek maghan ghana kerek eken. Yaghni, dausyz, tolyq, zandy mýlkime ainalghan. Keyin, qol bosaghan bir zamanda zertteu, nemese estelik maqala jazsam paydagha asar dep aldarqatam ghoy ózimdi. Sodan son… qaytadan aqtardym. Týgel emes, songhy, tolymdy, on tórtinshi bumasyn. Men búryn oqyp-bilmegen, biri – kishi-girim romangha juyq, qalghany ortasha kólemdi bes-alty hikayat. Áuelgi shimayymen qosa, keyingi, ras, ýstinen әjeptәuir týzetilgen, әitkenmen tap-taza derlik mәshinke núsqalary da bar. Basqa tomdardan aiyrmasy – kóshirmekten shyqqan ekinshi, ýshinshi danalarymen qosa, negizgi – birinshi danalary. Ádette әuelgi dana, ishpegimen qosa, baspagha ótkiziletin. Kenet… tas tóbemnen Niutonnyng tapqyr almasy qúlaghanday, sanam tars etip ashyldy. Men búryn oqymagham dep túrghan shygharmalardyng bәri de búryn esh jerde jariyalanbaghan, jana dýniyeler ghoy! Jana bolghanda, kýni keshe, osydan azghana búryn ómirden ozghan Imannyng songhy kezende ghana emes, osydan bes, on, bәlkim jiyrma jyl búryn tanbagha týsken, biraq jariyagha jol tappaghan tyng tuyndylary. Tútas bir jinaq. Qayta tirildi degen osy emes pe!..

Joq, tirilmepti. Oilap túrsam, bayaghy jabyq jol sol qalpynda. Búryn josparly irikteu, memlekettik tekseris, sayasy senzura bar edi. Endi… qaltaly qapshyq sheshedi. Kitap shygharu ýshin aqsha tóleuiniz kerek. Qazir qalamger jazghan shygharmasy ýshin almaydy, beredi, yaghny pәlenbay uaqyt boyy tas qoparyp, topyraq qazyp, ýlken be, kishi me, ghimarat salsanyz, sol, qoghamdyq menshikke ótuge tiyis qúrylym, taban aqy, manday terding bodauyna taghy qanshama qarajat júmsauynyz qajet. Júmys jasaghanynyz ýshin aqy beru – eshkim tanyrqamas әdepki oqigha, tabighy zandylyqqa ainalghan. Orta kólemdi kitapqa – ortasha qyzmetkerding eki-ýsh jyldyq jalaqysy. Óz kitaptarymdy әreng saumalap jýrgende, meyli, danyshpan, klassik bolsa da kóldeneng aghayyngha qalay septesersin. Ekinshiden… qaqysyn artyghymen tólep túrsang da, әdepki haltura, ótirik estelik bolsa bir sәri, múnday oraysyz, oqys, ólermen shygharmalardy kim qabyldamaq. At, tonyn tastap, kóilek-dambalsyz túra qashsyn. Jalpaq júrt aldynda abyroydan airylghany eshtene emes, ghúzyrly biylikke jamanatta qalmaq. Jaraydy, aqshasyna qyzyghyp qabyldasyn, tәuekel dep shygharsyn. Biylikke jalghas, qaltasy qalyng alpauyt baspagerge shang júqpaydy eken. Arghy jaghy taghy kýmәn. Erkindik alyp, naryqqa beyimdelgeli kitap ataulydan jerip shyqqan halyq, haq patshagha jaghynudan, aibarly әkimderding qybyn tabu, sasyghan baylardyng kónilin aulaudan basqa tirshilik qamy joq әdeby qauym, nadandyq pen paryqsyzdyq jaylaghan aghymdaghy baspasóz qalay baghalamaq? Áueli «enbekshilerdin» újymdyq narazylyghy, oghan jalghas «ziyalylardyn», berisi – salalyq ministr, arysy – tura respublika preziydentining atyna qaratylghan shaghym aryzy, odan song kýndelikti aqparat betindegi bylghanysh nauqan… Nәtiyjesinde, onsyz da esimi búldyr Iman Qazaqbay qaranghy kórge birjola kómiledi eken. Belgisiz shygharmalardy jaryqqa jetkizu talabynan bas tartugha tura kelgen.

Biraq kónildegi týitkil tarqamaghan. Ozghyn, ózgeshe núsqalardy úmyta almadym. Sodan song oiladym. Men dәp osylay jazsam qayter edi? Meyli, jabyla aryzdansyn, alater bop shapqyndasyn, – qyryq birdene jyl boyghy oibay men attan, pәle men jalagha ýirengen ghaziz bas, nem ketipti, nem ketedi? Tek jazu kerek. Jazayyq, jariyalayyq, odan songhysyn kóterip alamyz. IYә, aitasyn. Jazu… jazu bolghanda, sypyra siltegen joydasyz ótirik emes, tonqanday tependegen jaydaq jauyr da emes. Tipti, kóldeneng kisining ózi sýisiner, suyryla shapqan sýiriktey túlpar da emes. Eshkim minip, týspegen, bas-asau tarpan, jelmen jarysa, qiyadan ótip, qúzgha salghan taghy. Yaghni, ýirenshikti qalyptan tys, alymdy, arda-búla ýlgiler. Kýni-týni oiladyq, alasúra qiyaldadyq. Tap… padyq. Qúryqqa ilingenning bәri shamaly. Anau – qisynsyz, mynau – qiyali. Áne bireu – kóterem, mine bireu – qúr kóbik. Eshkimning týsine kirip, óninde kórmegen ózgeshe sujet oilap tabu mýmkin emestey. Búldyry týgili elesi joq. Sen ýshin. Al Iman tapty ghoy… Dәl sol sәtte managhy Niutonnyng qúrt jep, sabaghynan mezgilsiz ýzilgen kókshil almasy emes, bayaghy ózimizding alqyzyl aport shyqyr etip, biteu, jalpaq tóbeme soqpay, tura ashyq auzyma kelip týsti. Evrika – taptyq! Neshe myng jyl boyghy júmbaq bolsa da, qazir mektep oqushysyna deyin belgili әlemdik tartylys zanynan da onay eken. Op-onay. Men ýshin Iman oilanyp, jasap, qalyptap ketipti ghoy. Biraq óz atyna bekite almady, ghylymda onday jaghdaylar bolghan, kim aldymen qamtysa, ataq soniki. Sonda men bәsire enshime súrausyz, talassyz, birjola berilgen tórt qadaq qoljazbany nege sýrlep otyruym kerek? IYә, shamalap túrsyz, óz atymnan, ózimning jazghanym retinde jariyagha shygharam. Siz oilaghanday, IYmekene obal emes, sauap. Birinshiden, eshqashan jaryqqa jetpeytin, yaghny joq esepti, belgisiz dýniyelerge jana ghúmyr syilaymyn. Al qas qalamger ýshin eng bastysy – ataq, abyroy emes, jazghanynyng júrt aldyna jol tabuy. Ekinshiden, óz basyn arylmas daugha qaldyrar pәle-jaladan arashalap әketem. Ýshinshiden men – aldymen memlekettik baspada, sodan song jastar alimanaghynda, qaytadan baspada, aqyry әdeby juan jurnalda, jinaqtap kelgende, jarty ghúmyr – tura otyz jylgha juyq úzaq uaqyt boyy tejeusiz tóre boldym, Imannyng әuelde eshkim mensinbegen, keyingi júrt jappay ýrikken ghajayyp shygharmalarynyng basym kópshiligi mening qolymnan ótti, qoldadym, qorghadym, eng bir qiyn sәtterinde sýiesin, demesin boldym, bizdiki paryz deseniz de, oniki – qaryz, endi onsyz da dalada qalatyn, makulaturagha ótkizbese de, qoqysta tozatyn bir kitabymen bar boryshynan qútylady. Bәrin jinaqtap qoyghanda, jalghyz-aq dәiek: ótti – bitti, endi oghan bәribir. Yaghni, men ne qylsam da aiyby joq. Jete me? Jetpese, bizding aqtyghymyzgha, adaldyghymyzgha әldenendey kýmәniniz qalsa, bәribir kimning jazghanyn, kimning kóshirgenin aiqynday almaysyz, endeshe, bizding manadan bergi bar lepesimizdi әdepki kórkemdik tәsil dep tanugha tura keledi. Búdan búryn da kitap oqydynyz, bilesiz, Men degenning bәri – men emes, Ol degenning bәri – ol emes. Ol degen – men, Men degen – ol. Jazghan – ózim, jariyalap otyrghan da – ózim. Al kezekti oibay-sýren, aryz-attannyng dýbiri… bizge jetpeydi. Men qazir alys shet el – Ortalyq Europagha qonys audargham. Búl hikayat ta sonda jazylyp, sonda kitapqa shyqqan. Sizge jetip otyrghany – kólenke, kóshirmesi ghana.

Búl hikayat dep jekeshelep otyrghanym – Imannyng túiyq kezde jazghan, bizde dayyn túrghan ospadar shygharmalarynyng әuelgisi ghana. Eng beykýnә, jenili. Ótken, bizding júrt kýni býginge deyin ókire jylap, óksy joqtap jýrgen sovettik tәrtip jýiesine qayshy derlik anau-mynau pәleketten ada. Býgingi egemen tajal, jetesiz jebirlerge de tikeley qatyssyz. Biz sóz basynda bopsalaghanday, shytyrmany, shataghy jәne joq. Onay jazylghan, onay oqylady. Qajyp oqysanyz, jazyghy sizde emes, qalay jylasanyz da qaytyp kelmes sovettik oqu jýiesindegi jalpaq júrtyn eski ertegimen jana zamangha búidalap әkelgen jazushylar qauymynda. Biraq biz, joghary bilimi bolar, bolmas, qarapayym qazaqtyng zerdesine senemiz. Myna bizdi abyroy, ataqqa jetkizgen – anau, tanymy tómen әdebiyetshi, әriptes qauym emes, búzylmaghan talgham, ózindik payym, parasaty bar osy Siz bolatynsyz. Biz, senersiz, senbessiz, aittyq jәne qaytpaymyz – dayyn túrghan beymәlim bir top sony tuyndylar ishindegi eng jenilin, zilsizin tandap aldyq ta, on bes-jiyrma kýn qyzyqtap otyryp, sol qalpynda kóshirip shyqtyq. Endigi kezektegi bar sóz Imangha tiyesili.

Aytpaqshy, hikayatymyzdyng әuelgi, tuma atauy – «Qily taghdyrlar» eken. Odan song «Kólenke», «Synar», «Astar»… Aqyry «Sýlde». Biz eshqaysysyn maqúl tappadyq. Bәri de jón, biraq taqyrypty tolyq qamtymaydy. Sondyqtan óz tarabymyzdan basqasha ataudy jón kórdik. «Jarmaq.» Yaghni, býtinning bólshegi. Ekinshi jarymy. Sóitip, ejelgi tilimizdegi taghy bir zattyq atau qayta tirildi. Eng bastysy – jana shygharmagha óz ýlesimizdi qostyq. Bar ózgeris te sol ghana. Qalghany, taghy da aitayyn, alghashqy jazylghan qalpynda. Tek shygharma atauy men osy bastapqy, týsindirme tarau ghana bizge tiyesili. Uaqyt tauyp, tóziminiz jetip, aqyryna deyin oqyp shyqsanyz, týgelimen bizge tiyesili bolady. Jәne Sizge.

Al, kettik…

 

1

Bar kiltipan, kiltipan emes, pәleket, jay ghana pәleket emes, qayyrylmas baqytsyzdyq, týp negizi búdan tura qyryq jyl búryn sabaq tartqan qos aiyr taghdyr syry, nәtiyjesinde meni býgingi mýshkil hal, sharasyz azapqa jetelegen adam sengisiz oqigha jaryqtyng sónuinen bastaldy. Kәdimgi, týndi týrip, tóniregindi ashyp túrghan әdepki, jasandy jaryq, yaghny ýidegi elektr sham. Men kuhnyada shay iship otyrgham. Týngi úzaq júmys aldyndaghy azghana tynys. Ghylymy jurnalgha ótkizbek, orta ghasyrdaghy Dala tarihyna qatysty kólemdi maqalanyng qorytyndy bóligin tәmamdap, basynan týse týgel bayyptap, birjola dayyn qylugha tiyis edim. Shay ýstinde taghy da tolghanyp, týiingem. Kókjiyegim keneye týskendey. Kólemdi bolsa da, shekteuli maqala – ghúmyr boyy bitire almay kele jatqan ýlken sharuanyng bir bólshegi ghana. Jana bir tariyh. Aldynghynyng núsqasy, keyingining súlbasy bar. Biraq tútastay alghanda, bitip túrghan eshtenesi de joq. Tym aumaqty, airyqsha auqymdy. Tiyanaqty, týbegeyli, mәndi, maghnaly enbekke ainalugha tiyis. Myna, negizi eski bolsa da, túrghysy jana, kólemdi maqala jana zamannyng ghana emes, mening ózimning de janghyryp, qaytadan kýsh aluymnyng bir kórinisi tәrizdi. Qalay aitqanmen de, kónilim tolyp otyr. Ensem kóterilip otyr. Tynysym kenigen, senimim artqan. Búl – ózgeshe kezennin, ónimdi enbekting basy ghana dep bildim. Qaytkende de býgin bitirip, tezinen jaryqqa shygharu kerek… Týiinip, bekinip, «әup» demesem de, «alla» demesem de, sergek kóterilip, ornymnan túra bergende jaryq óshti.

IYә, jaryq sóndi. Oqys eshtenesi de joq. Tәuelsizdikke jettik degen beymaza ýsh-tórt jyl orayyndaghy ýirenshikti jaghday. Shylpara ydyraghan alyp imperiyanyng qay taraptaghy bólshegi bolmasyn, ayaq, qolyn jinay almay jatqan. Neo-balshabekterding bassyzdyghy jәne jappay talapay, búqara júrtty janyshtaghan tarshylyq, defisit pen inflyasiya, adamnyng azuy, moralidyng tozuy… Áyteuir elimiz erkindik alypty-mys dabyradan basqa kónil aldanar eshtene joq. Post-sovettik basqa taraptyng jaghdayy tipti qiyn desedi, biraq búrynghy otandas, qazirgi taghdyrlastyng senen de auyr sory – múndaghy ahualdy eshbir jenildetpeydi. Áytse de, әuelde anyq kórinis bergen, bayaghy zorlyqpen kolhozdasu kezenindegi ghalamat asharshylyq elesi endi birte-birte alystay týskendey. Nannyng qymbattaghany, qanttyng azayghany, sabynnyng tausylghany, qoldaghy qarajattyng kýlge ainalyp, ailyq tabystyng aptalyq tamaghyna jetpeui – ótkinshi kezeng desedi. Al kýn qúrghatpay sónip jatqan jaryq mәselesi – eshtene emes. Jarty saghattan son, tórt-bes saghattan son, úzap ketse, erteng keshke jaghylady. Jana bere qayta óshse taghy da uaqasy joq. Biraq bizding búl jolghy qaranghylyq – búryn bolmaghanday. Jaryqtyng ózining sónui basqasha kórindi. Bilte sham siyaqty jalp etken joq. Elektr shamyna tәn, ýirenshikti jónimen jarq etken de joq. Áldebir tylsym kýsh jalmap, jútqanday, shynyraugha, túnghiyqqa batqanday, dymsyz joghalghan. Birden týpsiz týnek ornady. Tilsiz, sanylausyz, menireu, shoyyn qaranghylyq. Tysta ay tumaghan, aspan búltty siyaqty. Sol qara aspan tómen qúlap, jer betin túmshalap basyp qalghanday. Syrtqa qaraghan tereze ýnireyip kórinse kerek edi, týnekpen astasqan, eshqanday belgi, beder joq. Tym qúrsa keng kósheden arly-berli ótken mashinalar jaryghy andalmaydy. Tereze syrtqy jalpaq dýniyege emes, tura qúrdymgha baghyttalghanday. Al otyrghan ýiinizding esik, qabyrghasy joq, qaranghylyq әlemine toghytylghan. Tónirek týgel tylsym. Ýirenshikti, naqty dýniyening jalghyz belgisi – astyndaghy oryndyq. Jәne aldyndaghy stol bolsa kerek. Men qarmalanyp, kese týbinde qalghan shayymdy ishpek edim. Eshtene ilinbedi. Kese týgili, sol stoldyng jiyegi. Qolymdy algha soza bere, irkildim. Qaranghyda birdenelerdi tónkerip, birdeneni shaghyp alarmyn dep, búdan әri eshqanday talap jasamadym. Boyym týrshikse de, týnekke asylghan óz keypimdi qyzyqtap, azghana bógeldim. Bar tiyanaghym – mana sylq etip, qaytadan otyra ketken jalanash oryndyq edi. Biraq búlaysha, belgisiz, dereksiz qalypta qala beruge bolmady. Oryndyqpen qoshtasugha tura kelgen. Týregeldim. Búl joly jaylap, qorghalaqtap. Sol beti qayyra syipalanyp edim, oryndyghym da әldeqayda jyljyp ketkendey. İzdep kórsem, túnghan tynyshtyq búzylyp, tóniregim týgel býlinetindey. Jәne izdep qajeti de joq eken. Endigi tirek, әdepki әlemmen baylanys – ókshesiz eski kebiske súghylghan eki ayaq qana. Jer basyp túrmyn. Anyq. Qara jer emes, ýstine linoleum tóselgen tas eden.

Qalay otyrghanym esimde. Gazdy pesh, krandy astaushagha qarsy. Yaghni, shyghys betke. Odan berirek, kóldeneng qabyrghada shaghyn ghana, tapaltaq múzdatqysh. Aldymda, aittym, dәl qazir bar-joghy belgisiz, tekshe búryshty, kishkentay as stol. Ong qol – shyghar esik. Mikroaudannyng nebәri segiz sharshy metrlik ýishik-kuhnyasy ghoy. Endi sol kuhnyadan, yaghny ong jaghymdaghy ensiz esikten ótip, ashy ishektey tar, biraq qysqa dәlizben qarsy qabyrghagha deyin jýruim kerek. Sodan song taghy da ongha. Mening júmys kabiynetim. Ózimshe aitqanda. Óitkeni, ýsh qabyrghasy, tórdegi jazu stolynyng eki jaghy, arghy qos búrysh tolghan kitap – jarymy sórede, jarymy jerde. Bergi, kuhnyamen jalghas qabyrghada divan-tósek bar. Yaghni, jatyn bólmemiz de osy. Ári qonaqjay zal. Alpysty alqymdaghanda osynday kәrip jaghdaygha jettik. Nemese, ózgeshe baqytqa. Bir zamanda ýsh bólme ýy bolghan. Jәne ýsh bala. Jәne bir әiel. Qúdaygha tәuba, balalar ósti, ketti. Bala bolghanda, týgel qyz. Oryndaryn tapty, ózderimen ózderi. Áyel de… jónin tapty. Qartayghanda biznesmen shyqpaq. Ázirgi kәsibi – ala qap. Týrkiyagha barady – tobymen ton әkeledi, Qytaygha barady – ten-teng kiyim-keshek, kәkir-shýkir. Alghashqy jyly, ash-aryqtan shyghyp, túrmysymyz әjeptәuir týzelip qalghan. Sodan son… men siyaqty tabysy tapshy aramtamaqty asyrap-saqtau – artyq shyghyn kóringen. Ala qapty jalghyz ózi arqalaudan qajypty. Ghylym Akademiyasyndaghy, ataghy darday, endigi aqshasy búl әkelip jýrgen jalghyz dorbanyng jarty qúnyna tolmas, qadirsiz, qajetsiz, aram qyzmetti tastap, adal saudagha aralasuym kerek. Óz betimmen eshtene jasamaymyn, selbese erip, bir basyn eki eselep, yaghny әr joly jetkizbek tauardyng mólsheri men oraylas paydasyn eki ese ósirip. Men ala týgili, targhyl qap arqalaudy namys kórmeymin, biraq ózim ghylym esiginen syghalaghan otyz bes jyl boyy oigha kelmegen, yaghny barlyq joly jabyq bolghan ejelgi qazaq tarihyna qatysty týbegeyli zertteuge – janalyqty maqala, jan-jaqty monografiyalargha kirisuim qajet edi. Sonydan bastamaymyn, búrynda ýzilgen, toqyraghan, jerine jetpegen enbekterimdi janghyrtyp, terendetip, ayasyn, aumaghyn keneytip, jana bir óriske shygham. Tәuelsizdik keldi, tarih – bostan, sóz – erkin. Álemning kókjiyegi jana ghana ashylghan. Qalay ghana qiyp tastarsyn. «Ily – iliy!» – dedi qatyn. Ne alay, ne bylay shyghasyn. Men alay da, bylay da shyqqam joq, óz ornymda qaldym. Tek túrghyn ýiim ghana auysqan. Ýsh bólmeni aiyrbastap, ekige jardyq: әiel ózine layyq ýlken ýles – eki bólme, maghan osy ayaday, úyaday bir bólme. Áriyne, sәikesinshe, kip-kishkentay kuhnya, tizeng әreng býgiletin tualeti, arqandy yssan, shyntaghyng qabyrghasyna tireletin, astauy әreng syiyp túrghan vannasymen. Kitap ataulyny týgel ózing alasyn, sonda tepe-teng shyghamyz, degen, әdildik jolyn qalaghan qosaghymyz. Shynynda da, zang jýzinde ortaq sharuashylyq, jartysy maghan dep jarmassa qaytetin edim. Eki bólmesimen qosa, ózinen de, sózinen de qútyldym. Tipti jaqsy boldy. Tolyq erkindik, typ-tynysh onashalyq. Bar tabysym bir basyma jetpeytini ras, biraq osy qalada túratyn ýlken qyzym ara-kidik jarym qadaq may, birer asym et degendey, qolynda baryn әkep tastap túrady. Almasang renjiydi, qysyla túryp qabyl kóresin. Qyzdyng janashyrlyghy mol eken, úlym joq dep ishtey qamyghushy edim. Shynynda, osynday azghana kómek bolmasa, qara nan, qara shaymen ashtan qatuym anyq edi. Al әielding kómeginen bas tarttym. Ýnemin óz ýlesine qossyn. Bayysyn. Mýmkin, eludi alqymdaghan shaghynda, ózindey isker, ala qap arqalaugha mashyqqan, layyqty bay tabar. Qayta ainalyp kelip sorymdy qaynatpasa. Áytse de, kelmesine, molynan ketkenine senem. Sonymen, raqat tirshilik keship jatqam. Shamnyng sónui de renishsiz, әdepki jaghday. Tek býgin… az-maz tosyrqap túrghanym bolmasa.

Tosyrqau… nemese, ýreyge jaqyn daghdarys. Ras, jaryq joghalghan sayyn abdyraytyn edim. Qaranghylyqtan qoryqqanym emes. Jasap jatqan júmysyng eriksiz ýziledi. Sharasyz irkilis – bir kýndik bógesin ýstine, ýlken sharuany, qalypty júmys yrghaghyn búzatyn kóldeneng kesel. Aqyry, múnyng da emin tapqanday edim. Jazu stolymda juan maysham túr. Týbinde sirinke. Bayaghyda, bala kezimizde, auylda, kәresin keyde bar, keyde joq, piala sham janbay qalghanda, keshki sabaghymyzdy kez kelgen shúqyr, kishkentay ydysqa, kóbine tónkerilgen synyq kese týbine jasalghan mayshammen oqydyq qoy. Qoldan shiratylghan bilte ornatyp, eritilgen tonmay qúiylghan jabayy shyraghdanmen. Al mynau – onymen salystyrghanda samaladay. Qaytkende de basqa amalyng joq. Keyinbesen, tarynbasang bolghany. Tútatasyng da, babymen kýndelikti júmysqa kirisesin. Elektr sham keler sәtte qaytadan tirilui mýmkin. Nemese birer saghattan son. Jana sala, kóp úzamay, qayta óshui taghy onay. Meyli, janbay-aq qoysyn. Bәribir júmysyng short ýzilmeydi. Sirә, býgin de osy mayshamgha syghyrayatyn siyaqtymyn. Tek… júmys ornyma jetuim kerek. Myna úiyghan qoi qaranghylyqta. Ras, gazdy peshting jaqtauynda sirinke túr. Biraq oghan jetkenshe, syipalap jýrip tapqansha… kabiynetke shyghuym әldeqayda jenil.

Sonymen, ornymnan túrdym. Az ba, kóp pe, amalsyz daghdarystan keyin, qaltighan kýiimde ekpetimdi ongha búrdym. Eki, әlde ýsh qadamnan song kuhnyanyng ensiz, tar esigi. Eki qolymdy eki tarapqa qarmalanyp edim, jaqtau, qabyrgha – eshtene ilinbedi. Taghy birer qadam bastym. Tóniregim týgel quys siyaqty. Ótip ketken boldym. Endi jaylap, tura jýru kerek. Bes, alty qadam. Jeti… segiz qadam jýrdim. Qarsy qabyrghagha tirelmedim. Sirә, qighash ketken tәrizdimin. Endi jýrsem, birdenege soghyluym mýmkin. Onsyz da kórdey qaranghyda kózimdi júmyp, azghana bógeldim de, ongha búryldym. Toqsan gradusqa. Sodan son, baghytymdy birjola týzeu ýshin taghy da azghana – jiyrma, jiyrma bes gradusqa. Endi ózim kabiynet dep ataytyn jatyn, demalys – uniyversal bólmening esigine bolmasa da, qabyrghasyna tireluim kerek. Odan keyin әrli-berli sipalanyp jýrip ishke kirem de, búrynghysha qarmalanyp, jazu stolyma, yaghny týnekti týrip, jaryq dýniyege qayta engizetin shyrpy men shamgha. Bir qolymdy algha, bir qolymdy kóldeneng sozyp, eki attadym. Esik. Ong qolym aldy quys jaqtaugha ilingen. Sol qolymdy jazyp edim, tar esigim ólsheusiz keneyip ketkendey, ekinshi jaqtaugha әreng tiydi. Keng qaqpanyng qaq ortasynda, qúlashymdy kere sozyp, azghana túrdym. Syrly, beymәlim, jat esik. Bәlkim, ar jaghynda… әldebir tarihy romandaghyday shynyrau zyndan. Men shoshyna seskenip, bógelip qaldym. Attasam ba, attamasam ba… Aqyry boyymdy jiyp, ong qanattaghy juan, jalpaq jaqtau, ólsheusiz qalyndap ketken salqyn qabyrghany qúshaqtay sýienip, sol ayaghymdy kóldeneng sozyp, týrtinektep kórdim. Eden tәrizdi. Qisaya jambastap túryp, odan arghy azghana jerdi taghy bayqastadym. Oiyq joq, apan, zyndan joq. Birynghay, tep-tegis. Kәdimgi eden. Tek linoleum tóselgen jylmaghay emes, әlde kilem, әlde týkti palas… Basym ainalghanday, taghy azghana kidirdim. Sodan song ózime ózim kýldim. Sirә, auysa bastaghan shygharmyn. Nemese, jalghyzdyqtan, túrmys talqysynan esengiregen. Týsim emes, ónim. Jana ghana jaryq sóndi. Alaqanday jerde adastym. Endi ózimnin, jatyn deysiz be, kabiynet deysiz be, eki jyldan beri bauyr basqan ýirenshikti, menshikti bólmemning tabaldyryghynda túrmyn. Osylay, tang atqansha túruym kerek pe?.. Bir qolymdy esik jaqtauynan aiyrmaghan qalpy, algha qaray nyq attadym. Ekinshi ayaghymdy jidym. Qolymdy jaqtaudan bosatyp, qalt túrdym. Kýzettegi saldattay. Sodan song demimdi ishime tartyp, jaylap taghy bir attadym. Sol sәtinde jarq etip sham jandy. Men eriksiz qaryghyp, kózimdi kólegeyledim.

2

Jarq etip sham jandy. Men kólegeylep, kózimdi júmdym. Sol sәtinde qúlaghyma danghyr-dúnghyr muzyka, dabyr-dúbyr dauystar jetken. Kózimdi ashyp, qolymdy kótere bere, qaytadan qorghandym. Jaryq – mening bólmemdey, jibinen salbyraghan jalghyz sham emes, sansyz sham – samsaghan jaryq. Aumaghy at shaptyrym derlik keng saraydyng kirberis bosaghasynda túr ekem. Tóbe tolghan әsem órnek, әrqily keyipti, bir emes, qatarlasa jamyraghan әldeneshe shanyraq lustra, hrustali monshaq, úzyndy-qysqaly salpynshaqtargha shaghylysqan altyndy, kýmisti, qyzghyltym, kógildir, aqshanqan núrdan kóz túnady. Tórt qabyrgha – altyn kәsekti, eskilikti, arghy, bergi zaman suretshilerining әrqily tuyndylary. Eden – esikten tórge deyin, týgi tusyrylghan, bólek-bólek emes, birtútas, kók-ala qaly kilem. Osynshama sәndi, keng saraydyng ishi tolghan saltanatty qauym. Birazy tórde – aq dastarqandy dóngelek stoldar basynda. Endi birazy – kóbine jastar, topyrlata biylep jýr. Erekshe jaghdaydaghy ózgeshe bir mereke tәrizdi. Kenet… tórding tóbesinde, biyigirek qúrylghan úzynshaq dastarqan ýstinde, qaq ortada kýlimsirey enselenip otyrghan… eki jaghynda ýsh-tórt kisiden, әiel, erkek, olar da bay men bәibishe – naghyz marghasqalar ekeni andalady… sol ýlkenderding ýlkeni, shyn ortalyq, eng basty adamgha… kózim týsti. Men – mening ózim otyrmyn qaq tórde. Toy iyesi, osynshama júrtqa mol dastarqan jayylghan dumandy, merekeli saltanattyng basty túlghasy – myna men ekem!..

3

Men ózimning odaghay ahualymdy – múndaghy túrysym, andaghy otyrysym – isting mәn-jayyn andap, bayyptap ýlgermedim, qarsy aldymda úzyn boyly, keng iyqty, ýstinde súrghylt, yqsham kiyim, belinde tapansha, qolynda radiotelefony bar, rәzenke tayaq pa, әlde ózgeshe qaru ma, taghy da bir salpynshaqty, suyq jýzdi jas jigit payda boldy. Biyshi, toyshy qauymnan, eng bastysy – tórding tóbesindegi qojayynnan tasalay bergen.

– Siz kimsiz? – degen, ysylday dik etip.

Jauap kýtpedi, meni keudeley ysyryp, janaghy keng qaqpadan ótkerip, dәlizge shyghardy. Dәliz degenim – auyzghy bólme, bólme bolghanda, jogharydaghy aq saraygha jete-qabyl, sәndi, saltanatty, tek toy dastarqany jasalmaghan, ortasy bos, shet qabyrghalargha júmsaq divan, ýlken kreslolar qoyylghan kishi saray eken.

– Siz kimsiz? – dedi kýzet saqshysy sol qatqyl qalpynda. Endi erkinirek. – Qaydan keldiniz, qalay kirip kettiniz?

– Men óz ýiimde… – dedim tútyghyp. – Eshqaydan kelgem joq, óz ýiimde…

Saqshy maghan bayyptap, tanyrqay qarady.

– Aty-jóniniz?.. – degen sodan song sypayyraq әuezben.

– Men… men – Múrat Qazybekov… – dedim.

– Ákenizding aty…

– Beysen. Múrat Beysenúly Qazybekov.

Endi saqshy mýlde abdyrady. Meni qolymen jasqap, qozghalmay túra túrynyz degendey belgi berdi de, eki-ýsh qadam sheginip, qyrynday búrylyp, qolyndaghy rediotelefon arqyly әldekimmen, sirә, bastyghy bolsa kerek, qysqa sóilesti.

Keler mezette biri saqshy kiyimdi, tórtpaq, ekinshisi kostum, galstukti, qozyqaryn, dembelshe – eki jigit jetip kelgen. Ýsheui azghana tildesti. Ýsheui emes, әueli dembelshe – engezer saqshymen. IYә, qimyly erkin, túrysy óktem, bastyq boldy. Maghan qatysty isting mәnin eki qaytara pysyqtap súraghannan son, algha qaray attap, bet-beyneme bajaylay qarady da, jyly jýzben, qol berip amandasty.

– Biz sizdi óz bólmenizge aparyp salayyq. Qay qabat edi?

– Ekinshi qabat, – dedim men eriksizden.

– Ekinshi qabat… Biz sol ekinshi qabatta túrmyz. Múnda… qabyldau bólmesi jәne saltanat sarayy. Mýmkin ýshinshi shyghar? Álde tórtinshi?

– Men qay qabatta túratynymdy jaqsy bilem, – dedim. – Jana, jaryq sóngende adasyp…

– Jaryq sóngen joq, – dedi saqshynyng keyingi, tórtpaghy. – Al siz…

Saqshylardyng әuelgisi, sirә, ortanshy bastyq, maghan tәuirirek kóringen zor jigit qolyn kótere bere, alaqanyn tosyp, kishisin toqtatty. Al ýlkeni… qozyqaryn dembelshe mening iyghymnan qaghyp, jymiyp kýlgen.

– Adasyp kettiniz… Sirә, az-maz syrqattanyp jatqansyz ghoy. Nemese, myna ýlken mereke qúrmetine, eptep…

– Siz mening basymdy auyrtpanyz, – dedim shynymen yza bolyp. – Men ishimdik ataulyny tatyp almaytyn kisimin. Aqyl-esim týzu. Ghúmyry auyryp kórgem joq. Meni kim dep túrsyz?!

– Aghasy, keyimeniz, – dedi ýlken bastyq meni ózimsine qúshaqtap. – Sizge eshqanday kýmәnimiz joq. Áytkenmen, ininizding mereytoyynda… Dos-dúshpan demeyik, qanshama kóldeneng kisi bar…

Qalt bógeldim. Mende birge tughan, tipti, nemere, atalas agha-ini, apa-qaryndas bolghan emes. Jalqy tugham, jalghyz kelem. Osy túrghan boyym. Sonymen qatar… әldebir belgisiz týisik… Myna men, iyә, mening ózim… syrtta emes, ishte, toyly saraydyng qaq tórinde qasqayyp otyrghan siyaqtymyn. Men otyrmyn!

– Ótip jatqan – kimning toyy ekenin bilesinder me? – dedim kenetten, kómeyime ózim de oilamaghan ózgeshe lepes tyghylyp. – Anau – osynday toydyng tórinde saltanat qúryp otyrghan – myna men!

Toy tórinde meyirlenip otyrghan qalpymda, týr-túlghama qaradym, – әlbette óz kózimmen: ýstimde kónetoz kók halat, ayaghymda arty tozghan kiyiz kebis, ózim, – tórdegi tóremen salystyrdym, – týrim aumaghanmen, ónim jýdeu, әri… Joq, toy – meniki! Managhy talap, búiryq esepti qatqyl sózderden song sәl-pәl abdyrap qalghan ýlken bastyqqa tike qaradym:

– Toy – meniki! – dedim. – Baram, otyram, kórem!.. Eger dәl osy qazir maghan ózime layyqty qúrmet jasamay, dalagha sýiremek bolsandar, arty ýlken shataqqa ainalady!

– Onda… – dedi bastyq azghana anyrap baryp, zorlana jymiyp, – tynysh otyrsanyz…

– Otyram, – dedim. – Tynysh otyram. Kóremin, ishemin, jeymin! Solay! Kim dep túrsyndar meni?!

– Jón, – dedi ýlken bastyq. – Tek kiyiminiz…

– Baygha tay minse de jarasady, – dedim, yrjiyp kýlgen keyipte. – Kiyim bizden qalghan. Áytkenmen, ynghaysyz bolar, ýige baryp, kostum kiyip…

– Jaraydy, oghan uaqyt tar, – dedi Ýlken taghy da ózimsine, iyqtan qaghyp. – Sender jýre berinder, – dedi eki saqshygha. – Tek… súq sausaghyn ernine tiygizdi. – Qazir de, keyin de. Al býgin, toydyng aqyryna deyin aqsaqaldy baghyp-qaghu, bar kýtimi senderding moyyndarynda… Endi, aghasy, – dedi sodan song maghan. – Endi toygha ózinizge layyq keyipte, saqaday saylanyp barasyz…  – Meni qoltyqtap aldy. – Tómenge týseyik.

Tómenge әdepki baspaldaqpen emes, men búryn kórmegen, shynyly, tap-taza liftimen týstik. Jarqyraghan әmbebap dýken. Áriyne, at shaptyrym, kól-kósir. Palito, ton. Kóilek-kónshek. Kostum, kýrtening neshe atasy. Bir sózben aitqanda, qymbat kiyim-keshek. Uaqyt keshkirip ketse de, әli jabylmaghan eken. Kisi qaraqúrym emes, әitkenmen әjeptәuir. Negizi qaltaly alarman siyaqty, tandaydy, ólsheydi, tamashalap jýredi, kassa aldynda esep aiyrysyp jatqany da bar – sauda toqtalmaghan. Bastyghym meni dýken aralatqan joq, týkpirdegi bir bólmege alyp bardy. Orta jastaghy, tolyqsha kelgen, sýikimdi әiel otyr eken.

– Gýljan apay, – dedi mening qamqorshy bauyrym. – Myna bizding aqsaqalgha býgingi keshke jaqsy kiyim kerek, – dedi. – Qara smoking… – Meni bastan-ayaq bir sholyp shyqty. – Qara smoking – elu ekinshi ólshem, ýshinshi kesim, aq kóilek, jaghasy… otyz toghyz, qara, joq, iyә, qara kóbelekshe, sodan song qara tufli, qyrqynshy razmer…

Mengerushi әiel yqylaspen ornynan túryp, maqúldap basyn iyzegenmen, maghan tanyrqay qarap, bógelip qalyp edi.

– Búl kisi az-maz syrqattanyp, emhanada jatqan edi, súrausyz shyghyp ketipti, endi toydan qalmaymyn dep túr. Óziniz de týsinesiz ghoy, – dedi. Gýljan apayy әli de týsine qoymasa kerek, – Shefting esebine jazasyz, – dedi. – Búl kisining aty-jóni Múrat Beysenovich Qazybekov. Endi úqtynyz ba? Osy bәrimizding aghamyz!

4

Múzday kiyingen qalpymda saltanatty saraygha qaytyp әkeldi.

– Ghafu etiniz, – dedi qamqorshy inim. – Sizge qay stol bekitilgenin bilmeymin. Sirә, kelmeydi dep, belgilemegen shyghar. Jogharydaghy oryndargha otyryp qoydy. Myna jastar jaqta… artqa saqtalghan bir oryn bar edi…

– Maghan sol shet jaqtyng ózi jaqsy, – dedim. Managhy kýmәn elesi tarqamasa da, senim molayghan. Áuelde qaltyraghan jýikem týgelimen qalybyna týsken.

– Tek bóten minez kórsetpeniz, – dedi qamqorshym. – Bizge de tynyshtyq kerek. Bilesiz ghoy, júmys… Jәne beysauat әngimening qajeti joq. İninizding abyroyy ýshin…

Men kelip tómengi jaghynan, tórge qyrynday jayghasqan, sәl-pәl shetkerirek, mol dastarqandy, on kisilik dóngelek stol – jastar eken, bóten әngimege eshqanday zauyqtary da joq, óz qyzyghy ózderinde, men kelip otyrghan kezde bet-jýzime tanyrqay qarady, sodan song búryn kórmegendey, jana tanyghanday, tórdegi toy iyesine kóz saldy, maghan qayyra qarady da, rizashylyqpen jymiyp, jappay jamyramasa da, ýlken qúrmetpen oryndyqtarynan túryp, koniyak, viski, taza araq, aqshyl, qyzyl týsti sharap qúiylghan rýmke, fujerlaryn kóterisip, mening apelisin shyryny toltyrylghan sary bokalymmen soghysty, «Siz ýshin jәne Marat Beysenovich ýshin!» – desken.

Óstip, tórde otyrghan toy iyesining aty-jónin bildim. Men – Múrat. Ol – Marat. Beysenovich. Beysenúly. Áriyne, soyy da birdey – Qazybekov. Marat Beysenúly Qazybekov! Endi tanys-beytanys bauyrym… әlde synarym… әlde jyn-shaytan… qaytkende de myna júrt maghan teligen, kýmәnsiz tuysqa balaghan ózgeshe kisini bayyptap, bajaylap teksere bastadym. Qighash otyrmyz. Bergi jaqtaghy, qalynshash, jauqabaq, marlat juangha búrylghan kezinde ghana tike kórem. Managhy, ekpindey kelip, anyryp qalghan kýzet saqshysy, odan keyingi, men turaly tym tәuir oilamasa da, sózimnen yqqan, bar keypimmen qabyldap, múzday kiyindirip, toy dastarqanyna әkep otyrghyzghan, sirә, atqarushy tóragha, nemese bas menedjer, múndaghy, әuelde tanyrqasa da, qolma-qol juasyp, izet, iltipatpen qarsy alghan abyr-dúbyr jastar – kózi kórgen kisi ataulynyng shatyspauy mýmkin emes eken. Tura mening ózim. Yaghni, aina-qatesiz, aumaghan synarym. Dumanyng kópke tanymal bir romanyndaghyday, ekeuimizding ornymyz auysyp ketken joq, jәne tua sala taghdyr eki aiyrmaghan. Sonda ne?..

Kenet… Marattyng arghy, ong jaghynda otyrghan kelisti bәibishege kózim týsti. Áuelde qúlaghyndaghy, kógildir, qyzghyltym núr shasha qúbylghan gauhar syrghasyn ghana andaghan edim. Endi appaq betin beri búryp, kýieuining әldebir sóz, kenesine meyirlene jymiyp, ensesin jazghanda qapysyz tanydym. Jýregim zyrq ete týsken. Búl… búl – qazir elu… eluge ilinse de, otyz bestegi tolyqsyghan kelinshektey kórikti, baghlan әiel… – bayaghy Baljan edi. Mening armandaghy ghashyghym. Jaz shygha qosylamyz dep, qaltqysyz tabysqan qalyndyq. Sheshushi, almaghayyp sәtte, bir-aq kýn, bas-ayaghy jarym saghatta zym-ziya joghalyp ketken, sodan beri, ghúmyr boyy kókeyimde túrghan qasiret-mún. Betinen núry tógilgen qayran Baljan… Men-zeng kýi, jarym kónilde, jýregime qayghy qúiylyp, ezilip, janshylyp baram. Kenet… Baljannyng qasynda Anau emes, Ózim otyrghanday, boyyma tәtti jylu tarady. Ayrylmappyn. Armanyma jetippin. Baljan basqagha ketpey, ózime búiyrypty. Endi mine, bar ghúmyrdy birge ótkerip, iyq sýiese, qatar otyrmyz…

Taghy da auysa, aljasa bere, esimdi jidym. Baljannyng qasynda otyrghan – Men emes, Anau. Men – múndamyn, belgisiz ortagha adasyp kelgen. Dәp solay… Ózimning erekshe ahualymdy bayyptau kerek edi. Biraq men Baljannan kóz aiyra almadym. Mening Baljanym. Menin… Jýzinde múndy merey bar Baljan qaytadan alystap, mening janymda emes, bóten kisining qarauynda otyr. Salqyn, beyqam qalpy, qataryndaghy jas kelinshekke búryldy. Baljannyng boyynan baysaldy, qazaqy súlulyq tanylsa, onymen jymiya kýlip, shýiirkelesip sóilesip ketken uyzday kelinshek – býgingi zamannyng aruy edi. Shýike bas, aqqu moyyn, tәkappar. Jazyq manday, balghyn iyekti qyrmúryn. Artyq әshekeysiz, biraq talghammen, sәnmen kiyingen. Baljannyng qyzy ma dep edim.

– Bizding shef kóregen ekonomist, alymdy biznesmen ghana emes, ghajayyp sayasatker ghoy, – dedi menimen kórshiles otyrghan jibek jaghaly qara smoking kiyip, aq kóilegine tenbil-sary kóbelekshe taqqan tompaq jigit, әueli maghan, sodan song qasyndaghy quyrshaqtay kelinshegine qarap, sypayy kýlip alyp, dastarqandas basqa jigitterge. – Biz jalghyz әieldi әreng iygerip jýrgende, ol kiside – bәibishe, toqal. Jәne basqa júrt siyaqty astyrtyn emes, kópe-kórneu. Tipti, júrtqa jariyalap toqal alghandardyng ózi osylaysha, bәibishesimen qatar otyrghyzyp qoya almas edi.

– Shefke kýmәn joq, – dedi qiyaq múrtty ekinshi jigit, qasyndaghy kókiygen, orysbaylau kelinshegine qarap alyp. – Bizding Baljan jengemiz osynshama aqyldy bolmasa…

– Aldymen osy Mәke-aghanyng dәrejesine jetip alyndar, – dedi ýnsiz kýlip otyrghan ýshinshi jigittin, jelke shashyn sәnmen týigen kerbez kelinshegi. – Bizdi bar jaghynan, tolyq qamtamasyz etinder. Bala-shaghamyz ósip-jetsin. Sonda, bәlkim, biz de Bal-jengemiz siyaqty aqyl tabarmyz…

Bәri qosa kýldi.

– Siz qalay qaraysyz, agha, – dedi maghan әuelgi, beti tompaq jigit. İshim otqa oranyp otyrsa da, eriksiz kýldim.

–Men bireuding ózin ústay almadym… Baljannyng jóni bólek qoy…

–Agha dúrys aitady, – dedi managhy kerbez kelinshek. – Jigitter, bәri de әielding arqasy, moyyndau kerek. Al endi… osy Bal-jengemiz ýshin isheyik…

Jastar ydystaryn soghystyryp, qaytadan jamyray guildesip ketti. IYә, Baljan… Ózgeshe edi ghoy. Qazir de ózgeshe. Baljan qyz, Baljan kelinshek, Baljan bәibishe. Attas emes, sol Baljannyng ózi. Ózi eken!

Al Marat… Synar emes. Úqsar emes. Men. Marat degen – myna men. Múrat. Esiminde jalghyz-aq dybys almasqan. Qalghany – týr-túlgha, bәlkim, bolmys-bitiske deyin eshbir aiyrghysyz. Basqaday ózgeris… – ondaghy emes, mendegi uaqyt tanbasy eken. Býgingi Marat – myna mening búdan eki-ýsh jyl búrynghy, tarshylyqqa týspey túrghan kezdegi keypim. Shashy, qasy qap-qara. Beti, sirә, mendegi әjimsiz. Jәne dәl mendey aryq-túraq emes, baz bireulerdey byrjighan, sytyrlaghan semiz de emes, shaqpaq eti boyyndaghy jarau attay qunaq. Áriyne, molshylyqta ghúmyr keship jatyr. Asy dәmdi, nәrli. Tandap, talghap ishedi. Býgingi baylardyng bәrining de jetisken dәstýri: golif oinaydy, angha shyghady, shalghay kurort, tandauly demalys jaylary, túraqty em-dom, serigu, sauyghu sharalary. Sodan son… qol jetken bar baylyghyn saqtau, mýmkindiginshe odan әrmen úlghaytudan basqa qam-qayghysy joq, jany tynysh. Tynysh bolghanda, dýniauy tirshilikten tysqary eshtenemen basyn auyrtpaydy. Últtyq mýdde, eldik múrat, úrpaqtyng bolashaghy… – bәri de bos sóz, kýl bolmasa býl bolsyn. Óz mýddesi, óz múraty ghana bar. Al bolashaghy aiqyn. Sәuleli, núrly, danghyl. Qamsyz, qapasyz ghúmyr. Mandayyna jazylghan. Onyn. Ol degen… – men eken ghoy. Sonda men degenim… kim? Qaytadan kózim búldyrap, sanam túmanytyp bara jatty. Managhy týnek qaranghylyq basqan ýreyli, súryqsyz bólmeme qaytyp oralghanday, men-zeng bolyp azghana otyrdym. Osynyng bәri týsim shyghar dep oiladym.

Týsim… emes eken. Keler mezette dýnie qaytadan jarqyrap ashyldy. Sapyrylghan bi, yn-jyng muzyka, u-du topyr toqtalyp, júrt tegis dastarqan basyna ýiirilgen eken. Zarjaq tamada… – qazaq toyynyng jýrgizushisi әri úiytqysy sanalatyn asaba – múnda bireu emes, ýsheu kórinedi. Bir erkek, bir әiel jәne orys jigiti. Yaghni, әuelgi ekeui qazaq. Zarlap emes, jarlap, sәnmen, saltanatpen, birining lepesin ekinshisi qua jalghastyryp, oryssha-qazaqsha, tolghay kýnirentip jatyr. Qazaqtyng eng ýlken asy kelipti. Et qoy bayaghy. Eng ýlken astaghy eng qadirli siyapat – bas. Búl bas – audanymyzdyng jәne ortalyq qalamyzdyng mәrtebeli basshysyna layyq. Endi asqa bata, úlaghatty sóz aldynda, osy kisining qúrmetine – muzyka!.. Álde qalmaq, әlde syghan, әlem-jәlem kiyingen jalbyrbas, qojalaq jigit sahna syrtynan atqyp shyghyp, dalbyrlap, tenselip, enkeyip, shalqayyp, qisayyp, býgilip, jer tepkiley selkildep, shynghyra úlyp, ókire mónirep, orys pa, orman ba, әldebir súryqsyz әuezben kókiregindi aralap, tóbendi búrghylay bastaghan. Biraq úzaqqa barmady. Mana, aty atalyp, sóz berilgende ornynan kóterilgen bastyq, – toy iyesining sol jaghyndaghy dýnkiygen jauqabaq qolyn kóterip edi, danghyr-dúnghyr baltamen shapqanday, qalt tiyldy. Ánshining jelbirshek qos qanaty erbeng etip jayylghan kýii auada ilinip, anyraghan ýni sozyla bere, ortasynan ýzilip toqtaghan. Bastyq jauqabaq qana emes, yzbarly, keudeli kisi eken.

– Ghafu etiniz, – dedi tamaghyn kenep alyp. – Maghan artyq qúrmet jasalyp jatyr. Audan әkimi – Jәken, men nebәri sol kisining kómekshisi esepti, maghan osy ortalyq qala ghana qaraydy; al endi bәrimizge syily, mәrtebeli әkim myrza oblys ortalyghyndaghy ýlken әkimshiliktin, premier-ministrding ózi qatynasyp, ózi basqaryp ótkizetin tótenshe әri manyzdy jinalysyna ketti, әitpese býgin myna tórde otyrar edi. Jalghyz Jәkeng ghana emes, oblysymyzdyn, ýlken qalamyzdyng basshy azamattarynyng birazy sol jinalysta, әitpese, olar da qúrmetti qonaq bolar edi. Jana aitqanymday, myna men nebәri ózimizding osy Mәrkent audanynyng әkimi Jәkenning әmir-jarlyghyn, yaghny yubilyargha arnaghan qúttyqtau sәlemin jetkizushimin. – Demigip, az-maz bógelip, aldynda túrghan susynnan bir úrttaghan. Kómekshi me, qyzmetshi me, tómenshektep túryp úsynghan qyzyl pәpkige qol sozdy.

– Bәke, – dedi bastyqtyng aldyndaghy mikrofongha iyektegen Marat. – Siz bizding kýnnen kýnge kórkeyip kele jatqan, qazirding ózinde oblysymyzdaghy manyzdy bir biznes ortalyghyna ainalghan qalamyzdyng әkimi ghana emes, audanymyzdyng abyroyly basshysy, býkil respublikagha tanymal Jәkenning ózining birinshi orynbasary bolasyz. Yaghni, ýlken túlghanyng ong qoly. Ózi bolmasanyz da, kózi dep qabyldaymyz. Bizdi elep-eskerip kelgeniniz ýshin, mereyimizdi kóterip, tórimizdi kórkeytip otyrghanynyz ýshin sizge myng da bir raqmet!..

Bәkeng úlyqtana jymiyp, rizashylyq bildirdi de, kózildirigin kiyip, baptanyp túryp ýlken әkimning qúttyqtau hatyn oqugha kiristi. Qalypty dәstýr ynghayyndaghy merekelik qújatta Marat Beysenovich Qazybekovtyng enbek joly, atqarghan barlyq qyzmeti eske salynghan eken. Ghúmyrbayan shejiresi mereytoy iyesining jaryq dýniyege keluinen bastalypty. Sol jyly, sol ai, sol kýni sol jerde, sol ata-anadan tugham… tughan. Mektepti altyn medalimen bitirip, uniyversiytetke týs… ken. Tarih fakulitetine. 1961, yaghny dәl sol jyly qyzyl diplommen, ýzdik bitir… gen. Aspirantura… Biraq aspandaghy ghylymnan jerdegi naqty enbek jolyn artyq sanap, bitken, qorghaghaly túrghan júmysyn keyinge shegerip… basqa bir, ónimdi, útymdy, halyqqa da paydaly jana jol tapqan kórinem. Yaghni, men emes, Anau. Osy kezden bastap menin, yaghny Múrattyng bar ómiri syrtta qalady da, onyn, yaghny Marattyng basqa bir taghdyry qiyalay tartylady. Qalay tartylsa da, ózimning jalghasym eken deymin. Sonymen Marat auylgha, auyl bolghanda, tughan jerine emes, qayyn júrtyna, osy oblys, osy audangha kelgen. Múndaghy el jigerli jasty jatyrqamay qabyl alady. Al ol, yaghny men… ómirdi terenirek tanu ýshin… qoyshy әiteuir, it minip, iyrek qamshylap, býgingi kýnge jetippin. Endi mine, ataqty biznesmen. Bizdin, nebәri qazaqy, shalghay audan ortalyghy bolsa da, ýlken biznes úiytqysyna ainalyp bara jatqan Bәrkent… әlde Jәrkent, Sarqant, joq, …kent, oi, tәiiri-ay, Mәrkent edi ghoy, iyә, Mәr… kentting túghyr, tirekterining birine ainalghan. Audangha ghana emes, býkil oblysqa tanymal ekem!.. Óz ómirbayanymdy ózimning esime týsirgen resmy qúttyqtaudan, viyse-әkimning odan songhy qosymsha sózinen, keyingilerding ýsteme madaghynan jinaqtap, qorytyp úqqanym – basyma syimaytyn, ózim de sengisiz ghajayyp edi. Biz Baljan ekeuimiz ýlgili shanyraq iyesimiz. Tórt bala tәrbiyelep ósirippiz. Ýlken úl – әldebir banktyng tóraghasy. Býgin әlgi atauly jiynnan shygha almaghan. Odan songhy qyz – shet eldik әldebir alpauytqa úzatylghan. Jer shalghaylyghynan emes, jas sәbiyine qaraylap, býgingi toygha kele almaghan. Kishi eki qyz – olar da alysta, respublika preziydentining arnayy «Bolashaq» programmasy boyynsha, Amerikada oqyp jatyr eken. Bәri de halqynyng abyroyly, auyr jýgin arqalap jýrgen әkelerining toyyna arnayy qúttyqtau joldapty. Búl tarapta basqa, әzirshe kenje, taghy bir úl bar eken. Ákesining jolyn quatyn naghyz biznesmen bolady, besikten shygha sala qaz túrdy desti. Qoshamet sózder ynghayyna qaraghanda, aqyr týbinde ýles salmaghy basqa balalardan asyp týsetin siyaqty. Keybireuler basqa bas qosylsyn, sýtkenje – alda dep jatty. Jas toqal, әriyne, jalghyz úlmen toqtamaydy. Jón-aq. Baghzy bir zamanda ortasy oiylyp, qúty kemigen qazaq eselep kóbeysin!

Toy dýrildep jýrip jatyr. Ua, shyrqa… Beysenúly Qazybekov! Qashan súraghanymdy, qalay qúiylghanyn bilmeymin, ómiri qúmartpaghan aq araqtan tórt-bes rýmke tastap alyppyn. Osynshama tabysqa jetkenime tәuba deymin. Baymyn, barmyn. Biraq eng ýlken jetistigim – balalarym. Ýlken úl, jan-jýregimnen jaralghan túnghyshym qazirding ózinde… Tәk-tәk… Sabyr, sabyr… Erteng kelistirip ishem, býgin tartyna túrghan jón. Toy iyesi bolghan son, tórde otyrghan son, júrttyng bar nazary mende. Onyng ýstine, managhy… saqshylarym tónirektep… batpaydy, biraq qynqyldap… Olardiki de jón. Aspa, taspa. Onsyz da dýniyening tútqasy qolynda túr. Qolyma qaradym. Eki qolymdy jeke, jeke. Sodan song bettestirip. Eshtene de joq. Mening qolymda tútqa týgil, araq-sharap qúiylghan shishanyng ózi joq. Qaytadan esimdi jidym. Bar jaghdaydy baghamdap, oilanyp, tolghanyp, kesip, piship… otyrmyn. Tórge bir, ózime bir qaraymyn. Ras, men degen – ol. Ol degen… – men emes. Sonda qalay boldy? Solay. Solay boldy. Shyndyqty moyyndau kerek. Dese de, әuelgi daghdarys keyingi sýiinishke úlasty, qyzghanysh joq, rizashylyq qana bar.

Kóbine óz ornymdamyn. Keyde tórge shyghyp ketkendeymin. Tómendegi orynnan tórdegi oryn tәuirirek tәrizdi. Mine, taghy da tór. Sol mezette iyqtasa, qatar otyrghan Baljannyng júpar lebi betime tiydi. Aryda otyrghan, qúshaghy otty toqaldan әldeqayda tartymdy kórinedi. Ómirlik qosaghym ghoy. Jas kezinde, әriyne, býgingi kýndesinen on ese kórikti boldy. Kórkinen búryn qylyghy. Qylyghynan asqan jibek minezi. Aq-adal jar edi. Qapyda airyldym demesem…

Keler sәtte әuelgi ornymda otyr ekem. Taghy da ózinen ózi shýpildep tolghan rýmkege qol sozyp edim. Áldekim syrtymnan qausyra qúshaqtady – managhy meyirban menedjer eken. Býktetile enkeyip, qúlaghyma sybyrlady:

– Aqsaqal, sharshap otyrghan joqsyz ba?

– Kisi óz toyynda ózi sharshamaydy, – dedim, meyirli, merekeli sәtimde tәtti qiyalymdy orta belinen ýzgen baghynyshty kisige únatpay qarap.

Qamqorshym birden basyldy.

– Agha, – degen, óktem emes, kishik әuezben. – Agha, alay-búlay… netip qalsanyz, bar kinә maghan auady ghoy…

Sonda ghana qayda otyrghanym, naqty kim ekenim esime týsti.

– Qam jeme, bauyrym, – dedim kýbir etip. – Saghan sóz keltirmeymin. Quanysh, tolqynys ýstinde ózim de andamay qalyppyn. Endi tatyp almaymyn. Shyn sózim…

– Siz meni teris týsindiniz, – dedi qamqorshy bauyrym mýlde juasyp. – Men u-dudan mazanyz ketti me degenim ghoy…

– Ras, – dedim. – Qazirgi muzyka kisini qaraptan sharshatady… Endi ýige ketsem de bolar edi, biraq mana men shyqqan esik qayda qaldy? – dedim oraysyz jaghdayym esime týsip.

– Óziniz bilesiz, aqsaqal, – dedi qamqorshym eriksiz jymiyp. – Maghan keregi – tynyshtyq qana. – Sodan song tórge qarap, baghjang ete týsti. – Áne… – dedi qyrynday bere. – Shefting ózi nazar audara bastady… – Sóy dedi de, jylysyp jýre berdi.

Men túqyra enkeyip, azghana otyrdym. Bayqaymyn, kózimen tesip, iship-jep barady. Óz kózim ózimning ónmenimnen ótkendey. Shydap bolmady. Men ne, qylmyskermin be sonshama. Men degen – men. Ózim. Óz beynemde otyrmyn. Al Anau kim? Mening týr-týsimdi, ghúmyr belesterimdi, uәdeli qalyndyghymdy súrausyz iyelengen? Yza buyp, basymdy kóterip, jalt qaradym. Endi mening eki kózim qatarynan oq bolyp qadalghanday. Anau, yaghny Marat jәne soghan qosa Beysenúly Qazybekov degen, mening júmbaq keyipti úqsarym, әlde synarym, әlde… short bilsin, kim ekenin… betinen saz balshyqpen úrghanday, óni búzylyp, kózi baqshyrayyp, basy qalt etip, oryndyqtyng arqalyghyna shalqalay berdi. Sodan song boyyn jiyp, tensele bere ornynan túrdy. Ekeuimizding janarymyz eriksiz týiisken. Sol sәtinde jalp etip, qaranghylyq týsti.

5

Jalp etip, jer-dýniyeni qaranghy týnek basty. Men-zeng bolyp, azghana otyrghan menireu tynyshtyqtan song tyrbanyp ornymnan kóterildim. Qolymdy sozyp edim, tas qabyrghagha tiydi. Sipalay bere qalt bógeldim. Dóngelek búdyr. Sirә, әldenendey tetik. Amalsyz basyp edim. Jaryq qayta jandy. Samala emes, әdepki. Saltanatty saray emes, quyqtay tar bólme – mana qanshama qarmanghanda taba almaghan tar bosaghadan óte bere, tóbeden sarghysh kólenkeli, súryqsyz jetim lustra salbyraghan, qabyrghadan edenine deyin kitap ybyrsyghan, eski divany japyrayghan, jetim stoldy, jadau, jarly pәter – óz ýiimde túr ekem. Abdyraghanym sonday, taqyr edenge sylq etip otyra ketippin. Qansha otyrghanymdy bilmeymin, bir kezde sýiretile enbektep, asyla shyghyp, ortasyn oya syqyr etkizip, tósek-divanyma qúnysa shókeledim. Ózim. Óz ýiim. Syqalghan kitap sóreleri, edende, búryshta jinalghan, key tústa retsiz shashylghan taghy qanshama kitap. Iqy-jiqy stolym da ornynda. Qobyraghan qaghaz, shimay jazu. Biri kók, ekinshisi qara pastaly arzan tegirshik avtoqalamnyng ekeui qatarynan jatyr. Bergi, sol jaq búryshynda túqyl, juan maysham, týbinde jartylay ashylghan qorapty sirinke. Bәri ornynda, bәri dúrys. Osynday da qyzyq týs bolady eken. Kedeylikti kim tileydi, baylyqtan kim qashady. Sirә, kónil týkpirindegi bir qiyal. Áriyne, millioner bolyp ketsem de, tandap tapqan ghylymnan qol ýzbeymin ghoy. Qarymym úzaryp, kýsh-quatym arta týsedi. Kýnkóris jayyna alandamaysyn, kitap shygharu mәselesi ózinen ózi sheshiledi. Biraq qúrghaq qiyal – assa paryqsyz týske ghana ainalady. Paryqsyz ghana emes, qisynsyz týs. Kenet… ýsti-basyma qarappyn. Qylau týspegen sәndi, qymbat smoking… Sipaladym. Sheshtim. Uystap, tartyp, audaryp, ainaldyryp, múqiyat tekserdim. Shynayy, naqty. Esigi qisayghan jaman shiypәnerime aparyp ildim. Tap-taza, búlgharysy jibektey qara tufliyimdi de sheshtim. Ony da tabanyna deyin tónkerip, últanyn shertip kórdim. Syqyr etkizip ashyp, shiypәnerding astynghy tartpasyna qoydym. Kóbelekshe men kóilek te óz ornyn tapty. Ornyn tappaghan – myna men ghana… Aqyry, jyrtyq mәiki, sholaq trusiymen ghana túrghanymdy andap, jamylghysh halatymdy izdedim. Joq. Sonda ghana esime týsti. Mana, suday jana kiyingen әmbebap dýkende qoqyr jәshikke tastalyp edi ghoy. Endi jarqyn dýniyege qayta barghym kelip ketti. Kónetoz halatym qalghan dýkenge emes, әriyne. Toy ótip jatqan altyndy saraygha. Álbette, búl qalpymda emes. Asyghyp, aptyghyp, qaytadan әuelgidey kiyindim. Jaryqty óshirip, jana ghayyptan kelgen ornyma baryp túrdym. Eki minut… Bes minut… Tútas bir saghattay kóringen. Jarqyrap kýmis lustralar janbady. Sәndi saray aiqara ashylmady. Amal joq, ózimning júpyny pәterimdegi jetim shamnyng tetigin bastym. Eshtene ózgermegen. Managhy jadau kórinis búrynghydan da jaydaqtala týskendey. Oilanyp azghana túrdym. Sәl-pәl qatelik jiberippin. Bar keremet kuhnyadan bastalyp edi ghoy… Sham ataulyny týgel sóndirip, kuhnyada otyrmyn. Managhy, әlde keshegi, әlde baghzy bir zamandaghy úqsas ahualdy elestetuge tyrysam. Alay, alay, bylay. Dәp solay. Tek qaranghylyq… sonshama qon emes. Qon, biraq týnek emes. Syrtta, kóldeneng kóshede әrli-berli ótken mәshinalardyng túnshyghynqy dybysy estiledi, jaghylghan shamdardyng sýlesi andalady. Bәribir týn. Týn ortasyna taqau. Jaylap ornymnan túrdym. Kózimdi tars júmdym. Betimdi ongha búrdym. Eki qadam. Ýshinshide jaqtauyna iyghym tiyip, kuhnyanyng esiginen óttim. Endi eptep bes qadam jýruim kerek. Álde alty. Dәliz tastay qaranghy bolugha tiyis. Baghana kózim ashyq edi ghoy. Ashtym. Shynynda da qaranghy. Biraq kózge týrtkisiz emes. Búldyraghan bozamyq bar. Áytkenmen, aldy-artyn, on-solyng aiyrghysyz. Jýrip kelem. Tórt… Bes… Altynshy qadamda qarsy qabyrghagha tireldim. Ongha búrylam. Jәne sәl qyryn. Eki qadamnan song esik. Bosaghadan attadym. Kóz shaghyldyryp, jarq etip janbady. Azghana bógelisten song ózim jaqtym. Ádepki jýdeu kórinis. Óz ýiim, ólmeli tósegim…

6

Ertenine túyaq serippey, týske deyin úiyqtappyn. Atyp túryp, shiypәnerge úmtyldym. Sәndi, qymbat smoking óz ornynda. Qara tufly de. Al eski halattyng júrnaghy da joq. Men de… óz qalpymda siyaqtymyn. Anau emes, men. Mening ózim. Óz qalpymda, óz ornymda. Aqyl-esim týzu. Týzu siyaqty. Azghana mastyq tarqaghan. Biraq týndegi eles kóz aldymda. Shiypәnerdi qaytadan ashyp, qara smokingti qolymmen ústap, anyqtap kórdim. Keshegidey. Eles emes, suret emes, naqty ózi, zat. Mende búryn múnday kiyim bolmaghan. Týndegi toydan tәbәrik. Aynagha qaradym. Ózim. Keng mandayym, ayaly qonyr kózim, qús túmsyghym, shúnaq qúlaghyma deyin. Múrat Beysenúly Qazybekov. Býgingi jasym… tura elu beste. Tughan kýnim… keshe… keshe tolyppyn elu beske. Osy keshe ghana eki bestik – mereyli biyik retinde toyladym. Men… emes ekem. Anau… Jaraydy, ol shirkin túra túrsyn. Áueli Ózimdi týgendep alayyn. Elu bes. Sәl qartang kórinem be, qalay. Samayym aq qylau. Bir kezdegi jazyq mandayyma ýsh qatar, kóldeneng әjim týsken. Kózimning qiyghy shashyraghan. Eki ezuimde taghy da qighash syzyqtar. Eluge er keypimde jetip edim. Endi mine… Túrmys talqysy, songhy ýsh-tórt jyldaghy. Túrmys talqysy ghana emes. Ruhany kýireu. Bolashaqtan týnilis. Otarlyq kiseni búzylsa, erkindikke shyqsaq, últtyq ghylymgha da jol ashylady dep bilushi edin. Erkindik keldi. Úrlyq-qarlyqtyn, zorlyq-zombylyqtyng erkindigi. Sening ghylymyng – qajetsiz, ózing – bógesin bolyp shyqtyn. Búryn keudeng basylyp túrsa da, ózindi kisi sanatynda kórushi edin. Endi mine. Eshbir esepte joqsyn. Lumpen-proletariat. Jalghyz sen emes, býkil ghylym, әdebiyet, óner qayratkerleri týgel. Býgingi zamannyng túlghasy – syldyr Sóz emes, syqyr Aqsha. Yaghni, qalyng kitap emes, juan qalta. Aqsha degenimiz, qalta degenimiz – Anau. Anau emes, sening Ózin. Taghy da shatysa bastadym. Men, mine, barmyn. Anau da… bar. Ekeumiz. Búl ekeuimiz aghayyndy emes, egizding synary emes, kóldenen, kezdeysoq úqsar da emes… bir-aq kisimiz. Bir kisi – qaq jarylghan eki taghdyr. Qalaysha? Zamangha da, qoghamgha da keyisti ysyra túryp, eng әueli óz basymdaghy erekshe ahualdyng mәn-maghna, bolmys-bitimin anyqtap aluym kerek eken.

Sóitip, Múrat pen Marat. Tughan jerimiz bir, dýniyege kelgen jylymyz, aiy, kýnine deyin, tipti, sóz joq, saghat, minut, sekundyna deyin sәikes. Bir ata, bir anadan jaralyppyz. Bir shanyraq astynda óstik. Mektepte, odan song uniyversiytette ekeulep… ekeu emes, jalghyz ózim oqydym… oqydyq. Aspirantura – ol da, men de… Ázirshe birgemiz. Yaghni, tútas. Jalqy. Bir kisimiz. Bolsyn. IYә, aspirantura. Mine, jolymyzdyng airylghan túsy. Úzaq eki jyl boyy emes. Ekinshi bitip, ýshinshi jylgha ayaq basarda, jazghytúrym…

Taptym! Baljan joghalghan kýni ekige jarylyppyz!..

7

Men uniyversiytetting alghashqy jylynda-aq ózimning ghylymgha iykemdigimdi tanytqan edim. Ataqty tarihshy, esim-soyyn aragha salmay-aq qoyayyn, professor Aqsaqal ózi ótkizgen dәris, oghan jalghas seminar sabaqtary, jyl ayaghyndaghy kurs júmysynan song talayymdy tanyp, óz qamqorlyghyna aldy. Mening uniyversiytet túrypty, odan songhy kezeng – artyq-kem emes, on-on bes jyldyq ghylymy baghdarlamamdy jasap bergen edi. Bastapqy alash oqyghandarynyng taghylymyn tanyghan, tar zamanda ósip jetken, әuelde 38-jyly, odan song 51-jyly, alghashqysy on jyl, keyingisi tórt jyl, – eng ónimdi, qayratty kezenin týrme men lageride ótkizgen, biraq jasymaghan, qatayghan, әuelgi betinen taymaghan, ózgeshe taghdyrly, kemenger kisi edi. Tek songhy kezde densaulyghy syr bere bastaghan. Bar amanatyn maghan artpaq eken. Basy bostan kýnning ózinde seziktiler qatarynda, baqylau astynda jýrgenmen, betti, bedeldi, oqu bitiretin jyly rektorgha deyin baryp, meni aspiranturagha alyp qaldy. Taqyrybym tamasha – «Horezm jәne Dәshti-Qypshaq, XII-XIII ghasyrlar shegi» dep atalatyn.

«Búl – bir kandidattyq emes, bes doktorlyq dissertasiyanyng taqyryby, – degen Aqsaqal. – Uniyversiytettegi diplomdyq júmysyng – bastapqy, sәtti barlau. Endigi ýlken sharuang – airyqsha kýrdeli. On jyldyq, jiyrma jyldyq tynymsyz enbek. Al әzirshe negizgi túrghylaryn bayyptap, ýstinen qalqymasang da, terenin týgespey, shaghyn monografiya jazyp shyghasyn. Qazir zaman sәl-pәl kenigen tús, «ottepeli» – jeke túlghagha tabynu zardaptarynan songhy azghana «jylymyq». Basqa barlyq júrt iygiligin kórip, qajetine qaray, útymdy paydalanyp jatyr. Tek biz ghana, eski sorap, ótken zamanda túrghan. Búlay qala beruge tiyis emes!..» – degen.

Solay qala berdi. «Aspannan shúgha jausa, qúlgha últaraq tiymeydi» degendey, biz – qúldardyng ishindegi eng qory edik. 32-jylghy ghalamat asharshylyq, onyng arghy jaghyndaghy, bergi jaghyndaghy, airyqsha qatan, týbegeyli repressiyadan song mýlde janyshtalyp, jer bolghanbyz. Endi qazaqty otarlaudyn, birjola qúrtudyng jana kezeni – «tyng iygeru» degen qarymdy nauqan bastaldy, jat júrttyq basqynshylardy jýz myndap qonystandyryp jatyr, býkil soltýstik, ortalyq oblystarda qazaq tildi baspasóz, teatr, mәdeniyet oshaqtary jappay jabylsa, qalghan tarapta da jan-jaqty janyshtau kýn sanap qarqyn alghan. Halyqty últtyq sanadan aiyryp, últangha ainaldyru sayasaty әbden kýshine endi. Qazaqqa qatysty әdet-ghúryp, salt-sana, últtyq dәstýrler týgel artta qalghan, kertartpa, ziyandy dep tabyldy, qazaqtyng tili shetke qaghylyp, ótken tarihy mýlde mansúq etildi. Jogharydan – Mәskeuden týsken jarlyqtyng respublikadaghy eng biylikti danghyrasy – Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining iydeologiya tarabyndaghy hatshysy – Núrqan Jangeldin deytin jandayshap bolatyn. Basqa júrt, eng ayaghy, qaraylas, kórshiles, taghdyrlas qyrghyz, ózbekke deyin ólgenin tiriltip, óshkenin tútatyp jatqanda biz eskilikti mýlde jauyp qoydyq, ótkendegi tarihy túlghalar, búrynnan tiym salynghan arystar túrypty, ara-kidik sanatqa ilinip jýrgen kisilerimizding ózining jón-jobasy aityla qalsa, qanshama aighay shyghatyn. Tipti, ana tili, últtyq mәdeniyet, ejelgi tarih tónireginde qalypty, beytarap sóz qozghaudyng ózi súmdyq kórinetin. Eng aqyry – dombyra ústaudyng ózi kýnә dep baghalandy. Qazaqqa tikeley qatysty әngimening barlyghy sayasy qylmys, últshyl ziyankestik eken. Qaydaghy tariyh! Mening bar isim bastan-ayaq teriske shyghugha tiyis edi. Áytkenmen, qay tarapta da әmbebap markstik tanym, lenindik eksheu, partiyalyq kózqaras degendey, synalay otyryp, qiyalay tartyp, әldebir nәtiyjege jetuim yqtimal; yaghny tiyesili taqyrypty týbegeyli qamty almasam da, bolashaq ýlken zertteuding súlbasyn jasap, dereknamasyn týgendep, negizgi túrghylaryn aiqyndadym, endi oza shappasam de qatardan qalmay, qajetti dissertasiyanyng basyn qayyryp ýlgeruim mýmkin edi. Ghylym salasyndaghy algha qoyylghan әuelgi maqsat ta sol bolatyn.

Biraq jolym kóldenennen kesildi. Bizding Aqsaqal eshtene ózgermegenine, kerisinshe, basqagha keng dýnie biz ýshin taryla týskenine kózi jetip, qatty toryghyp jýr edi, aqyry, bir-aq kýnde fәniyden kóship kete bardy. Men aspiranturanyng ekinshi jylyn ensergem, kandidattyq minimum atalatyn mindetti emtihandar ótkerilgen, qajetti taqyrybyma boylay engem, alghashqy bólimning qaralay núsqasy qaghazgha týsirilip te qoyghan. Endi… jana jetekshi taghayyndaldy. Qyrmasaqal. Doktor, professor, sosialistik dәuir mamany, kolhozdasu kezeni turaly juan kitap jazghan, halyqtyng jappay narazylyghy, kóterilisi joq, asharshylyq aitylmaydy, kedeylerding talaby, jalpy júrttyng baraqatqa jetui, bәri tamasha ghoy. Mening mýlde bóten taraptaghy júmysym onday tamasha bolmay shyqty. Bastan-ayaq tarihy túrghyda teris, sayasy jaghynan qate kórinedi. Mәselen, Horezm men Qypshaqtyng ómirlik mýddesi qarama-qayshy deysin. Kerisinshe, birlikte boldy. Qayyr handy ashkóz qaraqshy, aqylsyz zúlym, tipti, opasyz satqyn etip kórsetesin. Naghyz últtyq batyr emes pe. Horezm men Shynghys han arasynda soghys bastalghanda qypshaqtar eshqanday qarsylyq jasamady, monghol tuynyng astyndaghy jalayyr, qonyrat, kerey, naymandy tuys sanap, solargha qosylyp ketti deysin, sen bizdiki dep otyrghan nayman men jalayyr, kerey, qonyratyng – tek attary ghana úqsas, mýlde bóten júrt. Ózing oilap qarashy, eger әlgilerding bәri bizding atalarymyz bolyp shyqsa, monghol qayda qalady? Horezm túrypty, anau Reseydi kim jaulaghan bolyp shyghady? Múnyng aty ne? Ekinshiden, sen maqtap otyrghan qypshaqtar týgel satqyn bolyp shyqqan. Óz otanyna ózi jau. Ol az bolghanday, býgingi qypshaqpen jalghastyryp, qazaqtyng bir atasy etip kórsetesin. Sonda, aitpasang da kókeyinde túr – úly orys halqynyng tuyn tikken Kiyev Rusimen jaulasqan poloves qypshaqtar da sening atang ba? Qaydan baryp shyqtyq? A?.. Joq, shyraghym. Qazaq – kýni keshe ghana boy kótergen basqa bir júrt. Artta qalghan, jabayy. Ózindik territoriyasy, menshikti shekarasy, memlekettik qúrylymy bolmady. Kóringenning tepkisinde, mýlde azyp-tozyp bara jatqanda «Lenindey kýn shyghyp, – Jarqyrap atty tan!..» Gimndi bilesing be, kýnde tanerteng radiodan aitylatyn? «Qaranghy túmannan jol tappay túrghanda…» «Orystyng úly Eli qúraghan!» Sen nemene, kókten týsting be? Aqsaqal… jasady, ketti. Al sen… ghylym qayda, ataq qayda, bir basynnyng amandyghyn oilamaydy ekensin. Qazaqta ejelgi tarih joq! Joq! Sovettik tarih qana bar. Qazaq tarihy degeniniz Úly Oktyabriden song ghana bastaldy. Úqtyng ba!?..

Mine, osynday keremet. Nәtiyjesinde, bar júmysym jaramsyz bolyp shyqty. Týgelimen qayta jәne kerisinshe jazuym kerek. Áytpese, eng dúrysy – jana taqyryp. Balshabek jetekshim bes-altauyn qatar úsynghan: «Qazaqstan kәsipodaqtarynyng qalyptasu kezenderi»; «Qazaqstan temirjoly Úly Otan soghysy jyldarynda»; «Balqashtaghy balyq sharuashylyghy»; «Nemese, – degen, – eskilikke beyimdeu siyaqtysyn, «Últshyldyq, bayshyldyq iydeologiyagha qarsy kýres, 20-jyldar». Sodan song әlde keketip, әlde meyirlenip jymighan: «Mine, eng jaqsy taqyryp, qajetti, zәru, ótimdi: «Tyng kóteru epopeyasynyng alghashqy kezeni». Keyin, songhy kezenderdi qosyp, úlghayta, terendete zerttep, doktorlyq dissertasiyagha ainaldyrugha mýmkindik bar. Mening ózimning tikeley jetekshiligimmen. Bayqaymyn, týpting týbinde oghan da shamang keledi. Tek osy qazirden bastap betindi týzeu kerek!..» Mening shamam kelmeytin edi. Kelse de baghytym basqa. Týzeluim, keri baghytta júmys jasauym mýmkin emes.

Qaytkende de, әuelgi, Aqsaqal negizdegen baghdar… mansúq boldy. Uniyversiytette, osy qalpymda jýrsem, ary qaray jalghastyra almaytynym anyq. Jana taqyryptardyng siqyn kórdik. Endi qaytpek kerek? Akademiyagha qaray bet búrudan ózge amal joq siyaqty. Onda, Tariyh-zertteu ortalyghynda bizding Aqsaqaldyng izbasar shәkirtterining biri bólim bastyghy bolyp qyzmet atqaratyn. Ýlken ústazdyng ýiinde talay ret kórgem, búdan song qaraly topyraghynda kezdesip edik, endi uniyversiytetten opa tappaysyn, bizge qaray oiysqanyng jón dep edi. Bilip aitypty. Alayda… eki aralyqta Baljan túrghan. Mening jalghyz ózim aspiranturanyng azghana stiypendiyasymen әitip-býitip jan baghar edim, ýilene qalsam, jataqhanadan pәterge shyghuym kerek, әri kýndelikti tirshilik qaqysy… Qazaq bólimin bitirgeli otyrghan bolashaq múghalim Baljannyng orys jaylaghan Almatydan әldenendey qyzmet tabuy neghaybyl. Áke-sheshem kómektesedi, jaghdayymyz bar degen ózi. Ay daladaghy qayynjúrtqa iyek artudy namys kórip edim. Sonymen qatar, eshqanday qyzmet tabylmasa, jas mamannyng qaraptan-qarap ýide otyruy taghy obal. Álde, qyzdy auylyna jibere túryp, birer jyl dýniyening anysyn andasam ba eken. Joq. Azghana bolsa da airylugha qimadym. Bir ketse, birjola ketetindey. Ári múndaghy jaghdayym da tyghyryq. Ózim de auylgha baryp, ýsh-tórt jyl qyzmet atqaryp, az-múz qor jinap, qayta oralam ba… Onda… qarayyp, bar biligim kómeski tartuy taghy mýmkin ghoy. Osynda qalsam… Uaqytsha bolsa da bәrin tastap, ketip otyrsam… Qalsam… Ketsem…

Oyym ongha bólindi.

Al qyz… bәrine qúp edi. Tek qana menen eki eli ajyraghysy kelmeydi. Ketseng de, qalsang da birge bolamyz degen.

Qayran Baljan!

8

Men jas kezimde qyz-qyrqyngha júldyzdy boldym dep aita almaymyn. Biraq kózegenimdi qolgha týsirmey tynbas edim. Baljan mening túzaghyma tipti onay ilindi. Ekeuimiz jataqhanadaghy by keshinde tanystyq. Men ýshinshi qabatta – aspiranttar bóliginde túram. Qonyr kýz edi. Áuelgi jyldy jana bastagham. Qyz – tórtinshi kurs eken. Ásem әri qonymdy kiyingen. Dóngelek bet, iymek qas, bota kóz, qyzyl shyrayly, sәl-pәl tolyqsha kelgen órim tal. On jeti, on segiz jasar, balghyn keyipte… Jәne… tym anghal, tap-taza. Álbette, jogharghy kursqa jetken qyz әjeptәuir әkki sanalady, tym әri ketpese de, kemi eki-ýsh jigitpen kinogha, teatrgha barghan, eleusiz bir búryshta búzausha jalasyp qalghan degendey. Al biz… men – býldirgen eshtenem bolmasa da, ózimdi kәri qasqyr sanaymyn. Sonymen, birden kózim týsti uyzday boyjetkenge. Biyledik. Qatarynan eki mәrte. Azghana ýzilisten song ýshinshi qaytara. Ertenine kinogha bardyq. Shygha sala, alakólenke bir tústa, japyraghy saudyraghan emen aghashtyng tasasynda bógelip túra bere, eriksiz sýiistik. Oqys, qysqa. Erni bal eken. Túla boyy ot bolyp janyp túr. Men ekinshi qaytara enkeygende, kózi túmanytyp baryp, moynyn búryp әketti. «U menya esti malichiyk…» – degen, jasauraghan, sharasyz әuezben. Yaghni, jigitim bar… Jýregim zyrq ete týsti. «Byl da splyl!..» – dedim zorlana kýlip. Boldy – ketti. «Endi men barmyn! Mәngige, birjola!..» Shynynda da, birjola tabysqan ekenbiz… tabysqan siyaqty edik. Keler aptada ghoy deymin, mening kókiregime shógir bolyp qadalghan alghashqy jigitin de kórdim. Shynynda da » malichiyk» – ózimen bir kurs, bir topta oqityn, nәzik bitimdi, sýikimdi, aqqúba bala eken. Áldenege ókpelegen, keyisti qalypta, qyzdar bólmesining aldynda túr. «Sәlem jәne qúrmet!» – dedim de, ózime tiyesili qyzdy jetektep jýre berdim. Sodan eki jyl boyy júbymyz jazylghan joq. Kino, teatr. Nemese, jataqhananyng bir týkpirindegi keshkilik kezdesuler. Oilap túrsam, úzaq ómirimdegi eng baqytty kýnder eken.

Odan da baqytty kýn boldy. Sanam san tarapqa shashylghan daghdarys kezende. Bú dýniyede qiyndyq bolmay túrmaydy, biraq eng auyry – әri-sәri ahual. Qalam ba – ketem be, ketem be – qalam ba… Qalsam ne isteymin, ketsem qayda baram – sheshimi onsha qiyn emes, biraq tandau – bolashaq ghúmyryndy aiqyndaytyn, ózgeshe jauapty jaghday. «Bizding auylgha barayyq,» – dedi bir kýni Baljan. Ákesi potrebsoyz – yaghny audandyq tútynu qoghamynyng bastyghy eken. Bar jaghdayy tolyq. «Mektepte múghalim bolamyz, – dedi. – Al sen – bir jyldan song zavuch, ekinshi jyly – diyrektor. Joq, múndaghy ghylymy júmysyndy tastamaysyn, – dedi maghan bajaylap qarap alyp. – Syrttay jalghastyrasyn. Nemese, ózing aitqanday, ýsh-tórt jyldan song qaytyp kelemiz…»

Sol kýni taugha bardyq. Medeuge qaray astyq ta, orta jolda avtobustan týsip, qyrgha kóterilip kettik. Taghy bir belesten song enis, jasyl betkeyge týstik. Tónirek týgel aghash, tyghyz bútalar, qaq ortadaghy, ýy ornynday, kógaldy tepsenge toqtadyq. Nege osynshama úzadyq, nege oqshaulandyq, bilmeymin, anyghy – oida bóten eshtene joq edi. Qúshaqtasyp, aimalasyp, qyzu sýiisip, azghana otyrdyq. Bәlkim, birtalay uaqyt. Sodan song basqa bir ahual tughan. Tamaghynan meyirlene iyiskegen song omyrauyn ashyp, tolyq eki anarynyng arasyndaghy oipangha týsippin. Sodan son… aq tósinen óptim. Qyz mening búryn bolmaghan oghash qylyghymnan bóten bir pighyl andalghanday, esin qalt jiyp, shoshyp ketip edi. Biraq qolymdy qaqpady. Qaytadan bosansydy.

– Qazir, qazir… – deydi kýiip-janyp. – Túra túr… Qorqam, – dedi sodan song erkime birjola kónip. – Janym… mýmkin, kerek emes shyghar… keyin…

Keyinge qaratpadyq. Qyzdyng bet-jýzi, týr-túlghasy qanshalyq taza bolsa, qoyny da sonshama pәk eken. Kýn kórmegen, jel tiymegen. Rizashylyqtan demim bitip, salygha ýzilip, boyym bosaghan son, jenil audarylyp, túnghiyq kók aspangha qarap, oisyz, qimylsyz, әjeptәuir jatyppyn.

– Nege ýndemeysin?! – dedi kenet qyzym yshqyna dybystap. – Álde… basqasha…

– Men seni búrynghydan da artyq… jaqsy kórem…

Qyz qyrynday jambastaghan qalpy, mening keudemdi sipay bere, qolyn tartyp aldy. Sodan son, ensesin jazyp, eki betin basyp, azghana otyrdy da, óksip jylap aldy.

– Býgingi kýnnen bizding jana ómirimiz bastalady, – dedim men. – Kók shalghyn ýstinde mәngilik nekemiz qiyldy!..

Bizding zayyptyq ómirimizding alghashqy jәne songhy kýni eken. Búdan son, birjola airylysqangha deyingi jeti-segiz apta ishinde әldeneshe ret onasha qalsaq ta, yrqyma kónbegen; tipti jaqsy, onsyz da bәri meniki, kóp úzamay zandy týrde qosylugha tiyis edik.

Biraq bәri de basqasha sheshilgen.

9

Aqyry, oqu jylynyng sonynda, mening qaytkende de býgingi kýn ýshin zәru taqyryp – otarshyldyq iydeologiyany nasihattaytyn sara jolgha týsuimdi talap etken jana jetekshim Qyrmasaqalmen aradaghy ashyq әngimeden son, aspiranturadan birjola ketetin boldym. Bәlkim, әzirshe ghylym ataulydan qol ýze túram. Qaytkende de osy jazdan qaldyrmay sýigen qyzyma ýilenu qajetine den qoygham. Ol zamanda arydaghy qúdalyq rәsimi úmytylghan, keyingi janghyrghan dәstýr qalyptaspaghan, aldynala barys, kelis, azdy-kópti, qajetti, qajetsiz yrym-jyrym da saqtala bermeydi. Ádette alys oqudaghy jastar qol ústasyp, әueli jigitting ýiine, keyde aldymen qyzdyng ýiine, әriyne, habaryn bildirip, biraq tótesinen barady. Kóbine-kóp qalada jýrgen qalpynda, óz betterimen júptasyp, onasha pәterge shyghady. Sodan song eki jaqtaghy әke-sheshe, yaghny syrttay telingen qúdalar toy-tomalaq ýstinde, keyde balalary oqyp jatqan jerde, keyde eki әuletting birining ýiinde jýzdesip tabysady. Jaghdaylary kelse, erteli-kesh kit kiyisip, kezek shaqyrysyp jatady.

Bizdin, arnayy, zandy týrde tirkelmesek te, erli-zayypty retinde qaltqysyz qosylghanymyz anyq edi. Ekeuimiz de solay oiladyq. Tek qalypty jora boyynsha, jeke pәterge shyqpadyq. Uaqyt tar, eng bastysy – kóldeneng kózge ynghaysyz kóringen. Onyng ýstine qyz, dәmnen úshyndy ma, әlde asqazany búzyldy ma, jýdenkirep jýrgen. Áytse de airyqsha kónildi. Jýzi bal-búl janyp, diplomy qolgha tiygenshe degbiri qalmady. Ekeuimiz ýshin de songhy mejege sonshama asyqqan. Auylgha, jaqyn bir jengesine syzdyqtap jetkizgen siyaqty, әke-sheshe, aghayyn-tuysymen týgel dýrligip, eki toygha qatar dayyndalyp jatqanday. Meniki, әlbette, jarym quanysh. Biraq sol jarymnyng ózi býtinnen ýlken siyaqty. Ghylym, әriyne, qymbat, biraq qaytkende de óz qolyndaghy nәrse. Al asyq jar… ómirde bir-aq ret kezdesse kerek. Qayta ainalmas, qayrylmas baqyt qúsy. Múndaghy basqa sharuanyng bәrin shegerip, qoldaghy baqytymdy birjola tiyanaqtaugha bekindim. Áueli Baljannyng auylyna baryp, ýlken kisilerding batasyn alamyz. Sodan song bizding auylgha. Bizding auyl bolghanda, ol jaqta әke-sheshe joq, men uniyversiytet bitirer qarsanda selbesip, birinen song biri ketken. Basqaday et-jaqyn tughan-tuystan taghy maqúrymmyn; onyng ýstine… bizding auyl atomdyq poligonnyng astynda qalghan, endigisi – eskining júrnaghy ghana, ata-júrtynyng basym bóligin tikenek qorshau ishinde qaldyryp, ysyryla kóship, búrynghy belgili audannyng shekara syzyghynda ghana otyr, qaytkenmen de tughan jer ghoy; men syrttay saghynghanmen, tym qolaysyz bolsa da, basqa barar jerim joq, әuelgi birer jyl orayynda qayyn júrtta emes, óz auylymda qyzmet atqaru qisyndyraq kóringen.

Baljan diplomdyq júmysyn sәtimen qorghap, oquyn bitirdi, men aspiranturanyng eng songhy stiypendiyasyna poyyzgha, jarly-jaqybay qauym, oqushy, studentterge tiyesili jalpygha emes, tipti, әjeptәuir qyzmetkerler jýretin tórt kisilik plaskartqa da emes, qymbat, júmsaq vagon, jeke kupege ekeuimizge biylet aldym, «Alghashqy onasha pәterimizding orderi sende bolsyn!..» dep, qyzdyng óz qolyna ústattym. Bar taghdyrymdy qosa tapsyrghanday quanyp edi. Almatydan birjola bolmasa da, eki jyl túrghan jataqhanadan týp kóterile ketip baram, azghana, biraq qúndy tarihy dereknama kitaptarymdy qatyrma qorapqa salyp, jeke bayladym. Kiyim-keshek, – ýstimdegini aitpaghanda, jalghyz kostum, ýsh-tórt kóilek, jenil palito, taghy basqa úsaq-týiek – shaghyn sumkagha syidy. Baljannyng buynshaq-týiinshegi molyraq shyqqan. Jaqsy jәne әrqily kiyinetin edi, men kórgende qystyq, jazdyq, kýzdik syrt kiyimning ózi әldenesheu, úzyndy-qysqaly, qalyndy-júqaly, kýndelikti, merekelik… kóilek-kónshek, ayaq kiyimde esep joq – keybirin kurstas qyzdargha syilap, keybirin tastap, yqshamdap shektegende bir bau, eki shabadangha әreng syighan. Qalyndyqtyng jasauy әli de jetimsiz dep, oghan bir kýlip aldyq.

Endi erteng týste attanamyz.

10

Keshine jana ghana shyqqan, júrtty ýiirgen «Qos mekendi kisi» degen kinogha bardyq. Jartylay fantastika, biraq ómirde shyn bolghanday әserli. Qyz – súlu, nәzik, meyirban, jigit – kelisti, kisilikti, adal, anghal. Kezdeysoq úshyrasady, birin-biri qaltqysyz sýiedi. Aqyry, jigitting ózgeshe taghdyryna oray, zúlym kýshterding qastandyghy nәtiyjesinde, eki airylugha mәjbýr bolady. Ádemi, múndy filim eken. Baljangha auyr tiydi. Kónili basylyp, jylarman bolghan. Búl – kino ghoy, ómirde shyn bolghan oqigha emes, әuelde Belyaev degen jazushynyng qiyalynan tughan shygharma, qyzymyz da, jigitimiz de kýni býgin aman-esen, búryn ekrangha shyqpaghan, sondyqtan bizding kóz aldymyzda keyipkerimen astasyp ketken daryndy jas akterlar, týsirushi rejisser jaqsy tandapty, alda, amanshylyq bolsa, basqa bir qoyylymdarda, jana bir túlghada kóresin, al dәl osy kinofilim men oghan negiz bolghan roman arasynda әjeptәuir ózgeshelik bar, biraq bәri ornymen jәne janr ereksheligine say, únasymdy, joghary dengeyde shyghypty, qyzyq ýshin emes, taghylym, tәrbie ýshin… dep, arydan berige tartyp, basqa tarapqa aldarqatyp, әreng júbattym. Al biz… basqa bir jaghdaydamyz, bizdi aiyrar kýsh joq, bar ghúmyrymyz birge ótedi dep bauyryma basqam. Erten… erteng týske deyin… Jataqhanagha kelgen son, úzaq jol aldynda jaqsy tynyghu qajet desip, qimay, әreng airylystyq. Mәngige qosylugha bir-aq kýn qalghan. Bir kýn emes, jarty týn.

Baljan mereyli, quanyshty edi. Men de… baqyttymyn. Biraq kónilim ornyqsyz, ishim alay-týley. Janaghy jaysang jigitting qayghyly taghdyry qaytadan qozghau salghan. Ol múhit aidynyna sinip joghalsa, men ortalyqtan tys, shalghay auyl, qiyan dalada saghymgha ainalatyn siyaqtymyn. Joq, býgin, osy qazir ghana emes, songhy eki-ýsh aidaghy daghdarys ahual. Ras, sýigenime qosyldym. Qosylghaly túrmyn. Onyng esesine… sәtimen bastalghan, arghy jaghynda basqa bir әlem – ata-baba tarihynyng belgisiz betteri ashylmaq, elinning ótkenin tanytyp, ózinning ataq-abyroyyng asatyn ómirlik ýlken sharua adyra qalyp barady. Bar kiltipan, dýniyening tútqasy, mening taghdyrym uniyversiytettegi keyingi jetekshi – sholaq belsendi Qyrmasaqalgha tirelip túr ma eken. Akademiyagha barmaymyn ba, Aqsaqaldyng Qarasaqal shәkirtine. Qazir bayaghy 37-inshi, tipti, keyingi 51-inshi jyl emes, әriyne, qiyndyq azayghan joq, temir qúrsau qalpynda, dese de, búrynghy tikeley repressiya, abaqty men aidau joq qoy, basqa taraptaghy azdy-kópti kenshilikke biz nege úmtylmaymyz, әli bastalmaghan kýresten nege tayqimyn, azapsyz ghylym qayda, shyndap, jan keship, bel sheship kirissem, alghashqy nәtiyje alys emes edi ghoy, ghylymy dәrejege ilinip, әuelgi tiyanaghymdy tapsam, odan arghy órisimdi tútamdap úzartyp, zertteu aimaghyn da keneyte bermeymin be, alda qanshama ghúmyr bar, múratymnyng bar ýddesinen shyqpasam da, belgili bir mejege jeter edim ghoy… Keshegi Aqsaqal jaryqtyq eki mәrte aidalyp, on bes jylyn qapasta ótkizse de, jaryq dýniyening ózinde qudalaudan kóz ashpay, óle-ólgenshe baqylau astynda jýrse de, qanshama mәndi sharua bitirip ketti, ol zamanmen salystyrghanda mening qiyndyq degenim – kenshilik emes pe… Nege ghana kýresten qashyp, joldan taydym… dep, qatty toryqtym. Jataqhananyng asty týsken, ensiz, jaysyz temir tóseginen jambasym tesilgendey, on audarylyp, qyryq tónkerildim. Mening bólmeles serigim, fizik aspirant, úiqysy qatty Qúlashbek eki ret oyanyp, tipti, basyn kóterip, bir jering auyrghan joq pa, ne boldy dep súraghan. Bәri ornynda. Úiqym qashqannan basqasy. Qazir úiyqtaymyn. Úiyqtay almadym. Qaranghy týndi kózben atyrdym. Eki jaq qabyrghasyna eki tósek qoyylghan úzynshaq, shaghyn bólmege bozamyq jaryq týse bastaghanda әreng kóz ilip edim.

11

Kóz ildim, tars úiyqtadym, az ba, kóp pe uaqyt ótkende qaytadan jaysyz kýige týstim. Qolqa-jýregim syzdap, ókpe-bauyrym suyrylyp, bir basym ekige jarylghanday, óte jaysyz ahual. Ketem be, qalam ba deymin dónbekship. Qalam. Joq, ketem. Sodan song qyzyq týs kórdim. Tura ónimdegidey. Úiqyly-oyau jatyr ekem. Áueli bólmeles serigim Qúlashbek túrdy. Juyndy, kiyindi, júqa portfelin aldy. Akademiyanyng yadrolyq fizika institutyna, kýndelikti tәjiriybe ýstinde júmys jasaytyn laboratoriyasyna barmaq. Maghan oilana qarap túrdy da, oyaugha taqau ekenimdi andap, bas iyzep qoshtasty. «Jol bolsyn, endi juyq arada kórisemiz be, joq pa, Almatygha kele qalsan, habarlas… Áytkenmen…» – Arghy jaghyn aitpady, qayyr, esen-sau bol degendey isharat jasady da, shyghyp jýre berdi. Maujyrap, erine túrsam da, birden sergidim. Úiqy qanyp qalypty. Tezinen juynyp, әtir sebinip, sәnimen kiyinip, dayyn túrghan eki týineshekting bireuin ghana – kitap salynghan qatyrma qorap emes, kiyim-keshekti sumkany jenil ústap, jogharghy qabattaghy Baljangha baryppyn. Búdan son… meyir qanghan, saghynyshty, sәuleli sәtter… Mine, es jidyq. Áli erte. Qaytadan… aiqalasyp kettik… Baljan mýlde basqasha. Aqyry túrdyq. Uaqyt ótip barady eken. Tym asyqpasaq ta tezinen jinaldyq. Jinalghanda, bәri dayyn. Ózimning jenil sumkamdy qyzgha berip, qyzdyng juan, buma qapshyghyn arqama salyp, tyrsyldap túrghan eki shabadandy eki qolyma ústap, tómenge týstik, tura bosaghada, birinshi qabattaghy bufetten shyghyp kele jatqan taghy bir aspirantqa kezdestik, ol da fizik edi, qarsy bólmede túratyn, maghan tanyrqay qarap, Qúlashbekti súrady, laboratoriyasyna baghana, tang sәride ketken dedim, meni kýtui kerek edi ghoy dep, esen-sau aitpastan túra jóneldi, úiqysy qanbaghan kisini týske deyin kýtu kerek eken ghoy dep, Baljan ekeuimiz oghan syrttay taghy kýlip aldyq. Artynghan-tartynghan beti kóshege shyqtyq, qol kóterip, jol tostyq. Sol sәtinde әldebir eski mashinanyng úshyrasa ketkeni. Vokzal. Poyyz. Júmsaq vagon, tiyesili kupe. Ekeuimiz ghana. Kire sala esikti tars jauyp aldyq. Áuelgi, ortaq ýiimiz siyaqty. Baljan  maghan sýiine qarap, moynyma asyldy. Al mening jýregimde auyr salmaq, әldenendey qayghy bar. Kupening ashyq, keng terezesinen syrtqa qaraymyn. Jyljy jýrip kettik. Qosh, aru Almaty!.. Qosh bol, mening bastalmay jatyp tәmam bolghan ghylymy qyzmetim… Biraq uaqa emes dep, ózimdi júbatam. Baljan bar. Ómirlik qosaghym. Al ghylym degen… Kókiregimdi qaytadan múng basty. Almatygha ghylym ghana qalmaghan. Jan-jýregim, oi-sanam da qaq jarylyp, amalsyz tәrik bolghanday… Eki iyinim – zil. Tanertennen beri búrynghydan ashylghan, meni birjola iyemdengen Baljan erkeley qarap, jenil kýrsindi de, jaymasyn jazyp, jastyghyn tystap, ekeuimizge tósek salugha kiristi. «Endi bireuin keyin salarsyn…» – deymin, degbirim tausylyp; kónilim shalqyp, birden jenileydim.

12

Shalqyghan joq, janshyldy, jenileygen joq, auyrlay týsken. Keude qanyraghan, jýrek syzdaghan, jaysyz qalypta әreng oyandym. Tang apaq atqan. Tang atqan joq, sәske bolyp qalghan. Atyp túryp, saghatyma qaradym. Sәske emes. Týs auyp ketken. Saghat… eki!.. Mýmkin  emes! Shayqap, qúlaghymdy tosyp, tyndap kórdim. Tura. Jýrip túr. Qarsy qabyrghada, menimen seriktes Qúlashbekting tósegine qaradym. Áriyne, bayaghyda túryp ketken. Tósegining basyndaghy tekshede túratyn epeteysiz ýlken, dop-domalaq shyldyraq saghatqa úmtyldym. Bes minut ketipti. Janaghy, qorqynyshty ekiden. Búl, atam zamanghy eski saghat әjeptәuir ozyp jýretin edi. Mәselen, kýnine ýsh minut. On kýnde jarym saghat. Qyryq kýnde… Elu kýnde… dedim, sandyraqtaghan kisidey, juan saghatty ondy-soldy tónkerip. Óz saghatyma qayta qaradym. Eki minut qana ketipti. Ekiden! Al bizding poyyz… On ekide ketip qalghan. On eki emes, birde. Birge bes minut qalghanda. Ekige bes minut bolsa da ketti. Ayyrmasy qansha. Ketti me – ketti! Shynymen ketse… Baljan… Jýregim solq ete týsti. Baljan qayda? Meni oyatpaghany nesi? Álde ol da úiyqtap qaldy ma? Jol jýkterime qaradym. Sary qorap esikke qaray jyljyghanday, biraq ornynda túr. Al qonyr sumka joq. Esh jerde. Bólmening esigi kilttenbegen, ashyq eken. Sanylauy ýnireyip túr. Sirә, suyq qoldy bireu men úiyqtap jatqanda kirgen de, jymqyryp әketken. Múnday jaghday búryn bolmasa da. Meyli, barsyn. Qazir Baljandy tauyp alam. Bәlkim, men shatastyrgham, poyyz kýndizgi emes, týngi… Apyl-qúpyl jinala bastadym. Syry kóshken kýreng shiypәnerde mening tek saltanatqa ghana kiyetin qymbat kostumim taghy joq bolyp shyqty. Ýtikteuli shalbar, aq jaghaly taza kóilegimen qosa. Jәne jana tufliymen. Abyroy bolghanda, keshe ala jýruge tatymas dep, astynghy tartpagha tygha salghan kónetoz penjek, eski shalbar men ókshesi myjyrayghan jaman tufliyim esime týsti. Jalanash, tipti mәikesiz keudeme Qúlashbekting salbyray ilinip túrghan júpyny jeydelerining birin kiydim. Bolghan jaghdaydy taldap, talqylap jatugha múrsat ta, mýmkindik te joq, sol, eski-qúsqy, jamau-qúrau qalpymda, jogharghy qabatqa qaray túra jýgirdim. Baljannyng bólmesi tars jabyq bolyp shyqty. Ári qaqtym, beri qaqtym. Ári tarttym, beri tarttym. Esim adasqan kisidey, qaqqylay, júlqylay berippin.

– Tynysh! – degen oqys dauys shyqty artymnan.

Jalt qaradym. Úzyn shvabrasynyng kóldeneng úshtyghyna oralghan salpynshaq keneppen edendi tazalay juyp jýrgen qyzmetshi kempir eken.

– Qyzdar týgel ketip qalghan, – dedi janaghydan bәsenirek, zilsiz dauyspen.

– Qalaysha?.. – deppin sharasyz qalypta.

– Qalaysha? Oqu bitti, sodan song ketti. Bәri de. Bireuleri dorbasyn arqalap, bireuleri jana qosylghan kýieulerin qúshaqtap…

Men anyryp, shayqalaqtamasam da, tóniregim týgel búldyrap, túryp qaldym.

– Saghan kerek qyz… – dedi kónil aitqan, janashyr әuezben, – sen izdegen qyz keshe bar ma edi?

– Bar…

– Onda býgin ketti, – dedi. – Mana. Baydyng qyzy. Súlu…

– «Súlu…» – dedim maghnasyz qaytalap.

– IYә, baydyng súlu qyzy. Ketti. Eki shabadan, qanshama buynshaqpen. Oqudan emes, bazardan qaytqanday. Bәrin jigitine artyp…

–Qanday jigit? – deppin.

– Men qaydan bileyin, – dedi qyzmetshi kempir kenet ashu shaqyryp. – Bylay túr esik aldynan, erikpey. Júmysqa bóget jasaysyn. «Qanday jigit, qanday jigit!» Qazirgi qyzdarda jigit kóp. Kýnde auystyrady. Sonyng biri de!

Mening betime shýbalana qarap, azghana bógeldi.

– Mýmkin, – dedi sýrtkish tayaghyna sýienip, belin jazyp, – mýmkin, osy sening ózing shygharsyn… Mýmkin, – dedi sodan song kýmiljip, – kýieu bolatyn jigit emes, birge oqyghan bala shyghar. Jýgin kóterip, kómektesken…

Búl – әuelgiden de auyr aqpar edi. «Birge oqityn…» Bayaghy bala songhy, men Baljangha ie bolghan eki jylda tezinen eresek tartqan. Boyy da ósti, óni de baysal tapty. Jýris-túrysy, sóz әueni týgel salmaqty. Baljanmen birge oqyp, ortaq jataqhanada túrghan son, anda-sanda úshyrasyp qalasyn. Ýnemi izetpen, bas iyzep amandasady. Al Baljanmen kezdesip qana qoymaydy, kýn sayyn sóilesuge mýmkindigi bar. Sabaqta. Múnda, әriyne, siyregirek. Tek diplomdyq júmys, kezekti memlekettik emtihandar bastalghaly qyzdar bólmesine qatynauy jiyilegen. Áriyne, ortaq oqu, birlesken dayyndyq jónimen. Áytse de, meni kórgende әjeptәuir qysylady, Baljandy әli kýnge sýietini, qanshama alystap ketse de, ýmitin ýzbegeni anyq edi. Qyzdy birjola menshiktendim desem de, múndayda jýregim kilegeylenip, әlde qyzghanysh, әlde kýdik sezimi qylang beredi. Keshe de… biz kinogha shygharda osy esik aldynda, búl joly Baljannyng ózimen jeke-dara sóilesip, tómen qarap múnayyp túr eken. Býgin shygharyp salsa nesi bar. Bәlkim, qisynsyzdan keshikken mening ornymda, birge ketui… Jobagha kelmes, soraqy kýdik edi. Biraq amal ne, qaytkende de qyzymyzdyng ketip qalghany aiqyn boldy.

13

Qalaysha ghana ketti dep oilaymyn. Meni tastap. Jaraydy, úiyqtap qalyppyn. Jerigennen, jek kórgennen emes qoy. Assa, aqmaqshylyq qana. Nemese maubastyq. Al, úiyqtadym. Mýmkin, qatty auyryp jatqan shygharmyn. Túra almaymyn, jýre almaymyn. Kelip bile salsa bolady ghoy. Qarsanyndaghy keshte renjiskemiz joq. Tym qúrsa jónin, ókpesin aitpady ma. Tipti, ókpeleytin reti joq. Ýnemi tatu, tәtti boldyq. Qaltqysyz tabysqanday edik… Erni bal tatyghan, qúshaghy ot sharpyghan jalghyz jar… Kózim túmanytyp, basym ainalyp barady. Kenet… men – qalgham joq, ol – bezgen joq, poyyzda, onasha kupede birge ketip barady ekenbiz. Kózi móldirep, erkelene qaraydy… Keler mezette alasúryp atyp túryp, tar bólme ishinde tenselip túram. Basym qaraqústan qaq manday, kensiregime deyin eki aiyryla shytynap, jýregim shymyrlap, bauyrym ezilip, buyn-buynnan әl ketip, kiyimsheng qalpy tabyt-tósegime qúlaymyn. Bir zamatta… solyqtay tynystap, kerile bosansyp, eki dýniyeden baz keshken, bar tilegine jetken, baysal, mamyrajay qalypta súlyq jatam. Eljirey ezilip, qaytadan qúshaqtaymyn. Baljanymdy. Sóitsem, Baljan degenim – maqtasy týiirpektelgen jaman jastyq eken. Taghy da yshqyna ynyrsyp, atyp túram. Kýn ótti. Kesh boldy. Qúlashbek keldi. Maghan tanyrqay qaraghan. Áriyne. Alja-búlja, opay-topay bolsam kerek. Ózimshe jinaqylanyp, bumadaghy kitaptarymnyng betin ashyp, qolyma týsken bireuin alyp, aqtarystay bastadym. Qúlashbek te sheshinip, kiyimin auystyrghan song portfelinen qaghaz, qalamyn shygharyp, aghylshyn әlde nemis tildi әldebir ghylymy jurnalmen qosa, ortadaghy jaydaq stol ýstine qoydy. Onyng bar júmysy tiyanaqty. Bar bolashaghy ózine – naqty enbegine ghana baylanysty. Markstik-lenindik-orystyq iydeologiyagha baylanysty emes. Himiya, fizika, matematika… taghy ne, eng ayaghy biologiya, joq, geologiya, gidrologiya, astronomiya – naqty, tehnikalyq ghylym sayasatqa da, últqa da qatyssyz, barlyq zaman, barlyq júrtqa ortaq, bir til, bir týiindi. Tozghan tariyh, azghan әdebiyet emes… Qúlashbek bólmedegi jalanash eki oryndyqtyng bireuin jyljytyp, stol basyna baryp otyryp, sirә, býgingi laboratoriyalyq júmys qorytyndysy, aidaq-soydaq, shimay jazu toly qaghazdaryn tónkere bere, maghan kóz toqtatyp qarady. Jana ghana kórgendey. Esimdi jiyp, aqylyma týsuimdi kýtken.

– Sen nemene, qaytyp kelgensing be? – dedi.

– Men eshqayda ketkem joq, – dedim.

– Qyz… qyzdy shygharyp saldyng ba?

Men qúrysyn qyzy da, basqasy da degendey, qolymdy siltedim. Biraq ýnsiz qalugha bolmaytyn.

– Esikti ashyq qaldyrghan ekem, mening bar kiyimimdi sypyryp әketipti, – dedim sózdi basqa jaqqa audaryp. Ári qajetti әngime. Qúlashbek:

– A… – dep, qabaghyn kóterip, tanyrqay qarady.

Men eshtene býlingen joq degendey, mysqyldap, ózimdi ózim qyjyrta sóiledim.

– Ózime de sol kerek… Sening bir kóilegindi kiydim.

– Kie ber, – dedi. – Ýstinnen irip týsip qalghansha.

Eskining nesin ayayyn, onsyz da onyp túrghan joq degendey, jenil jymiyp kýlgen. Ýstimnen kórip túr.

– Jana, tәuiriregin kiymeding be…

– Senen alatynym múnymen bitpeydi, – dedim, – Azghana tiyn-teben auysa túrmaysyng ba? Songhy stiypendiyanyng júqanasy úrlanghan kostummen birge ketti…

– Jarar, – dedi.

Bógelmesten ornynan túryp, shiypәnerdegi kostumining tós qaltasynan әmiyanyn alyp, jarty stiypendiya mólsherinde – otyz som ústatty. Áke-sheshesi bar, bay bolmasa da, auqatty jigit edi. Biraq búl arada mәsele barlyqta emes, jomart kendikte túrghan.

– Mýmkin, seniki dúrys shyghar, – dedi maghan taghy da oilana qarap alyp. – Qyz… seni tym jaqsy kóretin. Qamyqpa. Eshqayda ketpeydi. Áriyne, әuelgi sózin  ústamady dep, dәl býgin ókpeleui mýmkin. Ókpe tarqaydy, qayta tabysasyn… Al ghylym… gumanitariyadan habarym bolmasa da, andap jýrmin, birtalay sharuanyng basyn qayyrghan siyaqty edin. Orta joldan tastap ketu obal. Ýlken ghylym qyzdan kinәmshil. Uaqytynda qamtymasan, qayta ainalyp kelmeydi…

Álbette, armandas dosymnyng әuelgi boljaly jansaq, keyingi kenesi qatesiz. Dese de men… ghylymnan qol ýzip, ataqtan ainygham joq, biraq jigerim qúm bolghan, aldym shynyrau qúz emes, biteu tas qabyrgha, ketpeyin degem joq, kóldeneng keselge úshyradym; qyzben aradaghy jaghday da mýlde basqasha, araz-ókpesiz, qapiyada airylystyq, qaytkende de jerigen men emes, ol, yaghny qayrylyp soghuy ekitalay, tipti, mýmkin emes. Anyghy – eki tarapta da orta jolda qalyppyn. Ótkenge oralmas, óriske jete almas qysyltanda. Ghylymy júmysym ghana emes, bar bolashaghym búldyr. Adamdyq ýlken arman ghana emes, pendelik kishkentay tirshiligimning ózi.

Baljan… sol boyy joghaldy. Áriyne, meken-jayyn bilem, audan ortalyghy. Oblystyq dengeydegi shaghyn qala, sonynan bara qalsam, qazaq arasy, Mekeden alys emes, súrastyryp jýrip tabam, biraq onda ne kýtip túr – keshe tym qúrsa qoshtaspay, habar-osharyn bildirmey, shyn mәnisinde, meni tastap, qashyp ketken qyz endi qalay qabyldamaq. Álbette, basqa niyet, basqa bir oimen ketti. Bәlkim… basqa bir jigitpen qol ústasyp. Óz auylynan da asyp, әldebir qiyangha. Ayaq astynan olay bolmas, deymin ózimdi aldarqatyp. Biraq ketkeni ras qoy, әzirshe naqty bireumen qauyshpasa da, menen jerip. Mýlde týsiniksiz jaghday. Áytse de men ýshin aqyrghy nәtiyjesi bireu-aq. Jolymyz airyldy. Men jalghyz qaldym.

14

Ezilgen, týnilgen, keude basylyp, kónil múngha tolghan, men-zeng qalypta, úzaqtyghy tútas aigha sozylghan, azaby qalghan ghúmyrgha jeterlik, bir, әlde jarym apta ótse kerek. Baljangha degen kónilim suymasa da, yqylas, niyetime kólenke týsken. Tek kýn aralatpay, quys keudemde qamyryqty, kýiikti tolqyn kóterilip, ishim alay-týley bolatyny bar. Edenge etpettey qúlap, shiyrshyq ata domalap, kýnirene aiqaylap, ókire jylaghym keledi. Elden aulaqqa qashyp, Alataudyng shyn-qúzyna shyghyp, múz ben qargha bauyrymdy basyp, ishimde ýiirile lapyldaghan ot-jalyndy sóndirsem deymin. Birde shynymen-aq múz tau, qarly shyngha qaray shyqtym. Múz ben qardyng ózine emes, bergi jasyl biyigine. Medeu shatqalyna órley týsip, orta joldan qiyalay búryldym. Bayaghy… baqyt besigin izdep edim. Naqty ózi tabylmady. Toghay men alas, kýn sýigen beles, kólenkeli saya. Áyteuir osy tús. Tyghyz, kók shópke bauyrymdy tósey jyghylyp, egil-tegil jyladym. İshtegi tolqyn syrtqa shyqqanymen, keudedegi kýiik tarqamady. Esesine kónilim taqa suymasa da, jýregimning úshyna tas baylanghan edi. Baljannan birjola airylyppyn. Biraq qimaymyn, ótti-bitti, kórer qyzyghyng tausylghan joq dep qansha qajasam da, ózimdi júbata almagham. Bar baqytym Baljanmen birge ketkeni anyq edi. Ólgim keldi. Aytqangha ghana onay eken. Bir zamandaghy aruaqty atadan qalghan jalghyzbyn. Túqymym qúridy, jaryghym birjola sónedi. Ol da emes meni toqtatqan. Ezdik, jigersizdik der edim. Ózine ózing qol júmsau ýshin de sheshimtal batyldyq kerek eken. Áytpese, birjola ýzilgen ýmit. Mening ýmitim júqarsa da, әlsiz jiptikke ilinse de, ýzilmey túrghan. Shynynda da, meni keng dýniyege alyp shyghatyn basqa bir qyzyghym – ómirlik maqsat, kókiregimdegi eshqashan sónbes, jәne ainymas, airylmas, ózimmen birge jasar jan serigim – ghylym, naqtylap aitqanda, tughan halqymnyng mәngilik ruhyna qatysty múrat – ótken tarihty jaryqqa shygharu talaby bar edi ghoy. Sol ýshin tudym, sol ýshin jasaymyn. Elimning ensesin kóterem. Ózim de ataq-abyroygha bólenem. Baghzydaghy orys tarihyn qalyptaghan Karamzin men Soloviev siyaqty. Shyghys tarihyn әigilegen Bartolid, kóshpendiler tarihyn bayyptaghan Vladimirsov qaraylas. Tipti, ayaghyng túsauly, órising shekteuli degenning ózinde keshegi Aqsaqaldyn, ózi bolmasa da, kólenkesine jetuge mýmkindik bar. Ýlken darynym joq, qabiletim kem degenning ózinde, tanym men talabym kýmәnsiz, endigisining bәri ynta men enbekke ghana baylanysty. Qaytkende de belgili bir nәtiyje shyghady!.. Ózimdi solay bekittim. Ómirimdi qayta úzartyp, endigi tirshiligime mәn beretin jalghyz suyrtpaq – bastaghan isimdi ary qaray jalghastyru eken. Osyghan toqtadym. Jýrek, jýikem, kerek deseniz, bas sýiegim, júlyn-tútam qaqyray sógilip, ekige bólingennen bergi jartykesh jaghday keleshek býkil ghúmyryma sozylmaugha tiyis. Sonday qayrylmas sheshimge keldim.

Týnde taghy da týs kórdim. Úiyqtap jatsam da, ónimdegidey kórinis siyaqty. Biz Baljan ekeuimiz birge attanghamyz. Qyz – qalyndyghymnyng auylyna. Toy ótken, endi birjola qosylghan ekenbiz. Tau etegindegi әldebir sәndi sanatoriyde demalyp jatyrmyz. Týnning bir uaghy, jarqyray tógilgen ýsh bólmeli luks-nomer, qonaqjayda dastarqan ýsti tolghan jemis, jas kelinshegim teledidar kórip otyr, men Marko Polony oqyghym keledi, biraq kitabym joq, Almatyda qalypty. Onyng esesine Baljan bar. Mening әldenege alandaghan kónilsizdeu keypimdi bayqady da, ornynan túryp kelip, moynyma asylady. Teledidardy óshirdik. Jatyn bólmege keldik. Týngi sham; Baljan jagha bere qayta sóndirdi. Alakólenkede jenil sheshinip, syr tolqyndy, jayly, keng tósekke jattyq. Men Baljandy aimalap, qúshaqtay bere, qaytadan basymdy kóterip, sham jagham. Týngi, әlsiz jaryq emes, appaq lustrany. Osy appaq jaryqta jas kelinshegimning symbatty, súlu denesin kórgim kelgen. Baljan kýlip, ashyla bere, qymsynyp, qaytadan kórpesine tyghylady. Sol kezde… dәl qyr arqamda, tóbeden tónip, joq, tura qasymda, joq… tósekting arghy jaghy, tura tereze aldynda, jabyq perdeni tasalanyp, taghy bireuding súqtana qarap túrghanyn andadym. Qalt bógeldim. Sóitsem… bóten bireu emes, ózim ekem deymin. Onasha bólmedegi ózime qarap túrmyn. Ózime emes, endi qyzara, syqylyqtay kýlse de, meni mazaqtap, әlde yntyqtyryp, jartylay ashylghan Baljangha. Baljan jymighan qalpy, kózining qiyghymen maghan qaraydy. Sodan son, moynyn oqys búryp, arghy jaghyna… Onda taghy men. Qaytadan beri qarady – maghan. Ary qarady – әriyne, men. Biraq Baljannyng óni búzylyp ketti. IYegine deyin kómilip, kórpe astyna tyghylghan. «Sen… sen… – deydi dir-dir etip. – Sen… ekeu ekensing ghoy!» «Baljan, Baljan… qoryqpa, búl men ghoy!» – deydi tipti de men emes, tek maghan egizding synarynday úqsaytyn bireu. «Balym, búl – men emes, men – myna men…» – deymin, eminip jaqynday bere. Baljan estigen joq. Anau, maghan úqsastan pana tilegendey, sol, bóten jigitting bauyryna tyghyldy. Maghan tiyesili qazynagha qol salghan súmyraygha qaray úmtyla bere, oyanyp ketippin.

Azghana uaqyt sýigenimdi tauyp, quanysh-mereyge tolghan jýregimdi qaytadan qan judy. Dәl qazirgi saghatta bóten әldekimning Baljannyng bar symbatyn qyzyqtap jatqanyna sendim, endi keler mezette jan lәzzatyna toly nәzik qoynauyn qaq jaryp, maghan ghana tiyesili újmaq úiyqty oiran qylaryna… kýmәn joq edi. Managhy týs ghayyp, endi ónimde anyq elestettim: mine… mine, balghyn deneni bauyryna basyp, qos otauly tompaq keudeni tós astyna aldy, tereng shatqalgha boylay enip, yrghay tolghap, baldy shelegin toltyra tartady… qyzgha, qyz emes, aptadan aigha jetken armansyz aiqalasta qansha meyirlense de, qansha toyattasa da, kezekti sauyngha iyinip, taghy da shóldegen jas kelinshekke keregi de sol, qalyng shashy tógile jayylyp, tanauy dymdana tership, erni qyzara ashylyp, aqyl-esten airylghan…

Búl – men ýshin tughan Baljandy týsimde eng songhy ret kóruim eken. Sol, qyzghanyshqa, ókinish, armangha toly auyr, azapty týnde, qayran Baljannyng basqagha búiyrghanyna kóz jetken sәtte aldamshy ýmitim de birjola ýzilse kerek.

15

Ertenine, ózim de kýtpegen jaghdayda, sergek oyandym. Qayghy men zar jýrekting tereng týkpirinde qalghan, әli de oiym olqy, kónilim jartykesh, biraq boyym jenil, maqsatym aiqyn. Osyghan deyin jasalghan azghana júmystyng qoljazba núsqasyn, barlyq dayyndyq, jospar, ýzik jazbalar, derektik, tanymdyq kóshirmelermen qosa, aspiranturagha týsken kýni satyp alghan, úyasy, qaltasy mol qonyr portfelige syqay toltyryp, Ghylym Akademiyasynyng Tariyh-zertteu ortalyghyna, Aqsaqal marqúmnyng әuelgi bir shәkirti, múnda bólim bastyghy bolyp túrghan professor Qarasaqalgha tura tarttym. Aytpaqshy, ótken qysta, ortaq ústazymyz Aqannyng úsynysy jәne osy kisining ózining qoldauymen bir shaghyn maqalam Ghylym Akademiyasynyng salalyq jinaghynda jariyalanghan. Yaghni, belgili mólsherde osy Qarakenning de shәkirti eseptimin.

Qarekeng meni jatyrqamay, kerek deseniz, yqylas, iltipatpen qabyl aldy. Arada bir apta ótkende kishi ghylymy qyzmetker dәrejesinde, qajetti júmysqa bekip edim.

16

Qamqorshym әri jana jetekshim Qarasaqal professor bar júmysymdy adaqtap kórdi, maqúldap riza boldy, biraq búl qalpynda kәdege jaramaydy eken. Yaghni, jaryqqa shygharugha, qorghaugha. Ghylymy túrghydan emes, sayasy túrghydan. Aqsaqalmen salystyrghanda, keyingi zaman adamy. Ýlken kisi әuelgi betinen tayqymay ketip edi. Sondyqtan da jazghanynyng kóbi jaryqqa jetpey, bastaghan sharuasynyng birazy ayaqsyz qaldy. Qarasaqaldyng da tanymy, týsinigi, júmys baghdary sol tarapta, biraq dәl osy kezende naqty nәtiyjege jetkizer ónimdi iske beyim. Aynalma jol úsyndy. Horezm jәne Qypshaq – asa kýrdeli taqyryp. Kýrdelisinen búryn, subektivti qiyndyghy mol. Býgingi Sovet ghylymyndaghy, resmy sayasattan bastau alatyn teris úghymdy búzu mýmkin emes. Sen satqyn, qorqau dep otyrghan Qayyr handy kóregen dep, qaharman dep madaqtau kerek. Shynghys handy zúlym dep, basqynshy dep sógu kerek. Horezmning Qypshaq tarabyndaghy otarlau sayasatyn aqtau kerek. Yaghni, bar júmysyng bastan-ayaq teris pikir, qate baylamgha qúrylmaq. Basqasha bayyp – ghylymy aqiqat, tarihy shyndyqqa jol joq. Jazghan enbeging jaqsy. Biraq boyyna ghana qút. Zerttedin, bildin, tanydyn. Keyin, zamannan zaman ozghanda, dýnie týzelgende… bәlkim, kәdege asyrarsyn. Qazirgi saghan keregi – ghylymy ataq. Jaryqqa jeter útymdy zertteu arqyly әuelgi túghyryndy bekitu. Shyghys Dәshtini keyinge shegere túryp, Batys Dәshtige týssen. Qypshaq jәne Rusi. Nemese, kerisinshe,  Rusi jәne Qypshaq. Yaghny polovester men orys eli. Óte qyzyq taqyryp. Jәne sony, tyng taqyryp. Bastau kózderi ózine belgili. Qalghanyn týgendep alasyn. Býginge deyingi orys ghylymynda tiyip-qashyp qana sóz bolghan. Arnayy, týbegeyli zertteu jazylghan emes. Biraq derek kózderi jetkilikti. Sonymen qatar, taghy da sayasatqa, orys óktemdigine qatysty bolghandyqtan, qiyndyq mol, shataghy jetip artylady. Múnda da, ótirik aitpaghannyng ózinde, shyndyqty týgel shyghara almaysyn. Sonyng ózinde beti ashyq, mýmkindigi zor. Jәne, qalay deseniz de, biyleushi ýlken el túrghysynan alghanda ótimdi. Shamyna tiymey, synalay bilsen. Keyin, aittym, zaman týzelse, әli jassyn, ghúmyryng jetip qalar, endi qyryq-elu jyldan song eki Qypshaqty qosyp, eki kitap – týbegeyli zertteu jazasyn…

Men osy, songhy, Qarekeng núsqaghan jolgha týstim. Jóni de sol, basqaday amal joq edi. Biraq osy, kedir-búdyry maghlúm joldyng ózi biz shamalaghannan әldeqayda qiyn bolyp shyqty. Júmystyng jón-jobasy emes. Qalay aitqanmen, mening ózime ghana baylanysty sharua ghoy. Jәne jalpy negizi búrynyraq aiqyndalghan. Tynymsyz izdenis, auyr enbek ýstinde eki jarym jylda tәmam qyldym. Bólimnen, bastyghy Qarekenning ózi qoldap túrghan son, әriyne, birer bilgish búra qiystaghan azghana kinәraty demesek, bógelissóz ótti. Búdan songhy, Ghylymy kenestegi talqy bir taraptan ekinshi tarapqa, bir qiyrdan ekinshi qiyrgha tartyp, әsirese, ataqty, mansapty ghalymdarymyz ýrke tapyraqtap, ýreylene teristep, maqúl men qarsylyq arasynda tura bir jyl boyy sendelip jýrgen son, amaly azayghan jetekshim útqyr jýris tapty. On ay otyryp, orysshagha audardym. Sodan song Mәskeu, Ghylym Akademiyasynyng Resey tarihy institutynyng tiyesili bólimi. Orysshyl deniz, shovinist deniz, qansha aitqanmen, bizdey qasa nadan emes, sanylau bar ghoy. Eskertpeleri kóp, biraq tútastay alghanda taqyrypty maqúldap, júmysty jaqtap shyghypty. Mәndi, qúndy zertteu. Endi jol ashylghanday kórindi. Shynymen ashylghan. Bir mәrtege, osy rette. Óktem aghayyndar aitqan núsqau, eskertpelerding bәrin birdey qabyldamasaq ta, negizgi túrghy, baylamdardyng keybirin qiyalay, keybirin astaryn ózgertip, endi bireulerin tam-túmdap, qaytkende de óz baghdarymyzdy alyp shyghu, jәne shynynda da oryndy syngha oray týzetuler. Ýstemeler jasau әjeptәuir mashaqatqa týsti, qaytkende de negizgi ústynymyz ózgermegen, naqty tarihy derekter, sony, týiindi pikirler óz ornynda qalghan. Aqyry, uniyversiytetti bitirip, aspiranturagha týsip, ghylymgha bet búrghan uaqyttan bastap eseptegende tura segiz jyl degende, otyz jasymda әitip-býitip, әupirimmen әreng qorghadym-au. Sәtimen, tezinen jәne jas kezinde… dep, kótermelegen kóldeneng júrt. Syrttan qaraghanda bәri onay. Orda búzar otyzymda qatargha әzer ilinippin. Jiyrma eki jasymdaghy әuelgi meje boyynsha, búl kezde ýlken abyroy, ataqqa jetip, doktorlyq dissertasiyanyng ózin dóngeletip tastaugha tiyis edim. Endi ótkenimdi oilap túrsam, osyghan da tәuba eken. Qalay aitsanyz da, qajetti ghylymy dәreje. Kelesi zertteulerge baspaldaq. Endigi jolym birshama jenildeydi dep oiladym. Qayda. Odan beri taghy otyz jyl, iyә, otyz emes, jiyrma bes jyl – shiyrek ghasyr, men sol kәri kandidat kýiimde qaldym. Endigi arman – uaqyty ótken, qyzyghy qaytqan doktorlyq ataq emes, kóz ashqannan beri ainaldyrghan, qalay typyrlasam da jerine jetkize almaghan júmysymdy – «Tarihtaghy qypshaqtar» atty ómirlik enbegimdi orayymen tәmamdau. Taqaudaghy tórt-bes jylda, ghasyrdyng sonyna deyin bitirip-aq qalar edim – ayaq astynan shyqqan pәleket – arylmas sor bop jabysqan. Oiym ongha emes, ózim ekige bólindim. Býtin emes, jarty kisi siyaqtymyn. Bayaghyday. Baljannan alghash airylghan kezdegiday. Búl joly airylgham joq. Tabyspasaq ta, qayta kórdim. Qanshama zamannan son. Qartayghanda. Men qartayghanda. Al Baljan… sol qalpy emes, әriyne. Biraq kóldenenning kózin tartar tolyqsyghan kelinshektey. Shynymen ózi me? IYә, kórip qana qoygham joq, atyna deyin estidim. Baljan bireu-aq. Sol Baljan. Al әlgi Marat degeni… Kóruim anyq. Boluy anyq. Biraq senu qiyn. Sengim kelmeydi. Áuelde qyzyq, tang kórinse, endi qauiptene bastadym. Áldenendey bir qater әkeletindey. Al ol… meni kórgennen-aq zәresi úshty. Qatty qoryqty. Qorqa túra qarsy úmtyldy. Búl ne pәle? Endi ne kýtip túr meni?

17

Otyz birdene jyl boyy bitpegen netken júmys dersiz. Jýz jylda bitpeytin, bir kisi emes, jýz kisi, әldeneshe úrpaqtyng ghúmyry jetpeytin júmystar bar. Álbette myna men – ózim oilaghanday ýlken daryn bolmasam kerek. Bolgham, alghashqy jazu, izdenis jobalaryma qaraghanda. Sodan son… sirә, qúlay sýiip, shyn ghashyq bolghan bayaghy qalyndyghymnan qapiyada airylghan kýiik әseri me, әlde basqaday, kezdeysoq, kóldeneng kesel soqty ma, bir basym ekige jarylghanday, jarty es, jarty kýsh, jarty jýike, jarym jan… jaghdaydy aiqyn sezingen edim. Ras, aqyl, parasatym kemimegen, bilim-tanymym da sol qalpynda siyaqty. Al ómirge ynta, enbekke qúshtarlyq – talap pen jiger ortaymaghan, mýlde joqqa sayghan siyaqty. Nemqúraydy salqyndyq jelkemnen tartyp, keudemdi odan әri basyp túrady. Júrttyng bәri menen artyq siyaqty. Men bәrinen qor, bәrinen tómen siyaqtymyn. Eng aqyry, tobyghyma jetpeytin shalaghay dýmshening ózi menen kóp biletindey kórinedi. Artyq bolmasa da, kóp bilmese de, kózegen maqsatyna menen búryn jetetindey. Bayaghyday aryndap, asqaqtap emes, qorghanshaqtap, iymenshektep túram. Áyteuir әuelgi bir berik baghdar, ainymas múrat – halqymnyng bir kәdesine jarasam degen últshyldyq sana ghana sol qalpynda. Meni sýiregen, enbekke eriksiz jekken de osy, tua bitken, jýre bekigen últtyq sezim bolsa kerek. Sonymen qatar, «jylandy ýsh kesse, kesirtkelik hali bar» degendey, kesildim be, kemidim be, әlde әuelden barym sol ma, qaytkende de mýlde qabiletsiz bozókpe bolmasam kerek. Áyteuir, arshyndap útpasam da, tasbaqasha tyrbanyp, eng bastysy – kóldeneng sharua, paydasyz isten bas tartyp, bir baghytta enbek etip kelem. Mening aldymnan shyqqan eng ýlken bógesin – zertteuding qiyndyghy, ghylymnyng kýrdeli, júmbaq bolmysy emes. Balshabektik jýie, totalitarlyq tәrtip. Syrttay qaraghanda, men siyaqty bәkene kisi ýshin tym ýlken sóz kórinui mýmkin. Shyndyghynda, sovettik zamandaghy әrbir adam – ataqty akademiyk, danqty jazushydan – qatardaghy student, eng songhy qoyshy, kәsipsiz júmyskerge deyin arnayy baqylau astynda boldy ghoy. Árqily dengeydegi partiya komiyteti, ashyq kenistik, barlyq quysty toltyrghan KGB, ýlkendi-kishili basqaru oryndarynan kәdimgi, beykýnә keyipti kәsipodaqqa deyingi qúrylym atauly kez kelgen eki ayaqty tiri pendening әrbir qadamyn baghyp otyrdy. Ayryqsha yqylas – qalamgerler qauymyna tiyesili bolatyn. Olardan ótken qúrmetti kýzette – tarihshylar. Jazushylardyng әrqaysysynyng jeke basy kýmәn tughyzsa, tarihshylar – býkil ghylymy, baghyt-baghdar, barlyq isimen. Túlpar ma, túghyr ma, jazushy atauly óz betimen jamyrap, әrqaysysy jeke-dara ketedi. Al tarihshylar belgili bir qyzmetke, yaghny kýnkóris, júmys ornyna baylanghan, onyng ózinde ýiirimen. Neni zertteu, qalay zertteu, neni aityp, qaysysyn qaytip jazu – kýnibúryn belgilengen. Búra tartugha, tipti, sara joldan az-maz auytqugha eshqanday mýmkindik joq. Ózinshe tolghaghan, yaghny ghylymy tariyh, aqiqat shyndyqqa úmtylghan erlerdin, tipti, er de emes, әdepki adaldyng kóretin kýni belgili. Aldynghy aghalardyng aiqyn mysaly bar. Ol – basqa zaman edi desedi. Ayyrmasy syrt kózge ghana. Endigi qapas – torly tereze, temir esikti týrme, biyik dual, tikenek qorshauly lageri emes, tarihty zertteu mekemelerining ózi. Azghana aqshandy al da, adal nanyndy jep, auzyndy ashpay, tynysh otyr. Nege deseniz, sovettik otarlyq iydeologiyanyng eng negizgi túrghylarynyng biri – kiriptar halyqta ata tarih bolugha tiyis emes degen qaghida. Búl ainymas erejeni jýzege asyrudyng eng tóte joly – ótken zamannyng ózin joq dep jariyalau, búl tarapta qanday túrghydaghy bolmasyn zertteu ataulynyng órisin qii. Alda-jalda ótkenge ýnile qalsanyz, otarlyq iydeologiyany nasihattau baghytynda ghana júmys jasaugha tiyissiz. Sonyng ózinde, qalay jaghynsang da, kóldeneng bir kinarat shyqpay túrmaydy. Mәselege syrttay qaraghanda, mening mansúq bolghan eskimen jalghas jana taqyrybym óte útymdy kóringen. Orys jәne qazaq halyqtarynyng býgingi bauyrlastyghy men mәngilik odaghynyng týpki tamyrlaryn aighaqtau. Kiyev Rusi boldy – týrik tekti peshenekter. Oghan teteles orys kinәzdikteri – polovester, yaghny bizding qypshaqtar. Ras, búlar ózara jaulasyp túrdy. Biraq ótken tarihta jaulaspaghan halyq bar ma. Slavyan-qypshaq soghystary Kiyev, Chernigovtan Vladimiyr, Ryazanigha deyingi aralyqtaghy orys kinәzdikterining ózara shapqynynan auyr bolmaghan. Kerisinshe, beybit qatynas – bayypty, týbegeyli. Alys beris, sauda-sattyq, qúdanda-jekjattyq, әskery odaqtastyq. Orman men Dala tarihy astasyp jatyr. Áriyne, dәl býgingidey emes. Ózara derbestik, útymdy birlestik, qajetti kelisim, tepe-tendik jaghdayda. Eki jaq ýshin de paydaly, ziyandy sypattarymen. Qaytkende de búltartpas aqiqat, naqty derekterge negizdelgen tarihy shyndyq. Osy, negizinen orys tarihnamasynan alynghan kýmәnsiz derek, dausyz aqiqatty aiqyndadyq. Sol aiqyndyqty әigileu ýshin, teng jarymyn tәrik etip, aqyry úzaq talqy, ýlken qiyndyqpen qorghalghan enbekti kitap etip shygharugha talap jasadym. Ghylymy kenesting maqúl úsynysymen osy Akademiyanyng ózining baspasynda, ol kez ýshin shaghyn taralym – bes myng danamen. Onsyz da kýzelip, shúntighan júmys, endi baspanyng arnayy redaktory, odan song jabyq resenziya men jalpy talqygha sýiengen redaksiyalyq Kenes tas-talqan etip, kitap bolyp týptelip shyqqangha deyin taghy birtalay nәrinen aiyrdy. Naqty derekterding ózin sol qalpynda bere salugha bolmaydy eken. Burjuaziyalyq obektivizm atalady. Yaghni, ziyandy, sovettik ghylymgha jat tәsil. Sen ótken tarihtaghy bolmysty naqty qújat, arhiv kuәligi, zamana aighaqtary negizinde dәlme-dәl qalyptap kórsetken, tipti, taratyp aityp, dәiektep jazbasang da, osy, talghamay, tandamay, markstik-lenindik kózqaras túrghysynan iriktep, syn eleginen sýzbey, sol qalpynda keltirgen derekterden janylys qana emes, teris, ziyandy, yaghny jetekshi iydeologiyagha qayshy qorytyndylar shyghyp ketui mýmkin, sondyqtan sovettik tarih ghylymynda tekseristen ótken, qabyldanghan, bekigen kózqarasqa sәikes dәiek, týiinderdi ghana alamyz. Tipti, әlgi, airyqsha qajetti, nemese túzdyqty, qaytkende de әldeqalay qystyrylghan derek, kuәliginiz qalay tartsa da, shyghatyn qorytyndy, aqyrghy tújyrym qajetti arnadan tabyluy shart. Taghy da ekshedik, qatqyl kóringen baylamdardy júmsarttyq, «jansaq» qorytyndylardy qysqartyp, tiyimsiz, artyq-auys maghlúmattardy týgel júlyp tastadyq – aqyry, taghy bir jyldan astam sozbúidagha týsken azap, qidalana kesilgen qorlyqtan song onnan bir núsqasy qalghan talaysyz kitabym da basylyp shyqty. «Ejelgi orys eli jәne kóne qypshaqtar – XI-XII ghasyr.» Tólbasy, jalghyz danasy qolyma tiygen kýni tang atqansha aqtarystap, ishim uday ashyp otyrghanym әli esimde. Zertteuding ózi joq, kólenkesi ghana. Eki jýz elu bet – bastan-ayaq… ótirik emes, synarjaq. Qypshaqtyng bar isi teris, orystyng bar isi on. Qypshaq shabady – basqynshylyq, ozbyrlyq, orys shabady – qorghanys, bolashaq úrpaq qamy. Jәne ýnemi qypshaq jenilip, orys jenip otyrady. Qypshaqqa qatysty ontayly, әdil derekter týgel qysqaryp qalghan song olay bolmaghanda qaytsin. Eng aqyry, qypshaq tili men mәdeniyetine qatysty taraugha deyin, qazaqqa tym úqsap ketipti degen aiyppen kitaptan ajyraghan. Yaghni, tili de, mәdeniyeti de bolmaghan maqúlyq. Jabayy, dýley. Sol qorqau, túrpayy týisikpen, mәdeniyeti joghary, tekti júrtqa qastandyqtan basqany oilamaghan. Aqyry, artynda iz qaldyrmay, túqym túyaghymen qúryp ketken. Áriyne, onday baylam, múnday sózder mende joq, biraq kitapty oqyp shyqqan kez kelgen kisi osy qorytyndygha keler edi. Nәtiyjesinde, bar jazuym ózimdiki emes, ózge bolyp ketti. Áyteuir kitap shygharghan aty ghana. Aqyry, ózimdi ózim júbattym. Qaytkende de tasqa basylghan enbek qoy, kitap ataulynyng jóni bólek, әri tyng taqyrypqa arnalghan, әjeptәuir kólemdi monografiya; uaqyt oza kele, ketigin býtindep, kemisin toltyryp, әuelgi qalpynda, tipti, odan әrmen jetildirip, qayyra bastyrudyng sәti týser. Qansha qomsynsam da, syrty dýr, keleshek júmystargha, búdan da ýlken enbekke baspaldaq, ghylymy dәrejege sebepker bolar. Mýlde jaryq kórmey qalsa qayter edim, osyghan da tәuba dedim. Áytkenmen, jýregim týiirtpek, kónilim qonyltaq edi.

Sóitsem, men toyyp sekirgen ekem. Arada ýsh kýn ótti-ótpedi, – oibay-attan shyqty. Kompartiyanyng Ortalyq Komiytetining tura ózinen. Búl kezde bizdi bastaushy, baghyttaushy mekemening búrynghy iydeologiyalyq kósemi, daraqy belsendi Núrqan Jangeldin qyzmetinen shettep, onyng ornyna amaldy, ailaly Núrmash Sattarov kelgen. Keyinirek, men ózim onsha tәuir kórmeytin, biraq baz-bazynda tura aityp qalatyn bir әdebiyetshi jazghanday, Mәskeudegi Súr kardinal, kóterem aryq Suslovtyng rabaysyz juandaghan qara kólenkesi – Qonyr kardinal. Búdan songhy, bizge tiyesili, tiyesili emes, baqylaushy qojayyn – Ortalyq Komiytetting mәdeniyet jәne ghylym bólimine basshy bolyp, orys esimdi qara qazaq, aqyly men zúlymdyghy astas Ivan Mokeevich Esenghaliyev kelgen. Osy eki sabaz tyghyz júptasa otyryp, qazaq ruhaniyatyn eskilikting qaldyghynan tazartugha kiristi. Búl kezde, mana aitsam kerek, býkil Sovettik kenistikte zaman birshama týzik, tipti, qaraylas, qatarlas últtyq respublikalardyng bәrinde jaghday qalypty, beybit. Ozyghy ótkenin ondap jatyr, qalyghynyng ózi qoldaghysyn berik ústap otyr. Tek biz ghana. Keri baghytqa týsken. Negizi – jeri bay, eli iyesiz qazaqty birjola qúrtugha niyet etken Mәskeuding núsqauy bolar, biraq múndaghy eki jandayshap artyghymen oryndaugha úmtylghan. Kýn ozghan sayyn órisimiz qysqaryp, tynysymyz taryla týsti. Menin, ishinde jartylay bolsa da, әuelgi býtinning júqanasy qalghan sorly kitabym osy ekeuining túsy, týptep kelgende, tura jiyrma jylgha sozylghan syrqat nauqannyng әuelgi kezenine tap kelipti. Ol zamanda baspadan shyqqan, kez kelgen kitaptyng alghashqy, tólbasy atalatyn on danasynyng beseui túpa-tura Ortalyq Komiytetke týsedi, әlgi eki basshygha jәne bólimdegi, sektor mengerushisi, núsqaushy dep atalatyn, olar da biylikshi, bekemdeushi ghana emes, tekserushi, tergeushi qyzmetkerlerge. Tiridey salmaghy jýz qyryq jeti kilogramdyq, beti jalpaq, moyny biteu, búty taltaq, resmy júmys kabiynetindegi aldynghy, úrdajyq әriptesining keng әri jayly oryndyghyna syimay, auqymdy, serippeli, arnayy kreslo jasatypty deytin Qonyr kardinal mening ózime ilip-alary joq, jyp-jylmaghay kóringen jartykesh kitabymdy qolyna alyp, aqtaryp ýlgerdi me, ýlgermedi me, bilmeymin, elgezek, shiraq, ýnemi әldenendey pәle izdep, alasúryp jýretin Ivan Mokeevichting qyraghy kózi birden shalyp, alpys eki tamyry týgel iyip, qojalaq betine qan jýgirip, tyshqan kózderi jaynap ketse kerek. Sol sәtinde qarauyndaghy qyzmetkerlerin jinap alyp, ay qarap otyrsyndar ma dep biraz silkigen son, osynshama ziyandy kitaptyng ghylymy baspagha qalay ótip ketkenin tezinen anyqtaugha búiyrady. Sol qalpynda, qanyn ishine tartyp, tas-týiin, sheshimtal keyipte joghary kóteriledi. Áueli ózining tikeley kósemine. Negizgi mamandyghy tarihshy, yaghny kezinde KPSS tarihyna iliktes taqyrypta kandidattyq dissertasiya qorghaghan, jalpy tarihtan emis habary bar, onsyz da iz-týzi joq qazaq tarihyn moyyndamaytyn Núrmash Qúrmashevichke. Kelensiz jaghdaydyng barlyq jay-japsaryn maghlúm qylghan. Qonyr kardinal is mәnisin, qater men qauip jónin birden andaydy. Jәne uaqytyly dabyl, jamandyqtyng aldyn alghan qyraghylyq, soghan oray qoldanylmaq qatang shara, jogharygha jetpek dýnkil men danghyr nәtiyjesinde artatyn abyroy, tabatyn paydasyn. Sazara týiilip azghana otyryp, búrq etken. «Sender qayda qarap otyrsyndar! Akademiyanyng baghyt-baghdary osy ma? Baspanyng sauaty, tanymy osy ma! Úly orys halqynyng qas jauy bolghan polovesterdi dәriptegen ne súmdyq! Búl degen býgingi úiyp otyrghan halyqtar dostyghyna qarsy masqara әreket emes pe! Eng keremeti, bayaghyda, búdan myng jyl búryn ótip ketken qaydaghy bir polovesterding bizge qatysy qansha? Áldenendey qatysy bola qalsa, ony dabyralap keregi qansha? Sayasy sauatsyzdyq, markstik-lenindik tanym jolynan auytqyghan degen osy emes pe! Tezinen qatang shara qoldanylsyn!» – deydi. Endi birjola kýsh alghan Qara Ivan zyrqyrap ketedi. Núsqau, shaqyru, jarlyq. Sonday da sonday súmdyq kitap shyghypty – úly orys halqynyng qas jauyn nasihattaghan, tarihty búrmalaghan! – Bitti!! Úzyn sózding qysqasy, basylyp, týptelip, dayyn túrghan bes myng dana kitap qolma-qol tútqyngha alynady. Taldau, tekseru, anyqtau, on, terisin aighaqtau joq. Qonyr kardinal men qara Ivannyng jalghyz-aq auyz sózi sheshedi, bir kitap týgili, tútas bir halyqtyng mәdeniyeti men әdebiyetining taghdyryn. Arada apta ótpey, Ghylym Akademiyasynyng Ghylymy kenesining arnayy sheshimi boyynsha, iydeyalyq túrghysy jat, bastan-ayaq jansaq derek, qate qaghida, teris baylamdargha qúrylghan ziyandy kitap turaly qatang qorytyndy shygharyldy. Sorly kitap sol kýni, tipografiyada buylyp-týiilip, sauda oryndaryna ótkizuge dayyn túrghan qalpynda pyshaqqa týsip, múqabasy júlynyp, ishki betteri qidalap kesilip, makulaturagha jiberildi. Baspanyng bar shyghyny mening moynyma jazyldy – ol zaman ýshin asa kóp aqsha, ay sayynghy tabysymnan jyrmalap, taqaudaghy tórt jyl ishinde ótep bituge tiyis edim. Búl az bolghanday, men KGB-nyng erekshe esebine ilindim, endigi jerde jazghan jazuym túrypty, basqan izim, eng ayaghy seyil-seruen, qonaq – beysauat jýrisimning ózi esepte. Aytpaqshy, ózimdegi jalghyz kitapty qaytyp beru talap etilgen. Áuelde baspa, sodan song Ghylymy kenes, olargha kónbegen son, aqyry KGB-nyng ghúzyrly bólimi. Múnday qaterli kitap aqyrghy danasyna deyin joyylugha tiyis eken. Men әuelde olqy, jat kóringen, endi airyqsha baghagha shyqqan, men ghana emes, estigen júrttyng bәri ýshin qúndy sanala bastaghan beybaq kitaptyng eng songhy tiri danasynan eriksiz airylugha tiyis edim. Áriyne, qimaymyn. Joghaltyp aldym dedim. Qalay? Solay. Nege solay? Kitabym shyqty dep quanyp, dos-jaran jigittermen toylap edim, kóbirek ketip qalyppyn, restoranda úmytyldy, nemese jolay trambayda týsti. Qanshama ótirik bolsa da, syltau-sebep. Biraq KGB-nyng jigitteri búghan toqtamaghan. Balalyqty qoyynyz deydi. Sonday qúndy… óziniz ýshin bagha jetpes kitap, qalaysha joghaltasyz, onyng ýstine naqty anyqtadyq, siz mýlde ishpeytin kisi kórinesiz… Ayryqsha qúndy ekenin bilgennen, deymin, esim shygha quanghanym; búrynnan ishkishtik tәjiriybem bolmaghan son, oqystan masayyp qalghanym. Qay restoranda judynyz, qasynyzda kimder boldy? Oghan da qisynsyz ótirik tabyldy. Kitap shyghyp, qolgha tie sala iship edim, sodan song kimderdi jәne qalay qosyp alghanym, qayda baryp, ne istegenim jadymda joq. Ýlken kisisiz, osynday ótirik aitasyz, deydi. Kitap ótirik edi, búl sózim shyn deymin. Ýiinizde túr, deydi. Tauyp alu op-onay. Biz sizdi syilap… Shyn syilasandar, anqam keuip túr, aqsha joq, bir jýz gramm jútqyzyp jiberinder, sodan song baryp bizding ýidi tintinder. Tapsandar – sizdiki, mýbarak qoltanbamen ótkizeyin deymin. Anyghy – qiyngha jytyrtyp jibergem, itpen izdese taba almas edi. Ony bilip túr. Ýgittedi, qorqytty, ýrkitti – kónbedim. Mәsele shynynda da qúny kem, mәni joq kitapta túrmaghan. Adamdyq qasiyetimning aqyrghy júqanasy osy songhy danada qalghanday kóringen. Býtin, tәp-tәuir dýniyeni qysqartty, qidalady, búrmalady, eles-súlbasyn ghana qaldyrdy, aqyry sol sýmireygen qalpynyng ózinde ómir sýruge qaqysy bolmay shyqty. Endi kórge birjola kómip, alas-qapasta týsip qalghan eski últaraghyn súraydy. Bermeymin. Ne isteydi maghan búdan artyq. Týrmege tygha ma – tyqsyn. Aldynghy aghalarymnan artyq emespin. Aydasyn, atsyn, býitken qorlyq ómirden qaranghy kór artyq…

Áriyne, basyng búlada kýpsinu onay. Qansha batyrsyghanmen, boyymdy ýrey jaylaghan. Uayym, qayghydan emes, kitapty joqtaghannan emes, ghylym jolynan da, tirshilik mashaqatynan da tys, jýrek, jýikeden ótip, jan-әlemning tereng týkpirinen kóterilgen eriksiz qorqynysh. Búl kezde kýmәndi kitap jayyna qalyp, mening izshilderim basqa bir tarapqa oiysqan. Mening ishki syr, oi-pikirimdi teksere bastady. Sirә, bizding sala boyynsha bilgir kenesshileri bar. Shynghys han, Batu han turaly qanday oi-pikirdemin, Abylay hannyng tarihy qyzmeti nede, Kenesary degen kim – men jauaptan janylmadym. Tek Alash-Orda turaly súraqtan ghana jaltargham. Estimedim, bilmeymin. Tarihshy bolghanda… men basqa, arghy zaman tarihynyng mamanymyn. Osy songhy saualdan song aghayyndardyng maghan arnap qyl túzaq esip jatqanyna kýmәn qalmaghan. Managhy syltau sózdi ózgeshe amalgha úshtastyru osy kezde oigha kelgen. Dzerjinskiy kóshesindegi Súr ýige kezekti tergeuge barghanda… uday mas edim. Tilim kýrmelip túrsa da, esim týzu, qanday jauapqa da әzirmin, әzirliktin, airyqsha quanyshtyng belgisi retinde Feliks Edmundovichti de, Lavrentiy Pavlovichti de attap ótip, býgingi qyraghy chekist, bas chekist Andropov turasynda tútas bir leksiya oqugha kirisken edim. Múndaghy jas chekister airyqsha qúrmet tanytyp, arnayy mashinasymen ýiime jetkizip salysty. Raqmet, alghys aityp túryp, kelesi leksiyanyng qay kýni ótkizilmegin súrap edim. Búdan bylay KGB-nyng tarihyn jazu niyeti bar eken mende. Áueli temir Feliks turaly. Sodan son, ózining danqty qyzmetin Qazaqstanda bastaghan Ejov turaly… Biraq búl niyetterding eshqaysysy jýzege aspay qaldy. Kelesi shaqyrystaghy kónildi kórinisten song maghan qoldaryn bir-aq siltegen. Jogharghy jaqqa tәrbie júmystary tәmamdaldy, endi ayaghyn qiya baspaydy degen aqpar berilse kerek. Biraq men maskýnem ataghymdy aqtau ýshin, bәlkim, turalghan, kemtar emes, baspagha týserden búrynghy kemel kitabymnyng kýiigi jәne dәl osy mezette, arada on eki jyl – tútas bir mýshelden song qaytyp oralghan eski qayghy – qosylmay qalghan qalyndyghymdy joqtap, tura qyryq kýn boyy qyzyqqa keneldim. Qyzyghy qúrysyn, birjola maskýnem bolyp kete jazdap, maghan týsinistikpen qarap, quat, kýsh beruge tyrysqan, búl kezde múrty týgili shashyna deyin kókburyl tartqan Qarasaqal aghamnyng janashyr renishinen song әreng toqtappyn.

Toqtamas jónim de joq. Ómirdi tanyghanym óz aldyna, aqylym da tolysyp, ólsheusiz eresek tartyppyn. Eng ýlken nәtiyje – mas kisi ókimetke qauipsiz kórinedi, tiyesili oryndar mening rayymdy bayqaghan son, sirә, búl kezde әuelgi әngime de eskire bastasa kerek, endigi jerde menen may shyqpaytynyn kórip túr, býlik te shyqpasyna kóz jetken, ary qaray qazbalap, qudalamady. Biraq jaqsy bilem, mening ýstimnen qozghalghan is, bar deregim, keyingi jauabym, songhy ónerim týgel tirkelgen juan pәpki әzirshe jabylghanymen, kez kelgen uaqytta qayta ashyluy op-onay. Endi men de bayyz taptym. Maskýnemdik jayyn aitpaymyn. Áuelden qúmarlyghym shamaly, birjola qoydym, kýni keshege deyin araq-sharap ataulyny auzyma alyp kórgem joq. Syrtqy jaghday emes, ish pikirim, ghylymy jana izdenister jónin aitam. Azghana, aqiqat tauarihtyng kólenkesining ózi osynshama ylan-shu shyghardy. Ýlken әngime kóterilse, týbegeyli, bayypty, bayandy zertteu, sony pikir, tyn, býgingi qalyptasqan úghymgha mýlde qarama-qayshy mәseleler algha shyqsa… ne bolmaq? Mening bar jolym kesilgen edi. Ózim niyet etken, baghyt týzegen tarapta. Oilap túrsam, qanshama beynet shektim desem de, osydan ýsh-tórt jyl búryn ejelgi tarihtan enbek qorghap, ghylym kandidaty dәrejesin aluymnyng ózi kezdeysoq jaghday, shynyn aitqanda, tótenshe baqyt eken.

Qaytkende de ataghyng bar. Jәne jayly júmys orny. Búl oryn, sen qyzmet atqaratyn Zertteu ortalyghy, ótken tarihyng ýshin emes, býgingi tarih – yaghny Oktyabriden songhy baraqat ómir, úly orys halqynyng aghalyq qamqorlyghy, sovet ókimeti men kommunistik partiyanyng aqiqat, aq joly – bir sózben aitqanda, orys-sovet otarlyq jýiesin nasihattau ýshin qúrylghan, ashylghan. Al seni, Qarasaqal aghannan bastap, amalsyz qosymsha retinde tirkey salghan. Tariyh-zertteu ortalyghy! Yaghni, Qazaqstandaghy tarih ghylymynyng úiyqty ordasy. Orda týgili, ýishik emes. Aghang ekeuing ýshin. Orda bolsa, sosialistik, kommunistik qúrylym jarshylaryna arnalghan orda. Demek, әlindi bil, jolyndy bil. Janaghy, kommunizm jarshylarynyng arqasynda iship otyrghan sorpa-suyna riza bol. Tek jýresing – toq jýresin. Toq bolmasang da, ashtyqtyng auylynan alysyraq. Eng bastysy – temir tordyng syrtynda. Aqiqat shyndyqty moyyndadyq. Moyyndamasqa sharang joq edi.

Myna qaranyz. Bizding zertteu ortalyghy ghana emes, býkil Akademiya jýiesinde jamanatqa shyghyp, Ghylymy kenesting barlyq qúrylymdar ýshin arnayy taratylghan qaulysy arqyly ghylymgha jat, teris oi, aram pighyldy kisi retinde әshkerelengennen keyin mening ataq-abyroyym kóterilipti. Býkil akademiyalyq qauym shynayy últshyl, naghyz otanshyl, asa daryndy jas ghalym retinde moyyndaghan. Sol astyrtyn ataq, beyresmy danq býkil ghúmyryma sozylyp, býgingi kýnge jetti. Odan ne payda. Jazbaghan ghalym, jasamaghan tarihshy. Yaghni, týgim de joq. Bar bolsa, managhy jalghan ataghyma sәikespeydi.

Álbette, әuelgi baghyttaghy zertteulerimdi toqtatqam joq. Alayda, ynta búrynghydan kem, jas kezdegi jalyn sóngen, tym boykýiezbin. Osynyng qajeti qansha dep oilaysyng keyde. Zorlanasyn, zarlanasyn, qinalasyn, shaldyghasyn, belgili bir nәtiyjege jetersing – aqyr týbi tyghyryq. Jaryqqa shyqpaydy, júrtqa jetpeydi. Kóldeneng júrtyng ne, әriptes qauymnyng ózi selt etpeydi. Eshkimge kereksiz. Sening qalap tapqan ghylymyng ótpeli dýnie siyaqty, bayansyz eken. Ómir… kýndelikti kýiben, kәkir-shýkir sharua astynda, ol da ótip barady.

Áyteuir tirshilik jibi ýzilmegen. Qalay týnilseng de, tynysyndy ótken tarihtan tabasyn. Endigi jerde zertteushi emes, oqushy retinde qaraytyn boldym. Arhiv derekterin bayyptau, arghy-bergi dereknamagha ýnilu – men ýshin roman oqyghanday. Tek qiyaldan tughan emes, dýniyede naqty bolghan oqighalargha qúrylghan roman. Jәne qyzyq emes, qasyret, mún. Keudeng kóterilip baryp, qayta basylady. Sonday da sonday bolyppyz. Endigimiz mynau. Bar deregimdi jýieleyin, bar biligimdi qaghazgha týsireyin deymin key kezde. Bastaymyn, ayaqtay bermeymin. Tolghanamyn, týgespeymin. Endigi qay iste de qyzu qúmarlyq joq, serpin az; sanamda bәri sayrap túr, qanshama jospar, biyik maqsat, biraq boylay kiruge, jýzege asyrugha kelgende tartynshaqtay berem. Aldy, artym túiyq. Al ózim tiri ólikke taqaumyn. Birjola ólu ýshin de quat kerek eken. Áyteuir ilinip-salynyp jýre berippin. Aqyry, eshkim de kýtpegen tәuelsizdik tóbeden týskende, aspan qaqyrap, jer airylmay-aq barlyq jol ashyldy, barlyq jol ashylghanda… mýlde esengirep, otyryp qalyppyn. Kim bilgen, kim oilaghan. Qarap túrsam, bar ómirim zaya ketipti.

18

Zaya ketken – ghylymdaghy ómir edi. Ádepki tirshilik – el qatarly. Tipti, el qatarynan tәuir. Akademiyalyq qyzmetkerding jalaqysy óte joghary sanalady. Sol zaman esebimen alghanda. Kiyim-keshek, as-suyna tolyghymen jetip jatyr. Búl kezde men ýilengem. Áyelding qoynyn kórgen boydaq jigit bauyr suytpay jýre almasa kerek. Kezekti ermegim – Balnúr degen qyz edi. Akademiya ghimaratynyng shyghaberis auzyndaghy kitap kioskisinde satushy. Kerekti әdebiyetimdi týgel tauyp berip jýrdi. Jana, maghan qajet-au degen basylymdardy irkip qoyady. Ornyqty әri yqtiyatty bala. Áuelgi nazarymdy audarghan – atyndaghy úqsastyq edi. Búl da Bal… Basqa da ýilestik bar siyaqty. Bet-beynesi, minezi emes. Jýrisi men túlghasy. Búl da sәl-pәl tolyqsha, mayda basyp, erkin qozghalady. Kelgeni sol, birden ýiirip týsirdim. Arada jarym jyl ótti me, ótpedi me – ózgeshe jaghdayyn maghúlym etti. Renishsiz, quanyshsyz, әdepki aqpar retinde. Ózinshe saqtanyp jýretin siyaqty edi. Ýsh aidan asypty. Aytuynsha, bilmey qalghan. Áriyne, bilgen. Bile túra jýre bergen. Men bayaghy… Baljandy eske aldym. Ol da… solay eken ghoy. Bildi me, bilmedi me, sol betinde ketipti. Meni ai-dalagha tastap. Auylyna, әlde odan da arygha. Ýsh aigha tolmapty. Odan son… alghyzdy ma, әlde keyingi, kóldeneng kýieuine sýiey saldy ma. Endi mine… Kýmәnsiz ózim… Áuelde abdyrap edim, saghat ótpey, sabama týstim. Qaytkende de qyzdyng esebi dúrys. Mening esebime de qayshy emes eken. Ras, Baljan siyaqty pәkize qalpynda jetken joq qolyma. Biraq bylghanyshy bayqalmaghan. Ári minezi ózgeshe jayly. Úyan, kirpiyaz, bayypty. Men búryn oilamaghan, oqys sheshimge toqtadym. Sol kýni, sol saghatta boydaq pәterime alyp kelgem. Búl joly ertengi zandy әielim retinde.

Búl kezde men qanshama beynetten song ghylymy ataqqa jetip, qyzmette berik bekigem, ómirden de óz ornymdy tapqanday edim. Endi sýrboydaq jalghyzbas emes, ýili-barandy kisiler qataryna qosyldym. Arada bes-alty ay ótkende kishkentay qyzdy boldyq. Balnúr dekret demalysynan keyin júmysqa qayta shyqpady. Túnghyshymyzdyng túsauyn keskennen song kóp úzamay, taghy bir qyz tudy. Ol qaltaqtap jýre bastaghanda taghy bir bala, yaghny ýshinshi qyz. Balanyng alasy joq. Basymyz ósken. Ras, bir úl kerek-aq edi, oghan… tórtinshi qyzdan qaymyqtyq. Ári teteles, týgel kishkentay ýsh sәbiydi baghyp, qaghudan sharshap ketkemiz. Biraq qyzdarymyz aqjoltay eken, bәri sәtimen kelip, osy shamada Ghylym Akademiyasyna arnap salynghan ghimarat esebinen ýsh bólmeli pәterge qol jetken. Resmy túrghyda qanshama syisyz sanalsam da, jazyqsyz japa shekken daryndy jas ghalym retinde jaqsy esepte bolsam kerek, kýtpegen quanysh. Ras, jana qúrylystan emes, qonysyn janartyp sonda kóshken ýlkenderding birinen bosaghan ýi. Kirpish ýiding eski, janasy bar ma, kóp úzamay, jenil sylaqtan song kirip aldyq. Dәl uaqytynda kóship ýlgerippiz. Bayaghy halyq jaularyna parapar, sayasy senimsiz, sonday da sonday kisige qalaysha sosialistik menshikten pәter beriledi degen aryz týsipti joghargha. Áuezinen op-onay tanydym. Zertteu ortalyghyna menen keyin kelgen, zәru, ótimdi, yaghny sovettik taqyrypta jenil qorghap shyqqan, menen jarty mýshel kishi Qarajúmanov degen jigit. Sumaqay. Kәsipodaq pa, basqasy ma, jinalys sayyn sóileydi. IYdeyalyq qazyghy berik, әsire belsendi shirkin. Áldebir josparly júmysty talqylau kezinde jasyn da, jolyn da úmytyp, súghyna bergende shyday almaghan bizding Qareken: «Sen alysqa barasyn! Biraq ashyq pen jariyada óz ornyndy bil!» – dep núqyrtyp qoyghany bar. Sodan beri jiyn, kenes ataulyda tynysh otyrady jәne bar pәle osydan degendey, meni jek kóredi. Aryz tekserildi, negizi joq dep tabyldy, kezinde qateleskeni ras, biraq bir iste eki jaza bolmaydy, odan beride týzeldi, qadarynsha adal enbek etip jatyr, túrmys mәselesining ótkenge qatysy joq, ýsh balasy bar, mine, pәlenbay jyl boyy jaldama pәterde túrady eken, bәri zandy degen, tútas bir dәiekteme jauap jazyldy, әitkenmen, dauly pәterge tezinen kirip almasam, kóship ýlgermesem, qoldaghy orderime qaramay, baspana ataulydan qaghys qalady ekem. Búl jaghdayatty talay kýsh, qanshama jýike túrmys salmaghy, eriksiz dau-damay astynda tozghanyn atap aitu ýshin eske alyp otyrmyn.

Qaytkende de qalypty ómir edi. Ýirenshikti tirshilik. Búl kezde bayaghy bólmeles serigim Qúlashbek ghylym doktory bolghan, shetkeri bir pedinstituttyng prorektory, aspiranturadaghy, mamandyghy basqa bolsa da qatarlas jigitterding bәri de tabysty, tepey-aq temir ýzip, jaynang qaghyp, әr tarapta – baysaldy ghylymda, ústazdyq ýlken qyzmette jýr. Tek men ghana, әuelgi qalpyn saqtay almay, ekpini tómendegen. Jigerim sónip, keudem basylghan túnjyr jaghdayymdy keyin ghana úqtym. Tang qalarlyq ahual. Payym-parasatym da, ómirlik tәjiriybe, bilim-tanym da kýn sanap arta týsken, biraq ónimdi enbekke zauqym kemis. Barymdy syrtqa shygharsam, búrynghygha janadan jetken derek, tolghamdy úshtastyryp, keng óriske bet qoysam… keshegi daqpyrt, jalanyz ne, odan on, jýz ese artyq attan kóterilip, shynymen-aq basymdy jonym mýmkin degen oy kókiregime týiiledi de túrady. Meni tejegen – qorqynysh elesi ghana emes. Nәtiyjesiz, jemissiz enbek. Al, zerttedin, aryp-arshyp jana bir enbek jazdyng – ne shyqty? Áytse de… Endi ghana bildim, qorqynysh pen ýmitsizdik – beridegi bógesin eken. Mende múrat-niyet, tanym-úghymgha say serpimdi jiger, qajyrly qayrat bolmapty. Ayrylgham, basqa jaqqa ketken… Ókinishti, qayghyly jaghday, biraq osy qalpymda da kóp sharua tyndyrugha mýmkindigim bar edi. Tym qúrsa ózim ýshin. Kókiregim tazaryp, ensem jazylu ýshin. Oghan parasatymyz jetpepti. Parasat qana emes, senim. Tarihty tany túra, eng qúdiretti imperiyalardyng ózining qúlaghanyn bire túra… dәl óz jaghdayymyzda kórsoqyr bolyppyz. Sovettik-kommunistik qúrylym myng jyl myzghymaydy dep bildik qoy. Myng emes, jýz bolsyn. Sol jýz jylda ózing qaydasyn, qazaghynnan ne qalady? Senin, bar ghúmyryndy qúrbangha baylap, shelektep ter tókken, tynymsyz azap shegip, jan týrshigerlik ýrey, ýzdiksiz qater astynda jýzege asyrghan júmysyng – zobalang zamannyng qay kýni jalagha úshyrap, ózinmen birge ketpek? Jalagha týspesin, ózinmen ketpesin, odan song búldyr men túmanda irip, tozyp, boqat tógilgen qay shúqyrda qalmaq? Jetpeytin jerde ne bar, ónbeytin iste ne bar! Men ómirden baz keshpesem de, ózimning tuma tabighatymnan ainyp, ghúmyrlyq múratymnan boy tartqan ekem.

Shyndyghynda, basqasha boluy mýmkin de emes. Bәri zandy. Men әldebir syrly, qúpiya kýshterding qalauymen, joq, ózimdi ózim parshalap, sharasyzdyq jengen, sanam sansyrap, jýregim tolqyghan tylsym týnde… qaq jarylyp, eki kisige ainalyppyn. Ynta-jiger, quat-qayrat, ómirge qúshtarlyq, asqaq menmendik – bәri de Baljanmen birge ketken. Anaghan. Múnda, jalbaghay jataqhanada jatqan mening ýlesime izgi niyet pen jarym jýrek qana qalghan siyaqty. Jәne… qazaqy qan. Mening boyyma bitken, tumysyma tәn sypattardyng barlyghy da tepe-tendey bólingen kýnning ózinde men jarym kisi bolar edim, ýlken eseppen alghanda, qatardaghy kópting biri. Biraq olay sheshilmepti. Áuelgi bolmystaghy әrqily, jaqsyly-jamandy qasiyetting bir parasy maghan qalghan, bir parasy oghan ketken. Erikti týrde, ózinshe әdil tarazy boyynsha. Negizgi túrghy, basty belgilerde. Ol óz qalauyn, óz keregin әketken. Sen de ózing ýshin qúndy, mәndi dep eseptegen qasiyetterdi ústap qalghansyn. Al Baljan… ómirlik maqsatqa jetu jolynda senen góri oghan keregirek eken. Sen Baljansyz-aq ghylym jasay alar edin. Ol Baljansyz baylyq jasay almaytyn. Sondyqtan, búl rette de әdiletsizdik joq. Árkim ózining qalauyn tapty. Kerek deseniz, bastap airylysqan kim? Sening ózin. Kelisip qoyghan sharua, ong ba, teris pe, sheshimin tabar eng songhy sәtte taghy tolqydyn. Qyzdy poyyzgha salyp jiberip, ózing qala túrmaq boldyn. Áuelde arbaghanyndy, odan song azdyrghanyndy úmyttyn. Ekinshi jarymyng múnday ozbyrlyqpen kelise almady. Senen birjola bólindi de, sýigenin qúshaqtap kete bardy. Yaghni, qay jaghynan alghanda da, bәri oryndy, bәri de aqylgha syiymdy. Almaghayyp sәtte ekige bólinbeuing mýmkin emes eken. Bir býtin – eki jarmaq shyqqan. Týp negizi ortaq bolsa da, endi derbes, jekeshe eki kisi. Árqaysysy óz týisik, óz tirligimen.

19

Basqa bir maqsat, bóten múrat jolynda qaytpas sheshim, qatang kónilmen menen bólinip shaqqan jana túlgha – әitem, býitem dep tolghanyp, tolqyp túrmaghan. Aldy jaryq, arty túiyq, eshteneden qaymyqpay, jana dýniye, jana ghúmyrgha nyq attaghan. Áueli mening tandap tapqan ómirlik jarymdy bauyryna basqan. Birligimiz osymen bitipti. Endi, menen, yaghny ózining negizgi jarymynan bostan bolghan son, ózgeshe jiger, ólsheusiz ólermendikpen bәrin janadan, taqyr jerden bastaghan. Taqyr bolghanda, múndaghy men siyaqty, túrmys-jaghdaydy emes, ómirlik nysana – tirshilik jolyn. Áluetti qayyn-atanyng kenesi, әlde óz baylamy, sirә, shynynda da óz sheshimi, biraq jana tuystarynyng jebeleuimen, joghary bilimdi mamandyghyn qoya túryp, arlanbastan, qorynbastan, audandyq zagotkontora, yaghny dayyndau mekemesinde qatardaghy inspektor bop bastaydy. Halyq tilimen aitqanda, kәdimgi jýn-júrqa, teri-tersek jinaushy. Ol zamandaghy eng týsimdi jer. Qazaq mal soymay túrmaydy. Kóldeneng qonaq pen kýndelikti sorpa-su, jәne qysqy soghym. Soyylghan maldyng terisi bar. Búl – sharuanyng shaghyn ghana bóligi. Ýlken ýles – sosialistik menshikke qatysty. Kolhoz, sovhozda mal ólimi – әdepki jaghday. Al qysy qatty jút jyldary jogharydan týsken jarlyq jónimen qaladaghy et kombinattarynan kelgen qasapshylar qoy-eshkini myndap qyrady. Etin әketedi, terisi jergilikti, tiyesili mekemege ótkiziledi. Ana terini de, myna terini de qabyldap alyp, qajetti baghasyn belgileytin – teri jinaushy. Jeke sharuagha bes-on tiyn beredi. Onsyz da dalada qalatyn teri, bergenine riza. Kolhoz, sovhozdan kelgen, tobymen týsken terige taghy da eng tómengi súryp. Onyng ýstine, pәlen jýz teri shiridi, kesildi, tozdy, sayyp kelgende shyghyngha shyqty deytin akti bar. Tipti, týgel tólemge baylasyn. Audandyq mekemede naqtylap tirkegende, pәlenbay jýz, neshe myng teri týgel әuelgiden eki, ýsh, bes ese qymbatqa alynghan bolyp shyghady. Ayyrma púly – teri jinaushynyng sybaghasy. Odan әri, audandyq qoymadaghy mol dýniyeni oblystyq mekemege qotaru kerek. Endi taghy da ýsteme bagha. Tegin emes, tiyesili kisilermen әdil bólis arqyly. Al jýn-júrqanyng týsimi búdan on ese. Qyrqym, kýzem kezinde kolhoz, sovhozdan jinalyp, ótkiziletin qoy jýnining esebi – qaghaz ústaghan kiside. Ár satydaghy әrqily súryp óz aldyna, qabyldau kezinde toqsan teng jazylsa, ótkizgende – jýz jәne odan da ary. Áriyne, aiyrma jýn-júrqa taghy da tiyesili sybagha esebinde… Bizding jarmaq arada eki jyl ótpey, audandyq mekemening biyligine jetipti. Taymay, tapjylmay, tura bes jyl otyrady. Shirigen teriden, qoqsyghan jýnnen óndigen aqsha shar-taraptan búlaq bolyp qúiylyp jatyr. Endi dariya bolmasa da, jylghaly ózen kerek eken. Ol tilek te qabyl. Men ólip-talyp arhiv qarap, sharshap-shaldyghyp zertteu jazyp, qaytkende de enbek qorghaugha jol taba almay, kedeylikten qayyrshylyq jaghdaygha taqaghanda, ótimdi, isker jarmaghym búdan da tiyimdi, әri syrt kózge taza, mәrtebeli kórinetin qazannyng qúlaghy – audandyq tútynushylar odaghynyng bastyghy bolady, kýieu balagha tezirek jol bosatu ýshin zeynetke shyqqan qayyn-atanyng ornyna. Osydan búryn da, sol tústa, tipti odan keyin de, qanshama mýmkindigi bola túra basqaday, jogharghy esepti әkimshilik qyzmetke úmtylmaghan. Áriyne, raykom sekretarynyng kóldeneng týsimi on ese. Biraq mal jútaghan qysta, egin ónbegen jazda, oblystaghy ýlken bastyq auysqanda – kez kelgen sәtsiz kýni ornynan úshyp ketui mýmkin. Bizding jarmaqtyng aqyly da, esebi de artyq shyqqan. Dýniyening kózi – biylik emes, baylyq ekenin jaqsy bilgen. Qanshama zaman boyy, әrqily qyzmet úsynyp, әrqayda shaqyrsa da, ornyqty, jayly qazannyng qúlaghynan airylmaydy.

Aqyry, maghan ghana emes, menen aqyl-parasaty artyq júrttyng ózine mәngilik kóringen sovet ókimeti ónkiyip baryp tyrapay asqan. Alaqay, tәuelsizdik! – dep, bórkimizdi aspangha attyq. Múndaghy biz. Biz bolghanda, men siyaqty «ziyaly» qauym – qarapayym múghalimnen belgili ghalymgha, qatardaghy jurnalisten – ataqty jazushygha deyingi aralyqtaghy myng san jaydaq qazaq. Kózimizge jas aldyq, quanyshymyz keudemizge syimady. Halqymyz qaryq bolady, er-azamatymyzdyng ensesi jazylady dedik, elding erkindigi – últymyzdyng baqyty, bәrimizding mereyimiz, úrpaghymyzdyng núrly bolashaghy destik. Shynynda da solay bolugha tiyis edi. Bolmady. Tәniri kókten týsirgen tәuelsizdikten song biylikke jetken – naqtylap aitsaq búrynghy ornynda otyryp qalghan – ejelgi sovettik partnomenklatura bolatyn. Ókimetting aty ghana janardy – basyndaghylar bayaghy. Bar ózgeris – búryn túsauly bolsa, әr isinde jogharygha – otarlyq әkimshilikke jaltaqtasa, endi bәrine ózderi ghana qojayyn. Elding tәuelsizdigi degen sózdi – en baylyqty erkin tonau dep qana úqty. Sóitip, býkil qazaq júrty talapay ýkimge kesilgen. Bar qazynang ústaghannyng qolynda, tistegenning auzynda ketti. Biylikting eng jogharghy satysynan eng tómengi dengeyine deyingi әrqily orynda otyrghan tiri jan atauly qarpyp ýlgergeninshe qaryq boldy. Sonymen, әueli jerding ýstindegi baylyq talaugha týsti. Odan keyin jerding astyndaghy qazynagha kezek kelgen. Qorqau qazaghy bar, obyr orysy, jebir joyyty bar – biylikke janas jolbasar qauym endigi, qúshaqqa syimas qyruar oljany syrttaghy, shet eldik avanturistermen bóliske salugha tiyis edi. Búdan songhy talapay kezeginde – tauy, dalasy bar, orman, toghayy, ózen, kóli bar sol qara jerding ózi túrghan. Qazaq deytin sorly halyqtyng neshe myng jyldan beri, jau bitkenmen jaghalasyp, jannan keship, qan jútyp, qylyshtyng kýshi, nayzanyng úshymen saqtap kelgen, úrpaqtan úrpaqqa ótuge tiyis qút mekeni astyndaghy qazyna, ýstindegi bar baylyghymen qosa, jat júrttyng enshisine ketip bara jatty.

Keyde oilaymyn, jemit bolsa da, jalmauyz bolsa da, ata-babadan qalghan mirastyng bir púshpaghyna ie bolyp ýlgergen kez kelgen qazaqqa qúrmetpen qarau kerek eken dep. Sodan son, kerisinshe, bir kezek, osy azghana, sening baryndy tolyghymen iyelenip otyrghan jat jerlik oligarhtarmen salystyrghanda qúrtaqanday ghana ýles alghan osy óz qandastaryng bolmasa, el-júrtyng osynshama shapqyngha úshyramas edi dep. Yaghny bәrine de Marat jәne Marat tektester kinәli. Naqtylap aitsaq, jogharyda otyrghan, kel de ala ber, maghan salghyrt tólep, sybagha tastasang bolghany dep, bәrin óz qolymen taratyp bergen eng ýlken Marat. Al Múrat, men siyaqty bәkene Múrattar ghana emes, zor, alyp Múrattardyng ózi qayyrshy, kembaghal jaghdaygha týsken edi búl kezde.

20

Bizding Marat Beysenovich, búrynghy ýzip, tartyp jinaghany óz aldyna, týske kirmegen tәuelsizdik arqasynda audan jәne audandyq qalagha qarasty, ózining qorly, qondy mekemesine tiyesili bar baylyqty tútasymen, tegin iyelenip, oblys kólemindegi eng iri alpauyttardyng birine ainalghan shaqta, ótkendi joqtaumen, býgingi zarmen, bolashaq elesti armanmen ómirin ozdyrghan, endi atausyz kәmpeskege týsip, qolyndaghy jarty japyraq nannyng ózinen airylghan myna men, yaghny Múrat Beysenúly, quraghan tamyrlaryma qan qúiylyp, kepken talshyghyma jan bitkendey, ýzilgen ýmitim qayta jalghanyp, ólgen maqsatym qayta tirilip, dýr silkinbesem de, syqyrlay býgilip túrghan ensemdi kótere kergip, kókiregimdi kere dem alghan edim. Ótken ghapyl dýniyening orny tolmaydy, biraq alla taghala tym qúrsa jeti-segiz jyl ghúmyr berse, ómirlik nysanamnyng bir beketine jeter edim. Qaytkende de, Batysy men Shyghysyn, arghysy men bergisin týgendep, orta ghasyrlardaghy әuelgi Qypshaq júrtynyng týbegeyli tarihyn tolyq qamtyp jazugha mýmkindik bar. Qyspaghy mol kompartiya sahnadan týsken, ensendi janyshtaghan KGB qúrdymgha batqan, әrbir sózinnen pәle izdegen senzura birjola joghalghan. Eshqashan bolmaghan, aqylgha syimas, tolyq erkindik. Mening sanamdaghy mýlgigen, úiyqtaghan, ólmeshi tartqan barlyq úghym, tanymdy qayta tiriltip, eskilikti týp núsqalardy janasha qoparyp, ýzip-júlyp, tartyp-júlqyp jazghan barlyq qaghazymdy qayta aqtaryp, ýlken, auqymdy sharuagha bet qoydym. Jalpy júrttyng basyna týsken, onyng ishinde qaladaghy qazaq intelliygensiyasy, býkil ziyaly qauymdy azdyryp-tozdyrghan túrmys tarshylyghy da, jeke basyma qatysty ýi-ishindik yryn-jyryng da bógesin bolmaugha tiyis edi. Jas bolsa kelip qaldy, uaqyt tynymsyz jyljyp barady, qaytkende de birdene bitirip ýlgeru kerek. Ókinish mol, keyis az, tek tentirep ketpese de, dәl ózderindey dәrmensiz, yaghny úrlyq, zorlyq jasay almaytyn, aldaugha, saudagha qyry joq, bar baylyghy jogharghy bilim, arnayy mamandyqpen shekteletin kýieulerimen birge, jas balalaryn qoltyghyna qysyp jýrip, әitip-býitip qúbatóbel tirshilik jasap jatqan qyzdaryma ghana janym ashidy. Biraq qaytkende de olardyng qajyr-qayraty boyynda, kóreshek ghúmyry alda, al men – tozghan kisi, ómirim esepteuli, sonda da bar ýmitti keler kýnnen kýttim, endigi isting iygilikti nәtiyjesi tek ózime ghana baylanysty bolatyn.

Ózime ghana… emes eken. Menin, búl kezde mýlde toqtap, jabylyp qalghan ghylymy basylymgha emes, әupirimmen әreng shyghyp jatqan, biraq tolyq erkindikke kóshken jazushylar jurnalyna jol tapqan alghashqy maqalamnyng ózi adam aitqysyz aiqay tudyrdy. Men qyzmet atqaryp otyrghan ghylymy zertteu mekemesining orynbasar tóraghasy Aldabek Qarajúmanov bastap, tek tarihshy ghana emes, әdebiyetshi, ekonomist, tipti, matematiyk, mediygi bar – jiyny on ýsh ghúlama oqymysty qol qoyghan, ashu, yzagha toly narazylyq haty búrynghy balshabektik baspasózding jolbasshysy «Sosialistik Sovetstan» gazetining tikeley múrageri bolyp otyrghan, ókimettik «Egemen Núrstan» gazetinde, tebingidey, tútas bir betke basylypty. «Qaterli baghdar» dep atalady. Yaghny mening ghylymy zertteu baghdarym. Baghdar ghana emes, býkil bolmysym, barlyq baylam, pikirim. Búl Múrat Qazybekov degenning basbúzarlyghy ejelden әigili deydi. Sovet zamanynda ózining tiyesili baghasyn alghan, júrtshylyq tarapynan aiyptalyp, turaugha týsken, ghylymgha jat kitabyndaghy negizgi qaghidalaryn endi tәuelsizdik kýninde, sóz bostandyghy degen jeleumen qayta tiriltui – tang qalarlyq jaghday deydi. Mine, keremetke qaranyz. Otarlyq ókimet tútqyngha alyp, ólimge kesken kitaptyng kólenkesining ózi býgingi kýn ýshin on ese ziyan eken. Mәselen, Batys Qypshaq pen Ejelgi Rusiyagha qatysty baylamdar – egemen elimizdegi búrynnan qalyptasqan halyqtar dostyghyna qayau týsiretin kórinedi. «Bizge osy tәuelsizdikti alyp bergen elbasymyzdyng kóregen sayasaty, qajyrly qyzmeti arqasynda berik ornaghan tynyshtyq pen birlikke qayau týsirmek maqsat ne?» – dep óksiydi. Al Shyghys Qypshaq – Horezmge qatysty týiinder – kórshiles Ortalyq Aziya respublikalarymen aradaghy memleketaralyq jaghdaydy ushyqtyrmaq, onyng ýstine qazaqtyng óz ishindegi ru alalyghyn qozdyrmaq. Yaghni, syrttan jau shaqyru túrypty, múndaghy qazaqty ózara qyrqystyru niyeti bar. Eng soraqysy – osynday teris oily, arandatqysh, ziyankes maqala jazghan zertteushisymaq jәne ony qoldap, jurnalyna jariyalap otyrghan jazushysymaq Bas redaktor ekeui odaqtasa otyryp, oidan shygharylghan, qoldan qalyptanghan jana bir tarih – ótirik, jalghan tarih jasaghysy keledi. Batystaghy qypshaq – býgingi, qazaqtaghy qypshaq emes. Tegi mýlde bóten, europalyq nәsildi, jat júrt. Shyghystaghy qypshaq túrypty, bizding kisilerimiz auyz toltyra aityp otyrghan jalayyr men qonyrat, kerey men naymannyng býgingi qazaqqa eshqanday qatysy joq. Olar – monghol, yaghni, basqa bir jalayyr, basqa bir qonyrat. Áyteuir aty úqsaydy eken dep, kóringenge jabysa beru – shynayy ghylymgha syiyspaytyn tәsil. Onyng ýstine, jat qana emes, jau eldi ish tartu mýlde qisynsyz. Sonda, ótkendi bylyqtyryp, býginge alyp kelgen, oidan jana bir tarih jasaghan Múrat Qazybek myrzanyng maqsaty ne? Osynday teris qaghidalargha jol berip qana qoymay, meylinshe qoldap, menshik jurnaly arqyly býkil respublikagha taratyp otyrghan Bas redaktor myrzanyng qanday esebi bar? Úshtyghyn jasyrghanmen, bәri kórinip túr. Jinaqtap kelgende, búl degen – elimizding egemendigine qarsylyq. Erkindikting týp tamyryna balta shabu. Qazaqqa egemendik alyp bergen, halqymyzdy osynday, ózgeshe dәrejege jetkizgen elbasymyzdy ayaqtan shalu. Al osy Múrat Qazybek degen zertteushisymaq – memleket tarabynan qarjylanyp otyrghan «Tarihty zertteu ortalyghy» atalatyn jerde qyzmet atqarady. Yaghni, qarjysyn alyp otyryp, halyqqa qarsy әreket jasamaq. Zertteuining siqy anau. Sonda ne bolyp shyqty? Dese de, osynday ziyankes maqalany jer astynan qazyp alyp, jaryqqa shygharghan «Temirqazyq» jurnalynyng kýnәsi on ese. Jәne búl – jazushysymaq Bas redaktordyng jay ghana qatesi emes. Týkke túrmaytyn tom-tom kitap jazyp, ebin tauyp, mýmkin bolghan ataq, syilyqtardyng bәrin alyp, endi egemendik jemisin teris paydalanyp, qúda-jegjat, rulas, jikshil aghayyndarynyng arqasynda derbes, jeke menshik jurnal ashyp alghan búl jazushysymaqtyng jayy da jaqsy mәlim. Ol da kezinde әshkerelengen, onyng da kitaby turalghan. Ejelden-aq, últshyldyq pikirdegi kәri qasqyr. Ótkendi bylay qoyghanda, býgingi bylyghynyng ózi jetip jatyr. Mәselen, kezinde qazaq halqynyng mәdeniyeti men ónerin órkendetuge ólsheusiz ýles qosqan Núrqan Jangeldin turaly jazghandaryn qayda qoyamyz? Qazaq әdebiyetining qoldaushysy, ejelgi múranyng qamqorshysy, bәrimizge birdey qúrmetti bolghan Núrmash Qúrmashevich Sattarovty qalay qaralady? Býkil sanaly ghúmyry tughan halqyna qaltqysyz qyzmet etuding kórneki ýlgisindey Ivan Mokeevich Esenghaliyevke qanday jala jappady? Sonyng bәri osy, ózi menshiktenip otyrghan «Temirqazyq» jurnalynyng betinde kórinis tapqan súmdyqtar. Endi jeke túlghalardan ozyp, býkil halyqty qaralaugha kóshipti. Basqanyng bәrin jinap qoyghanda, elbasymyzdyng berik tiregi, egemen halqymyzdyng birden-bir ruhany kósemi bolyp túrghan, qazaq ýshin jarghaq qúlaghy jastyqqa tiymey, Alataudyng qatyp qalghan qar men múzyn eritip, İlening arnasyn keneytken, qansyp qalghan Araldy sugha toltyrghan, ólip qalghan qazaq tilin qayta tiriltip, orys tilimen birdey dәrejede ólen, jyr tolghap, eki tarapta qatarynan tanylghan, alymdy aqyn ghana emes, azuly sayasatker, ana tilimizding shyn janashyry, sonau Sovet zamanynda qolyna tiygen parlament minberinen airylmay, kýni býginge deyin  joghymyzdy joqtap jýrgen jalyndy qayratkerimiz Mýshtar Maqanovty oryssha eki auyz sózding basyn qúray almaydy, biraq orys tilinde ólenmen roman jazady, qazaq tilining mәrtebesin kóterem degen qúrghaq aiqay – ózining shyn mәrtebesi ýshin ghana kerek, Alataudyng qar men múzy kýn tiyip, erigeni ras, biraq İle sol qalpynda, al Aral jyldan jylgha sualyp barady, bizding últtyq qaharmanymyzdyng eng ýlken erligi – qandyqol, ayar alqash Kolbinning jebeleuimen ókimetke ótkeni, Kolbin ketse de, sonyng kózi bolyp, bayaghy ornynda әli otyr… dep, qaydaghy joqty aitqanyn әste keshiruge bolmaydy. Osynyng bәri «Temirqazyq» jurnalynyng elbasymyzgha qarsy, egemendigimizge qarsy josparly týrde jýrgizip kele jatqan ziyandy júmysynyng bir tarmaghy ghana… Sonda, ókimetimiz ne bitirip otyr? Ghúzyrly biylik, әdiletti zang oryndary qayda? Joq! Múnday shekten shyqqan basbúzarlyqqa tezinen tiym salynuy kerek!.. Akademiygi bar, geroyy bar, bәri de sovet zamanynan beri ataqty, mansapty on ýsh oqymysty qol qoyghan qaralau maqalanyng úzyn yrghasy osynday edi.

Basym ainala qayran qalyp, buynym dirildey abdyrap, tarihta ejelden belgili, júpyny derekterge qúrylghan, әldebir ortaqol ghana maqalany jariyalaghany ýshin osynshama aiqay-sýren shaqyrghan, ózderin de, meni de arylmas daugha qaldyrghan jurnal redaksiyasyna bardym. Bas redaktor mәz bolyp otyr eken.

– Tamasha boldy! – deydi. – Songhy, jalpy júrt kýizelgennen bergi uaqytta tirajymyz tómendep ketip edi. Mine, endi, keler jylghy jazylym qarsanynda kókten týsken bereket! «Núrstangha» raqmet. Aqy berse tabylmas reklama!

– Sizge jaqsy eken, – dedim men. – Jurnalynyzdyng taralymy artady eken. Al men… mening órisim qaytadan qysqarghaly túr ghoy…

Bas redaktor maghan shýbalana qarap, azghana bógeldi de, jadyray kýldi.

– Beker qorqasyz, qazir basqa zaman, – dedi. – Biraq tarihy sana sol mesheu qalpy, – dedi bayyppen. – Qayta qarau, janaru, janghyru qaperde joq… Tarihshylar – nadan, qalghan qauym – últsyz, – dedi. – Bar qiyndyq sodan tuyndap otyr. Nadandyq, últsyzdyq ta eshtene emes, – dedi jenil kýrsinip. – Tipti, teris, qighash tanym da. Bizding sor – adamdyq әdepki moralidyng ózining ayaqasty qaluynda. Osy bir ghana maqalada… qanshama nәjis, pәle men jala túnyp jatyr. Jәne eng keremeti – qol qoyghandar túrypty, oqyp, tanysqan kóldeneng júrttyng ózine soraqy kórinbeydi. – Ashy jymidy. – Mynau Qarajúmanov degen kim? Qaydan kelgen?

– Eshqaydan kelgen joq, búrynnan bar.

– Myna gharyznamada jazylghanday, shynymen-aq Tariyh-zertteu ortalyghynyng orynbasar tóraghasy ma, bayaghydan beri?

– Tәuelsizdikten song kóterildi. Búryn qatardaghy ghylym doktory bolatyn.

– Tarihtan ba? – dedi tang qalyp.

– Tarihtan, – dedim. – Qazaqstandaghy kәsipodaq tarihynan qorghaghan.

– Jón, – dedi Bas redaktor. – Tipti, kolhoz, sovhoz, júmysshy, sharua taqyrybynan qorghasyn. Dese de, tarihshy atana túryp, óz pәninen tym qúrsa jalpylama habary bolmauy – ghajap. Múnday nadandy kýndiz sham alyp izdeseng tappaysyn. Meyli, – dedi sodan son. – Qaghazdaghy tanba eshqashan óshpeydi. Ózin ózi masqaralap otyr. Al qalghan júrt… Tarihty bilmesin, sózge ersin. Nәjis iyisin sezbesin. Biraq on, solyn tanyghan әjeptәuir kisiler, maqaladaghy negizgi saryn – pәle men jalany qalay andamaghan? Álde olar da myna Qarajúmanov siyaqty betsiz be?

– Betteri tabaqtay, – dedim men. – Nadan bolsa da, auzy qisyq, kózi qyly bolsa da, sóz solardiki.

– Zaman… – dedi Bas redaktor. – Zaman solardiki bolyp barady. Al sóz, basqa jerde bolmasa da, dәl osy jurnal betindegi sóz әzirshe bizge tiyesili. Jana maqala jazasyz…

Jana maqala jazdym. Meylinshe sypayy. İsting mәnisin ejiktep. Naqty, kóbisi orys tarihnamasynda saqtalghan, arab, parsy kuәlandyrghan, әlemdik ghylymda ainalymgha týsken aqiqat derekter negizinde. Osymen ghana toqtamappyn. Áygili Shynghys hannyng býkil týrik tekti qauymnyng basyn biriktirip, quatty úlys ornatu maqsatyndaghy jenimpaz joryqtary nәtiyjesinde Shyghys Qypshaq, yaghny býgingi qazaq jerining sartauyl basqynshylyghynan birjola azat bolghanyn, odan songhy Batu han – Shyghys Qypshaq pen Batys Qypshaqty biriktirip, negizdegen, orys tildi tarihy әdebiyette, sonyng әserimen býkil Europa ghylymynda Altyn Orda atanghan, óz júrty jәne shyghys derekteri Qypshaq úlysy dep tanyghan, eki qúrylyq sheginde ýsh jýz jyl boyy saltanat qúrghan úly memleket retinde kýsh-quatqa jetkenimiz, odan songhy Qazaq Ordasy sol sәuletti Altyn Ordanyng etene bólshegi, tikeley múrageri ekendigi… Bir sózben aitqanda, otyz jyldyq enbegimning týiindi bir tústarynan qúralghan, dәleldi, derekti, baysaldy maqala. Orta mektep oqulyghy dәrejesindegi qalypty tariyh.

Ayqaydyng kókesi endi bastaldy. Kezekti, búrynghydan da ótken jala men ghaybat menen ozyp, týgeldey jurnaldyng ózine kóshti. Bәrin býldirip otyrghan – osy «Temirqazyq». Egemen elimizding ghajayyp jetistikterin kórmeytin, sýiikti elbasymyzdyng janqiyar enbegin tiyisinshe baghalaudan taysaqtap, býgindi jauyp qoyyp, qayta oralmas ótkenge bet búrghan «Temirqazyq» endi bolmaghan tarihty negizdeuge bel sheshe kirisipti. Qanypezer Shynghys handy dәripteydi. Zúlym Batu handy madaqtaydy. Tarihtaghy jauyz memleket, úly orys halqynyng qarghysyna qalghan Altyn Ordany bizding menshikti úlysymyz dep jariyalaydy. Qazaq júrtyn biylegen, yaghny qanaghan, ezgen, janyshtaghan Shynghys han úrpaqtaryn týgel sayasatker, batyr, qamqor qylyp shygharady. Bile-bilseniz, bizding qazaq halqyn jeti jýz jyl boyy monghol nәsili biyledi, yaghny siz kókke kóterip otyrghan Qazaq Ordasy degen – oidan shygharylghan, tarihta bolmaghan qisynsyz ertegi. Sol atausyz elde ókim qúrghan Jәnibek deysiz be, Esim, Qasym, Abylay deysiz be – hanynyzdyng bәri monghol. Monghol biylegen handyq qalaysha sizge tiyesili bolady? Kerek deseniz, keshegi Kenesary, Uәly hanynyz túrypty, keyingi Shoqanynyzgha qosa, býgingi Shota Uәlihanovynyzgha deyin týgel monghol. Ashy bolsa da shyndyq jәne qorlanatyn eshtene joq, «Men – qazaqpyn!» dep jer әlemge jar salghan aqiyq aqynymyz aitqanday, bizding «bәrimiz de qúl menen kýnnen tudyq». Yaghni, ezilgen enbekshi tap. Kem boldyq, qor boldyq. Jel aidaghan qanbaqtay, bosyp, kóship jýrdik. Kәdimgi kýnkóris, júpyny tirshilikting ózi múng bolghanda, qaydaghy memleket. Júqana, júrnaghynyng ózi bolmady. Búrynghy, әlemdegi aldynghy qatarly sovet ghylymynda dәleldengen aqiqat. Qaytalap aitayyq, kýni keshe ghana, sayypqyran elbasymyz alyp bergen egemendikke deyin qazaqta tiyesili territoriya, әldenendey shekara bolghan joq. Yaghni, memleket te bolghan joq. Endeshe, janaghy jalghan tarih ne ýshin oilap tabyldy? Býgingi barymyzgha kýmәn ýshin, úly túlghamyzgha kólenke týsiru ýshin! Tek sol ghana emes. Jalghan tarihtyng artynda, «Temirqazyq» jurnalynyng syrtynda últtyq qauipsizdikke qater tóndiretin qara kýshter túr. Altyn Ordany, odan song ótipti-mis taghy bir Ordalardy kóteru,  osy Ordalargha úiytqy bolghan súmyray Shynghys handy jәne onyng qanisher úrpaqtaryn madaqtau – syrttay qaraghanda, jay ghana eskilikti kókseu emes, handyq ókimetti dәripteu. Turasyn aitqanda, «Temirqazyq» jurnalynyng tóniregine toptasqan, kópshiligi tasada túrghan belgili bir toptyng maqsat-múraty – bizding egemen elimizding basynda otyrghan ligitimdi ókimetti biylikten taydyryp, Qazaqstanda handyq tәrtip ornatu, yaghni, sýiikti preziydentimizdi taghynan qúlatyp, tóre túqymynan belgisiz bireudi han kóteru! Mine, Shynghys han, Altyn Orda, Abylay, Qazaq Ordasy tóniregindegi әngimenin, bizding bolashaghymyzgha balta shabar jat pikirding arghy, uly, zәrli tamyry qayda jatyr!

Osynday ghalamat sandyraq. Dәp osylay dep, respublikalyq qazaq tildi gazetterding bәri jazdy. Áuelgi bir maqalany neshe qayyra kóshirip qaytalap. Ýsteme pikirlermen jalghastyryp. Akademikterding ashu-yzasy. Enbekshilerding tilek-talaby. Jalpy júrttyng narazylyghy. «Egemen Núrstan» bastaghan. «Baba tili» men «Jana alash» qostap, neshe mәrte qayyra soghyp, jerine jetkizgen. «Erkin qazaq», «Alash әdebiyeti», «Qazaq aidyny», «Gýlstan»… eng ayaghy «Audan aqshamyna» deyin jappay ýn qosyp, dabyr-dúbyrdy Alataudan asyryp, Qarataugha, odan әri Arqa men Atyraugha jetkizgen. Atam zamandaghy troskiyshil-buharinshil, taghy birdene-sirdeneshil halyq jaularyn әshkereleu nauqandarynyng ózinde múnshama oibay kóterilmep edi. Shynynda da aqylgha syimas jaghday. Men sharasyz qalypta airan-asyr bolsam, búdan búryn da talay daudy ótkergen, talay qúqaydy kórgen jurnal redaktorynyng ózi basyn shayqap, jerge týkirgen.

– Myna shirkinder auysyp ketken shyghar, – dedi әuelde.

– Aqyly ornynda, esebi de týzu, – dedi sodan son. – Biraq qanday nadan, ayar әri jiyirkenishti jandar!..

– Búl júrttan ýmit joq eken, – dedi aqyrynda menen beter týnilip.

Sóitsek, nauqan endi ghana qyzyp keledi eken. Manadan bergi, azat aqparat kózderi arqyly jýrgizilip jatqan әshkereleu úrany, arada apta ótpey, sotqa tartu, atu, aidau talabyna úlasty. Egemen respublikanyng mandayyna bitken erkin parlamentting beldi túlghalarynyng biri, alymdy sayasatker, ataqty aqyn, oryndalmas úrandarymen búqara júrt qana emes, býkil ziyaly qauymnyng ruhany kósemine ainalghan Mýshtar Maqanov bastaghan jiyrma segiz alpauyt deputat qol qoyghan mәlimdeme jariyalandy. Ary-beri emes, tura elbasynyng atyna. Managhy ghajayyp qaghidalardyng negizgi túrghylaryn qaytalay kele, qatang әri naqty saualdar qoyady: Búl ne degen súmdyq? Maqsat ne? Jauabyn ózderi beripti. Qatardaghy júmyrbasty pendening basy jetpes danalyq. Bolmaghan tarih jasap, qanisher jauyz Shynghys handy jәne onyng shet júrt – monghol tekti jauyz úrpaqtary – Qasym, Esim, Abylay tәrizdi handardy qayta kóteruding astarynda bizding elding egemendigine qater keltiretin zúlymdyq jatyr! Tәuelsizdik tamyryna balta shappaq ziyankes, qaskói, qúpiya úiym bary kýmәnsiz. Ol úiymnyng týpki maqsaty – tarihty zerdeleu emes, Ata zanymyzgha qayshy kýres tәsilderi arqyly zansyz tónkeris jasap, Qazaqstanda eski ýlgidegi handyq biylik ornatu! Búl degen – qazir artta qalghan, qaranghylyq týnegindegi Tayau Shyghys lankesteri jar salyp jýrgen «Músylman halifatynyn» taghy bir soraqy kórinisi! Elimizdin, júrtymyzdyng bolashaghyna qauip keltiretin múnday súmdyqqa biz, egemen respublikanyng erkin parlamentining halyq saylaghan ghúzyrly ókilderi, beytarap qarap, jol bere almaymyz. Jamandyqtyng aldyn alu ýshin shúghyl sharalar qoldanudy talap etemiz! Ol ýshin eng aldymen, osynshama súmdyqqa úiytqy bolyp otyrghan «Temirqazyq» jurnalyna tiym salynsyn, al Bas redaktor tezinen tútqyngha alynyp, tiyesili jauapqa tartylsyn! Egemen elimizding ótken jetpis bes, onyng ishinde songhy ýsh-tórt jyldyq danqty tarihyn jan-jaqty zertteu baghdarynda arnayy top qúrylyp, onyng basshylyghyna ataqty tarihshy Aldabek Qarajúmanov joldas bekitilsin! Bizding osy adal әri әdil, pәrmendi әri parasatty mәlimdememiz respublikadaghy barlyq búqaralyq baspasóz betinde taratylyp, barlyq elektrondy aqparat qúraldary arqyly әr ýiding tórine shyghugha tiyis!

IYә. Jiyrma segiz batyr búghan deyingi, akademiygi bar, ardageri, qoyshysy, qolany bar kóp shuyldaqtan on, jiyrma ese asyp týsken. Búl joly men anyrgham joq, yzam keudeme syimay, tilim baylanghanday edi. Aytar sóz de tabylmaghan.

– Elding tútqasyn ústaghan kisilering osynday bolsa, endi qayda barasyn… – dedim qystyghyp.

– Onsyz da baryp boldyq, – dedi Bas redaktor salqyn jymiyp. – Qúrdymgha ketkenimiz qashan. Tek óz erkimizben qylqynyp ólu ghana qaldy. Sóz – qúnsyz, is – zaya. Bar talabyng – bos typyr. Tek… keyingi jas balagha obal. Múrat aqyn aitqanday…

Shyn týnilgen eken. Tipti, qarsy maqalagha, ne basqaday bir әreketke úmtylmady.

– Keyinde sorly elinnen әldenendey júqana qalyp, әldebir esti kisi shyqsa, bar jauabyn osy jiyrma segiz qaharman qol qoyghan mәlimdemening óz ishinen tabady, – dedi bar bolghany. Al ózi qaghazdaryn qamdap, etek-jenin jinaugha kiriskendey. – Menen salauat. Aruaq, qúday riza. Endi aqyrghy amanat, jerine jetkizer azghana sharua ghana qaldy… – degen, jenil kýrsinip.

Áriyne, adamy sol bolghanymen, zaman basqa, bizding el tiregi, egemendik jarshysy tanylghan aghayyndar 37-jyldyng elesin qansha shaqyrghanymen, Bas redaktor jauapqa tartylmady, qamaugha týspedi. Tek shygharyp otyrghan jurnaly ghana jabylghan. Al ózi… bәrinen baz keship, әdeby ortadaghy janashyl, qoghamdyq ómirdegi aghartushylyq qyzmetin dogharyp, taza qalamgerlik júmysqa kóshipti. Eshkimmen aralaspaydy, úl-qyzdary ayaqtanghan, jalghyz bәibishesimen, Almatygha taqau, Almaly saydaghy tynysh bir auylda, jayly qonys-qystauynda onasha túryp jatyr desedi. Taghy bir, kóldeneng derek jәne úzynqúlaqtyng aituynsha, emigrasiyagha ketipti. Ol jaqta da bar jaghdayy týgel bolsa kerek. Endigi kitaptaryn shet elde jazyp, shet elde shygharmaq. Meyli, joly bolsyn. Ataq-abyroyy zor kisi edi, jas kezinen laureat, jiyrma bes jyl bas redaktor degendey, menshikti jurnal ashpay, ashsa da baryna qanaghat etse, әdebiyet tóniregindegi dau-damaydan asyp, ótken tarih túrypty, býgingi sayasat jónine ýkim aitpasa, sol ornynda aman-esen otyra berer edi. Biraq ókinishi joq siyaqty, qayta, egde tartqan kezinde qoly birjola bosap, óz tilimen aitqanda, qúl-qútannan qútylyp, baraqat tynyshtyq jaghdayda, әuelden kónilge týigen, kezekte túrghan bar jazuyn alansyz jýzege asyrugha mýmkindik tapty. Men kórgen kezdegi eng songhy lepesi osy orayda bolatyn.

Al mening basqaday barar jerim, basar tauym joq. Torgha týsken torghayday, bayaghy sovet zamanynda boyymdy qúrsaghan ýrey elesi qayta tirilip, qaltyrap otyrdym. Ýlken pәle kýtip edim. Sibirge aidamas, biraq tirshilikke talghajau bes-on tiyn tauyp otyrghan ýirenshikti qyzmetten qaghyp tastau op-onay kóringen. Biraq din aman qaldym. Ras, dau-damay, aiqay-attan barysynda týgel salmaq Bas redaktor tarabyna auyp ketken. Men eleusiz, kishkentay ghana kisimin. Sol eleusizdik paydasy. Qaytkende de, erkindik, demokratiya kórinisi. Biz de aittyq, ol da aitty. Sonymen tynyppyz. Auyryp jazylghan jan olja degendey, men jamanatqa ilinsem de, jamandyqqa úshyramaghanyma, yaghny ózim otyz jyl qyzmet atqarghan Zertteu ortalyghyndaghy qonyltaq ornymda qalghanyma tәuba aittym. Sonymen qatar, aqiqat derekterge qúrylghan manyzdy enbegimnen ainygham joq. Áytse de, Qarajúmanovtyng qauashaghyna syimaghan, Maqanovtyng týsine kirmegen ejelgi tarih – keleshek túrypty, býgingi úrpaqtyng sanasyna qalay jetedi dep oilaghanda, jýregim titirep, úiqym búzylatyn.

Mine, dәl osy kezde, ózimning bireu emes, ekeu ekenimdi óz kózimmen kórgen edim.

21

Ári-sәri, bey-bereket kýn tudy. Sansyraghan, abdyraghan. Adam sengisiz jaghday edi. Biraq kýmәnsiz aqiqat. Qalasang da, qalamasang da moyyndaugha, qabyldaugha tiyissin. Áytkenmen, ózgeshe ahualdyng mәn-maghnasyn anyqtau kerek edi. Qansha daghdarsam da, aqyl-esim ornynda siyaqty, endi oilanbasqa bolmady. Qalay, nege, qayda? Yaghni, qalaysha ghana ekige jaryldym, endi ne bolmaq? Baqytsyzdyq, Anany bilmeymin, Mening ózimning kýtpegen sorgha úshyrauymnyng týp negizi jәne basty sebebi onay tabyldy. Basyma kóldenen, sharasyz qiyndyq týskende, taghdyrdyng eki taram jolynyng qaysysyn tandarymdy bilmey, dal bolgham. Azapty bolsa da, ghylym joly artyq kórinedi, sonymen qatar, kenshilikte, beybit ómir sýrgim keledi. Eki tarap taghdyr. Birinen qorqam, qorqa túra qimaymyn, ekinshisin kónilim qalamasa da, payym-parasatym maqúl kóredi. Ekeui jenise almaghan, sóitip, amalsyzdan ekige airylyppyn. Bir býtin – qos jarmaq. Anau, ketken jarmaghym alghashqy qadamynan bastap, maghan tiyesili bar iygilikke ie bolghan. Áueli jýrek emes, eseppen qosylghan súlu jar, oghan jalghas molshylyq ómir, baraqat tirshilik. Salqyn aqyl, sabyrly minez, serpimdi talap, jigerli júmys. Berik, naqty baghdar – bar bolyp, bay bolyp, bereke tynyshtyqta dәuren sýru – basqa niyet, pighyldan ada. Al múndaghy jarmaq – qúr keude ghana. Ras, tereng bilim, últtyq tanym, biraq soghan oray qajymas qayrat, qayyspas jiger joq. Sonyng ózinde týzu zaman, erkin elde tusa, ghúmyrlyq bar múratyna jeter edi. Al múnda bәri kerisinshe. Aqylda erik, darynda óris joq. Tejeu, tekseru, shekteu. Syzylghan soraptan sәl-pal auytqysang – kóretining qúqay. Aqyry osynday dәrmensiz, kembaghal keyipke týsipti. Kýtpegen tәuelsizdik óshken ýmitti qayta jaqqanday edi. Biraq zaman janarghanymen, adam búrynghy. Sovettik jalposh úran egemendik jalghan úrangha úlasty. Aqyry mine. Ua, tәuelsizdik jasasyn deydi, bayaghy qúldyq pighylmen qúldyq sharuasyn odan ary jalghastyra beredi… Meyli, dep oiladym. Mening ata-baba tarihyn zertteuime, oidaghy maqsatymdy jýzege asyruyma kim bóget jasay alady? Ras, búryn da ózimshe júmys atqarsam, eshkim qolymnan ústap túrmaghan. Alayda, týp nәtiyjesinde bar enbeging ayaqsyz qalatyn, kýl-topyraqqa kómiletin. Qúdayyng saqtasa. Áytpese, aidau men týrme. Jәne jasaghan enbegindi arhivke tapsyrmaydy. Qaytkende de bar ising qúrdymgha ketpek. Qazir búrynghy qysas – ashuly aiqay men qúrghaq jala, jón-josyqsyz kýstanagha almasty. Elden shyqqan súmyray dep jariyalaydy, qaskýnem, zúlym, zymiyan deydi, biraq eshkim de týrmege tygha almaydy. Haq patshanyng jeke basyna tiyispeseng bolghany. Meyli, onsyz da búzylghan dýniyeni qayyra ondaytyn men emes. Bastapqy júmysymdy odan әri jalghastyra berem. Aqyry solay dep sheshtim. Biraq eshqanday bereke bolmady. Barymnyng ózinen airylghan siyaqtymyn. Jaryq sóngen tylsym týn, elu bes jyldyq mereytoy ýstinde Menen songhy bar ómiri turaly tolyq deregin alghan ainymas jarmaghym Marat… esimnen ketpeydi. Kórissem, sóilessem deymin. Mýmkin… qaytadan jymdasyp, bir kisige ainalarmyz… Joq, baylyghyna qyzyghyp túrgham joq. Basqasyna da. Ol – әuelde menen jarylsa da, qazir bóten kisi. Tek Baljan… Ekpetti, bayypty bәibishe. Jýzi núrly, jýregi meyirban. Óni de qaytpaghan, otyzgha jana ilingen, tolyqsyghan kelinshektey. Qyz kezinde qanday edi. Bizding әuelgi, kók shalghyn tósegimiz… Odan búrynghy jәne keyingi, úzaq eki jyl boyghy, qol ústasyp qatar jýrgen qimas kýnder. Eger sol zamanda, sol bir mazasyz týnde, basqa emes – ghylym emes, baylyq emes, tek bir Baljan ýshin ghana… býtin qalpymdy saqtasam, ekige jarylmasam… Almatyda qalar ma edim, auylgha keter me edim? Qatelik nede? Kimnen? Mende. Qatelik emes, ainymas taghdyr. Men – men bolsam, qaytkende de, eng songhy sәtte shúghyl sheshinip, Almatyda qalady ekem, baraqat ómirden bas tartyp, auyr, azapty, aqyr týbi bayansyz, nәtiyjesiz… aldamshy iydeya ýshin. Sodan song qarqyldap túryp kýldim. Men… jәne men – ózara keraghar eki tandaudy qatarynan jýzege asyryppyn. Ghylym ýshin qalada qaldym. Baljan ýshin… emes, baylyq ýshin auylgha kettim. Bәlkim, dәl sonday tereng esep bolmaghan shyghar. Endeshe, tynysh, beybit ómir ýshin deniz. Kettim. Jәne qaldym. Almaghayyp kýres jolyn tandap. Bir oqpen eki qoyan. Joq, eki oqpen bir qoyan. Myna mening oghym dalagha ketken. Anau Baljandy qaghyp týsiripti. Tek býtin qalpynda emes. Jarty Baljandy. Áuelde býtin dep oilaghan. Arada apta ótedi, ay ótedi – býtin degeni – jarty ekendigin ózi de anday bastaydy. Jan sezimi ortayghan, tәn sezimi ghana keneresinde túr. Ázirshe. Áuelgi kemisti qamsyz tirshilikpen tyghyndaydy. Keyingi, uaqyt oza kele ortayghan kenereni jas toqalmen toltyrady. Sonda Baljannyng ortayghan ekinshi jarymy qayda? Mende emes. Ózinde. Jýregining tereng týkpirine túnghan. Yaghny ol da, ónin bermegenmen, jartylay ghana baqytty bolypty. Songhy, songhy emes, әuelgiden jarylyp shyqqan jana qosaghy da dәp solay. Biraq ekeui de, biri – jarty kónil ekenin, biri – jarty jan ekenin bilmeydi. Bәlkim, qaytkenmen arasy ajyramaghan zayyptyq ómir de eki jartynyng bir býtinge úmtylu nәtiyjesi shyghar. Sol qalyptarynda býgingi kýnge jetipti.

Men de jettim. Jarty qalpymda. Tek bir emes, eki jarty retinde. Shyndyghynda, bólinbey-aq jarty shyqqan, jarym-jarty bolyp jýrgen qanshama jan bar. Oghan qaraghanda bizdiki tәuba derliktey. Keybir sәtte kókiregimdi týsiniksiz ghana emes, orynsyz, qisynsyz quanysh kernegendey. Men – eki kisimin. Áuelde býtin, bireu bolyp tugham. Sodan song qaq airylyp, eki jarmaq – býtin esepti eki kisi retinde qalyptandym. Jiyrma tórtten elu beske deyingi aralyqta qatarynan eki ghúmyr keshippin. Dese de… búdan ary ne bolmaq? Ekeuimizding endigi taghdyrymyz? Qanshama zaman búryn qaqqa airylyp, meken-túraghy ghana bólek emes, tynys-tirshiligi de qarama-qayshy eki qiyrgha ketken eki jarmaq qaytadan kirigip, qosyla almaydy. Osy, bólingen betinde, әrkim óz jolymen jýre bermek. Bal qúshaqty Baljan da, qyzyghy men qiyndyghy aralas jastyq dәuren de kelmeske ketken. Odan songhy búldyr zaman da bastan birjola ótken. Endigi ghúmyr әrkimning ózine ghana tiyesili. Men ózimning et-jýrek, etene jarmaghym Maratty qayta kórsem degen niyetten birjola jeridim. Mýlde qajetsiz. Biraq Marat olay oilamapty.

22

Tylsym keshten song arada nebәri onshaqty kýn ótken. Onsyz da qúty qashqan eskili-janaly jazbalarymdy retke keltirgen ónimsiz әreket ýstinde jayylyp-shashylyp otyrgham. Týnning bir uaghy bolsa kerek. Oqystan esik qaghyldy. Zadynda, әldeqalay kele qalghan balalarym osylay, qonyraulatpay, aqyryn ghana taqyldatatyn. Mezgilsiz kelis. Áldene jaysyzdyq oilap, jýregim zyrq ete týsti. Buynym qaltyramasa da, jedel baryp esikti ashtym. Keudemnen keri soqqanday, lyq shegine bere, sileyip túryp qalyppyn. Ananyng ózi! Marat!..

Maghan barlay qarap, azghana kidirdi. Sodan son, keri búrylmastan, qol siltegendey boldy.

– Bәri dúrys, syrtta kýtinder! – degen, moynyn bolmashy qisayta bere, bayau, biraq qatqyl, әmirli әuezben.

Áldekimderdin, bireu emes, eki-ýsh kisi, baspaldaqty boylap, tarpyldamay, nyq basyp tómen týsken dybysy estilgen.

– Al endi osylay túra beremiz be, – dedi súrausyz keyippen, tanys-beytanys meyman maghan jymiya qarap. – Kiruge bolatyn shyghar.

Mening jauabymdy kýtpedi. Bosaghadan erkin attaghan. Men sheginshektep ketsem kerek, esikti de múqiyat tartyp, ózi japty. Birden tórge basty. Joghary shyghysymen, sóre-sóre kitapqa, shashyla jayraghan stolgha qarap azghana bógeldi de, beldikti, bylghary palitosyn sheship, ainaldyra qausyryp, eki býktep, tósek-divangha tastady. Qaytadan dәlizge shyghyp, kuhnyagha bas súghyp, tualetke kirdi. Sodan song mening ong qanaty bosap, asty týsken, tozynqy kresloma, jazu stolyna kelip otyrdy. Aldyndaghy eski jazbalardyng birer betin kótere bere, uystap tobymen aldy, qabaghyna kirbing týsip, tanbasyn tanymaghanday, ýnile shúqshiyp, aqtarystap azghana qarady da, keudesin kere kýrsinip, sol, qobyraghan qalpy keri ysyrdy. Stoldyng arghy shetine qol sozyp, aiqara ashylghan eki kitapty qatarynan aldy.

– Marko Polo… – dedi tanyrqap. – Tiyzengauzen; Altyn Orda, parsy derektemeleri… Joghalmapty, bar eken… – dedi. Kózi qaymyjyqtanyp, betin kólenke shalghanday. – Qansha zaman… Saqtalyp túr… – Sodan song keudesin kere dem alyp, ensesin jazdy. – IYә, – dedi jenil kýrsinip, әldeqayda kóz tigip. – Ýlken oqymysty, ghalamat tarihshy bolatyn edim. Barlyq bógesin, qiyndyqqa qaramastan…

Týrshiksem de, tang qalmadym. Managhy tosyrqau – yzaly kekesinge úlasqan. Sol kezde ghana andadym, manadan beri ýnsiz, tilsiz, súrausyz meymanym qalay búrylsa, solay ynghaylanyp, endi ózimning jazu stolymnyng aldynda, jandy kólenkedey, sostiyp qana túr ekem.

– Onyng esesine alpauyt bay boldyn, – dedim oqys til bitip.

– Bay… Ári mynghyrghan bay, әri danqty ghalym bolsang tipti jaqsy emes pe!.. – dedi maghan kóz toqtata qarap. – Jarar, – dedi sodan song qatqyl jýz, salqyn әuezben. – Ótken ómir, oryndalmaghan arman…

– Ókinesin… – dedim men batyldanyp. Ózimdi ózim biylep alghan edim. – Qimaghan synay tanytasyn. Al sonda… qayrylmay-aq ketting ghoy, eshqanday tolqynys, kýmәnsiz…

– Nege? – dedi Marat. – Tang atqansha dónbekship shyqqanym esimde. Sodan song berik sheshindim. Áuelde qarajat, taghy basqa jaghdayymdy týzep alyp, eng bastysy – zamannyng anysyn andap, assa tórt jyl orayynda qaytyp kelmek edim. Eng songhy sәtte qanshama azap, qiyndyq, almaghayyp kýres kýtip túrghanyn anyq payymdadym da, ótkennen mýlde jerip, at qúiryghyn kesuge bekindim.

– Sonda… Baljan senimen birge ketuge qalay kóndi? – deppin eriksiz, otyz jyl boyy kókeyimde jýrgen kýmәndi syrtqa shygharyp.

Marat maghan qabaghyn kóterip, әuelde tanyrqay, sodan song mysqylday, kýle qarady.

– Qalay kóndi? Qyzyq ekensin. Qarsanyndaghy keshte keliskemiz. Poyyzdyng biyleti qaltada. Jol jýgimiz buyp, týiilgen. Tang atar-atpastan men… endi bógelsem ainyp qalarymdy andadym da, tezinen túryp, apyl-ghúpyl juynyp, jetim dorbamdy sýiretip, Baljannyng bólmesine bardym. Jataqtas qyzdardyng eng songhysy tanghy poyyzgha shyghyp ketken eken, әli uaqyt mol. Mening úiqym shala, esebi, tang ata azghana myzghyghanym bolmasa, mýlde úiyqtamagham, Baljan da úiqyly oyau. Qoynyna kirip… qúshaqtasyp jatyp úiyqtap qalyppyz.

Mening bayaghy týsim… shyn eken. Jana ghana bolghanday, ishim uday ashyp, jýregim shymyrlap ketti.

– Sodan, – dedi ótken qyzyq kýnder qiyalyna qayta oralghan Marat maghan eshqanday nazar audarmastan, – poyyzdan keshige jazdap, әreng ýlgerdik. Jol boyy airyqsha baqytty boldyq. Baljan… qaltqysyz. Men de… Tek… ara-túra jýregim suyrylyp, kónilim qúlazyp, ótkenimdi qimay, biraq bolashaqqa ýlken ýmitpen… Áytse de ókinish joq edi. Baljan qasymda. Ekeuimiz oinap-kýlip… Kesh batyp, týn ozyp, ertenine týs audaryp, tura besinde… Han kýieuindey qarsy aldy men. Ekinshi kýni – úlan-asyr toy. Ýshinshi kýni – tau etegindegi sәndi sanatoriy… Sodan song jana, әuelde jat kóringen, jyl ótpey ýirengen, tirshilik ýshin qajetti qyzmet, jana adamdar, janasha qarym-qatynas. Áriyne, jana bir túrmys. Beynetinen zeyneti mol qyzghylyqty ómir óstip jalghasa berdi. Kóp úzamay, barlyq alan, kýmәnnan aryldym. Sodan otyz… otyz bir jyl ótti, baraqat ómir, qamsyz tynyshtyqta. Jeterim kóp, alarym alda dep qamsyz jýrgende… tas tóbeden týsken pәleket… Sen!.. – dedi maghan tike qarap, yzbarmen. – Sen qalay taptyng meni?

– Men… tapqam joq, – dedim. – Osylay, óz ýiimde otyrgham. Kenet jaryq sóndi. Tas qaranghy. Qayta janghanda… duman toy, sәndi saraydyng ishinen bir-aq shyqtym…

– Soq ótirikti! – dedi Marat kekete myrs etip. – Sen әuel bastan anyq bildin. Sonshama keshe bolmasan, bәri de týsinikti emes pe. Kiyim salynghan dorba joq. Kostum, qaltasyndaghy azghana aqsha, jana tufliymen qosa, ol da joq. Eng bastysy – Baljan ketip qalghan… Túra túr, – dedi alaqanymen jasqap, meni tyiyp. – Tipti, myiyna eshtene kirmesin. Keshe ghana… airylmas jaghdaygha týsken Baljannyng sonynan izdep barmaysyng ba. Bardyn. Estidin. Kórdin. Biz taudaghy sanatoriyde jatqanda. Týnde, terezeden baspalap, perdege jasyrynyp. Baljan andap qaldy. Qatty shoshyndy. Men syrttan syghalap jýrgen әlde әuesqoy, әlde búzyq kóldeneng bireu shyghar, nemese әldenendey eles dep oiladym. Bóten bir oy qaperime kelmepti. Sóitsem, sen ekensin. Sodan, Baljan ekeuimizding alansyz, baqytty jaghdayymyzdy kórgen son, ýmitindi birjola ýzdin. Áytkenmen, meni alystan andap, bar isimdi qadaghalap otyrdyn, mening jana salada jetken jetistigimdi kórdin…

– Sodan son… – dedim men aitar sóz tappay abdyrap.

– Sodan son, zaman birjola onalyp, yaghny elbasymyzdyng qajyr-qayraty, kóregen sayasaty arqasynda tәuelsizdik túghyryn bekitip, sen qatarly bozókpe iydealister týgel apatqa úshyrap, naghyz isker, jigerli azamattar tabysqa jetkende, beynelep aitqanda, zamana tenizi tolqyp, sender syrttaghy qoqys bolyp, bizder keng aidyngha shyqqanda… mening sonday jaghdayymdy estip, arnayy izdep keldin… Marat Beysenovichting tughan bauyrymyn dep, ózindi osy toy ýshin emhanadan tesik tәpishke, jyrtyq halatpen qashyp shyqqan mýsәpir etip kórsetip. Ózinshe oilap tapqan útymdy jýrisin. Shynynda da sen ýshin útymdy bolyp shyqty. Bizding bas kómekshi basqana kýmәndansa da, tuystyghyna shәk keltirmegen, tiyisinshe sheshimin tapqan. Eger onyng ornynda túrpayy bireu bolsa she? Adamsha, qymbatqa shamang kelmes, býtin kiyinip kelseng qaytetin edi? Tipti, basqa kýn tappaghanday, dәl sol kýni, sol saghatta, sol jerge keletin ne jóning bar? Jaraydy, az-maz iship alypsyn, quanyshyng qoynyna syimaghan eken, tym qúrsa jarty kýn búryn telefon shalmadyng ba? Ózgesin aitpaghanda, Baljannan ynghaysyz dep oilamadyng ba. Joq. Biraq bәrin de ólshep, eseptep keldin. Maghan shantaj jasau ýshin! Túra túr, túra túr, әueli sóz tynda. Bastap býldirgen sen ghoy. Shantaj bolmasa, bóten bir aram oi. Bile bilsen, onynnan eshtene shyqpaydy. Eshkim senbeydi. Ayghaghyng joq. Ras, týring úqsaydy. Egizding synarynday. Al, bolsyn. Mýmkin sen әkemizding alghashqy әielinen, nemese joldan tughan bala shygharsyn. Tipti, egizding synary bol. Menen birdene talap etuge qanday qúqyqtyq negizing bar? Joq. Meni yqtyratyn, búqtyratyn eshtene de joq. Onday birdene dәmetseng – aqymaqshylyq. Bolary boldy, eshtene býlingen joq. Osymen qoya qoy. Aldaghy uaqytta artyndy andap, óz ornyndy bilip, kelesi bir әntek qimyldan aulaq bolsyn dep saqtandyru, kerek deseniz, qatang eskertu ýshin kelip túrmyn myna men.

– Men seni izdegem joq, – dedim yza men qorlyqtan qystyghyp. – Ayttym, jaryq sóndi, jay ghana qaranghylyq emes, tylsym týnek ornady, sirә, kenistikte tolqyn soghyp, sonday, mekendik almasu boldy, tabighy ma, kezdeysoq pa, ekeuimizding taghdyrymyzgha tikeley qatysty bolghanymen, erik, qalauymyzdan tys, týsiniksiz jaghday. Búghan deyin men sening dýniyede bar ekenindi bilgem de joq, әli de senbey túrmyn.

– Endi senuge tura keledi, – dedi Marat. – Al sening әneukýngi isin… qalay aitsang da oqystan keluin… bir esepten keshirimdi. Meni – Ózim dep oilaghansyng ghoy. Joq. Men – sen emespin. Sen – men emessin. Búryn bireu bolsaq ta, qazir eki kisimiz. Ókinishke qaray… – dedi.

– Ókinetin ne bar? – deppin.

– Adamnyng ótkenining bәri qimas jәne qymbat, – dedi Marat. – Saghan janym ashidy.

– Mýmkin, mening saghan janym ashuy kerek shyghar, – dedim qityghyp.

– Joq, – dedi Marat. – Mende bәri de bar. Sende… Jarar, – dedi sodan son. – Meni arnayy izdep barghanyndy moyyndamadyn. Namys. Al men… mende de namys bar. Basqasha atqanda, sening qazirgi jaghdayyn…

– Qanday jaghday? – dedim men ashu shaqyrugha ynghaylanyp.

– Mynany aitpaymyn, – dedi eki qolyn eki jaghyna jayyp. Yaghni, mening kedey, kembaghal tirshiligimdi. – Songhy kezde býkil respublika baspasózin dabyldatqan oghash ising jәne onyng zandy nәtiyjesin aitam.

– Oqypsyn, – dedim. – Jәne qalay oqyghanyndy andap túrmyn.

– Mәsele mening týsinigimde emes, – dedi Marat. – Áriyne, ghylymnan shettep ketsem de, zamanymda zerttep, tanygham, qazaqtyng ótkeni turaly әjeptәuir týsinigim bar. Tipti, tarihtan beyhabar, ortasha ghana sauatty, biraq aqyl-esi týzu, iman-úyattan airylmaghan kez kelgen kisige aiqyn jaghday. Dýrligip, dabyldata bermey, sabyrmen, bayyppen tyndasa jetip jatyr ghoy. Kýrdeli shiyrtpaq emes, tipti, týiinin sheship әure bolmaytyn, әdepki aqiqat. Alayda, jabyla shulap, týzudi teriske shyghardy. Biraq men seni qostaydy dep oilama. Seniki qate. Mýlde dúrys emes. Dúrys, tek qajetsiz. Sening qateliging de sonda. Áytse de, mening aitpaghym basqa. Sening bar ekenindi, sol bir mazasyz týnde menen ajyrap, әuelgi qalpynda, sol arada qalghanyndy bilmeytin edim, qúday aqy shynym, әlgi dau-damay tuyndaghanda, búrynghy ózimdi tanyghanday boldym. Oiyn, sózing emes, aty-jónine deyin. Múrat. Beysenúly Qazybekov. Qaytkende de Múrat. Men ómirim jana arnagha týsip, bar tirligim basqa bir kepke kóshkende esimime deyin ózgertip edim. Ózgergende, bir ghana әrip. Qazaqy dybys, qazaqy tanymnan qútyldym. Sovettik әri halyqaralyq, qalay audarsang da ontayy keletin tamasha esim – Marat. Qanshama zaman ótsin. Kenet, kýtpegen jaghdayda, bayaghy Múrat qaytadan eles beredi. Men qatty kýdiktensem de, senimim bolmady. Búl kezde jaqyn tanys, joldas-jora, tipti, kóldeneng әriptes, istes bolghan júrt әuestene bastaghan. Álgi… súmyray, basbúzar, ókimetke, elbasygha qastandyq jolyndaghy… dep aitpaydy, dýmshe, daukes, pәleqor dep te aita almaydy, әlgi, baspasózde kóp әngime tughyzyp jýrgen tarihshy Múrat… sizding aghanyz ne ininiz emes pe deydi. Shynynda da kýmәnsiz siyaqty. Marat – Múrat. Ekeui de Beysenúly. Jәne Qazybekov. Sodan son… qalayyn, qalamayyn, ózimdi sol abyroysyz daudyng qaq ortasynda jýrgendey sezine bastadym. Keyde… jarly keyipte, jadau pәterde, shang basqan eski kitaptardy aqtarystap, shimay-shatpaq jazu ýstinde otyrghanday kórinem. Álde ón, әlde týs. Aqyry, sen bar bolyp shyqtyn. Mening býkil oblystaghy qasqa men jaysang jinalghan elu bes jyldyq mereytoyym әbden qyzghan shaghynda, sol jaq qaptalda, bir stoldan keyin, jas biznesmenderding ortasynda otyrsyn. Az-maz jýdeu bolsang da, sәl-pәl qartang bolsang da, birden tanydym – mening ózim! Myna mening búdan otyz bir jyl búryn júrtta qalghan jaramsyz jartym. Osyghan deyin boy tasalap otyr ekensin, mening kózim týsken bette… qalt etip, stol astyna tyghylghanday edin, әp-sәtte izindi suytyp ýlgeripsin. Sodan son… ertenine, әriyne, kómekshilerimnen bajaylap súrastyryp, kelis jaghdayyndy anyqtadym…

– Ol jigitterding eshqanday jazyghy joq, – dedim. – Qayta…

– Biz de solay sheshtik. Shefting syrqattanyp, emhanada jatqan, toy kýni shyday almay, sol qalpynda shyghyp ketken tughan aghasyn jetimsiretpey, layyghymen qarsy alyp, óz dәrejesine say kiyindirip, syily dastarqangha otyrghyzghany, osy orayda eshqanday sóleket is shyqpaghany ýshin… bәri de alghys aldy, siyapatqa jetti. Olarda da, mende de basqsha amal joq eken. Auzy berik, synnan ótken jigitter, aghamyzdyng oqys kelisi, ózgeshe túrpat, týsiniksiz minezi turaly qalay oilasa da, syrtqa syz bermeydi. Búdan son, kópten beri aralaspay ketken bauyrymnyng deregin bilu qajet edi. Sening shyn bolmysyng – әuelgining ýstine songhy otyz jyldyq ghúmyryn, býgingi ahual-tirligin, meken-túraghyng op-onay anyqtaldy. Endi óz kezegimde mening nege seni izdep kelgenimdi úqtyng ba?

– Úghatyn ne bar, – dedim. – Búdan bylay ekeuimizding aramyzda eshqanday qatynas, baylanys bolmaugha tiyis ekenin eskertu ýshin…

– Tappadyn, – dedi Marat. – Ayttym emes pe mana, janashyrlyq dep. Ekeuimiz birge tughan bauyrdan da jaqynbyz. Bir qúrsaqty jaryp shyqqan egizden de. Ras qoy…

– Birge tughan bauyr synarynyng boyynda baryn týgel sypyryp almaydy, – dedim.

– Sypyryp algham joq, tartyp algham joq, – dedi. – Árqaysymyz óz qalauymyz boyynsha, tendey.

– Baljan da tendey me?

– Tendey. Áuelde. Sodan son… sen jerimeseng de, kereksimedin. Áytpese, ketem be, ketpeyim be dep tolqymas edin. Al men Baljansyz bolashaghym joq dep bildim. Sóitip, búl taraptaghy artyqshylyq maghan kóshti.Sening óz erkinmen. Men sening qalauyndy ghana oryndadym. Yaghny tolyq kompensasiya. – Marat ailamdy asyrdym degendey, әlde meni júbatu ýshin, qarqyldap kýldi. – Jaraydy, – dedi. – Qaytkenmen de, ótken is, tәjikelespey-aq qoyayyq. Seni eshkim zorlaghan joq, meni eshkim kýshtegen joq. Qaldyng – kettim. Endi… qalay aitsang da, men óz ómirimdi dúrys jolgha qoydym, tynymsyz enbektendim, әriyne, әuelgiden basqa bir salada, sóitip, oilaghan maqsatyma jettim. Alghashqy bir mejege dep aitayyn. Býgingi dengey – qoldaghy yrys-dәulet, – mening mýmkindigimning aqyrghy shegi emes. Týpki maqsat – biyikte. Endi… senen nesin jasyrayyn, ataq kerek, biylik kerek. Sonda býgingi baryng eselep ósedi. Men әueli Qazaqstandaghy, odan son, bәlkim, әlemdegi eng iri baylardyng qataryna qosylamyn. Jay ghana sasyq bay emes. Ataqty, abyroyly azamat, belgili sayasatker, qogham qayratkeri! Úqtyng ba?

– Joq, – dedim men. – IYә, negizinen andap túrmyn. Biraq sening oi-túrghyna qaraghanda, jarly, jalbaghay mening qansha qatysym bar búl iske?

– Sen degen – men, – dedi Marat, managhy sózine mýlde kerisinshe.

– Men degen – sen emes.

– Qatelesesin, – dedi Marat. – Birge tughanymyzdy, bala kýnde bir úyada óskenimizdi aitpaymyn. Jastyq shaghyndy eske al. Ómir jolynyng alghashqy kezeni. Oqu, izdenis, Baljan… – Nazaryn tómen salyp, keudesin kere tynys aldy. Mening jýregim shym ete týsken. – Áriyne, – dedi, sózin ary qaray sabaqtap. – Ótti, ketti degendey. Aytargha ghana. Biz qazir eki jarty emes, eki býtinbiz. Ekinshi bóligimiz jaraqat bolsa da. Qayta qosyla almaymyz. Biraq… Yntymaqtasyp, bir baghytta júmys jasaugha mýmkindik bar… Qazir qaysymyz qanday qalypta túrsaq ta, týbimiz ortaq qoy. Men jetken iygilikter saghan da tikeley qatysty. Senin… sәtsizdikterin, belgili mólsherde, mening de kinәratym. Seniki, meniki deytini joq, mendegi bar – týgeldey saghan tiyesili, jәne kerisinshe…

– Qidym saghan myna eski divannyng ekinshi jartysyn, – dedim.

– Qyrsyqpa, – dedi Marat. – Áueli tyndap al…

23

– Seni osy tiri qalpynda, jýzbe-jýz kórgende qatty tiksindim, – dep bastady Marat. – Otyz jyl boyy kónilde jýrgen bualdyr, jartykesh kýmәn. Áuelde jii qaytalanyp, keyinde siyrese de úmytylmay, oqtyn-oqtyn oralyp túrghan, jaysyz úiqydan dep bilgen auyr týster shyndyqqa ainaldy. Songhy eki jyl orayynda eski tarih tóniregindegi jana zertteuleri júrtty shulatyp, qanshama daqpyrt әngime, esalang maqalalargha úiytqy bolghan – attas bireu emes, ózing bolyp shyqtyn. Ózing emes, ózim. Aramyz qanshama alshaqtasa da, ortaq bir jiptik, jýieles tamyr, talshyqtar saqtalyp qalsa kerek. Áuelde yza boldym. Keyin sharuashylyqqa beyimdelip, syrttay oqyp bitirgem, ekonomist, jay ghana diplomdy emes, osy saladaghy shyn bilgir mamangha ainalghanmen, alghashqy әuestigim – tarih qoy. Jәne eng jogharghy, tereng tariyh. Múnshama kórsoqyr, topas nadandyqqa tanyrqap edim, uaqyt oza kele mýlde týnildim, sizding «ziyaly» dep atalatyn qauymnan birjola kýderimdi ýzdim. Sypayylap aitsam. Shyndyghynda, týnilgem joq, jiyrene bastadym. Osynshama kórsoqyr, nadan ghana emes, arsyz, týisiksiz, jalaqor, paryqsyz ortadan irgemdi erterek ajyratyp, basqa tarapqa ketkenime quandym. Áriyne, maghan bәribir edi. Tipti, qyzyq. Ózinning ólsheusiz artyqshylyghyndy kәmil sezinip, әlgi qúrt-qúmyrsqalardy qol jetpes, kóz kórmes biyikten tamashalap otyrghanyn. Biraq dau-damay basqa bir tarapqa auysa bastady. Keshegi sovet zamanyndaghy jala men pәle. Sen jәne seni qoyttap otyrghan bas redaktor – alghy shep qana, senderding arttarynda, tasada túrghan sayasi, bәlkim terroristik top bar – yaghni, ejelgi handyq dәuirdi kókseytin halyq jaulary memlekettik tónkeris әzirlep jatyr eken. Bayaghy 37-jylghy «japon shpiony» degennen ótken sandyraq. Alayda, osy syrqat sanadan tughan soraqy baylam – aqyl-oyy sol dengeydegi biylikke aqiqat shyndyq bolyp kórinui de ghajap emes qoy. Meyli, senbesin. Áuelde kýlip alsyn. Sodan son, әldebir bylghanysh sayasy oiyn, qarsylastardy jerge tyqpasa da, qyjyrtu, birjola túqyrtyp alu jolyndaghy útymdy qúralgha ainalsa nesi bar. Jәne osynyng bәri – kóldeneng is emes, maghan tikeley qatysty. Bar pәleni bastap otyrghan – Múrat Beysenúly Qazybekov. Atymyz úqsas, jónimiz ortaq. Teksere kelgende, әriyne, bir býtinnen qaq airylghan jarmaq aqylgha syimaydy, ekeuimiz – birge tughan egiz degen qorytyndygha kelui op-onay. Yaghni, búl mәseleden men qaytkende de syrt qala almaymyn. Bәlkim, әlgi aryzqoylar aitqanday, seni qarjymen qamtamasyz etip, baspasózge jol ashyp, qútyrtyp otyrghan qaskóy әri qaltaly top myna menen bastau alatyn shyghar. Odan әri shúqylay bastasa, mening biznesimnen ne qalady, ózim qaydan baryp shygham. Songhy kezde sotqa tartylghan, tipti, týrmege kesilgen, attaryn naqtylamay-aq qoyayyn, pәlen degen, týgen degen alpauyttar neden jazyqty boldy dep oilaysyng – úrlamay jatqan kim bar, jyrlaghany, yaghny әldebir oppozisiyalyq toptarmen jeng ýshynan jalghasqany, aqshalay kómek jasaghany ýshin. Al sening myna, egemen elimizding zandy kósemine qarsy tikeley baghyttalghan, sirә, sayasy kýres emes, qaruly tónkeris arqyly preziydenttik biylikting ornyna handyq ókim ornatpaq baghdarlamang boyynsha júmys jasap jatqan qylmysty toptyn… – túra túr, túra túr, mening úghymym emes, әlgi, senimen tartysqan on bes akademiyk, otyz ardager, jiyrma segiz deputattyng sózi, – iyә, sonday top qúryp, pәrmendi ýgit-nasihatpen shektelmey, diyversiyagha, qaruly tónkeriske tikeley dayyndyq júmystaryna kirisken Múrat Beysenúly Qazybekovting tughan bauyry Marat Beysenúly Qazybekovting kýni ne bolmaq? Eki day pikir tuugha mýmkin emes. Eshqanday kýmәnsiz nәrse. Tipti, tughan bauyr emes, attas, bóten kisi bolsang da, maghan sýiey salu op-onay. Pәlening aldyn alu kerek edi. Yaghni, sening kózindi qúrtu. Kim bolsang da. Áriyne, әueli sening jón-joba, jay-japsaryndy, jýris-túrys, kiris-shyghys jaghdayyndy naqty anyqtau kerek edi. Sodan song jalpannan týsiru – jarty minuttyq qana júmys. IYә. Bәri aiqyndaldy. Kesheli, býgin emes, ótken elu bes jyldyq mereytoydan birer apta búryn. Esim, soyymyz ghana emes, tughan jerimiz ghana emes, tughan kýn, ai, jylymyzgha deyin birdey. Birge tughan bauyr da emes, egizding synary da emes, bir kisi – býtinnen bólingen jarmaq ekenbiz. Ótken ómirdi saralap, әrneni eske týsire kele, nege jәne qalay bólingenimizdi, saghaty, kýnine deyin oisha tanydym. Bólinbeske – seni bilmeymin, myna mening seni tastap shaqpasqa sharam joq eken. Bir tarap – azap, ekinshi tarap – baraqat; men onay joldy emes, ontayly joldy tandadym. Áriyne, sening menen keyingi taghdyryndy tanyp, zerttep, bilgen son… saghan janym ashydy. Jәne ózimning ong isime kózim jete týsti. IYә. Riyasyz shynym, qaytkende de… et-jaqynbyz ghoy, janym ashydy. Qatty kýizeldim. Sen kórgen qiyndyq pen qiyamet óz basymnan ótkendey. Eng auyry – ótken zaman emes, býgingi kýn eken. Jetken jerin, aqyrghy nәtiyje. Sonshama mehnat pen azaptyng tólemi osynday bolsa… kim ýshin, ne ýshin basyndy qaterge bayladyn? Ótemsiz enbek, ótemsiz ghana emes, abyroysyz, týptep kelgende mýlde qajetsiz enbek. Dalagha ketken, óksumen ótken zaya ghúmyr. Tandap tapqan taghdyryn. Tragediya emes, sen oilaghanday. Komediya. Tragediyalyq komediya. Basynda esirkep edim, oilana, baghamday kele yza boldym. Jay ghana yza emes, óshpendi yza. Artqa qaraylaghan, eles-qiyal sonynda adasqan, aqyry qúr qúdyqtyng týbinde qalghan, yaghny bәrine kinәli – sening ózing ekensin. Álmisaqta birge bolghanymyz ras, qazir bólek ekenimiz de aqiqat. Bólingen sәtten әrqaysymyz óz tirshiligimizding sonynda kettik. Endi, arada otyz jyldan astam uaqyt ozghanda, qaytadan tútasa almaymyz. Yaghni, derbes ómir odan ary jalghasady. Búryn bilispesek te beybit ghúmyr keship edik, endi… sen mening bolashaghyma, bar bolmysyma qater tóndirip túrsyn. Qimasam da, әuelgi qatal sheshimge birjola bekidim. Barlyq jaghynan múqiyat oilastyryldy. Qansha onay kóringenmen, múnday jauapty iste qate ketpeuge tiyis edi. Eng songhy sәtte bezbendep qarasam… qate, jay ghana qate emes, meni ózimen qosa әketer soraqy qatege jol ashady ekem. Mine, kezdeysoq jaghdayda qazagha úshyradyn: tapa-tal týste kóldeneng mashina qaqty, keshkisinde әldebir tonaushylar basyp kirip, ýiindi oirandap, ózindi pyshaqtap ketipti degendey. Áyteuir jalpannan týstin. Sodan son… asyp túrghan ataq-danqyng bolmasa da, berekesiz aiqay-shugha úiytqy boldyn, sen turaly shaghyn nekrolog, tipti, jay ghana habarlama, estirtu shyqqanda, jalpy júrt, seni biletin shekteuli qauym, meni biletin múndaghy tamyr-tanys, әriptes, istes aghayyndar tarabynan maghan jappay kónil aitu nauqany bastalmay ma. Yaghni, mening seni qarjylandyrghan qylmysyma aighaq tabylady. Mine, dәl sol kezde tiyesili mәlimdeme jasamaq boldym. Ólimning aty ólim, obal bolghan eken, biraq mynau Qazybekovting maghan qatysy joq, bógde bireu dep. Tipti jaqsy, dep oiladym әuelde. Biraq… búl mәselege birden nazar audarmay ma tiyesili ókimet oryndary, nyqtap teksermey me. Anyqtamay ma, attas emes, tipti, bauyrlas ta emes, egizding synary eken dep. Mine, gәp qayda. Áytse de, basqa jol joq tәrizdi. Bauyr bolsa nesi bar. Óldi – qaldy. Stalin zamanynyng ózinde әke ýshin – bala, agha ýshin ini jauap bermeydi degen, saqtalmasa da, zangha juyq naqty qaghida bolghan. Onyng jany da bóten, jóni de bóten demeymiz be. Aqyry, jauapty operasiyany mereytoy nauqanynyng sonyna qaldyrdyq. Biraq mejeli syzyqtan óter qarsanda, toy kýni, sening emes, mening baqytyma oray, arnayy izdep keldin. Meyli, izdegen joqsyn, tóbeden týstin. Kózbe-kóz kórgen son… óz ahualymdy jana bir qyrynan tanydym. Tanygham da joq. Jaghday kýrt ózgergen. Erten… әli qolgha alynbaghan tekseriske jol ashady ekem. Mening saqshy, shabarmandarymnan jauap alu bastalady. Olardy qoyshy, senimen dastarqandas bolghan biznesmender kuәlik beredi. Yaghni, aghaly-inili ekeuimizding songhy kýnge deyin aralasyp túrghanymyz. Maghan sening óliming emes, tirliging sor bolyp jabysady. – Marat auyr kýrsinip, azghana bógeldi. – Ras, dәlelsiz jala, biraq qatersiz emes. Qaytalap aitayyn, sening óliming emes, tirligin, yaghny seni qarjylandyryp, memlekettik tónkeriske dayyndaluym. Senen qaytkende de qútylu qajet eken. Managhyday emes, tuystyghymyzdy moyyndaymyn. Kóldeneng kiltipan shyqsa, tekseretin kisilerding de tamaghy tesik, qajetinshe tyghyndaymyn… Biraq qaterding aldyn alu sharasy jýzege aspady. Tek meni toqtatqan – basqa nәrse. Basqa bir ghalamat… Ózindi ózin… – Marat tamaghyna sóz tyghylghanday, qalt bógeldi, әuelgi kóterinki әuez joq, kiriptar, mýsәpir bolmasa da, tómenshik jaghdaygha týskendey, keudesi basylghan qalypta azghana kidirdi. – Aqyry, úiqy, kýlkisiz, ýsh kýn, ýsh týn qatarynan oilandym, – dedi. – Kýmәnsiz… Anyq… Tótenshe bir sheshimge toqtadym. Senimen jýzdesuim, kelisuim kerek eken. Qoryqpa… – dedi. – Aramdyq saqtasam, osynyng bәrin aitpas edim. Endi saghan eshqanday qater joq. Tek iygilik qana kýtip túr seni… – Eski kreslony syqyrlata, auyr týregep, jalanqat linoleum tóselgen tas edendi tar bólmede ersili-qarsyly jýrip ketti. – Ay, Jarmaq bauyr, ýiine arnap kelgende, tym qúrsa jarty shyny shay bermeysing be, – dedi maghan týiile qarap. Ótinish emes, jarlyq siyaqty.

– Sýtsiz, qara shay… – dedim.

– Meyli. Shәinekting týbinde qalghan, salqyn bolsa tipti jaqsy. Tamaghym qúrghap ketti, saghan bolmashyny úghyndyram dep. Bóten oiymdy da jasyrmadym, bar sózimning shyndyghyna sensin dep. Sende bolmasa, mende qúpiya joq…

24

– Senderdin, ziyaly qauym atalatyn myna senderding myilaryna qonbaytyn bir aqiqat shyndyq bar, – dedi, búl joly jazu stolynyng basyna, eski kreslogha emes, serippeleri bosaghan, ken, kóne divangha jayghasyp. – Dýniyening taghdyryn adamgershilik qaghidalary emes, aqshaly әmiyan biyleydi. Bar tirshilik – aqsha ýshin. Býkil adamzat tarihy – aqsha, yaghny zattyq iygilik jolyndaghy kýres tarihy. Ruhany qajettilik, iydeyalyq múrat degenning bәri bos sóz. Asyp ketkende, aqshagha jetu tarabyndaghy әdepki qaru ghana. Jeke bas bostandyghy, jalpygha ortaq azattyq – aqshanyng arqasynda ghana jýzege asatyn is. Tipti, siz daurygha madaqtap jýrgen tәuelsizdik, yaghny keshegi otar elding egemendigining ózi – zattyq iygilik, jeke bir kisilerding baylyqqa jetui ýshin ghana qyzmet etetin qúrylym. Saghan sóleket kóriner, aramza sóz, tasyr topastyq kóriner, biraq anyq aqiqaty sol. IYә, tәuelsizdik aldyn, kóp aqyldyng keregi joq, tóniregine bajaylap qara. Mine, men qolym jetkenshe qarpyp, bayydym. Al menen qoly úzyn, quaty artyqtar qanshama. Olar on ese, jýz ese baylyqqa jetti. Mine, solardyng qaysysy qashan osy elding bostandyghy ýshin kýresipti? Kýrespey-aq qoysyn, óni týgili týsinde oilap pa, myna qazaq degen halyq óz aldyna el bolsa eken dep. Tym qúrsa, anau Afrikanyng zәngileri, Múhitstannyng jabayylary jetip jatqan erkindik, azattyq bizge de kelse, tu kótergen tәuelsiz el bolsaq dep? Armanyng ne, elesin kórgen joq. Sen oiladyn. Bayaghy alash qayratkerleri siyaqty, sol jolgha basyndy tikting demeyik, qadarynsha kýshindi júmsadyn. Tu kótermeseng de, tu bekiter túghyr dayyndamaq edin. Yaghni, elding eski tarihyn tiriltip, ensesi basylghan júrtqa ótkenin tanytyp, sanasyna sәule týsirip, biyik armangha jetelemek edin. Sen әrqily sәtsiz jaghday әserinen maqsatyndy, týpki maqsat emes, ózing arqalaghan jýgindi jerine jetkize almasan, dәl osy tarapta qyruar sharua tyndyrghan azamattar da joq emes. Mәselen, ólisi bar, tirisi bar, jazushylar qauymynan. Al, ne shyqty? Dalagha ketti bәri. Men dýrkirep, bayyp jatqanda, sen barynnan, yaghny aldyndaghy sorpa-su, jarty japyraq nanynnan airyldyn: taqyr kedeyge ainaldyn. Jalghyz sen emes, últtyq tariyh, últtyq mәdeniyet, qazaq ruhaniyaty… dep óksip jýrgen, zamannyng salystyrmaly kendiginen, bayaghyday aidalyp, baylanbasa da, sol jolgha bar ghúmyryn arnaghan, aryp-arshyghan, riyasyz, janqiyar enbek etken últtyq qayratker atauly týgel. Biz – baymyz, biymiz, bylqyp túrmyz, sender – qayyrshynyng ar jaq, ber jaghy, qaltaqtap әreng jýrsinder. Yaghni, sen ansaghan tәuelsizdik kimge qyzmet etti? Últ degen sózding iyisi múrnyna barmaghan, barlyq uaqytta ózining qara basynyng qamyn ghana oilaghan bizge. Týptep kelgende, aqshaly qaltagha. Túra túr, sózimdi bólme. Maqúl kórmeseng de moyynda. Áuelgi kezeng dersin. Orystar aitpaqshy, aghash kesken kezde úshqan janqa. Janqa emes, sol dәu, juan, tamyry berik, bútaghy salaly zәulim bәiterekting ózi. Bir aghash emes, býkil orman. Myna biz. Al janqa – sen jәne sen túrghylastar. Óndiris qaldyghy deydi ony. Janaghy jýz aghashtan týsken bir qap janqa men ýgindini jelim qúiyp, qaytadan syghymdap, jalpaq taqtay jasaydy ghoy. Sapasy tómen bolsa da әldebir qajetke jaraytyn. Sender sol ýgindi, janqa, ýshinshi sort taqtaydyng ózine jete almay qaldyndar. Qolyndy seltendete berme. Kerek desen, qalyptasqan jaghdaydy bile túra, teristeuding ózi qúnsyzdyq kórinisi. Tarihty qalay tanyp jýrsin, kópe-kórneu shyndyqqa dau aitqyng keledi. Men osy sózderding bәrin quanghannan aityp túr deymisin. Múqatu ýshin aityp túr deymisin. Zandy, sybaghaly enshim ýshin nesine quanam. Kýiregen, qúlaghan mýskindi múqatqannan ne shyghady. Seni kóteru ýshin, aqylgha týsiru ýshin aittym. Bil, úghyn, moyynda. Nege, qalay dep súraq qoy. Menin, dәl ózim demeyin, birge tughan aghayyn, tipti egizding synarynan da jaqyn, et-jýrek bauyrym Marat… iyә, aiyrmasy shamaly, Múrat… Múrat Beysenúly Qazybekov qalaysha ghana tiyesili esesinen qaghylyp, osynday mýshkil, mýsәpir jaghdaygha týsti? Kim kinәli? Kókten týsken tәuelsizdik kinәli. Men emes. Bizding qauym emes. Sizding qauym, naqty sening ózing de kinәli emessin. Ómirding zany deyik, kónil ýshin. Ómirdin, tabighattyng qalypty zanynyng ózi saghan emes, maghan qyzmet etedi eken. Búl jaghday bizding bayaghy otarlyq kepten shyqpaghan, songhy elu-alpys jylda últtyq sanasy qúrdymgha ketken dýmbilez elimizde airyqsha kórinis berdi demeymin. Ghylym-bilim, óner men mәdeniyet jolynda senen búryn qiyndyq kórgender, taryqqandar, zoryqqandar bolmap pa. Tipti, damyghan, kemel elderding ózinde. Jana dәuirde ómir sýrgen úly suretshi Modiliyany óner ordasy Parijde ashtan ólgen. Aryda emes, kýni keshe, osy HH ghasyrdyng basynda. Biraq múratyna jetti dersin, artynda qanshama úly múra qaldyrdy dersin. Ras, әldeqalay, ýlken júmys arasynda tarta salghan shimayynyng ózi býginde jýz myng dollargha baghalanady. Al ataqty, qatardaghy kez kelgen tuyndysy – million, bir emes, әldeneshe million. Ne shyqty? Ashtyqta, qorlyqta óldi de qaldy. Tiri kezindegi eng eleusiz suretining ózining púly býkil ómirine jetetin edi. Aqyry, qyzyghyn basqalar kórdi. «Mening kolleksiyamda Modiliyany bar!» Óner ýshin deysing be, maqtan ýshin, aqshanyng qúdiretin, ózining baylyghyn әigileu ýshin. Qaytkende de, ótken suretshige bәribir. Azghana aqshasy bolghanda ghoy, janaghy millionnyng bәri ózinde qalatyn edi. Adamsha ómir sýretinin aitpaghanda.

– Sening kim ekenindi… kim bolyp shyqqanyndy endi ghana naqty tanyp bildim!.. – dedim.

– Qazir birjola tanisyn. Al men seni birden tanydym. Sen bayaghy iydealist aspirant kebinde qalypsyn. Bar aiyrmang – ómiring alda túrghan jas emessin. Qajyghan, tozghan, kәrtemish shal… Biraq alda… janasha ómir sýru mýmkindigi bar.

– Maghan demeushi bolghyng keledi ghoy. Biraq tegin emes…

– Dәl taptyn. Mynau – otyz jyl boyy jinaqtaghan, shirip jatqan qaghazdyng bәrin maghan ótkizesin.

– Birjola joyyp, typ-tipyl qylghyng keledi…

– Joq, tappadyn. Men búl qaghazdardy qazirgi qalpynda almaymyn. Osy jerde, ózinde qalady. Shegine jetkizip, ýlken monografiya jasap shygharasyn. Áriyne, kezinde baspagha ótip ketken bes-on betin tәrik etip. Ortasy oiylyp túrsa, basqa bir sózdermen almastyryp, qosymshalap, ýstep, janadan jazyp, qayta toltyrasyn. Derek kózi bireu-aq qoy. Arghy-bergi zertteushi ghalym atauly týgel paydalanyp jýrgen týpnúsqa búlaqtar. Biz sózben aitqanda, búryn qazaqta bolmaghan, taqyryby tyn, baylam, tolghamdary sony, ghylym tarihy ýshin mәndi, qúndy, ýlken kitap.

– Sodan song demeushi bolyp, baspadan shygharyp beresin.

– Baspadan shygharam. Mol taralym, sapaly qaghazben, ainalasy eki aptada.

– Sonda saghan ne paydasy bar?

– Áli de myiyna barghan joq pa? Ýlken kitapty jazyp bitirdin. Óz qolynmen maghan ústattyn. Syrtynda – birinshi bette badyrayyp túr, avtory – Múrat Qazybekov. IYә, Beysenúly. Qatesiz. Bar jazuyng – ornynda. Sol qalpynda basylady. Bilesing ghoy, qazir senzura joq, búl tarapta shynynda da sen ómir boyy ansaghan erkindik. Eshkim qol súqpaydy, bir sózing ózgermeydi. Mine, basylyp shyqty. Tek múqabada… qazaqy «ú» qaribi halyqaralyq «a» dybysyna almasady. Marat Qazybekov. IYә, ol da Beysenúly. Esebi, bәri qalybynda, búrynghydan eshqanday aiyrma joq. Múraty ne, Maraty ne. Ekeuimiz bir-aq adambyz ghoy. Áuelde dersin. Áuelden. Býgingi aiyrma – jalghyz-aq әrip. Osy jalghyz әrip ýshin… qansha súraysyn?

– Ne?

– Aqsha. Áueli bar jaghdayyndy jasaymyn. Monografiyamyz jazylyp bitkenshe. Qajet tapsan, kómekke kýndelikti qara jýmysty tazartyp otyratyn hatshy jәne bәrin qolma-qol tanbagha týsiretin kompiutershi. Mynanday әjethana ýishik emes, ýsh bólmeli jana pәter, bar shyghynymen. Kýndelikti keregin, qalaghan as-suyng óz aldyna. Búl – júmysty tәmamdaghansha. Monografiyamyzdy bitirgen son, ýy ózinde qalady jәne… jýz myng dollar. Qalghan ghúmyryna jetedi.

– Jetpeydi, – dedim men shalqamnan týsip. – Az!

– Onda… tezinen, bir jyl orayynda bitirip bersen… eki jýz myn.

– Eki jýzing de az, – dedim. – Al ayaday ýsh bólme keninen qúlash jayghan ýlken júmysqa tarlyq etedi. Kottedj alyp beresin. Nemese salyp. Tau betten, jana alpauyttar qonystanghan aimaqtan.

Marat maghan ýdireye qarap, oilanyp qaldy.

– Qyzyq ekensin, – dedi sodan son. Áuezinde kýmәn bar. – Eki jýz myng degen – qyruar aqsha. Jaraydy, taghy elu myn. Kitabyng sonshama qymbat eken. Ýsh bólme emes, tórt bólme bolsyn. Ynsap kerek.

– Sende joq ynsap maghan qaydan keledi, – dedim. – Jýz terini jýn-júrqasymen qosyp, shiykidey jeding – toqtamadyn. Jýz myng somdy qylqynbay, tolghamay júttyng – toqtamadyn. Endi jýz myng dollar emes, sirә birer million de emes, on, jiyrma milliongha qanaghat etpey, milliardqa qol sozbaqsyn. Joq, sheginbeymin. Ýsh jýz myng jәne kottedj.

– Sodan son?

– Bir jyl emes, toghyz, on aida, assa kelisimdi merzimnen toghyz, on kýn búryn ýlken monografiyany tәmamdap, qolyna ústatam. Basyp shygharasyn. Mol tiraj, móldir qaghazben. «Qypshaq tarihy» – Múrat Beysenúly Qazybekov!

– Marat… – dedi jarmaghym kýrenite túqyryp.

– Áuelgi jәne taza kezindegi atynmen shygharmaysyng ba?

– Bolmaydy. Men – Marat. Múrat – sen. Sonda kelisim qayda qalady. Marat Qazybekov. Barlyq shart oryndaluy ýshin. Kónsen.

– Kónem, kelisem, – dedim. – Jaraydy, tórt bólme, eki jýz elu myn. Tek… qazaqta bolmaghan ghajayyp monografiyany qolyna ústatqan kýni… Baljandy maghan qaytaryp beresin!

– Basqan izinen sadagha ket Baljannyn! – dedi Marat oqys qatayyp. – Ol kim, sen kim!..

– Men… kim? Sening aram kójege toyghan toghyshar kózinmen qaraghanda kim bolsam da, qyz Baljandy ýrlep sýigen, alghash betin ashqan – myna men bolam!

– Shatypsyn! – dedi Marat shaq etip. – Sen emes, men.

– Joq. Áuel ashqan – myna men. Sodan song aldap, úrlap әketken – sen.

– Jaraydy, jaraydy, – dedi Marat yrjiya kýlip. – Úrlagham joq, aldagham joq, ózime tiyesili, uaghdaly qalyndyghyma qosyldym. Al әuelgi, iyә, sening de… joq, mening ózim, ekeuimiz qaq airylmay túrghandaghy. Yaghny әuelden meniki. Jәne aqyryna deyin.

– Onda… bauyr basyp qaldyng ghoy, qimay túrsan, jas toqalyndy ber.

Marat maghan shýbalana qarady da, jadyray kýldi.

– Qaljyndy qoy. Qatynsyrap bara jatsan, ekeu-ýsheuin qatarynan әpereyin. Shyn aitam. Janaghy úsynysty qabyldashy әueli. Búltalaqtamay, naqty sheshimindi ait. Qalamaqy emes, tauar narqy. Maghan súrausyz, birjola ótetin. Qansha súraysyn?

– Áueli bir saual, – dedim. – Sonyng saghan ne keregi bar? Nesine qyzyqtyn? Ghylymy dәreje kerek bolyp qaldy ma?

– Ghylymy dәreje op-onay, – dedi Marat, eski divandy ortasyn oyarday syqyrlata shalqayyp. – Qalasam, ainalasy jarty jylgha tolmay, ghylym doktory bolyp shygham. Ekonomikadan, nemese sayasattanudan. Áriyne, ekonomika tiyimdirek. Qalay deysing be? Sening akademiyan, nemese, kez kelgen uniyversiytetting eng bilgir mamandary qolma-qol dayyndap beredi. Managhy, saghan úsynghan qazynanyng onnan birine. Jәne barlyq ótkelekten ótkizip, ózderi qorghatady. Jәne osynday da osynday ýles qosqan zerdeli, daryndy ghalym dep ataghyndy shygharady. Biraq maghan onday aldamshy, arzan ataqtyng keregi joq. Ózing de bayqaghan shygharsyn, qazir oblystarda biylik qúrghan ýsh әkimning ekeui – professor, akademiyk, ýkimette salalyq biylikke jetken eki ministrding ýsheui – ghylym doktory. Kýlesing be, týnilesing be. Maghan onday, qaydan kelgeni soqyrgha belgili ótirik dәrejening keregi joq. Ekonomika túrypty, fizika, matematika, astronomiya, filosofiya da emes. Men… ózinnen airylghannan beri… aqshanyn, paydanyng sonynda jýrip, mýlde topas, maqúlyq bolyp ketti dep oilama. Búrynghy, ózim tәrik etken, tastap shyqqan tanym, sananyng júqanasy mýlde joghalghan joq. Sol kýnderde, keyde… arhivte otyrghanday, eski kitaptardy saralap, oy týigendey… sol, tarihshy qalpymda búrynghy sharuamdy jalghastyryp jatqanday sezinetin sәtter bolatyn. Ansaymyn, saghynam, sodan son… ótkenimdi ghana emes, býgingi… týsim men elesti úmytugha tyrysam. Úmytam, qanshama uaqyt ótedi, taghy bir kýn… ózim – ózim siyaqtymyn, yaghny býgingi emes, búrynghy, búrynghy da emes, sol búrynghynyng jalghasy. Áuelde naqty edi, keyin tәtti qiyalgha ainaldy. Biraq arada onshaqty jyl óter-ótpeste mýlde oiymnan shyqty. Tek tәuelsizdikten beri… Biznes salasynda ýlken tabysqa jetken son, qaytadan qiyalday bastadym. Ári bay bolsam, әri… ataqty ghalym… Men últ ýshin enbek etken, otanshyl, qazaqshyl ghalym retinde zor abyroygha jetkim keler edi. Kópting biri bolmaymyn, oqshaulanyp, daralanyp kózge týsem. Qazir qazaq gumanitariyasynyng qúty qashqan. Ádebiyettanudyng siqy anau, bayaghy 18-jylghy «Úly Oktyabri», 28-jylghy «Sovetstan» tónireginde jýr. Óz sharualary onbay túrghanda kimge septespek. Tiltanudan taghy may shyqpaydy. Tilinning ózi joq dep jatqanda qayda barasyn, tym eleusiz ataq. Tariyh! Eng tiyimdisi – jabyq jatqan tarihtyng betin ashu. Qalynyna týs te, qalqyp ala ber. Ayaq attaghan sayyn janalyq. Búryn bilmegen, estimegen tútas bir әlem. Óz tarihynan beyhabar halqyng ýshin ghana emes, osy salada ónimsiz ispen ómirin týgesken mamandaryng ýshin de. IYә. Tarihshylardyng ózin tang qaldyrasyn, eriksiz moyyndatasyn. Sening Zertteu ortalyghynnyng orynbasar tóraghasy Aldabek Qarajúmanov – kezdeysoq qúbylys emes, zamangha layyq, jalpygha tәn, ortaq ólsheuish. Bilim, úghymynyng siqy anau. Jabyq qazaq túrypty, ashyq adamzat tarihynan arifmetikanyng tórt amaly dәrejesinde tanymy joq. Sonda, halqyng ýshin qajetti ejelgi tarihty kim zerttemek? Tynnan jol salyp, kim abyroy tabuy kerek? Sen, sen ghana. Janadan jasamaysyn, bar júmysyng dayyn túr. Alansyz otyryp, bas-ayaghyn týgendesen, ózing aitqanday, assa on eki aida dóngeletip beresin. Maghan. Mening әuel basta tarih fakulitetin bitirgenim, aspiranturada oqyp, dissertasiya jazghanym, sovetshil belsendi, jandayshaptar tarapynan qysym kórip, tar zamanda ghylymy ortadan ketuge mәjbýr bolghanym – ómirbayanda jazylghan, qújattar arqyly dәleldi, meni biletin el-júrtqa ejelden maghlúm. Elu bes jyldyq mereytoy qarsanynda oblystyq, qalalyq jәne audandyq baspasóz betinde jariyalanghan marapat maqalalarda taghy aitylghan. Endi tәuelsizdik zamanynda, ýlken enbegimdi, otyz jyldan astam, úzaq uaqyt boyy astyrtyn jәne tynymsyz jýrgizgen zertteuimdi jaryqqa shygharyp jatsam, eshkim tanyrqamas edi. Orayly is, zandy sybagha retinde qabyldar edi. Endi úqtyng ba, saghan nege qúmar bola qalghanymdy?

– Joq, – dedim men. – Ózine ózing qayshy keldin. Ol eshtene emes, ózine ózing kór qazghaly túrsyn. Jana ghana aittyng emes pe. Ay daladaghy mening kesirim tie jazdady dep. Al sol bir… dau-damayly enbek endi óz atynnan shyqsa – birjola qúryghanyng emes pe!

– Mine, senin, aqmaqtyq demeyin, ómirlik tәjiriybenning qorashtyghy. Nemene, sen әlgi, Altyn Ordagha, Qazaq handyghyna qarsy kóterilgen aiqay – әldebir, nadan bolsa da tanym, topas bolsa da senim kórinisi dep oilaysyng ba? Altyn Orda asqaqtap jatsyn, Qazaq handyghy keremet bolsyn, nemese kerisinshe, Altyn Orda súmyray, Qazaq handyghy sorly bolsyn – olargha bәribir. Al sol ataq pen payda jolynda kese kóldeneng túrghan kisini qúlatu ýshin ata-babasynyng myng jyldyq tarihy túrypty, ózining ar-namysyn ghana emes, býgingi el-júrtyn, ertengi úrpaq-zәuzatyn qúrbangha shaludan tayynbaydy.

– Sonda men… kimge bóget jasappyn?

– Sen emes. Anau, tarihty kóterem, býgingi júrtymnyng sanasyn asham dep kýnәkar bolghan Bas redaktor. Tarihty kótergeni, sanany janartpaghy ýshin de emes. Ózining bar bolmysy ýshin. Janaghy azghyndar men satqyndar, nadandar men topastar «Temirqazyq» siyaqty yqpaldy basylymda aqyl-esi týzu kisi otyrghanyn qalamady. Mәsele, tipti, aqyl-este de túrghan joq. Sening kishi bastyghyng Aldabek Qarajúmanov pen belgili sayasatker Mýshtar Maqanov tughan bóle eken ghoy. Álgi jurnalda, әriyne, Bas redaktordyng rizashylyghymen jariyalanghan bir maqalada sol Maqanovtyng atyna qúrghaq demagog, sózi bar da isi joq, keneusiz aiqay, tejeusiz dabyra degen tәrizdi syn aitylsa kerek. Ádil, aqiqat bagha. Shyrqyrap ketedi ghoy Mýshtar Maqanov. Tútas bir nauqan bastaghan. Ong men soldy týp kótere iske qosyp, qarymta ghana emes, әlgi әngime әri qaray órshimes ýshin jәne kóldeneng júrttyng bәri qiya baspay, iymenip, qorghalaqtap túruy ýshin. Sen ýshin emes, anqau, anghalaq sorly. Al endi qarsylasty qalay qúlatu kerek? «Jandy jerinen» qarpyghan. Saghan tan, taghy bireulerge kýlki bolsa da, anyghy sol. Áuelde qazaqta tarih joq, «Temirqazyqtyn» ústanghan baghyty teris dedi. Oghan bolmay bara jatqan son, tariyhqa qúmarlyqtyng astaryn ashty. Bir kisi, bir jurnal emes, tútas bir top, qaterli, qauipti, qúpiya úiym. Memleketting irgesin shayqaltpaq, zandy ókimetti biylikten taydyryp, demokratiyalyq respublikany monarhiya jolyna týsirip, legitimdi preziydentti qúlatyp, Shynghys han әuleti, tóre túqymynan jana han saylamaq ekensinder. Al, kerek bolsa. Soraqy ma? Soraqy. Dóreki me? Dóreki. Sasyghy egemen elinizding eng qiyr týkpirine deyin jetken aram. Biraq sender oilaghanday aqymaq, esalang emes. 37-jyldyng kәnigi jendetteri. Óz sózderine ózderi senedi deysing be? Senim emes, tәsil. Sovetting sýtin emgen, KGB-nyng ruhyn tanyghan. Tek ne kerek, kesh tuyp qalghan. Biraq oigha alghan maqsattaryna týgel jetti. Áuelgi esep te sol bolatyn.

– Jaraydy, qazaq ruhyn kóterip otyrghan jalghyz jurnaldy japty, ótkendegi qazaq tarihyn tolayymen teriske shyghardy. Kýshti eken, myqty eken, sózderi jýrip túr eken. Sonda, osynshama qúdiretti kisilerding meni tapap tastauy tipti onay emes pe. Meni emes, sen qúmartyp otyrghan enbekti.

– Sen týzelmessin, – dedi Marat zilsiz keyip. – Qalay úqpaysyn. Olargha keregi – tarih emes, últtyq ruh emes, yaghniy… tarihyn, mәdeniyetin, ruhyng túrypty, qazaghynnyng ózining kók tiyngha keregi joq… Bar-joghy bir qisap. Esep, esep dedim ghoy, jәne tәsil. Qajetine, sәtimen qoldandy. Nysanagha alghan jurnalyn qúlatty, qarsy kelgendi múqatty, bóten oiy barlardy týgel yqtyryp qoydy, ózderining qúdiretin әigiledi. Múqiyat oilastyrylghan kampaniya sәtimen ayaqtaldy. Endi búl tarapta sharuasy bolmaydy. Sening tarihyndy, últtyq ruh, mәdeniyetindi aitamyn. Nemese, kerisinshe. Arada jyl ótedi, jyl emes, ay ótedi, basqa emes, sol kisiler – Aldabek Qarajúmanov bastaghan on bes akademiyk, Mýshtar Maqanov bastaghan jiyrma segiz deputat – jiyny elge tanymal qyryq birdene qayratker tize qosa, óre týregelip, oibay, qazaqtyng bay tarihy qayda qaldy, Shynghys han da bizdiki, Altyn Orda da bizdiki, egemen elimizdegi tәuelsiz, azat halqymyz ózderining ata-babasynyng ótken danqty jolyn tanyp-bilui kerek, qauly qabyldansyn, aqsha bólinsin, júmys jasalsyn degen úran kóterse nesi bar. Ataqtary shyghady, abyroygha bólenedi.

– Sonda… júrt ne aitady? Kórdi emes pe, keshe ghana?

– Ol – keshe. Al mynau – býgin. Keshegi teris, yaky ong baghdar aldynghy kýni úmytylghan. Endi jana úsynys, jana qadam. Barlyq halyq ózining kósemine layyq deydi. Jalghyz qazaq emes. Býkil sovet halqy. Eskishe aitqanda, partiya men ýkimet, yaghny biyleushi qauym, ýstem tap qalay tartsa da qúba-qúp. Keshe alay dep shulady. Býgin kerisinshe, bylay dep dýrkireydi. Keshe – keshegishe dúrys edi, býgin – býgingishe dúrys deydi. Sen nebәri eki-ýsh jylgha sozylghan mәnsiz damay turaly aitasyn. Ótkendegi jetpis jyldyq, úzaq dәuirge býgingi túrghydan qarashy. Stalin danyshpan dedi – danyshpan. Onbaghan dedi – onbaghan. Hrushev jaqsy dedi – jaqsy. Jaman dedi – jaman. Sovet ókimeti keremet dedi – keremet, bastaushymyz kompartiyamen qosa. Bir-aq kýn, jarym saghatta súmpayy, zúlym bolyp shyqty. Onymen salystyrghanda ómirlik emes әldebir mәsele tóniregindegi dau-damay, baspasóz betine shyqqan ótirik pen ósek degen nemene. Ózgeler týgili, ózderi de úmytty. Sen ghana, mәn berip, tausylyp, tarynyp otyrghan. Áriyne, biz kitabymyzdy jazyp bitirip, baspadan shygharghansha, jaghday ghana emes, kisi – bәri de ózgeredi dep, qol qusyryp, qarap otyrmaymyz. Kitap qarsanynda – dayyndyq júmystary. Joldy tazartyp, pәle-jalanyng aldyn alu tarabyndaghy. Kitap shyqqan song – naqty, pәrmendi әreket. Yaghny әueli búra tartatyn qisyq auyzdardy jabamyz, sodan song ashyq arandardy tyghyndaymyz. Birin aldausyratyp, birin jemdep degendey. Túsaukeser – mol dastarqan, tilektes sózder. Soghan jalghas naqty habarlar. Habargha ilesken madaq, marapat maqalalar. Qajet tapsaq, Mýshtar Maqanovtyng ózi túsaukeserge keledi, әlgi Qarajúmanovtyng ózi kóldey maqala jazyp beredi. Qalghan sýmelekter turaly sóz de joq. Bar eken degen laqap, jomart eken, keng eken degen dabyra qúlaqtaryna tiyse bitti – ózderi izdep tabady, buyna mastanyp, yghyna jyghylyp, almasa da alghys aityp, bermeseng de berekendi asyryp, qolpashtap kóteredi de әketedi. Bir bastap jiberseng – bitti. Qalghan qauym daqpyrt sonynda. Nege, ne ýshin ekenin ózderi de bilmeydi, Mәkeng – ghalamat, Mәkeng ghajayyp, úlystyng qúty, últtyng túlghasy, kók aspandy kóterip túrghan da sol, qara jerdi tirep túrghan da sol, mening býgingi tirshiligim de, ertengi bolashaghym da sonyng arqasy dep, dalbaqtap shaba beredi. Kýmәning bolmasyn. Keshegi jartykesh Jighannyng tarihyn esine al. Búrynghy-songhy qazaqta odan asqan kim bar edi – parlamentten tanerteng ketti, týsten keyin úmytyldy. Sonday adam bolmaghanday. Aytyp sendire almaysyn. Endi, býgingi kóseming – mojantopay Maqanov. Bar tarih sodan bastalatynday. Dәuirlep túr. Kelesi saylauda, qara da túr, ótpey qalady. Sodan son, kýni keshe ghana Mýshtar Maqanov degenge tabynyp eding dep eshkimdi de moyyndata almaysyn. Ói, ony qoyshy, solay edi ghoy, búlay edi ghoy deydi. Esine týskenderi. Áytpese, ol kim dep, ózinnen qayyra súrauy mýmkin. Mine, ómirding zany… emes, býgingi qazaqtyng salty. «Qayran el osymenen jýr dalaqtap» degen ghoy Abay atang bayaghyda. Jany ashyp. Endi bizding janymyz ashityn eshtene de qalghan joq. Qalypty minezdi óz qajetimizge paydalanghannan basqa. Yaghni, Jighannan song Mýshtar shyqsa, ol ekeuindey qayyrshy kedey emes, mynghyrghan bay, ol ekeuindey әumesir aqymaq emes, aqyldy, parasatty, ol ekeuindey shalasauat nadan emes, tariyhqa tereng boylaghan, ekonomikanyng barlyq qaltarys-astaryn tanyghan, jay ghana ziyaly, mәdeniyetti azamat emes, ataly, tekti túqymnan shyqqan Marat Qazybekov nege túlgha bolmasqa! IYә. Túghyrly túlgha. Kelesi kósem. Bayqaysyng ba, sening qúldyqtan qaljyraghan, keudesi basylyp, myiy ashyghan sorly júrtyng jolbasshy kósem izdemey túra almaydy eken. Joq, ýkimet emes. Búryn sharasyz qazaq bar qiyndyq, azabyn qúdaydan kóretin. Endi qúdaygha senbeydi, barlyq sor – jaman ba, jaqsy ma, biylikting kinәsi dep biledi. Biraq dәrmensiz júrt, kedey, kembaghal qauym әldebir qúdyretke senui kerek, әldenendey sәulesiz ýmit kýtui kerek. Sondyqtan da, keshegi kommunizm elesine úqsas, jana bir uaghyzgha beyim jartykesh Jighandar men mojantopay Mýshtarlardy kóterip shygharady. Men әuelde airan-asyr bolyp tanyrqasam da, keyin jiyrene, tyjyryna otyryp, kәmil tanydym. Álgi sabazdardyng ataq-danqynyng syryn. Oi-óresi – jabayy tobyr dengeyinde, yaghni, qayda barsa da halyqtyng kisisi. Jәne sol halyqqa ne keregin biledi. Yaghni, is emes, sóz. Anda-sanda parlament minberinen, satymsaq baspasóz betinen «Elim-au!.. Júrtym-au!..» dep, ókirip, óksip qoyady, kýn aralatyp, ózderining jeke bastary ýshin qauip-qatersiz kәkir-shýkir birdenelerdi kóiitedi, aitalyq, qant qalay qymbattap ketti, naubayhanalar nege mayly shelpek pisirmeydi degen siyaqty, jәne asa kórneki, iri, eshqashan oryndalmas, biraq únasymdy joba-josparlar úsynady, mәselen, Betpaq-Dalany sulandyru, Aral tenizine Atyraudan alyp toghan tartu, qazaq tilin Birikken Últtar úiymy arqyly býkil әlemge taratu degen siyaqty. Al endi kýmәn keltirip kór halyqtyng sonday qamqoryna. Men de dәp solarday tanyluym kerek. Biraq uaqytsha, parlamentting bir saylauyna emes, birjola. Jәne jel sóz, aldamshy uәdemen emes. Óreli sóz, naqty ispen. Tek bir jetip alsam… Halyqtyng qaltqysyz qoldauyna ie bolsam… Bәrin ornyna keltirem. Kedey-kepshikke qol úshyn beru óz aldyna, sonday marhamatqa tatymasa da, myna kóringenge jaghynyp, ózeurey sabylyp jýrgen býkil ónerpaz, jazarman qauymgha jenildik, jәrdem jasaymyn. Shalghay auyldardy kóterem, jastardyng júmyssyzdyq jaghdayyn jenildetem… – qoyshy, tolyp jatyr. Áriyne, osynyng bәrin jýzege asyru ýshin ýlken biylik kerek. Qatardaghy parlament mýshesinen әldeqayda joghary. Sol, ýlken mansapqa jetkenderding menen aqyly artyq deyding be, biligi artyq deysing be. Ózing de bayqap jýrgen shygharsyn, asyp ketken eshtenesi joq. Tek baylyghy ghana artyq bolar. Álgi mansap, qyzmetting arqasynda. Yaghni, ol da oryndalatyn arman. Búdan song tipti ýlken biyikke qol sozsam nesi bar…

– Osynyng bәrine tarihshy-ghalym atanbay-aq jete bermeysing be, – dedim.

– Jetem, – dedi. – Qaytkende jetem. Taghy da salystyryp qara meni biylikte jýrgendermen. Baylyghynan basqasynyng bәri kem. Ayttym, bilimim joghary, eki tarapta birdey. Kisiligim de, minezim de artyq. Jýikem temir. Týr-túlgham da kelisti. Ómirlik tәjiriybem de jan-jaqty. Ras qoy. Eng bastysy, meniki – sholaq esep emes, úzaqtan tartylghan naqty baghdarlama. Janaghy, ókimetke enbese de, biylik tóniregine jaqyn barghan, túrlausyz bolsa da sózi bar, aqylsyz bolsa da ebi bar, ózegi quys ókiresh ekeu nege ýlken abyroygha jetti, uaqytsha deseng de? Keneusiz kenkelestik, betsiz populizm óz aldyna. Baz-bazynda últqa únaghan mәselelerdi kótere bilgendikten. Maghan keregi – bayansyz ataq, uaqytsha biylik emes, baysaldy ataq, týpkilikti, abyroyly biylik. Últtyng úly degen daqpyrt kerek. Tym qúrsa әuelgi kezende. Áuelgi satyda. Odan son… biyik degende men tym joghary, eng ýlken biyikti núsqap otyr dep oilama. Sen kýnәli bolasyn, men kinәli bolam. Oghan… qayda. Mening әzirge mejelep otyrghan eng ýlken biyigim – ministr emes, oblys әkimi. Bóten aimaq emes, ózim bauyr basqan Ontýstiktegi. Bas aman bolsa, odan arghysyn taghy kóre jatarmyz… Úqtyng ba meni… bizdi qanday iygilikter kýtip túrghanyn. Seniki de jón, janaghy qaljynnan basqasy, eki jýz eludi azyrqanyp, ýsh jýz elu súraghanyn. Million – tenge emes, dollar – million dollar bolady keyin, men bar múratyma jetkende. Al әzirge… oilap túrsam, artyghy joq – sen aitqan mejeden asyp, tura bes jýzge toqtayyq. Bes jýz myng dollar!

25

– Eshqanday qaljyng emes, – dedim men. – Áuelgi sózimnen qaytpaymyn. Ýsh jýz elu dedim – ýsh jýz elu. Ynsap kerek. Maghan ghana emes, saghan da. Qyzyghyn kórdin, tútas otyz jәne taghy bir jyl boyy jalghyz ózin. Endi týp iyesine qaytarasyn. Baljandy.

Marat meni jana kórgendey, nemese rabaysyz úsynys jana ghana jasalghanday, tanyrqap, ýrke qarap, azghana otyrdy. Sodan song zorlana jymidy.

– Nege qyrsyghyp otyrsyn? Shynymen-aq kónilin… bayaghyday ma?

– Bayaghyday ma, basqaday ma, mәsele onda emes. Men ótkenning esesin qayyrghym keledi.

– Eshqashan qaytpaydy, – dedi Marat. – Ótken otyz jyl jәne… keyingi bar ghúmyrgha tatityn әuelgi toghyz ay – jalghan dýnie ekinshi mәrte oralmaydy… Sen meni – ózindi ózing múqatu ýshin ghana. Hosh. Kezinde qúmaryng tarqamay qalypty. Ras, Baljan… әli de qyzday. Qúshaghy ystyq. Qapada qalghan sen emes, bar ghúmyryn birge ótkergen mening ózimnin… yntyghym tarqaghan joq. Senesing be soghan?

– Senem… – dedim, jýregime shym-shym qan qúiylyp. – Sondyqtan da… qayta kórgim keledi. Ótken dәuren oralady. Kózge bolmasa da, kónilge.

Dәl osy sәtte Baljandy shynymen súrap otyrghanyma ózim de sengendey ekem.

– Jón deyik. Endi aqylmen oilap kór. Men… baghzydaghy inkәring ýshin, ese emes, alys-beris sauda jónimen saghan bermek ekem. Sonda… Baljan kóne qoya ma? Seni kim dep keledi? Nene qyzyghady?

– Birinshiden, kim ekenimdi úghyndyrasyn. Aldymen ózin. Sodan song men. IYә. Qúday qosqan әuelgi qosaghymyn.

– Jartylay dep ait, sonyng ózinde bes minutqa ghana.

– Sol bes minut sol qyzdyng býkil bolashaghyn aiqyndaghan. Men bolmasam, saghan da búiyrmaytyn edi.

– Jaraydy, jaraydy, tәptishtemey-aq qoy, – dedi Marat jymiya kýlip.

– Qúday qosqan zandy qosaghymyn. Áuelgi. Bir dep qoy. Ekinshiden… sening qazaq tarihynyng bilgiri degen ataghyna jol ashylady. Osynyng ózi jetip jatyr. Ýshinshiden – otyz jyl boyy tegin paydalandyn. Endi, qartaymasa da, mamyrlaghan shaghynda… jalghyz kóilekpen, jalanash shygharmaysyn. Sening bar baylyghynnyng negizin salghan kim? Qayyn atan. Baljannyng әkesi. Yaghni, Baljannyng ózi. Sendegi bar baylyqtyng týgeline demeyin, anyq teng jarymyna enshiles. Ýlesin tolyq almasa da, ýi-jay, tiyesili qazyna, qarajatymen…

Marat mening manadan bergi shart-talabymnyng mәn-maghnasyn endi ghana andaghanday, keudesin kere otyrdy, kózinde qatang ot úshqyny, ezuinde jymysqy, ashy kýlki taby bar edi.

– Ayta ber, aita ber, – dedi basyn iyzep, keudesine qolyn qoyyp, myrs etip.

– Sen kýletindey eshtene joq. Qay zangha jýginseng de, meni… men emes, Baljandy jaqtap shyghary kýmәnsiz. Yaghni, barsha baylyghymen qosa úzatasyn. Biraq eng bastysy – ol emes. Maghan nesine qyzyghady deysin. Alghashqy kýnderde ózim de kýmәn men túman aralyghynda jýrdim, elesi esimnen emes, kóz aldymnan ketpey qoydy, ónimde de, týsimde de. IYә. Sen – men emes edin. Baljan ony da sezip bildi. Sening salqyn tartqanyndy bayqamasa da, mening múnda qalghan ystyq qúshaghymdy ansap, qúlazyghan shaqtary boldy. Tәn lәzzaty ghana emes, jan jarastyghyn da izdegen. Anyq, sol, auyldaghy әuelgi kýnderding ózinde senen góri meni jaqsy kórdi. Biraq mening múnda qalghanymdy bilmeytin. Bary osy shyghar dep, taghdyrgha moyyn úsynypty. Áytse de, ómir boyy, bayaghy, ekeuimiz birge jýrgen alghashqy kýnderdi ansady. Sen ózgerdi dep oilady. Ózgergen joqsyn, óz qalpyn. Mahabbattan tys, meyir, marhamattan tys, bar isi qatang esepke qúrylghan mening ekinshi jarymym…

Marat tike qarap, ýnsiz qaldy.

– Biraq Baljan… alghashqy mahabbat, әuelgi jar… Bayaghy kirshiksiz kónilden ainymady. Al sen… saghan Baljannyng nәzik jany emes, ystyq qoyny ghana qymbat edi. Ansaryn tapty, baqytty dep oiladyn. Al sening ansaryng bir әielden asyp, dalagha tógilip jatyr edi. Ómir boyghy kóldeneng jýrising túrypty, dýniyening esigi sendeyler ýshin aiqara ashylghan shaqta, jana baylyqpen qosa, jana bir qyzyqqa jettin. IYә. Rizashylyghyn berdi, kelisti, sening onsyz da kelistirip jýrgenindi biletin, ayaghyna túsau týssin, әrkimmen emes, bireumen ghana bolsyn dedi. Endi mine… Sol, otyz bir jyl búryn airylghan jarym kónil joghalghan joq, bar bolyp shyqty. Ólgen tirilse de, óshken janbaydy. Biraq qimasynnyng týnekke batpaghanyn, bar ekenin biluding ózi bir ghaniybet emes pe. Áriyne, әuelde, alghash estigende auyr bolady. Qinalyp túryp týsinedi, keshiredi. Meni de, seni de. Sodan song súrayyq, kimdi qalar eken. Kýmәning bolmasyn, qartayghan, qajyghan, túrmystan tozghan meni qalaydy. Kerek desen, managhy jalghyz kóilekpen shyghady, baylyghyndy da, basqandy da tәrik etip. Ayttym, әueli mәn-jaydy úghyndyramyz, sodan song saualdy ózine salamyz. Ózine senimdi bolsan, osyghan kón.

– Men senem, – dedi Marat. – Ózime ghana emes, Baljangha da. Mine otyz… otyz bir jyl tatu-tәtti túrdyq, baqytty ghúmyr keshtik. Bir úl, ýsh qyz ósirdik. Aqymaq emessin, sol balalardyng әkesinen, ómirlik qosaghynan airylyp, qaydaghy bir… seni tandap, sonsha ne kórinipti!

– Tandar, tandamas, alghashqy balasy – jalghyz úl ózining әkesin tanuy kerek…

Marat atyp túryp, meni jaghadan ala týsti.

– Qu qayyrshy! Sýmelek! Endi bir auyz sóz aitshy!..

Shengeldep qysyp, buyndyryp barady.

– Shyndyqtan qorqasyng ba? – dedim, tynysymdy әreng alyp. – Qoryqpasan, bosat.

Bosatty. Biraq tapap jibergeli, tónip túr.

– Shyndyq sol – Baljan menen jýkti ketken. Jaspyz, andamappyn. Oilap baryp, keyin bildim. Alghashqy bala – jalghyz úl – meniki.

– Seniki emes, meniki, – dedi Marat yza men namystan jaryla jazdap. –Mening óz úrqym. Sondyqtan da Baljan senimen qalghan joq, menimen ketti.

Endi men kýldim.

– Eger bastapqyda ekeuimiz bir kisi bolsaq, ol kezdegi bala menen qalay alys bolady. Menen saghan jaqyn emes. Ortaq. Oghan qanday kýmәning bar?

Marat sylq etip, eski divangha otyra ketti.

– Naghyz súmyray ekensin, – dedi bar bolghany tisin shyqyrlata ysyldap.

– Naghyz súmyray – myna sen, – dedim. – Qalyndyghymdy qatyn qyldyn, balamdy bauyryna bastyn. Endi kópe-kórneu aqiqatty teriske shygharghyng keledi.

– Sen sorly týsinsenshi, – dedi Marat sәl-pәl sabyr tauyp. – Qalay aitsang da, Maqsat mening bauyrymnan jaraldy. Meyli, saghan da tiyesili deyik. Biraq… sonday aqyldy, sýikimdi bala bolyp, mening alaqanymda, molshylyqta ósti. Áriyne, sen de sonshama әlpeshtep baghyp, qaghar edin. Biraq zaman ózgerdi ghoy. Sening emes, mening paydama. Endi sol qalpynda, sening shanyraghynda ósse kim bolyp shyghar edi? Qorlaghanym emes, ózing aitqan aqiqat shyndyqqa jýgineyik. Qaytkende de, mektepte ýzdik oqityn edi. Odan keyin uniyversiytetti de qyzyl diplommen bitirdi deyik. Sonda, myna sen… osy balany bolashaghy mol, týsimdi, jaqsy qyzmetke ornalastyra alar ma edin? Ol da eshtene emes. Darynyna seneyik. Ózi jaryp shyghady dep. Ol – búrynghy, sender sógip, isten alghysyz qylyp jýrgen sovet zamany ghoy.Qazir bәri basqasha. Sening danyshpandyghyng kók tiyn. Aqyly kemis, auzy qisyq baydyng balasy ótedi. Kemitkenim emes, myna sening ózinning balalaryng ne boldy? Ony da bilem. Ýsh qyzyng da mektepti altyn medaligha bitirgen, ýsheui de uniyversiytetti ýzdik tәmamdaghan. Ýlken qyzyn, aghylshyn tilin bilgenining arqasynda әldebir sheteldik firmagha júmysqa әreng ilindi. Qalghan ekeui kýieulerimen birge, әr tarapta әitip-býitip ýnemderin aiyryp jýr. Al bizding Maqsat múndaghy uniyversiytetten song Angliyada, Kembridjde oqyp qaytty. Mening arqamda. Taghy da, sol oquy ýshin emes, әkesining bay-baghlan bolghandyghy ýshin bolashaghy zor memlekettik qyzmetke ilindi. Al sen sol Maqsatty qay úshpaqqa shygharatyn edin? Sen ghana emes, sen qatarly, tipti, senen ataq, abyroyy joghary professor, jazushy, akademikterding daryndy balalary dalada qaldy. Syrttaghyny qoyghanda, óz kózimmen kórgenim, bizding úlmen qatar jýrgen, әuelde tendey oqyghan, qabylet-daryny qaraylas, jaynap túrghan taghy bir balalardyng taghdyryn aitpay-aq qoyayyn. Bastaryn taugha úrdy, tasqa úrdy, auyl-ýy arasynda qaldy. Bizding Maqsat qatarynan ozyp, oqshau shyqty. Bar qyzyghy alda. Endi sol balanyng kóniline qayau salmaqsyn. Eki әkeden tuatyn bir bala bola ma? Kim senedi? Jaraydy, men qalyspyn, saghan ghana tiyesili eken deyik. Baljan da rizashylyq bersin. Sonda ne oilaydy ol bala? Tipti, bizding ózgeshe jaghdayymyzdy úghynsyn. Ne degen súmdyq! Eki әkening ortasynda qiyaly bolyp ketpey me jas bala! Naghyz bezer ekensing ghoy ózin. Nege sonsha jabysyp qaldyng osynshama qaskýnem oigha? Qanday niyeting bar? Meni qajau ma, әlde kóbirek payda tabu ma? Tynyshtyghym búzyldy, otbasym oiran bolghaly túr. Maghan jalghyz úldyng jaqsy bolashaghynan artyq eshtenening de keregi joq. Qalasang – million al. Tek, jarqynym, bizge tynyshtyq ber. Erteni belgisiz men ýshin emes. Onsyz da kónili jarym Baljan ýshin emes. Ataly әuletting eng songhy túyaghy, bar bolashaghy alda túrghan jalghyz úl ýshin!..

Mening kózime jas keldi.

26

Mening kózime jas keldi.

– Raqmet! – dedim. – Jaqsy ósiripsin. Keleshegin aiqyndap, ong jolgha týsiripsin. Rizamyn… Eshqanday talap, tilegim joq. Meniki qaljyn, manadan bergi. Kóp ókpening azghana qayyrymy. Biraq… syn saghatta meni ekige bólip, jarym kónil, jarym aqyl, jarym minez, jarym keyipte tastap ketsen… ol da taghdyr isi shyghar. Al Maqsat degen bala… kimnen tusa da aman bolsyn, halqynyng shyn úly retinde bar maqsatyna jetsin. Atynan ainaldym, sadaghasy keteyin. Tek sen ekeuimizdi aiyrghan tәnirim oghan sening aramdyghyndy, mening dәrmensizdigimdi bermesin. Baljan… Baljangha da ókpem joq. Seni – men dep jýre bersin. Baqytynan airylmasyn. Ózing de aman bol. Múrattan ainyp, әuelgi tamyrynnan bólinip, basqa bir jol tauypsyn. Tóreshi – haq taghala… Endi mening basymdy auyrtpay, kelgen izinmen keri qayt, – dedim.

27

Marat bosansy sógilip, azghana otyrdy.

– Songhy sózing be? – dedi qaytadan ensesin jazyp.

– Saghan jәne sening otbasyna qatysty eng aqyrghy sózim, – dedim men de jýikemdi bekitip.

Biraq Marat toqtamaghan. Serpile kóterilip, әuelgi qalybyn tapty. Jәne әuelgi niyetin.

– Tilektestiging ýshin saghan da raqmet. Meni ózinning jalghasyn, basqa bir ómiring retinde moyyndadyn. Sóite túra… yntymaqqa, birlikke… jol berging kelmeydi. Ekeuimizding qaytadan biriguimiz mýmkin bolmasa da, selbesip, septesip jýrsek nesi aiyp?

– Sen septespeysin, – dedim. – Sening úghymyndaghy yntymaq, birlik – basqa bir nәrse. Sen mening otyz jyldyq múratym – ghúmyrlyq enbegimdi kóldenennen, op-onay iyelene salghyng keledi.

– Teginen-tegin emes, – dedi Marat әli de synay qarap. – Satyp alam. Ayttym, óte qymbat baghagha.

– Ar-namys satylmaydy.

– Satylmaytyn nәrse joq, – dedi Marat. – Sonyng ishindegi eng onayy, eng qúnsyzy – dәl osy sәtte saghan qasterli kórinip túrghan ar-namys.

– Ol – býgingi sening úghymyn. Sen siyaqtylardyng pәlsapasy. Sender ar-namys túrypty, tughan eldi, barlyq qazyna-baylyghymen qosa satyp jiberdinder. Biraq qúnyn bilmey, tym arzangha. Áytse de úpaylaryng týgel. Erteng jauaby da tolyq bolady. Bú dýniyede qaytpasa, o dýniyede. Gharasat joq bolsa, jer betinde qalghan úrpaq aldynda.

– Sen týzelmeydi ekensin, – dedi Marat keudesin kere dem alyp, menen birjola kýder ýzip. – Maghan sening shimay-shatpaghynnyng týkke keregi joq. Túrmysyng jenildesin dep, janym ashyp…

– Ózine janyng ashysyn, – dedim men. – Qalay búzylghansyn. Shynynda da, seni osynday súmdyqqa jetkizgen esepshil aramdyqtyng әuelgi bastauy menen shyqty dep oilaudyng ózi azap myna men ýshin. Osy qalpymda jarty denem shirip ketkendey, nemese belshemnen nәjiske batqanday tiksinip túrmyn. Endi mening kózge qorash bolsa da, kónilge taza, beybit pәterimdi aram denenmen bylghamay, tezirek ket.

– Men ketem, – dedi Marat ornynan túryp. – Al sen qanday jaghdayda, qalay túrghanyndy bilemisin? Ziyaly shirkin, túrmystan qajyp, dýniyeden týnilgening sonday, qalypty iba, әdepting eng songhy júqanasynan airylypsyn. Aqyl-týisiging de ornynda emes. Qazaq atang týn jamylyp kelgen qúdayy qonaqty qashan ýiinen quyp edi? Jay ghana qonaq emes, birge tughan bauyrdan da jaqyn, etene jarmaq ekenimdi bile túra, jaudan beter jiyrylasyn. Mening ne jazyq, ne kinәm bar sening aldynda? Sen týgili, tanys, beytanys býkil júrt aldynda? Kimning qorasyna týsip, qolyndaghysyn tartyp alyppyn? IYә, men baymyn. Búrynghy, bәrin basyp ústap otyrghan ókimeting tyrapay asyp qúlady, iyen qalghan, iyesiz qalghan boqtyshaqty men almasam, basqa bireu alatyn edi. Kerek deseniz, jiyrma bes jyldyq adal enbegimning ótemi. Ekinshi bireu eseli sybaghadan syrt qalsa, taghy ózi jazyqty. Shyndyq sol. Endi bar pәleni maghan audaryp tastamaqsyn. IYә, men raqymsyz qatalmyn. Meni qatal qylghan – zaman, orta. Zúlym deysin, zalym deysin, búlaghay zaman, bylyqqan qoghamda basqasha ómir sýru mýmkin be? Myna sen meyirbandyqtan ne taptyn? İzgilikten ne úttyn? Anqau, adaldyghynmen qay úshpaqqa shyqtyn? Endi jerding ýstin astyna týsirgen, qazaqtyng bar qazyna-baylyghyn jat qolyna ótkizgen, tek aramnan ghana mal jiyp, zorlyqpen ghana mansapqa jetken myng san jalmauyzdyng ishinen ghúmyr boyy beynet astynda tirnektep tirshilik jasap, ózine tiyesili ýlesin ghana alghan meni – ótkendegi ózin, býgingi kindiktes synardan jaqyn jarmaghyndy kóre qalypsyn. Sýiinish emes, qayghy tauyp otyrsyn. Qanshama auyr sóz aittyn. Kóldenenning betime tike qaraghanyn kótere almaytyn maghan. Sen bilesing be, basqany qoyghanda, managhy on auyz sózinning bireui ýshin ghana kózindi qúrtyp jibere alatynymdy? Op-onay joq qylatynymdy. Kez kelgen uaqytta. Eshqanday erekshe oqighasyz. Mәselen, endi ýsh kýnnen song myna jaman lustranyng berik, temir ilgegine, myqty kendir jipke asylyp túrsan. Auyr túrmys, túiyq tyghyryq. Basqa amal qalmaghan. Nemese, ertenine, kóshede, beyuaqta qasynnan óte bergen әldebir búzaqy bala qaq jýrekten biz tyghyp alsa… kim biledi, kim tabady? Kórding be, qalay tartsam da, sening taghdyryng mening qolymda.

– Kerisinshe, – dedim, barlyq loqy, donaybatyn sabyrmen, ýnsiz tyndap bolghan son. – Kerisinshe, sening taghdyryng mening qolymda. Men emes, sen tәueldisin. Sondyqtan de kelip otyrsyn. Ras, tirshiliktegi taghdyrymyz eki airylghan. Biraq tumysymyz bir ekeni anyq bolsa, ajalymyz da ajyramas birlikte. Ómir jiptigi ortaq. Ony ózing de bilesin, mana anghartyp qaldyn. Erte me, kesh pe, ekeuimiz bir kýnde, bir sәtte óluimiz haq. Sening raqymsyz jendeting meni moynymnan qylqyndyra ilip, tóbege tartqan shaqta, әldebir alys qalada, sәndi sarayda, masattanyp, raqattanyp, óz betimen otyrghan sening de kenirdeging keptelip, tynysyng bitip, túnshyghyp ólesin. Sening jaldamaly búzyghyn, nemese búzyq kelbetine týsken qylmyskering qasymnan óte bere, kókiregime biz tyqqan sәtte, ay daladaghy sening de jýregine qan tolyp, til tartpay ketesin! Men óz betimmen ashtan ólsem, sen artyq jegen tamaqtan ulanyp, nemese kýpti bolyp ólesin. Ózime ózim qol saluym mýmkindigin aitpaghanda. Mine, kórding be, mening emes, sening ómiring kisi qolynda. Bar tirliging maghan tirelip túr. Áytpese, osydan әldeqashan búryn jana shet-jaghasyn aitqan josparyndy iske asyratyn edin. Qúdaydan qoryqqannan, nemese meni ayaghannan irkilgen joqsyn. Mәselening mәn-jayyn tanyp bilgen son, óz qauipsizdigindi oilap qana toqtadyn. Endi qalauyndy qorqytyp almaqsyn. Sen emes, men qorqytuym kerek. Kýsh sende emes, mende!..

Marat әlde sózime, әlde ózime tang qalghanday, anyra qarap túryp qaldy. Sodan song qarqyldap kýlgen. Auyr qol, qayratty alaqanymen solq etkizip, iyghymnan qaqty.

– Analitik ghalym bolghanynnyng bir paydasyn kórdin, – dedi sýikimsiz yrjiyp. – Kel, tós qaghysayyq. Endigi jerde júbymyz ajyramay, yntymaq, birlikte bolayyq degen kim? Áytkenmen, – dedi mandayyn tyjyryp, betin sipalap, – manadan beri ózimdi ózim tolyq tanymay otyryppyn. Bәlkim, seni synaghym kelgen shyghar…

28

– Ekeuimizding birge jaralghanymyz ras, – dedi. – Sirә, birge óluimiz de ghajap emes. Áytkenmen, kýmәnim bar. Bәlkim, sening ómir jiptiging mende shyghar. Yaghni, sen qayda ketseng de, men ornymda qalam.

– Ketken – sen, qalghan – men, – dedim. – Men bólinip shyqqam joq, sen bólindin. Ómir jiptigi mende qalugha tiyis. Yaghny men derbes tirshilik jasay berem. Men ólgen kýni sen de…

Marat oilana, shýbәlana qarap, bógelip qaldy.

– Jiptikting úshtyghyn qoya túrayyq, – dedim men. – Qaytkende de, býtinning jarmaghy – ózara tәueldi. Ayttym, birge tughanymyz ras bolsa, birge ólmegimiz de kýmәnsiz.

– Solay shyghar… – dedi Marat. Kerile sozylyp, ótirik esinedi. – Biraq nege? Bólingen – qayta birikpese…

– Sol bir azapty týn, syn saghatta, erikti me, eriksiz be, ótpeli tәnimiz birjola bólingenimen, ghaziz jan uaqytsha ghana airylghan. Jaryq dýniyege jalqy bolyp keldi, sol jalqy, jalghyz qalpynda oralugha tiyis. Eng songhy mezet, tәsilim sәtinde qayta tabysamyz. Allanyng әuelgi esebinde, meyli Múrat de, meyli Marat de, qalay atasang da, ekeu emes, bir-aq kisi bar. Jaman bolar, jaqsy bolar, jer betinde ghayyptan shyqqan, esepten tys adam joq. Tughanda jalqy edik, ólgende de jalghyz bolyp shyghamyz.

– IYә… – dedi Marat oigha batyp. – Men qúdaygha senbesem de, tirshilik, tabighat zanyn moyyndaymyn. Anada… ghylym jónimen, eskilikti bir dәrigerden kenes aldym. Sen kelip ketken son. Kindigi bir egizder turasynda. Birge ólmese de, keyde birge auyryp, birdey sezinedi eken. Ekeui eki qiyrda jýrgenning ózinde. Al biz… egizding synarynan da jaqynbyz ghoy.

– Alyspyz, – dedim men. – Birdey sezinip, birge auyra almaymyz. Birlikten – qarama-qayshylyq basym. Qaq airylghanda… jaqsyly-jamandy dep aitpayyn, bir bas, bir jýrekten bastau alghan, ózara aiyrmasy bar eki-day minez, eki-day tanym, eki-úshty maqsat… tendey bólinbey, qaq jarylyp, әrqaysysy óz tarabyna tartqan. Bireuge anau, bireuge mynau, bireuge azy, bireuge kóbi ketken. Yaghni, ekeuimiz – qarama-qayshy qalyptaghy eki adam – kerek deseniz, ózara dúshpan bolugha tiyispiz. Seni menimen qayta jýzdestirip otyrghan – riyasyz kónil emes, amalsyz qajettilik.

– Meni jek kóresin, – dedi Marat. Men de… qansha elemeyin desem de, óte jaysyz jaghdaygha týstim. Óte ókinishti jaghday. Bayaghyda menen bólinip qalmay, birge ketuing kerek edi. Áuelde solay sheshtik qoy. Ayaq astynan qobaljyp, búzylyp… Endi ótken iske shara joq. Jek kórsek te, jaqsy kórsek te mәmlege keluimiz kerek. Janaghy… jarmaq ataulynyng ózara óshtigi turaly sóz… sirә, jalghan laqap. Qarama-qayshylyq bir kisining boyynda túrsa… ózin-ózi qalay jek kórmek. Bizdegi bar aiyrma – sol erekshe sypattardyng ajyrap, bólinui ghana. Qaytkende de jattyq – bizding jolymyz emes. Ózimizge ózimiz orynsyz qiyndyq tughyzudyng qajeti qansha. Dinimiz ortaq, ózegimiz bir ekeni anyq qoy. Men, tilesem de, tilemesem de, ózim túrypty, ózge, kóldeneng júrt kózinde sening esim, elesinnen qashsam qútyla almaymyn. Birge tughan bauyr ekenine eshkim de kýmәndanbaydy. Jәne mening tóniregimdegi barlyq júrt óz kózimen kórdi. Sondyqtan seni jatyrqay almaymyn. Jәne júrttan úyat, mening jaqynym bolghandyqtan, sen joqshylyqta jýruge, tarshylyqta qalugha tiyis emessin.

– Meni satyp alghyng kelgeni sol eken ghoy?..

– Eki esep, bir qisap, – dedi Marat shimirikpesten. – Tuystyq kómekting seni eshtenege mindettemeytin onay jolyn úsynyp edim. Saghan da jaqsy, maghan da jaqsy. Ony qabyl kórmedin. Jaraydy, men tym zәru emespin, pәlenbay ghalym degen dabyragha. Aqshang jetse, ataq shygharudyng amaly kóp.

– Sen aram aqshandy kóldeneng tarta berme, – dedim  men.

– Adal aqsha. Aram bolsa da eshkimning dauy joq. Órekpy bermey, sóz tyndasanshy.

– Ayt endi, armanyndy týgesip.

– Men seni qayta kórip, riyasyz әngimelespek em, jas kezimdegi túrpatymdy janadan tanyghanday bolyp túrmyn. Endi… taghdyr solay jazypty. Sen meni qalay kinәlasang da, mening saghan ókpe, arazym joq. Áytpese, kelmes te edim. Endi, kelgen son, kórgen son, ótken men ketkendi týgel saralap otyrmyn. Ókinishim de joq emes. Saghan ghana emes, ózime de… janym ashidy. Myna men de, senimen birge jýrgen kezimde… ghylym jolyn ansap edim ghoy. Bәri basqasha shyqty. Men ýshin. Al sen sondaghy ýlken maqsat jolynda әli de talmay enbek etip jatyrsyn. Ýi-jaghdayyna, túrmys talqysyna qaramastan. Sol ýlken sharuany mejeli jerge jetkizu kerek. Sening armanyng – mening armanym. Sen jetsen, mening de jetkenim. Biraq búl qalpynda bir kýni ýzilip ketuing ghajap emes. Talassyz nәrse, ónimdi júmys jasau ýshin qolayly jaghday kerek. Ýi-jay, as-su, baghym-kýtim degendey. Kýndelikti tirshilikke qatysty taghy qanshama iygilikter. Osynyng bәri qoldaghy nәrse. Mening qolymdaghy. Saghan tiyesili.

– Jón-aq, – dedim, kýdik pen kekesin aralas. – Yaghni, managhy, saudagha ótpey qalghan aqshany maghan tegin beresin…

– Dәl taptyn, – dedi Marat mening bet-jýzime tike qarap. – Tek qarajat qana emes. Qarajúman men Maqannyng da auyzdary jabylady. Ghylymy júmysyng tejeusiz, kóldeneng bógesinsiz algha basady. Jýikeng qalybyna týsip, densaulyghyng kýrt jaqsarady. Órising kenip, ómiring úzarady. Osynyng bәri – sen jek kóretin aqshanyng arqasynda. Mening emes, sening aqshan. Tiyesili sybaghan. Jәne men ýshin emes, ózing ýshin ómir sýresin, enbek jasaysyn. Búdan artyq ne kerek?

– Eshtene de kerek emes, – dedim. – Sening esebinnen eshtene de kerek emes, – dedim, sózimdi týzete naqtylap.

– Bala bolma, – dedi Marat zilsiz. – Men senen tólemin súrap túrgham joq qoy. Bar tólemi – ózindi ómirlik maqsatqa jetkizetin ghylymy nәtiyje. Mening oryndalmaghan armanymdy sen jýzege asyrasyn. Nesi teris? Kónilinde maghan degen әldenendey kýmәn bolsa, birligimizdi, tuystyghymyzdy úmyt, demeushi degen bar ghoy qazir. Jaghdayy kelisti әldebir alpauyt ay daladaghy әnshige konsert úiymdastyryp beredi, alashaghy, bereshegi joq әldebir jazushynyng kitabyn shygharady, әldebir akademikting toyyn ótkizedi, ol az bolghanday, tartu dey me, taralghy dey me, ret-orayyna qaray әrkimge inomarka mashina mingizip jatady. Mening sol mesenat baylardan qay jerim kem? Álgi mashina mingen akademiyk, kitabyn tegin shygharghan jazushy senen artyq pa? Onyng ýstine, qansha aitsam da moyyndamay qoydyn, saghan tiyesili, enshili qarajat. Men sol bir týnde… meylinshe qataldyq jasaghan siyaqtymyn. Ortaq qalyndyghymyzdy aitpaymyn. Áuelden maghan búiyrghan eken. Basqa… Sening boyyndaghy, men asyl dep, artyq dep bilgen bar qasiyetti, oghan qosa, endi ghana andadym, jiger men qayratynnyng eng qajyrly bóligin… tartyp alyp ketippin. Jaraydy, múnyng bәri sanasyz týrde, mening erkimnen tys ilesip ketken iygilikter eken. Men sening qaltandaghy eng songhy tiynyndy, ýstindegi jalghyz kostum, jaramdy kóilegine deyin sypyryp әkettim, panasyz, qorghansyz, dәrmensiz qalypta eski júrtta jalghyz qaldyrdym ghoy. Mening bar siyapatymdy sonshama zorlyqtyng azghana óteui dep bil…

Baljannan airylghan, barymnan airylghan sol bir azapty, qiyn kýnder oiyma qayta oraldy. Kónilim búzylyp, ýnsiz otyryp qalghan ekem.

– Taghdyr kesh te bolsa, qayta tabystyrdy, – dedi Marat. – Endigi ókpe-arazgha oryn joq.

Ong qolyn maghan soza berip, oqys bógeldi de, penjegining tós qaltasynan әlde qaghaz, әlde qújat, bir buma alyp shyqty. Alaqanymen salmaqtay basyp, stol ýstine qoydy. Qolyn tartqanda kórdim, tyghyz qattalghan, ortasynan beldeuley oralyp, әldebir bank tanbasy basylghan jasyl qaghaz. Dollar. On myn. Marat ekinshi, sol qolyn kelesi tós qaltasyna tyghyp, taghy bir buma shyghardy. Tekshelep, әuelgi kesekting ýstine qoydy. Taghy on. Eki buma – tura jiyrma myn…

Men basynda tanyrqap, sodan song әlde tiksinip, әlde osynshama aqshanyng mysy basyp, qúnysa baqyrayghan qalpymda otyryp qalsam kerek.

– Búl – alghashqy, ontayly qajetine, – dedi Marat alaqanyn uqalap. Taghy da úmsyna bere, qolyn keri tartty. – Tek, ainalayyn bauyrym, bala qoraz qúsap, ónimsiz tóbeleske úmtyla berme. Saghan keregi – ghylymy janalyqqa qúrylghan tolymdy monografiya ghoy. Eshtenege alandamay, júmysyndy jasa. Múndaghy tirshilik-jayyng túrypty, syrttaghy bar sharuandy maghan tapsyr. – Jenil kýrsinip, azghana bógeldi. – Tek bir tilek… Ekeuimiz qaytara kezdespey-aq qoyayyq. Auyr bolar. Tipti, telefondasyp sóilespeyik. Kenespeyik, aqyldaspayyq. Jәne birimizding isimizge ekinshimiz qol súqpayyq. Arazdasyp qalarmyz. Bizding jaghdayda alystan syilasqan jaqsy. Biraq habarsyz qalmaymyz. Mine, vizitka, mening kómekshimnin. Tikeley kense telefony, qalta telefony. Biraq kóbine ózi habarlasar. Ara-túra, airyqsha kereksip jatsan… әriyne, ózing soghasyn. Aspandaghy ai… – Marat mekirene kýldi, – mening eki qatynymnan basqa bar qajetindi ornyna keltiredi…

Mening jauabymdy kýtpesten, teris ainaldy da, nyq basyp shyghyp ketti.

Búl kezde appaq bolyp tang da atqan eken.

29

Sol kýnnen bastap, mening túrmys-tirshiligim ózgerip, bar ómirim jana bir arnagha týsti. Quatym qabyndap,ózime degen senim keudeme syimay túrghanday. Áueli Akademkitap dýkenine baryp, totalitarlyq tәrtip qúrdymgha ketkennen beri shyn erkindik tapqan orys ghalymdary dayyndap shygharghan, sapaly qaghaz, qymbat múqabaly, kesek-kesek, tom-tom, әlemdik tarih pen qoghamdyq oi, әdebiyet pen filosofiya tarabyndaghy, Resey memleketi, Úly Dala, Músylman dýniyesine qatysty qúndy kitaptardy qabatymen, tobymen satyp aldym. Sodan song bar shoqpytymdy býtindep, shyttay kiyindim. Tesik shúlyq, shonqighan tufli, jyrtyq dambal – kónetoz kostum, myjyrayghan qalpaq, salpighan palitomen birge qoqysqa toghytyldy. Sapaly, qymbat kiyim-keshek, keudeshe, ayaq kiyim, bút kiyimderdi aitpaghanda, әdepki kýndelikti kostumning ózining tórteu-beseuin qatarynan alyppyn.

Áuelde qayyrdan týsken kóldeneng qarajatty qajetime jaratugha dәtim barmady, әlde úrlyq jasaghanday, әlde para jegendey ynghaysyzdanyp, qonyltaqsyp edim, qajetti, qolgha týspes kitaptardan bastap, az-maz auyzdanghan son, arada apta ótpey ýirendim. Qaytkende de adal aqsha. Ekinshi jarmaghym tapqan, yaghny ózime ózim syilaghan enshili sybagham. Jәne tek qana iygilikke jaratam ghoy. Ári tym kóp te qarajat emes. İlkide kól-dariya bop kóringen qos buma shetinen jemirile bastaghanda, onnyng biri ketpey-aq az kóringen. Búlay shasha bersem, shashyp emes, qajetimning ózin irikpesem, jarym jyl ótpey sarqylady eken. Taghy da bayaghy kedeyshilik. Áuelgi kebime qayta oralu súmdyq apat kórindi. Endi jaghdaydy paydalanyp, osy bar kezimde, әbigerden tughan eriksiz demalysymdy ýzip, júmysqa qaptal otyru kerek eken. Ázirge jetken jerimdi bayyptap, qoldaghy bardy qayta qarasam, moyyndaghy júmys әli de birtalay kórindi. Temir tor qiraghan song kókjiyek ólsheusiz kenigen, tarihymyzgha qajet qanshama jana derek, tyng zertteulerding beti ashylghan. Tipti, ejelden bardyng ózin janasha bayyptau qajet. Búrynghyday jan-jaghyna jaltaqtamay, kimning qybyn tabam dep qorghalamay.

Jastyq armanymmen qayta tabysqanday, eskilikke kómildim de kettim. «Tәuelsizdik degen osy!» – deymin, sony baylam, tyng pikirlerimdi japyraq qaghazgha jeke tezister týrinde tanbalaghan sayyn, kókiregimdi kere masattanyp. Kenet… búl tәuelsizdik keler-kelmesten, búrynghy tar zaman tozaqy zamangha ainalghany, beybit, tynysh kýnde, nebәri eki-ýsh jylda el-júrtynnyng jappay tozyp ketkeni… mening ózim aryp-arshyp, jan tózgisiz jaghdaygha úshyrap… ghayyptan onalghanyma anyq bir ay ótpegeni… esime týsip, ózimning eki-day jaghdayyma tanyrqay qaraymyn. Nege ayaq astynan ózgere qaldy – zaman emes, mening jarmaghym? Álde terennen tartqan basqa bir maqsaty bar ma? Tarazygha salsam, qúr kýmәn kórinedi. Mening iygiligim – yaghny ekeuimizding ortaq, ortaq emes, iliktes ómirimizding ondy bolghanynan basqa niyeti joq siyaqty.

Tegeurindi әri tynghylyqty júmysqa kiriskenime onshaqty kýn óter-ótpeste, Ghylymy kitaphanadan keshtete shyghyp, jadau pәterime kelsem, tar kuhnyadaghy jalanash tamaq-stol ýstinde ýlken, qalyng konvert jatyr eken. Qaydan kelgeni belgisiz, shyghasy, kiresi adresi joq. Biraq maghan arnalsa kerek. Eng keremeti – men qolyma mol aqsha týskennen song janadan saldyrghan temir esigim, jәne qabattaghan qos qúlyp bógesin bolmaghan, op-onay ashqan, kirgen, qoyghan. Yaghni, men barmyn ba, joqpyn ba, kez kelgen uaqytta, tipti, týngi úiqy ýstinde erkin kiredi jәne oiyna kelgenin istey alady degen sóz… Qalay qoryqpassyn. Aldymen qolyma ilingen oqtaudy ala salyp, tórge ozyp, stoldyng astyn, shiypәnerding ishin, divannyng artyn tekserip shyqtym. IYә, sodan song qayta oralyp, tualet-vannany. Eshkim joq, eshtene ornynan qozghalmaghan. Tabaqtay paket kókten týskendey. Buynymdy bekitip túryp qolyma aldym. Áuelde qas pa, dos pa, qaytkende de meni shyrmap alghan jarmaghym moyyngha artar әldenendey búltartpas shart… әlde basqaday talap qoyyp otyr ma degen qauip, sodan son… ýrey – mende mol aqsha baryn bilgen qaraqshy reket… barymdy týgel talap etedi… – eki-day sezim ýstinde, shetinen jyrtugha batpay, qayshymen qiyp, qolym qaltyramasa da, elbirey tolqyp, әzer ashtym. Áueli – bir japyraq qaghaz, qaq ortasynda – kompiutermen terilgen, qoltanbasyz, shaghyn habarlama.

«Qarajatym sarqylyp qalady dep qoryqpa. Ózinnen basqa eshkimge de keregi joq ghylymy júmysynda zoryghyp ketpe. Densaulyghyndy kýt, ish, je, oinap-kýl… Mynau – Bas bankting «Altyn kәrtishkesi» – arnayy esepshotyn. Jәne soghan sәikes qajetti qújattar. Taghysy taghy bolady. Ózin.»

Yaghny ózime ózim syilagham. Eng bay, eng bedeldi banktegi tiyesili aqsha kózi. Sybaghaly ýlesim ghoy… Masattanyp, manyzdanyp, asyqpay otyryp, múzdatqyshtan alyp, bir staqan limondy su ishtim. Entigimdi basyp, tynysym týzelgen son, tiyesili ýlken paketke ong qolymdy molynan saldym. Áueli – qarajat kuәligi – betine altyndy bedermen mening aty-jónim, esepshot nomeri jazylghan, bank derekteri tanbalanghan, vizit kәrtishkesining ýlkendigindey ghana bir japyraq temirshek, joq, әlumen әlde kýmis… «Altyn» atanghanymen, syrty ghana jyltyraydy, kýmis emes, kәdimgi plastik boluy da – qaytkende de mol qazynanyng siqyrly kilti. Ony alyp bir qoydyq. Kelesi – ýlken paket ishindegi kishi konvert. «Altyn kәrtishkenin» ózim ghana biluge tiyis qúpiya kody eken. Odan әri… tolyp jatqan qosymsha, kómekshi japyraqtar, anyqtama qújattar. Oqyp otyryp, ózim de qayran qaldym. Qolyma berilgen kәrtishkening qúdyretin tany týskendeymin. Jay ghana aqshaly kilt emes, bayaghy Aladdinning qyryq qaraqshydan oljalaghan siqyrly shamymen parapar. Bankting esigi ashyq – qalauynsha alasyn. Jol jýre qalsan, óz eling túrypty, jer әlemning shalghay týkpirindegi aqsha qoymalary týgel qyzmetinde. Parij be, Stambúl men London ba – ertegilik eldegi kez kelgen baytaq shahar, tandauly otelider dayyn. Auyrsan, syrqasan, em-dom tegin, eng aqyry, ajal jetip, kezdeysoqta óle qalsan, mәiitindi ýlestegi aqshadan bólek, syrt qamsyzdandyru esebinen, tughan eline әspettep jetkizip beredi… Ólmey-aq qoy, tirshiliginde bar qyzyqqa kenelesin. Endi kergimegende qaytersin. Asyp-taspas ne jóning bar. Syrdyng suy túrypty, múhittyng suy tobyghynnan kelmeydi. Kónilimning shalqyghany sonday, as batpay, keshki tamaghym – joldaghy kulinar dýkennen, jýrek jalghau ýshin ala salghan samsa men qúimaq jeusiz qaldy.

Ertenine, әdepkidey bayyzdap otyra almay, Ghylymy kitaphanadan kýn enkeymey shyqsam, syrtta bayaghy… Bas kómekshi, әlde Bas menedjer, әlde oryndaushy diyrektor ma, it bilipti, әiteuir Mәkenning eng senimdi kómekshisi, eski tanys kóldenendep túr. Anada siyapatynan janylmasa da, keudeli, erkin edi, endi men joghary, ol tómenshik. Ózining ornyna sәikes, izet, ibamen sәlemdesti.

– Sizdi manyzdy júmysynyzdan qaldyryp, mazalaugha batpap edik, jaqsy shyqtynyz, – dedi shynymen quanyp. – Qazir bir jerge… qarsy bolmasanyz…

– Alys pa? – dep súradym. Qaytkende de kónilimde qater bar.

– Tau jaq bette. Auasy taza, tamasha jer.

Kónilim onsha ornyqpasa da, bayyz tapqanday boldym. Endi bas kómekshi bóitendep, jorghalay jóneldi.

– Bylay, bylay… – deydi.

Sol kezde kóshening arghy betinde, jolymdy tosyp, әlgi, bay-baghlandar ghana minetin, pәlenbay degen, kishi-girim vagongha jaqyn, «Birdene-padjero» ma, «Sirdene-kruz», әlde «…kruiyz» be, arys-alyp mashinagha kózim týsti. Keldik.

– Artqa otyrasyz ba, algha otyrasyz ba? – dedi, eki esikti qatarynan ashyp. – Shef artqa otyratyn, ong jaqtan.

– Bastyqtyng menshikti ornyna jabyspayyn, – dedim. – Algha otyram.

– Ol kisiniki basqa, búdan góri tәuirirek mashina, – dedi Kómekshi kýlip. –Meyliniz. Biraq sizdiki de jón.

Men oilaghanday úzamadyq. Tym alysqa úzamadyq. Qalanyng týstik-shyghysyna, taugha qaray órleytin keng danghyldy boylay kele, solgha búrylyp, jasyl betkeyde janadan ósip shyqqan, europalyq ýlgidegi, biyik, sәndi ghimarattyng aldyna toqtadyq. Bauyrymmen, bauyrym emes, jarmaghymmen onasha ýide kezdesetin boldyq. Taghy ne aitar eken. Sirә, jana shart… Kire beris dәlizde kýzetshi. Naqtylasaq, qaruly saqshy. Esiktegi әiel, әldenendey qyzmet, mindeti bar taghy bireuler. Baylar túratyn ýige tәn, qalypty jaghday. Jap-jana, tap-taza, shynyly, súlu liftimen jetinshi qabatqa kóterildik. Dalanynyng ózi daladay. Býtin bir qabatta jalghyz-aq pәter bar siyaqty. Kómekshi janqaltasynan bir buda kilt aldy da, úzyndy-qysqaly eki-ýsheuin birinen song birin salyp, dybyssyz búrap jatyr, mayly qúlypty. Keler mezette ýlken, qalyn, bolatty esik aiqara ashylghan.

– Ong ayaghynyzben, aghasy, – dedi Kómekshi maghan jol berip.

Ong ayaghymmen attadym. Synghyraghan, ózgeshe dәuletti, keng saray. Dәlizining ózi bir bólmedey. Men algha attay bere bógelip qaldym.

– Bizding shef… – dedi Kómekshi sәl-pәl mekirenip, jenil әuezben, maghan qarap jymiyp túryp, – bizding shef jeke kottedjden góri osynday, bar qyzmeti ishinde ornalasqan, arnayy pәterdi jón kórdi. Sizge de únaytyn shyghar dep oilaymyn. Eki jýz qyryq sharshy metr. Jeti bólme, bólek-salaghyn eseptemegende. Ghylymy júmysynyzgha qolayly jaghday. Kóldeneng bógesin, artyq dabyr, u-shu joq. Tómengi, nól jәne minus birinshi etajda qyzmet jaylary.Qajetti tamaq, barlyq kerek-jaraq, – myna qonyraudy bassanyz boldy, radiotelefon, aitasyz, qalaghan uaqytynyzda qolma-qol jetkizip beredi. Endi tórge ozynyz. Bar sharuashylyghynyzdy kórseteyin. Eng jogharghy jәne eng ýlken bólme – kitaphana-kabiynetten bastayyq. Elu… Elu segiz sharshy metr. Minekiyiniz. Tórt qabyrgha týgel sóre, әzirshe toltyra almadyq, nebәri jeti myng tomgha taqau, sizge eng qajetti degen, qalghanyn óziniz jabdyqtaysyz ghoy… Ázirshe ne bar deseniz, bizding shef sizge ne keregin jaqsy biledi ghoy, arnayy tapsyryspen Moskvadan, Sankt-Peterburgtan, endi birqataryn Almaty men Tashkentten alghyzdy. Mine, – dedi meni jetelegendey algha shygharyp. – Áueli – býkil әlem әdebiyeti. «Iliada», «Odisseya», «Maha…radja»…

– «Mahabharata»,– dedim.

– «Maha… Bharata», «Rama…» – «Ramayanadan» bastap, Tolstoy, Balizak, Dostoevskiyden ótip, býgingi kim edi… әlgi, júrtty kóp shulatqan, iyә, mine Markus…

– Markes, – dedim.

– Markes, qatarynda túrghan – Kortasar, aldynda túrghan – Borheske deyingi býkil әlem klassikasy dep aitty. Búrynghy danqty aqsaqaldar, býgingi dabyraly esimderden qolgha ilinbegen eshkim qalghan joq. Birtalayy sovet zamanynda tiym salynghan, nemese shektelgen, endi ghana jaryqqa shyqqan dýniyeler bolsa kerek. Djoys, Prust, Kafka, Miller… Búl – kórkem әdebiyet. Tereng oidan sharshaghan kezde ermek qylyp, kónil delbeytin. Al mynau – anyqtama kitaptar. Eski «Sovet ensiklopediyasynan» ataqty «Britannikagha» deyin. Jәne «Qazaq ensiklopediyasy». Bayaghy, tәuir, alghashqy basylymy jәne songhylary da týgel. «Januarlar әlemi», «Ósimdikter әlemi», «Óner ensiklopediyasy»… Endi… basynyzdy auyrta berip ne qylayyn, óziniz de kórip túrsyz, anau – sayasattanu, filosofiya. Ejelgi grek oishyldary, ózimizding Farabi, Orta ghasyrlardan bergi Europa ghúlamalary, keyingi Toynbi, Shpengler, Rassel, Sartr, Gandy men Neru. Búryn qolgha týspeytin, qúbyjyq dep kórsetken Nisshe, Shopengauer, Lambrozo, Freyd. Blavaskaya, Reriyh…Búl jaghynan qapy ketkenimiz joq, aghasy. Baryn týgel týsirdik. Áuelden habarynyz mol, әriyne, biraq qolda, kóz aldynyzda túrghangha ne jetsin. IYә, aitpaqshy, myna eki-ýsh sóre – aghylshyn tildi әdebiyet, әzirshe orysqa audarylmaghan: keshegi Cherchilli, memuar kitaby, sózder men tolghamdar jinaghy, sodan, keyingi Batys oishyldaryna týsesiz – Ortega-iy-Gasset, Fukuyama, Hantington, Vallerstayn degendey…

– Bauyrym, sening ózing de әrneden habardar siyaqtysyng ghoy, – dedim, kitaphana qúramyna riza bolyp. – Keregin tauyp, bәrin jabdyqtaghan ózing siyaqtysyn…

– Agha, bәri de sol kisining arqasy ghoy, – dedi Kómekshi ashyq әuezben. – Men, agha, tәuelsizdikke deyin filosifiya institutynda aspirant bolgham, – dedi tike qarap, janary jart etip. – Sonyng aldynda, uniyversiytette oqyp jýrgende dzu-dogha qatysyp, sport masteri, qala chempiony bolgham. Óz tarabymnan sabaq alyp, karatege de mashyghyp edim. Aqyry, biligim emes, bilegim alyp shyqty qiyn-qystau zamannan. Áuelde shefting – sizding bauyrynyzdyng jeke oqqaghary boldym, sodan song adal enbegimmen senimge kirip, bir saladaghy atqarushy diyrektor boldym. Sharuashylyq qana emes, otbasyna, jeke ózine qatysty eng manyzdy júmystar da әdette men arqyly jasalady. Anau – óziniz toyda kórgen jәne kórmegen saqshy, oqqaghar atauly týgeldey mening búrynghy әriptesterim, keyingi joldastarym… Jaraydy, agha, kóp sóilep kettim, – dedi tartynyp. – Sizdi bilgendikten. Ózinizdi kórmesem de, «Akademiya habarshysynan» este qalarlyq eki-ýsh maqalanyzdy oqyp edim. Shefpen alghash tanysqanda birden oiladym. Áriyne, sonday aghanyz bar ghoy dep, súrausyz, artyq sóz aitugha bolmaydy. Býgin de… qazaqshylap ketim ghoy deymin. – Áuelgi  salmaqty, ústamdy keypine kóshti. – Bizding shef… uniyversal kisi ghoy, isker ghana emes, jomart, ken, jarylqay da alady, talap ete de biledi, tumysynan liyder, júrtty úiytyp, tóniregine toptay alady. Áli kóresiz. Jana kýsh alyp keledi, búl – basy ghana… Solay boluy zandy. Qazaqtaghy ataly әuletting túyaghy… ekensizder. IYә, agha. Endi, myna bir qabyrgha – tútasymen ózinizding tariyh, – dedi tórt-bes qadam algha basyp. – Karamziyn, Kluchevskiy… Bartolid, Bahrushiyn… Vernadskiy, Gumiylev… Otan tarihyna qatysty týpnúsqa zertteuler kónildegidey bolmady, izdegenning bәri tabylmady. Áytkenmen, – dedi, – ózinizding qazirgi kitaphananyzda bar shyghar, birtalay dýniye. Sodan son, mine, – dedi abajaday kabiynetting qaq tórine ayaq basyp. – Sizding júmys stolynyz, qataryndaghy arnayy stolda – kompiuter, internetke qosylghan. Qazir dýniyening kenigen zamany, qajetti aqpar, qalaghan әdebiyetinizdi izdep tabugha mýmkindik mol. Osy internet arqyly jalghasyp, airyqsha qúndy, dilgir kitaptarynyzdy súrastyryp, qolynda bar kisilerden tiyesili baghasyna satyp alasyz, kitaptyng ózi bolmasa, kserokóshirmelerin alghyzasyz, onyng ýstine әlemdegi eng bay kitaphanalarmen habarlasugha mýmkindiginiz bar… Nesine aityp túrmyn, – dedi sodan song ynghaysyzdana jymiyp. – Óziniz de biletin jaghday.

30

Sóitip men de ayaq astynan iri baylardyng qataryna qosyldym. Qarajat jóninen alghanda, әriyne, dәp solay emes, kýnkóristik demeyin, odan góri tәuirirek, birshama molshylyq, baraqat jaghdaygha jettim deuge bolar, odan artyghynyng keregi de joq, mening baylyghym, shekteusiz úshan baylyghym – ruhany ómir tarabynda. Yaghni, bar múratymdy bógelissiz jýzege asyrugha mýmkindigim bar. Tek ómir jetsin, densaulyq bolsyn. Biraq ómirdi úzartatyn densaulyq ta aqshagha qatysty kórinedi. Men synghyraghan, bәlkim qanyraghan, qaytkende de sәn-saltanatty keng saraydaghy ózgeshe jaghdayyma ýirenip ýlgermesten, jana ótinish týsken. Shynyn aitqanda, jarlyq esepti. Almatynyng qaq ortasyndaghy, búryn partnomenklatura jәne atauly iygi-jaqsylar ghana qaralatyn elitalyq emhanada tolyq tekseruden ótuim kerek. Óttim. Tolyq tekserdi. Múrnymnyng úshynan baqayymnyng basyna deyin. Jýike, jýregimnen – asqazan, ashy shek, toq shegime deyin jәne odan da әrmen. Sansyz syrqat tapqan. Ázirshe asqynbapty, biraq aldyn alu kerek. Tiyesili qorytyndysyn bayyptap ýlgermedim, syrtymnan baqylap otyrghan kóregen qamqorshym, sirә ózi emes, uaqyty joq, meni mengeruge bólingen kisileri qajetti sharalar jasaghan. Shet elderge attanuym kerek eken. Áueli Izraili. Jýrekti jóndeydi, bauyrdy tazartady. Tórt aptada bәrin ondap berdi. Sodan song Chehiya, Karlovy Vary – asqazan men býirek. Bir aida tas shaynap, u úrttaytyn jaghdaygha jetkizdi. Qalghan-qútqan úsaq-týiek keselder – tozghan jýike men bosaghan buyn, syqyrlaghan moyyn men ýzilgen omyrtqa jol-jónekey, ózinen ózi qalypqa týsti. Tipti, qos samaydy qualay agharghan shashymnyng ózi kógildir tartyp, qonyrlana bastady. Eki aidan astam seyil-seruennen song Almatygha oralghanda, eng jaqyn tamyr-tanystarymnyng ózi әreng tanyghanday ekem.

Auylda, synghyraghan, menshikti ýiimde bar iygilik basymda túrghany óz aldyna, keude kóterinki, kónil ornyqty. Múnday jaghdayda óndire júmys jasamaudyng ózi obal edi. Bel sheship, bilek sybanyp degendey, ólermen senimmen qaptal kiristim. Búryn kýndelikti júmysta eki-ýsh saghattan song qojyray bastaytyn edim. Endi erteden keshke deyin otyrsam sharshamaymyn. Tipti, kýn ozyp, týn ortasyna taqaghanda tynysym janadan ashylghanday kórinedi. Ertengi sharuany oilap, úiqygha amalsyz jatasyn. Kýsh-quatym ghana artqan joq, qarymym da ólsheusiz úzarghan. Mol aqshanyng arqasynda әr taraptan jinaqtalghan jana әdebiyet qana emes. Búryn atyn ghana estigen, syrtynan ghana kórgen kompiuterding qúdyretimen. O toba, sovet ókimetining qúlamauy mýmkin emes eken. KGB eng ayaghy qarapayym jazu mәshinkesining ózin esepke alyp otyrdy ghoy. Mәselen, bizding Zertteu ortalyghyndaghy eski eki mәshinkening tanbasyn jarty jylda bir ret týsirip әketedi. Qanattas ghylymy instituttar, әr qadamy baghym, baqylau astyndaghy gazet, jurnal redaksiyalary men kitap baspalary túrypty, sayasattan, әdebiyet pen mәdeniyetten alys, әrqily saladaghy barlyq mekeme, sharuashylyq jәne óndiris oryndarynda osylay. Yaghni, qalauly ókimet, sýiikti kompartiyagha qarsy nasihat, úran, ýnqaghazdar taray qalsa, qolma-qol shyghu tegin anyqtau ýshin. Jәne qiya bassang ústalasyng degen eskertu. Kýnbúrynghy tosqauyl. Mine, osynday ózgeshe saqtyq jәne qamsyzdanu sharalary. Al biz atyn ghana estigen qarapayym kóshirgish kseroksqa mýlde tyiym salynghan. Esepten tys әldebir jymysqydan shyqqan, sovetke qarsy bir japyraq qaghazdy әp-sәtte jýz dana etip kóbeytpes ýshin. Endi qaranyz. Managhy jabayy mәshinke  men tilsiz kseroks imperiyalyq qúrylym ýshin ózgeshe qater bolghanda, jer-dýniyege jalghas kompiuter iske qosylsa… ýnqaghaz taratpay-aq, jalpy júrttyng kózi ashylyp, soveting túrypty, býkil sosialistik jýie qaqyray sógilip, kommunistik iydeologiyanyng irgetasy әp-sәtte talqan boluy anyq qoy. Sondyqtan jol berilmegen. Kompiuterge jol berilmedi – qyraghy, saq, kóregen sovetter shar tarapta toqyraugha úshyrap, soghys óndirisinen basqa barlyq salada әlemning artynda qalyp, eshkim iyterip qúlatpay-aq, ózi qazghan kórge ózi týsti. Sol kompiuter, sovet ókimeti qoryqqan, mening aspiranttyq kezenimde, kibirnetikalyq jana tehnologiya damy bastaghan jyldarda, osynyng bәri burjuaziyalyq mistika dep jariyalanghan, endi eng ayaghy mektep oqushylary túrypty, balabaqsha býldirshinderi oiynshyq qúralyna ainaldyrghan kompiuterge qol jetken song mening órisim de ólsheusiz ósken. Býkil әlem danalyghy, ótken-ketken barlyq derek, maghlúmat, osy eki sýiem qorapshanyng ishinde túr. Mening qúlashty kenge sermegenim sonday, býkil ghylym men mәdeniyetting kenish kózi – orys tilining ózi tarshylyq ete bastady. Aspiranturada basqa bolmasa da, kandidattyq minimum tapsyru qajetimen әjeptәuir iygergen, búdan keyinde qajetke jegilmegen song mýlde kómeski tartqan aghylshyndy jetildirdim. Yaghny Batysqa jol ashtym. Maghan qajetti derektemeleri mol shaghatay tilin әuelden erkin iygergen edim, biz ýshin jabyq bolghan, negizi ortaq týrik tili onaygha týsti, nәtiyjesinde, týrik oqymystylarynyng bizding ótkenimizge tikeley qatysty týbegeyli enbekteri men eskilikti týpnúsqa múralar әri týrik tiline qotarylghan ortaghasyrlyq arab, parsy negizdi býkil tarihnamagha iyek artugha mýmkindik tudy. Jәne eng útymdy ahual – men jaghdayym onalghan son, bar iste sabyr tauyp, endigi júmysty atýsti emes, týbegeyli týrde, terennen qazyp, keninen qamtyp, pәlen jyl, pәlen ay degen meje qoymay, meylinshe tiyanaqty týrde jasay bastadym. Bir sózben aitqanda, ghúmyr boyy elesi de kórinbegen jana bir jaylaugha jetip edim.

Búl kezde ghylymy ortada men jasap jatqan júmystyng mәn-maghnasy da basqa bir sapagha kóshkendey kórindi. Nemese maghan degen kózqaras. Búrynghyday, «oydan tarih jasaushy zertteushisymaq» emespin, tipti, «memlekettik tónkeris niyetindegi terroristik úiymgha» da eshqanday qatynasym joqtay. Zertteu ortalyghymyzdyng orynbasar tóraghasy, bayaghy Aldabek Qarajúmanovtyng rayynan tanydym. Endi ol emes, men bastyq siyaqtymyn. Jyly jýzben kórisip, izetpen amandasady. Biraz uaqyt jaqyndap, sóilesuge de batpay jýrdi. Aqyry bir kýni, júmys sony, bólimde onasha otyr edim, jylmiya kirip, jalposhtana sóz bastady.

– Múrat Beysenovich, – degen. – Siz maghan әli kýnge ókpelep jýrgen siyaqtysyz. Sonday ynghaysyz. Mening jasym kishi ghoy, aldynyzdan ótsem dep edim. Qaytkende de bir mekemede, bir baghytta júmys jasap jatyrmyz, dýrdaraz bolyp jýrgenimiz kelispeydi…

– Siz ben bizding eshqanday arazdyghymyz joq, – dedim. – Tek baghyt-baghdarymyz qarama-qayshy.

– Ol endi… óziniz de bilesiz, ghylymda sonday talastar bolady. Talas arqyly shyndyq sheshiledi deydi ghoy úly orys halqy.

– Orysqa kýmәnim joq, al sizding talasynyz… – talas emes, naqty tarihy derekterdi, kópe-kórneu shyndyqty teriske shygharmaq bolghan qaraqasqa nadandyq. Al sizding qandas jәne ruhtas tuysynyz Mýshtar Maqanov bastaghan jiyrma segiz batyrdyng parlamenttik mәlimdemesi – bayaghy 37-jyldyng janghyryghy.

Qarajúmanov beykýnә keyipte, qan-sólsiz aryq, aqsúr beti tyrjiyp, zorlana kýldi.

– Mening bólem tarihshy emes qoy…

– Jalaqor bolu ýshin tarihshy bolu shart emes, – dedim men kilt kesip. – Ótken әngime, nesine qozdyryp túrsyz?

– Qozdyrghan – men emes, óziniz, – dedi Qarajúmanov taghy da jymiyp. – Men tek, bir Ortalyqta júmys jasap jýrgen son, birlikte bolayyq dep. Al anau kisiler… mening qansha qatysym bar… Óz pikiri, ózderining sayasaty…

– Onday pikiri bar sayasatshylar basqaryp otyrghan el shyn baqytsyz, – dedim men. – Al birlik… Anadaghy aiqaydan song qanday birlik boluy mýmkin? Bolady, әuelgi rayynyzdan qaytyp, sol baybalam-baspasóz betinde menen keshirim súrasanyz…

– Týriniz momaqan, biraq tym kekshil ekensiz, – dedi Qarajúmanov búl joly ezuin jiyp. – Ótti – ketti. Úmytpaytyn, sonshama ne bar. Sol kisilerden, әlgi… qol qoyghan on bes oqymystyny aitam, dәl býgin súrap kórinizshi, eshqaysynyng esinde joq. Qol qoydy – bitti. Anau deputattar da solay. Kýnine qanshama qaghazdy maqúldap, qostap jatyr, sonyng qaysy birin beline týiip qalypty!

– Dәlel aighaghynyz búltartpastay oryndy, – dedim men, yzalansam da eriksiz kýlip. – Boldy ma endi?

– Boldy, – dedi Qarajúmanov. – Men óz tarapymnan ghana emes. Tóraghamyzdyng tapsyrma-tilegi. Ol kisi… sol kezding ózinde renjigen. Tipti, menen qútylmaq ta bolghan. Biraq Mýkeng aralasqan son… Sizge aitqanym ghoy, syr etip. Sodan, siz… siz shet elde, sayahat, saparda jýrgen kezde Mәkeng de arnayy kelip ketti. Sizding bauyrynyzdy aitam. Bizding tóraghagha. Eshqanday tilek, ótinish joq. Kerisinshe, bizding Zertteu ortalyghymyzgha qatarynan jeti kompiuter syilady. Bireui mine, sizding bólmege qoyyldy. Demeushi atauly osynday bolsyn. Bәrimiz de rizamyz. Sizding aituynyz shyghar, dese de, býgingi baylardyng ózi әrqily ghoy. Búl kisi, syrttay estigende ekonomist, naryq mamany dep bilushi edik, sonymen qatar, kezinde siz siyaqty ghylymy tarih jolyna da qúlash úrghan eken ghoy; sol betimen birjola ketpey, sharuashylyq, biznes salasyna kóshkeni qanday jaqsy bolghan, – dedi tisining arasynan ysylday kýlip. – Qay tarihshy… bizge osynday kómek jasay alar edi…

Qarajúmanovtyng jaghdayy týsinikti. Qúldyq psihologiya. Al tóragha… әriyne, mening tuysyma riza boldy. Maghan ziyany tiymese de, paydasy kem әri-sәri kózqarasy týzeledi. Men – jaqsy kisi. Al mening bauyrym… Kenet jýregim suyp ketti. Búl súmyray men ýshin ghana kelmegen bolar. Áytpese, әuelgi mamandyghyn eskertip nesi bar. Jaghalap jýrip, qaytadan tariyhqa oralmaq. Oralghanda… dayyn dýniyege tik qasyq… Býginde kelise almady, endi tym qúrsa soavtor…

Qarajúmanov jylmiya kýlip, әli sóilep túr. Zauqym joq, estigem joq. Bir qúlaghymnan enip, ekinshi qúlaghymnan ótip, qabyrghagha sinip jatyr. Áyteuir sazaryp otyrghan qalpymda basymdy iyzey bersem kerek. Sirә, men renish ataulydan bas tartyp, tatulasqan siyaqtymyz. Áyteuir aqyrynda rizashylyqpen qol alystyq. Qarajúmanovtyng eng songhy, shyghaberis sәttegi:

– Múrat-eke, býginde býkil elimizding maqtanyshy, qazaq ziyalylarynyng ruhany kósemi tanylyp otyrghan Mýshtar Maqanov bauyrynyz sizge ýsh qaytara sәlem aityp, ózining qúrmet, yqylasyn bildirip jatyr, – degen sózderi ghana este qalypty.

Sol kýnnen bastap tynyshym ketti. Mening etene bauyrym, bauyrdan da jaqyn jarmaghym maghan bar jaghdaydy jasaghanda… jeke ómirin qamsyzdandyru ýshin ghana emes, qaytkende de ózine búiyrugha tiyis zertteu júmystaryn jerine jetkizbek. Sodan song bir amalyn tabady. Nemese, jana bir sharghy oilasa kerek… Biraq menen sol qaghazdan tys taghy qanday kiris bar? Basym qatty. Úiqy búzyldy, tәbetim qashty. Bar júmysym toqtap túr.

Arada ýsh kýn ótkende kompiuterime elektrondy hat týsken:

«Úmytyp ketippin, ózing joqta Tarihty zertteu ortalyghyna kirip shyqqam. Sening qamyng ýshin. Tasbauyr shirkin, tónireging qúrmet tútsa, kýning tynysh bolsa, ghúmyryng da úzara týspey me. Neden seziktenip, neden búzylyp jýrsin? Mendegi, ózing aitqan bar kinәrattyng bastauy sende eken ghoy. Maghan sening ghylymy júmysynnyng týkke de keregi joq. Amandyq-saulyghyng ghana kerek. Eshqanday qauip oilama. Ózin.»

31

Qarajúmanov mening eng jaqyn janashyrym bolyp aldy. Jәne jandayshap habarshym. Men júmysqa әdette týsten keyin baram. Zertteu ortalyghyndaghy ghylymy qauym kóbine tanerteng keledi de, týske taman tarap ketedi. Mening tilegenim de osy onashalyq. Bir esepten, tirkeuli júmys ornyndaghy kesimdi mindet. Ekinshiden, keshe, aldynghy kýni tanbagha týsken qoljazbandy basqa bir jaghdayda, taghy bir tekseristen ótkizesin. Keyde kesh qalghan әriptestermen kәkir-shýkir әngime. Yaghny demalys, tynys esepti. Qarajúmanov men onasha otyrghanda keledi. Mysyqsha basyp, itshe yrjiyp. Men – qojayyn, ol – qyzmetshi tәrizdi. Búryn kerden, kekirt kórinetin. Býgingisi әnsheyin ghana basybayly minez emes. Mening qamqor bauyrym osy pәlening de auzyn alyp ketken tәrizdi. Qaytkende de bar, ket dey almadym. Qajetti kóz ben qúlaq. Songhy janalyqtar jәne taqaudaghy boljamdar. Zertteu ortalyghyndaghy. Býkil Akademiyalyq ghylym jýiesindegi. Osy qala, býkil eldegi. Yaghny beridegi kýiben, kýbir túrypty, arydaghy ýlken oqighalar. Mәselen, kim әkimshilikke barady, kim senatorlyqqa ótedi, kim ministr bolady. Kim ketedi, qayda ketedi, nege ketedi. Kim ósedi, qaydan, qalay ósedi. Kim kimmen qúda, jekjat, kim kimmen dos-jar, odaqtas, jemtiktes. Qanday klan, toptardyng qanday mýmkindigi bar. Kimder kimdi jәne neni basqaryp, núsqap, baghyttap otyr. Ózge túrypty, elbasynyng kónil kýii, densaulyq jaghdayy, aldaghy jospar, jobalary. Bәrin biledi. Bilmese de bilgendey kórinedi. Erkindikke shyqqannan beri kýndelikti baspasóz betine ara-túra ghana qaraytyn, radio tyndamaytyn, teledidar kórmeytin men ýshin. Áyteuir әldeqanday oblys әkimderin, әldebir ministrlerdi dúrys ornalastyrghannan beri, ózime qatyssyz bolsa da, qyzyq kórip, ýnsiz, jauapsyz qúlaq týrem. Áuelde búl jabysqaq taskeneden qalay qútylam dep oilaushy edim, kónil kóteru, uaqyt ótkizu ýshin jaramsaq pen ósekshi de kerek kórinedi. Paydasy bolmasa da, ziyany joq. Sóitsem, ermek qana emes eken. Bәrin aldynala bilip otyratyn, symsyz, elektronsyz, ózgeshe aqparat kózi. Bir kýni aptyghyp keldi. Kele sala qolymdy alyp, qysa silkilep, ezui dymdana sóilep túr.

– Jón-aq, jón-aq, qayyrly bolsyn! – deydi. – Bizding Mýkeng de maqúl kórip otyr. Qoldaymyn, sóz óter, auyz jeter jerge týgel aitamyn dep. Onyng ózining jaghdayyna kýmәn joq qoy. Endi, Mýkennen song Mәkeng ótpegende kim ótpek. Otyrady erteng ekeui de qasqayyp, parlamentting tórinde!..

Sóz mәnisi týsinikti boldy. Mening jarmaghym parlament saylauyna týsip jatyr. Nemese týspek. Aytqanynday, otyrady erten, myna Qarajúmanov pen men ekeuimiz siyaqty bal jalasyp, әlgi Mýken, yaghny qasa nadan Mýshtar Maqanovpen qatar. Aytpaqshy, Mýkenning ózining qayta ótuine qanday… qaytadan saylaugha týsuine qanday sebep bar?..

– Saylau… saylaudyng uaqyty jetken joq siyaqty edi ghoy. Jana parlamentimizge eki-aq jyl…

– Pәli, aghasy! Búl dýniyeden mýlde habarsyz ekensiz ghoy. Ol – endi jana parlament emes, eski parlament. Tarap ketkenine aidan asty emes pe. Tarady, nemese taratyldy. Áyteuir әldeneden Ýlken kisige jaqpay qalsa kerek. Sodan song ózderi, deputattarynyzdyng ózderi birinen song biri mәlimdeme jasap, minberdi bermey, reformagha, janalyqqa bógesin bolyp otyrmyz, taraymyz da taraymyz dep… aqyry, taratylyp tarady. Aqymaq qoy. Taraghanyn aitpaymyn, taraudan búrynghy, qighash, tipti qarsy ketken keybir әreketi. Endigi parlament aqyldyraq bolady.

– Tang qalarlyq jaghday… – dedim men tosyn habargha shynymen tanyrqap.

– Tandanatyn eshtene de joq. Demokratiya degeniniz osy. Endi sol, kózimizdi qúrtayyq dep, minberden arqyraghan aghayyndar, búrynghydan da kórnekti bolu ýshin týgeldey qayta týspek. Atasynyng basy. Kóbi ótpey qalady. Áriyne, bizding Mýkenning jaghdayy basqasha. Janadan, birinshi ret talap etip otyrghan Mәkene de kýmәn joq.

– Saylaushylar… – dedim, auzyma basqa sóz týspey, – saylaushylar sheshpey me bar mәseleni?..

– Oibýu, aghasy!.. – dedi Qarajúmanov bir zamandaghy qazaq qatyndarynsha, sol qolynyng súq sausaghymen betin basyp. – Ghylymnan basqa eshteneden habary joq shyn danyshpan siz ghana! – Lekite kýlip aldy. – Bizding saylau degen – syrtqy kózge ghana. Áytpese, bәri jogharydan sheshiledi. Ótken ýlken nauqanda da solay bolghan… solay josparlanghan. Alghashqy tәjiriybe ghoy. Nәtiyjesinde keybir jerde tiyesili núsqau ayaqasty qalyp, kóldeneng bir kisiler ótip ketipti. «Bir qaryn maydy bir qúmalaq shiritedi» degendey,  aqyry mynau. Endi bәri tap-túinaqtay bolady. Jogharydan týsken tizim boyynsha. Jetpis jeti deputatynyz týgel. Ótkendegi qate qaytalanbaydy. Biraq endi, shynyn aitsaq, Mәkenning jaghdayy sәl-pәl kýrdeli. Tórt kisi týsip otyr. Mәsele kisining sanynda emes. Qalghan ýsheui – jergilikti. Al Mәkeng endi… bóten ghoy. Jat jerlik.

– Jat jerligi qalay! – dedim men.

– Bizding oblysqa Arqadan auyp keldi emes pe? Arghyn ghoy!

Men dymym bitip, baqyrayyp otyryp qalsam kerek.

– Qorqatyn eshtene joq, – dedi Qarajúmanov meni júbatyp. – Arghyn da qazaq. Onyng ýstine, anyq, ýlken tizimde bolsa kerek… Ótedi, kýmәniniz bolmasyn.

– Sonda… – dedim, bauyrymnyng «bótendigi» turaly kókeyde túrghan saualdy syrtqa shygharudyng ózin úyat kórip, – Sonda… mәselen, sening tizimine qaramastan, saylaushylar týgel qarsy dauys berse…

– Bizding saylaushy ókimet kimdi qoldasa, sonyng jaghynda. Jaqtamasa, saylaushylar jaqtamas, esep komissiyasy jaqtaydy. Áuelgi kesim anyq bolsa, soghan oray sheshim de anyq…

– Týsinikti, – dedim men. – Áytse de…

– Qaytse de kýmәnsiz, – dedi Qarajúmanov keltesinen týiip.

32

Aragha apta tolmay, ótkendegidey tym kóterinki emes, salbyramasa da, salyqqan keyipte keldi. Dýniyening auyr salmaghy bir basynda túrghanday.

– Osy bizding ókimetimiz qyzyq, – dedi. – Demokratiya dep dauryghady, ózderi bastap búzady. Halyqtyng qalauy degen qayda. Mine, Mәrkent saylau okruginde de mәsele ushygha bastaghan siyaqty. Kýmәnsiz liyder – Mәkeng edi ghoy – Marat Qazybekov. Áli de alda. Biraq jer astynan jik shyghyp… bir orys – eski partiya qayratkerin tauyp alypty. Búryn obkomnyng ekinshi hatshysy bolghan, songhy qyzmeti – oblys әkimning orynbasary. Sidorov, Petr Ivanovich. Sirә, әkimshiliktegi sharuasyn týgendep bitken, endi bar baylyghyn bekitu jәne entigin basu ýshin oza shauyp, júmysy joq, jany tynysh jerde shaljiyp otyrmaq. Onyng ýstine, sorgha qaray, jalghyz orysqa qarsy – tórt qazaq…

– Qalaysha… sor bolady? – dedim men tang qalyp.

– Taghy bir orys, tym qúrsa ózbek tauyp alu kerek edi, – dedi Qarajúmanov shynymen kýiinip. – Jigitter bilmeydi ghoy isting mәnisin…

– Ne mәnis? – deppin sol anyrghan qalpymda. – Jalghyz orys tórt qazaqty…

– Kiltipan sonda bolyp túr ghoy, – dedi Qarajúmanov endi maghan tanyrqay qarap. – Tipti, eshqanday tizimsiz-aq… Dauysqa týskende azghana orys týgeldey tuysyn jaqtaydy. Bir dep qoyynyz. Úzyn sany әjeptәuir ózbek, olar da… qazaqqa qarsy dauys beredi, yaghny orysqa. Eki dep qoyynyz. Ýshinshiden – qalghan, býkil elektorattyng jetpis payyzyn qúraytyn qazaqtyng dauysy janaghy tórteuge tendey bólingende… on bes pe, jiyrma ma? Assa otyz ghana tiyedi qazaqqa. Orysyng orghy sekirip ótti dey ber.

– Esep komissiyasy ne bitiredi? – deppin, qanym qyzyp, managhy ózim teris kórgen jaman taldy qarmanyp.

– Esep komissiyasy? Jetpese, jetkizip jiberedi. Sol ýshin otyr. Jogharydan týsken núsqau. Ári bizde últaralyq tatulyq saqtaluy kerek…

– Qazaqtyng esebinen… – dedim men.

– Onsyz da esebimiz týgel emes pe, – dedi Qarajúmanov. – Shylghy qazaq otyrghan jerden orys ótse, búl – bizdegi últaralyq tatulyqtyng aiqyn mysaly bolar edi deydi bizding Mýken. Al Mәken… әli belgisiz nәrse. Onyng ýstine, Sidorovtyng bosaghan ornyna barady degen qaueset shyqty. Anyghy da sol bolar. Tipti jaqsy emes pe. Naghyz mayly shelpek. – Qarajúmanov qarqyldap túryp kýldi. Ózimsine arqagha qaqty meni.

Biraq men kýle almadym. Tuysym ýshin be, tughandaryn keri tartqan qazaq ýshin be, sonshama jaysyz kýige týsippin.

33

Qazaq tildi, orys tildi baspasózdi jiti qadaghalaugha kóshtim. Basqa emes, aldaghy parlament saylauy. Jarmaghyma qatysty jaghdaydy bilip túru ýshin ghana emes, jana eldegi jana saylaudyng mәn-maghnasyn andap, ótken tariyhqa jalghas keleshek kýnning súlbasyn tanu ýshin. Ýmitkerlerding ústanghan platformalary keremet. Kim saylansa da, ataly el mýlde týrlenip, býkil әlemning aldyna shyghatyn siyaqty. Qasqyr da toq, qoy da aman, bay men kedeydin, halyq pen biylikting aiyrymy joq, bәri de jalpaq júrt ýshin. Bireu iyen týkpirdegi auyldargha danghyl jol tartpaq, bireu ótkelsiz ózenge berik kópir salmaq. Zeynetkerler qaqysyn ýsh ese ósirip, baspanasyz júrtty týgel ýimen qamtamasyz etpek. Endi bireuler múghalimderding jaghdayyn kótermek, ekinshileri dәrigerlerding jalaqysyn arttyrmaq. Auyldaghy júmyssyzdyqty joyyp, qaladaghy pәter aqysyn kemitpek. Aytpaqshy, bizding audannan týsken deputat, әzirshe deputattyqqa kandidat, bayaghy atomdyq synaqtar kezinde myng jylgha ulanghan, tirshilik ýshin jaramsyz ghana emes, qaterli bolyp qalghan, Europanyng ortasha bir memleketi erkin siyarday kenbaytaq jerdi týgel dezaktivasiya jasaymyn, termoyadrolyq jarylys zardabynan birjola tazartyp, búdan qyryq jyl búryn kóshken eldi ejelgi mekenine qayta qondyram degen uәde beripti. Al ózimiz túrghan Almatydan týsken bir ýmitker, әlde injener, әlde kәsipker, әiteuir esebi týgel, aqyl-esi artyq qara qazaq, eger men deputat bolyp saylana qalsam, pravoslav hristiandargha bayaghy patsha zamanynda salynghan, qazir muzey ghimaraty bolyp túrghan Ortalyq shirkeudi qaytaryp әperem, onymen toqtamaymyn, qalanyng jana, әsem qúrylysty, halqy mol bir aimaghynda odan da ýlken shirkeu salamyn, onymen de shektelmey, jaratqannyng yqylasy týsken tandama halyq, býkil Tayau Shyghysty tepkige kóndirip, Amerikanyng ózin yrqyna jýrgizip otyrsa da, biz tarapta әli de qysym, qaghaju kórip kele jatqan úly joyyt halqynyng az da bolsa mәz tuysqan ókilderine sәuletti sinagoga túrghyzyp berem depti. IYә. Qaysy birin sanap bitersin. Aytylmaghan uәde, ornatylmaghan újmaq qalmapty. Tek aghashqa toqash ósirem, sudy sýtke ainaldyram degen sert qana bolmapty. Sodan son, iyә, ghylym men mәdeniyet joq. Eshkim auyzgha almaghan. Qúlap, qúrdymgha ketken salany qayta kóteru mýmkin emesin eng órshil ýmitkerlerding ózi moyyndap otyrghanday. Shynynda da, dәl qazir bizding elde ózine ghana tәn tarihyng men әdebiyeting túrypty, jalpy adamzatqa ortaq, tipti, kýndelikti tirshilik ýshin qajetti himiya, fizika, matematika, eng ayaghy medisina degen tәrizdi ghylymdar kimge kerek. Onsyz da aram tamaq, auyr salmaq, azghana jalaqymen bolsa da memleket moynynda otyrghan ziyaly qauymnan ne payda. Hosh. Jetisken, jetken jerimiz osy eken. Jәne bitken jerimiz. Áuelde óz tuysymnyng jaghdayyn saralaudan bastalghan әuestik osynday teris qorytyndy, ýmitsiz týniliske bastap әkelgen.

Tuys demekshi, bizding Mәkenning saylau baghdarlamasy basqa júrtpen salystyrghanda tym júpyny kóringen. Biraq qisynsyz lepirme, týpsiz ótirik emes, naqty, ótimdi, oryndalugha mýmkin jaghdayattar. Mәselen, basqa ýmitkerler siyaqty bizding jarmaq ta ózi týsip otyrghan audan halqynyng әl-auqatyn arttyrmaq. Qalay arttyrmaghy kórneki aitylghan. Júrtshylyq ýshin jana tabys kózi – qosymsha júmys oryndary ghana emes, ónimdi, týsimdi, bar qajeti ózinen tabylatyn jergilikti teri zauyty, et, sýt taghamdary kombinaty, arzanqoldy birneshe qoghamdyq ashana ashylmaq. Yaghny júrtty da jarylqaydy, ózining biznesin de kóteredi. Qarymtasyz is-sharalar de úmyt qalmapty. Eki mektep salady. Biri – qazaqsha-oryssha, biri qazaqsha jәne aghylshynsha. Búl mektepke janadan tartylghan mamandardyng әuelgi ýsh jylghy bar shyghynyn, túrghyn ýi-jayymen qosa, ózi kóterip almaq. Oqyp otyryp, oi, jón-aq, jaraysyng dep riza bolmasqa әdding joq. Senin.

Al halqyn… Mәkendi jәne basqalardy tarazylap, dauys berushi halqyng hosh kóre qoymapty. Hosh kórse de týgel emes. Aqyry, bilgir Qarajúmanov aitqanday, orys pen ózbekting otyz eki payyz dauysyn Sidorov aldy. Qalghan qazaq tórtke bólindi. Tendey emes, әriyne. Bireuge azyraq, bireuge kóbirek. Tәuir degen Mәkeng – jiyrma toghyz. Qalghandary tipti tómen. Qalay aitsanyz da biz ozghan siyaqtymyz. Qazybekov Sidorovpen qabattasyp, saylaudyng ekinshi satysyna jiberildi. Bir aidan song ótpek qosymsha saylauda kýmәn joq siyaqty kóringen. Óziniki bar, ózgeniki bar, syrtta qalghan alpys, jetpis payyz týgeldey Mәkene tiyesili bolugha kerek edi. Biraq bәri basqasha shyqty. Álde jarlyqty núsqau ma, әlde shynymen-aq solay ma, alpys payyzdy Sidorov aldy. Naqtylap aitqanda, tura alpys eki. Dau-damaysyz, aiqyn basymdyq. Sóitip, Arqadan aughan arghynnan Orynbordan ókirendep kelgen orystyng baghy asty. Marat Beysenúly Qazybekov ótpey qaldy.

34

Men qapalanyp, qayghyrmasam da, әjeptәuir kýizelgen siyaqtymyn. Tútas bir apta ýirenshikti júmystan qol ýzdim. Demalys emes, es jii ýshin. Al Mәken… saylau óte sala úsynylghan ýlken qyzmet – oblys әkimining orynbasary degen, bilgir Qarajúmanovtyng sózimen aitqanda, naghyz mayly shelpekten bas tartypty. Aragha jýrgen ókilge: «Yqylas-peyilinizge raqmet. Biraq men «Ájethanalar qauymdastyghy» dep atalsa da, tek birinshi basshynyng ornyna ghana baram,» – dese kerek. Onymen toqtamaghan. Oblystyq jәne respublikalyq baspasóz betinde arnayy mәlimdeme jasaydy. Mýlde basqa saryn, basqa mazmúndaghy. Áueli ózimen bәsekege týsken Petr Ivanovich Sidorovty qúttyqtapty. Saylau әdil ótken kórinedi. Elimizde berik ornap kele jatqan demokratiyalyq ýrdisting jarqyn kórinisi. Parlamentke ótpegenmen, ózin de ýlken jeniske jettim dep oilaydy. Otyz segiz payyz degen – asa qomaqty kórsetkish, eseptep kelgende, pәlenbay myng adam. Bәrine de raqmet. Qarsy dauys bergen aghayyndargha jәne ókpe joq. Kimdi tandau – әrkimning óz erkinde. Saylaushylardyng kózimen qaraghanda jetispey jatqan jaqtarym bolsa, onyng bәri aldaghy ómirde eskeriledi. Men halqyma jasaghan qyzmetimdi odan әri jalghastyra berem depti. Sonyng aiqyn bir kórinisi – keshegi, saylaualdy baghdarlamasynan bas tartpaydy. Qolynda naqty tegershik bolmaghandyqtan, týgelimen jýzege asyra almas, biraq ózime tikeley qatysty uәdening bәrining ýddesinen shygham depti. Bәlkim, artyghymen. Keybir, saylau nauqany kezinde jýktelgen amanattarmen qosa.

Yrghatylyp otyrmay, qolma-qol naqty iske kiristi. Qalay aitsanyz da oza shapqan Sidorov deputattyq mandatyn qolyna alghan kýni, ózi ótpey qalghan saylau okrugining úitqysy, audan ortalyghy Mәrkentting azghana orys otyrghan aimaghynda jana shirkeuding irgetasyn qalaghan. Qys ortasynda bastalghan shúghyl júmys jaz ortasynan aspay jerine jetip, búrynghy, kózge qorash eski shirkeuding kelisti sayabaghynda enseli jana qúrylys boy kótergen. Yaghni, uaghdadan tys jýzege asqan sharua. Aytylghan sóz de úmyt qalmapty. Sol jyly erte kóktemde ózbek aghayyndar tyghyz qonystanghan eki auylda әrqaysysy segiz jýz balalyq eki mektepting qúrylysy qatar bastalghan, jәne kezekti oqu jylynyng alghashqy kýni bar sharuasy bitip, esigin aiqara ashqan. Biri – ózbek-orys mektebi, ekinshisi – ózbek-aghylshyn mektebi. Qazaq ta qúr qalghan joq. Audan týgili, oblysta joq, shaghyn teri zauyty iske qosyldy. Et kombinaty ashyldy. Sýt kombinaty men arzan ashanalar ghana keyinge qalghan.

Mine, bizding Mәkeng óstip, qazaqqa ishara ghana jasap, onyng esesine orys pen ózbekting kónilin tauyp jatqan kezde ózin ótkizgen saylaushylargha at izin salmaghan, jәne bar uәdesin úmytqan Sidorov Petr Ivanovichting arty qozghalghan. Yaghni, oblys әkimning orynbasary bolyp otyrghan kezindegi qylmysty ister. Asap jegen, ala bergen, anany qarpyp, mynany jalmap, bәrin býldirgen, qúrtqan. Jәne basqalarday emes, býrkemesiz hәm qisynsyz jasaghan. Tipti, tikeley bastyghyn attap kete beredi eken. Jergilikti ólshemmen alghannyng ózinde jemit shyqty. Sol, túrghylyqty tergeu oryndarynan bastap kóterilgen, oblys әkimi dem bergen qylmysty is úlghaya kele, mýlde ushyqty. Kóldeneng júrt jegeni ýshin emes, kezinde bólis jayyn úmytqannan, әitpese, ony astar qylmaytyn alyptar da bar desip jýrdi. Biraq kim turaly ne aitylmaydy. Negizgi sebep – sol Sidorov oblysqa, endi birinshi retinde oralmaq eken dep te soqty. Anasy da ras, mynasy da yqtimal degen, maghan tiyesili aqparyn jetkizgen Qarajúmanov. Tym asyp ketip edi, endigi jaghdayy auyr. Biraq búqaralyq baspasózden ótip, elding Bas prokurorynyng aldyna jetken mәsele jýzege asuy ýshin… kýdikti qayratkerdi eng aldymen ghúzyrly deputattyq mandattan aiyru kerek. Búryn bizding tәjiriybede bolmaghan jaghday. Jәne bir bastalyp ketse, әdetke ainaluy taghy mýmkin. Mәsele kóterilse de, kýn tәrtibine qoyylmady. Qoyylghan kýnning ózinde aqyry kýmәndi bolatyn. Búl eki ortada Sidorov ta qarap otyrmaghan. Tura Reseyge, anau-mynau emes, әli de aty aibarly Mәskeuge tartqan. Keybiri sovet zamanynan jalghas, endi biri osy taraptan ketken, biylikke jaqyn, nemese sol biylikting bel ortasynda otyrghan aghayynnan arasha súrap. Mәlimdemesi men súhbaty qatar jetti. Qazaqstangha qanshama jyl enbegi singen. Keshe saylauda jalpy júrt qoldaghan. Endi sol nauqanda jenilip qalghan últshyldar kóterip otyrghan, oidan qúralghan, qisynsyz jala. Yaghni, orys bolghandyghy ýshin japa shekpek. Áriyne, jogharydan qoldau bar, endi tómennen tireu tabady. Sidorov mәselesine jalghas orys mәselesi kóterilip, oghan respublikadaghy Orys qauymdastyghy ýn qosyp, múndaghy eki tildegi resmy baspasóz aqtalyp, әiteuir tótenshe yryn-jyryng amandyq, tynyshtyqpen tyndy. Sidorov ýshin ghana emes, ony orynsyz qudalamaq bolghan bizding aghayyndar ýshin de. Aqyry qúlan-taza shyqqan, tarihy otandaghy abyroyy kóterilgen Petr Ivanovich Qiyr Shyghys, Qytaymen shektes ónirdegi shaghyn, biraq shúghyl órkendep kele jatqan bir óndiristi qalagha әkim bolyp bekiydi. Nәtiyjesinde Qazaqstan azamattyghymen qatar, ózine endi mýlde kerek bolmay qalghan deputattyq mandattan da bas tartady.

Sóitip, arada on eki ay ótpey, bosap qalghan deputattyq oryngha jana saylau jariyalandy. Taghy da bes kisi shar salghan. Ótkennen aiyrmasy – týgel qazaq. Bireui, әriyne, bizding Marat. Búl jolghy dauys ta beske bólingen. Ótkendegidey aumaly emes, tepe-tenge juyq. Marattiki sәl basymdau – tórtting birinen azghana artyq – on toghyz payyz. Qazaqtar bergen dauys. Búghan búryn Sidorovqa tiyesili bolghan orys pen ózbekting otyz eki úpayyn qosynyz. Tura elu bir bolyp shyqty. Elu bir payyz – alghashqy turdyng ózinde tolyq jeniske jetti degen sóz! Ras, taghy da kýnkil shyqqan. Elu bir emes. On-aq payyz. Assa. Onyng ózi jaqyn  qayyn júrt, alys-beris sybaylastar degen. Biraq soghan qosymsha ózbek pen orystyng otyz ekisine eshkim de dau aita almaghan. Nәtiyjesinde qalghan tórteuden bәribir kóp alyp túr. Yaghni, búl joly jogharydan anyq týsken jarlyq-núsqau boyynsha kóterinkirep jibergenning ózinde algha shyghady. Sondyqtan esep-saylau komissiyasynyng jetpis-seksen emes, tipti, alpys ta emes, iman-tarazy elu bir payyzyna kýmәn keltiruding ózi úyat edi.

35

Tiyesili túghyryna qonar-qonbastan bizding Jarmaq býkil parlamentti, sol arqyly býkil respublikalyq baspasóz jәne elektrondy aqparatty dabyldata bastady. Belgili sayasatker Mýshtar Maqanovpen tize qosqan song ólsheusiz kýsheygen. Álbette, Ýlken kisining jol-jobasyna qayshy kelmeydi, kerisinshe, әrbir kórinisinde qoldap, maqúldap, atap otyrady, al qalghan bar isi – qazaqqa qayshy, qayshy bolghanda, kópe-kórneu emes, qiyalay tartqan, basqagha búrghan, ainalyp kelgende, últtyng bolashaghyn búldyratyp, tirshilik auanyn shekteytin. Ózgening órisin keneytip, alashtyng tynysyn taryltatyn. Óz el, óz jerinde otyrghan qazaq, bayyrghy mekenge songhy jýz, jýz elu jylda, әsirese, sovettik zamanda topyrlay toghytylghan alpys halyqtyng ishindegi eng sorlysy, qúqyqsyz, panasyz, kemshini retinde, aldaghy zamanda da kelimsek barlyq júrttyng tabanynda jatugha tiyis siyaqty. Al syrt kózge olay emes. Marat Qazybekov – respublikadaghy býtkil halyqtyng tendigi, birligi ýshin, yaghny qazaqtyng paydasy – eldegi tynyshtyq pen yntymaq jolyndaghy kýresker bolyp kóringen. Shynynda da, әzirshe memleket shegindegi jalpy júrttyng tym qúrsa teng jarymyna jete almay jatqan qazaq, qalghan qauymdy týgel ózine qarsy qoyyp alsa ne bolmaq. Onyng ýstine, soltýstiktegi, kýrt týsip baryp, qayta kóterilip kele jatqan qúdiretti kórshining riza, hoshyn tabasyn.

Marat Qazybekov eng aldymen osy orys mәselesin kóterdi. Bizdi tendikke, mәdeniyetke, bilimge jetkizgen úly orys halqy – arysy jýz, jýz elu, eki jýz jyl búryn kelip, tórt-bes atadan beri bauyr basqan, keyingisi – tyng kóteru nauqanynda ornyghyp, bala-shaghasy osy jerde tughan jasampaz halyq týp kóterile kóship jatyr. Orys ketse kýnimiz ne bolmaq. Eldigimizdi saqtau qiyngha týsedi. Ortasynda ara aghayyn, jәne aqylshy orysy joq ýsh qazaq ýsh jaqqa tartady, aqyry basqa bir shet júrttyng jemi bolamyz. Joq, bauyrlar. Bizdi tastap ketpender. Qiyndyq ótedi. Kýni keshegidey, Qazaqstandaghy orystyng jaghdayy Reseydegi orystyng jaghdayynan artyq bolatyn zaman tuady. Auylgha qaranyzdar, qalany bilesizder, qazirding ózinde osyndaghy orystyng túrmys kebi qatardaghy qazaqtan ilgeri. Ketpenizder bizdi tastap. Bizde tek orys qana emes, býkil slavyan tekti qauymgha qúrmet zor. Az-maz shydanyzdar, ukraindar Ukrainadaghydan, belorustar Belorussiyadaghydan artyq túrmysqa jetedi. Ol jaqtaghy ahual da kýrdeli. Bizdegi qiyndyq barlyq jerde bar. Jyly oryndy suytpanyzdar. Orys-orman, bizdi ayanyzdar dep zar tókti. Biraq orys-orman toqtamaghan. Ýdere kóterilip, tarihy otandaryna qaray jol tartypty. Meyli. Odan әri ketsin. Negizgi maqsat oryndaldy. Bizding Marattyng últtyq tar óristen ada, aqyl-parasaty mol, elding alys bolashaghy ýshin qam jegen azamat, eng bastysy – orysshyl, orysshyl emes, naghyz internasionalist degen ataghy shyqty. Jigerli, jana túlghagha Resey baspasózi nazar audaryp, qajetti, paydaly kisi retinde ol tarapta ýlken esepke kirdi. Al óz ishimizde, sharasyzdyq pa, erikti tandau ma, qaytkende de kóshpey qalghan orys-orman ózderining joghyn joqtaushy ghúzyrly qayratker Marat Qazybekovtyng aty-jónine qanyghyp, alda qanday jaghdayda bolmasyn qoldaugha, qostaugha әzir boldy.

Orys mәselesi dabylday kóterilip baryp sayabyr tartqanda, yaghny útymdy júmystyng bar jemisi qorjyngha týsken song taranshy mәselesin kóterip edi. Kórshiles Shyn elinde teperish kórip otyr, últtyghynan airylyp bara jatyr, tili ýiles, dini ortaq qaryndas qauym, atalary arghy betten auyp, bizding bauyrymyzgha kirgeli jýz jylgha tartty, yaghny eldegi bayyrghy júrt, endigi uaqytta tendikte ghana emes, kendikte túrghany jón. Qazaq jeri olargha da ortaq. Ortaq qana emes, tiyesili. Mine, endi әkimshilik jana bólinister negizinde keybir audandar taratylyp, keybiri qosaqtalyp jatqan kezde taranshy aghayyndardyng atauly jalghyz audanyna da qauip tóngeni belgili bolyp otyr. Búl qalay? Tuystas taranshygha nege qysym kórsetemiz? Bólmeu kerek, kerisinshe, irilendiru qajet. Kórshiles qazaq audandaryndaghy, birli-jarym bolsa da taranshylar qonystanghan auyldar esebinen jerin keneytip, halqyn kóbeytu kerek jәne bar biyligin ózine beru shart. Áytpese, aghayyn arasynda alalyq tuady… Ekpindi sayasatkerding parlament minberinen ókimetke týsirgen búl jolghy talaby týgeldey bolmasa da ornyna keldi. Sharuashylyq orayy, jer jaghdayy jәne ekonomikalyq qiyndyqtargha baylanysty tútas oblystar tarap, audandar almasyp jatqanda, qayta qúrylugha tiyis Taranshy ornynda qaldy, taqau tónireginen jana jer almasa da, avtonomiya atanbay-aq ózindik biylikke kóshti. Búl ózgeshe qúrylym shegindegi jalpy júrttyng teng jarymynan astamyn qúraytyn bayyrghy qazaq otarlyq kemshin jaghdaygha týsirilgen. Uaqasy joq. Qazaqtyng ózine ghana qaraytyn audandar az emes. Týgel qazaq bolghan jaqtarda onghany jәne shamaly. Orysy basym soltýstik audandarda birdene býline qalyp pa. Typ-tynysh otyr. Múnda da tynyshtyq. Áldebir aqymaq qazaq orysqa qúl bolghanym túrypty, endi taranshynyng tabanyna týstim be dep narazylyq tanytyp, bas kótere qalsa, últ arazdyghyn qozdyrushy, búzyq retinde jauapqa tartylady. Qazirgi, egemendik irgesin bekitu kezeninde tynyshtyqtan artyq ne kerek. Osy tynyshtyq nәtiyjesinde býkil taranshy halqy Marat Qazybekovting jolynda jan qiigha әzir boldy. Mәkenning ataq-abyroyy shyghys shekaradan asyp, Qashghar, Túrpangha jetti. Ol jaqtaghy qystyghyp otyrghan qauymgha Qazaqstandaghy Taranshy audany egemen el, újmaq meken bolyp kóringen. Shynynda da. Bizding Mәkenning arqasynda, ydyraghaly túrghan jerinde qayta bekip, birjola ornyghyp, tynysy kenip, tútas bir aimaq – qazaq esebimen alghanda, qatardaghy bir audan desek te, әlemdik ólshem boyynsha, orta kólemdi memleket shegine jeterdey, yaghny beridegi Armeniya, arydaghy Niyderlandy men Beligiyagha parapar, topyraghy qúnarly, suy mol, qút-berekeli bayyrghy qazaq jerinde taranshy biyligi ornaghan. Áriyne, kez kelgen biylik qashanda ózine tartady. Qazaq biyliginen basqasy. Múnda da solay shyqty. Ayryqsha qúqyq alghan jana qauym bәrin ózine iykemdegen. Endigi, qalghanyn bylay qoyghanda, tәuelsizdikten songhy, jeke sharualar ýshin jer bólis kezinde, halyqtyng basym bóligin qúraytyn qazaq mýlde derlik sybaghasyz qaldy. Janadan qúrylghan aimaqtaghy talapay nauqanda qazaqqa últaraq tiymese, eginge, jemis-jiydek, óniske qolayly, qúnarly jer týgel taranshy aghayyndardyng iyeligine týsse, onda túrghan ne bar, Betpaqtyng shólinen Qyzyldyng qúmyna deyin qanyrap, bos jatqan jerdi iygerip alsyn qalyng qazaq dep sheshken, bólis dabyry jәne soghan oray narazylyq jayy qúlaghyna jetken jogharghy biylik. Sóitip, aldy búdan toqsan jyl búryn kelip, sony keshegi, sovet túsyndaghy shekara dýrbeleni kezinde ghana aughan, bәri de keng qoltyqtan pana tapqan kelginshiler atauly aimaqtyng tolyq qojayynyna ainaldy, ejelgi el iyesi, jer iyesi qazaq – kiriptar, kirme jaghdayda qaldy. Jana otarshyldardyng tabanyna týsken bayyrghy júrttyng narazylyghy – enshili ýleske, kәdimgi tendikke úmtylys emes, elding tynyshtyghyn ketirer, últ arazdyghyn qozdyrar qylmys retinde baghalanyp, tiyesili jazagha tartylatyn boldy. Sóitip, egemen eldegi halyqtar dostyghynyng jer-әlemge ónege bolarlyq jana bir ýlgisi qalyptasyp edi. Nәtiyjesinde, otarlyq kepten qútyldyq, derbes tu tiktik dep úrandap otyrghan bayyrghy úlystyng úiyqty Shyghys sheginde jana bir avtonomiya – osy betimen kete berse, ol da egemendikke, sóz jýzindegi emes, shyn mәnisindegi, jatqa jaltaqtamaytyn, óz júrtyn basqanyng bodanyna baylap bermeytin, imany da, namysy da bar, shyn tәuelsizdikke jetui kýmәnsiz taghy bir qauym kýsh alyp edi.

Taranshy mәselesi tynym tapqan son, arada jyl ótpey, sart tendigi jolyndaghy kýres bastaldy. Ras, taranshy bosqynynan әjeptәuir búryn, Qazaq Ordasynyng ydyrau kezeninde, Qoqan basqynshylyghy nәtiyjesinde Ontýstikke kelip ornyqqan, eng shúrayly jerlerdi alyp, ókim qúrghan sart aghayyndar birshama qauym edi. Mine, sol bauyrlas júrt qazirgi, egemen dәuirde kemshilikte otyrghan kórinedi. Shalghay audandardaghy әleumettik jaghday óte tómen. Jastar arasyndaghy júmyssyzdyq etek alyp barady. Zeynetaqynyng kesimdi mólsheri jetimsiz. Auyz-su, otyn, jaryq mәselesi de aqsap jatyr. Mәdeniyet ýileri men kitaphanalar tozghan. Mektepter qúlaghaly túr… Osynyng bәri ras edi. Biraq kelginshi sarttar jii qonystanghan eki-ýsh audanda ghana emes, bayyrghy qazaq jaylaghan barlyq jerde. Onyng ishinde, sarttarmen aralas otyrghan qazaq auyldarynda da. Biraq qazaq – ózimiz, el iyesi, sondyqtan qoghamdyq jәne memlekettik tynyshtyq ýshin eng aldymen basqalardyn, búl joly sart-sauannyng kónilin tabu kerek eken. Kónilin tapty, parlament sheshimi boyynsha, әldeneshe million qosymsha qarajat bólindi. Jarar, qaytkende de osy elding azamattary ghoy. Biraq mәselening mәnisi – odan terenirek shyqty. Mening Jarmaghym әleumettik jaghdaylardy últ mәselesimen astas kótergen. Sart aghayyndar ózderining últtyghyn saqtau ýshin, tarihy otandary Sartstangha qaytadan kóship ketpeui ýshin, últtyq janghyru baghdarlamasy jasalypty. Ol degen – osy aimaqta búrynghy orys tilining ornyn basyp, órisi keneyip bara jatqan qazaq tilining ornyna últ-aralyq qatynas qúraly retinde sart tilin resmy qoldanysqa engizu jәne mekeme ataulyny týgel sart tiline kóshiru, otan tarihy retinde qazaq tarihyn emes, sart tarihyn oqytu… Mine, osy manyzdy sheshimning bәrin jýzege asyrugha tapsyrys berildi jәne belgilengen sharalardyng naqty oryndaluyn qadaghalaytyn arnayy memlekettik komissiya qúryldy. Oryndalyp jatyr, jýzege asyrylyp jatyr. Tipti, әuelgi baghdarlama artyghymen qolgha alynghan: sart teatry ashyldy, jana sart gazetteri shyqty, sart habarlary audan emes, býkil oblys boyynsha, orys tilinen songhy ekinshi oryngha shyqty. Al búl kezde… arghy bette, sovet zamanynda – әuelgi shekaralyq bólinis kezinde, odan songhy tyng iygeru, maqta ósiru nauqanynda, qazaqtan tartyp alynyp, tili mayda, sózi ótimdi kórshining telimine berilgen ata júrtta qalghan qazaqtar… mektepteri jabylyp, gazetterine tiym salynyp, radio men teledidardan alastalyp, jastary jogharghy oqugha jiberilmey, ýlkenderi әrqily, onsyz da shamaly, biraq kýnkóriske sep qyzmet ataulydan shettetilip… el iyesi, jer iyesi sanalatyn jenimpaz sart júrtynyng tabanynda zar iylep jatqan. Ol eshtene emes, qaytkende de shet el, osyndaghy óz elinde ghúmyr keshken, biraq atausyz sart avtonomiyasy sheginde qalghan qazaq búdan bylay últ-aralyq sart tilinde sóileuge tiyistigi óz aldyna, jas balalaryn da týgelimen sart mektepterine ótkizuge mәjbýr bolghan. Sonymen, Ontýstikting eng bir qúiqaly óniri – myng jyl boyy ata-babanyng qany tógilip, sýiegi kómilgen ejelgi qazaq jerinde búdan eki jýz jyl búrynghy Qoqan biyligi qayta ornaghan. Tútas bir aimaq qazaq ókiminen birjola shyghyp ketkendey edi.

Bizding Jarmaqtyng bastauymen kýn tәrtibine qoyylghan jәne onymen sheshilgen búl eki mәsele – Taranshy audany, Sart aimaghy atalyp, әzirshe de-ire, yaghny zandy týrde jýzege aspasa da, de-fakto – is jýzinde qalypqa týsken, egemen el ishindegi eki avtonomiya – jas respublikany halyqaralyq ýlken bedelge jetkizdi. Batys әlemindegi órkeniyetti júrtqa Qazaqstan degen – shartty geografiyalyq atau, al qazaqtyng ózi – úly orys halqynyng jetekshiligimen qyryq ru teksiz taypalardan qúralyp, tarihtyng búralang kezeninde kezdeysoqtan tәuelsizdik alghan konglomerat, bayaghy, ózgeshe qúrylyqty iygeru kezenindegi otarlyq Vest-Indiyanyng artta qalghan, jabayy bir kórinisi, bolashaqtaghy euro-aziyalyq jana, dýbara halyqtyng әuelgi shata-shatpaq núsqasy bolyp kóringen. Shynynda da, últtyq mýdde degenning ne ekenin bilmeytin, últtyq múrat degen úghymy joq, últtyq namys ataulydan ada halyq bola ma? Bolsa, әlemdegi barlyq júrttyng qory emes pe. Tipti jaqsy. Baylyghy sheksiz, qazynasy qisapsyz deydi. Jәne ózine keregi joq. Al, tala, je. Alyp jatty, talap jatty, jep, jalmap jatty. Bәribir az kóringen. Bólshek. Kóldeneng eshkim jyrmyshtamay, tútasymen bir ózine búiyrsa ghoy. Jyrtqysh imperiyalardyng bәri de, eng aqyry, halqy bastyghyrylyp, júrty jappay qayyrshylyqta otyrghan júpyny elderding ózindegi eti tiri alpauyttar osylay oilay bastady. Ábden pisken, auyzgha týskeli túrghan onay olja kórgen әrkim-aq. Bәri de enshili sybaghamyz dep bilgen. Ásirese, Soltýstiktegi, jeri ynghaylas, halqy qoralas qúdyretti kórshi. Basqalarday tezinen qamtyp qalayyn, qapiyada basyp qalayyn dep aptyqpaydy. Búrynghy Dalalyq ólkedegi jaghday oidaghyday. Jalpy sany azaysa da, eldegi halyqtyng qomaqty bóligin qúraytyn tektes aghayyndardyng ahualy tym tәuir. Qazyna baylyqtyng kóbi, astyrtyn biylikting negizi solardyng qolynda, tóbede topyrlamay-aq ókim jýrgizip, aitqanyn qylghyzyp otyr, anda-sanda «tilimizdi shektedi, ózimizdi qystady» dep baybalam salyp qoyyp, oiyna kelgenin istep otyr. Tek nәsili bir otandastar ghana emes. Bayaghy sovetti qúraghan alpys últtyng qalghan júqanasy týgel búrynghy qojayyn jaghynda. Beybitshil, kelisimshil keyingi biylik qaltaraghan sayyn buyndary beky týsti. Qaytkende de artyq sybagha súraydy. Kóbine súramaydy, talap etedi. Úzyn sany sovettik eki kolhozdan aspaytyn kýrik halqy jeti júrt, ýsh tenizding arghy jaghynda jatqan baghzydaghy otan-júrtymen býginde shektes әri qyrbay túrghan Kýlik elimen aradaghy qanday da bir diplomatiyalyq qatynasty ýzip, múndaghy kýlik ataulyny jiyrma tórt saghat ishinde týgel deportasiya jasaudy talap etti, belgilengen merzimge bes saghat qalghanda, týp kóterilip, tas ústap, tayaq siltegen betteri shet elshilikti qiratugha attandy; әiteuir aragha aqsaqaldar jýrip, jalynyp, jalpayyp әreng toqtatqan, tynyshtyq tólemine eki kýrik kolhozyna taghy da emin-tolaghay erkindik berildi. Búdan son, osyghan deyin jua egip, jer shúqyp qana otyrghan, tútas bir auyl bolyp qalghan quay halqy ózining ana tili, ata salty jәne býgingi túrghan jerin mәngige iyelenu turaly zandy talap qoyghan. Elu myng qazaq ishindegi eki myng quaygha da súraghanyn berip jan qalghan.

Osynyng bәrin jinaqtap kelgende el ishinde tynyshtyq, beybit, bereket zaman ornady. Tek syrtta… syrttaghy kórshiler ghana búrynghydan әrmen emine týsken siyaqty. Syrt bolghanda, ýlken esebi týgel orys-orman emes, qaytkende de kónili tabylmaghan sart-sauan. İshtegi sart riza bolghan son, dәl osy taraptaghy shekarada dostyq, syilastyq, kerek deseniz, tuystyq qatynas ornasa kerek edi. Bәri kerisinshe shyqty. Óshi emes, alashaghy bar siyaqty. Shynymen-aq alar edi, atap aitpaghan song qaydan bilesin. Bilmegen song jazyqtysyn. Áueli bergi bette búzau qayyryp bara jatqan aqsaq kempirdi atyp tastady. Birden emes. Shekara zany boyynsha, әueli eskertu – yaghny búzau. Búzau shókeley jyghylghan son, kempirding ózi qaghyp týsirgen. Shekarany búzbaq boldy, kontrabandamen mal aidap ótkizbek boldy degen týsinikteme berilgen. Kelesi aptada búzaugha da, búqagha da qatysy joq shekarashynyng ózin atyp jyqty. Qorghanys sharasy eken. Myltyq asynyp túr, kópe-kórneu qaterding aldyn alypty. Sodan son, kempiri bar, shaly bar, әskeri bar, jayy bar, әiteuir abyroy bolghanda, apta sayyn emes, ay aralatyp kisi atu – sart shekarashylarynyng әdepki mashyghyna ainalghan. Tipti, eshqanday týsinikteme bermeytin boldy. Týsinikteme beretin – bizding ókimet. Týsinikteme emes, núsqau, jarlyq. Malshy, eginshi júrt shekaragha bes shaqyrymnan arygha juymasyn. Shekarashylar ala baghannan aulaqtap, aghayyn eldi alystan baqylasyn degen. Eki aiday elimiz shynymen tynysh bolghan. Sodan son… snaypyrlar shyqty. Bayaghynyn. Orys-german soghysy kezinde Ybyrayym Sýleymenov degen mergen tasada jatyp, bir kýnde emes, әriyne, bir-eki jylda tórt jýz jetpis nemisti jalpasynan týsiripti desedi ghoy. Mergendikke kelgende jer shúqyghan sart keng daladaghy qazaqqa qaydan jetsin, keyde tiygizip, keyde tiygize almay jatady. Kóp degende eki aida ýsh adam. Bir jylghysy ongha jetpedi. Áriyne, óltirgen sart emes, ólgen qazaqtyng ózi kinәli. Birinshiden shekara kýzetip nesi bar. Onsyz da kóringenning telimine ketken, kimdiki ekeni belgisiz, qarang qalghan jer… Ekinshiden, әsker eken, mindet eken, amalsyz kýzetsin, andap, boy tasalap nege otyrmaydy. Blindaj, dzot degender artyq shyghyn sanalsa, tym qúrsa keude jasyrar shúnqyr qazyp alugha bolady ghoy. Áriyne, ózi kinәli. Áytkenmen, ara-túra mal jayghan, amalsyz shekara kýzetken aqymaqtardyng andausyz ólimderi eki el arasyndaghy tuystyq pen dostyqqa syzat týsire almady. Kerisinshe, shekaradaghy kezdeysoq oqighalar eki elding odan әri jaqyndasa týsuine qyzmet etti. Arghy bettegi sart aghayyndar órik, meyiz toly qabyn arqalap, bergi betke erkin ótedi. Qapsyz keletinder de bar. Qoynyna kisining kónilin shalqytyp, keudesin kenitetin asyl shóp, iyisti dәrmekterin tyghyp. Áuelgisi – ashyq sauda, keyingisi – kúpiya kelisim boyynsha. Yaghni, bizge de paydaly. Biraq eng ýlken payda – elding tynyshtyghy bolatyn.

Sóitip, bizding Mәkeng jәne Mәkeng tektesterding útqyr sayasaty, alymdy әreketi arqasynda el ishinde últaralyq tatulyq ornasa, syrtqy shekaralar da qauipsiz qalypqa týsti. Memleketting bedeli, ókimetting abyroyy degen osy emes pe!

36

Áytkenmen, eng ýlken merey, eng ýlken bedel – bizding Jarmaqqa tiyesili bolyp shyqty. Áuelgi bir oramda parlamenttik shaghyn topty bastap, Almaniyagha baryp qaytty. Jyly jýzdi kezdesuler ótkizip, ondaghy әriptesterin múndaghy júrtynyng eshteneden kemdik kórmeytinin, basqa halyqtarmen tyghyz yntymaqta, tolyq tendikke jetkenin, enbekshildigin, qanaghatshyldyghyn aityp riza qylghan, sonymen qatar, aldaghy uaqytta osy keyingi otanda qala berse, eki jaq ýshin de paydaly bolaryn eskerte kele, sart pen taranshy siyaqty, olardyng da ózin ózi basqaruyna mýmkindik tuaryn mәlimdep, býkil bundestagty qayran qaldyrghan, biraq múnda otyrghan týisikti júrttyng bәri audarmadan ketken kiltipan dep bilip, estigenin keler mezette úmytyp edi.

Osydan song parlament mýshelerining әrtýrli últtan qúralghan ýlken bir delegasiyasyn bastap, Reseyge bardy. Ayryqsha ýlken qúrmetpen qarsylanghan. Mәskeude týnemelep, Piyterde ayaldap, Saratov, Orynbormen tiyanaqtapty. Nesin alyp, nesin bergeni belgisiz. Áyteuir Resey baspasózi, teledidar men radio Qazaqstan men Resey halyqtarynyng mәngilik dostyghy jóninde, barlyq saladaghy birlik pen yntymaq tónireginde dabyldata kele, bizding Mәkendi qazaq halqynyng ýlken qayratkeri, dýnie býlingen búlaghay zamanda halyqtar tendigin tu etip kótergen qaytpas túlgha retinde madaqtap, nasihattap jatty. Qaytkende de jalpaq sóz edi. Tek elge oralarda, Saratov pen Orynborda túratyn qazaqtarmen kezdesu kezindegi keybir tolghamdary syzdyqtap syrtqa shyqqan. Senderding til bilsek, mektep ashyp, gazet shygharsaq degen talaptarynnyng eshqanday orny joq. Qazaqstandaghy qazaqtyng ózi oryssha sóileydi, oryssha oqidy, úrpaqtyng bolashaghyn nege oilamaysyndar; qayyra kóshu turaly әngime kóterip te qajeti joq, osy jerde, osy qonysta túra berinder, qaladaghylar ketse, orys ortaymas, al auyldyq jerdegi júmysshy, malshy ketse, tuysqan elding sharuashylyghy qanshama ziyan shegedi, sondyqtan bóten oy bolmasyn, Qazaqstan degenimizding ózi Resey, әitkenmen Resey azamaty degen qúrmetti mәrtebeden airylmau kerek depti. Búl sóz ol taraptaghy, ózderin bóten el azamattary bola túra, qazaqpyz dep sanaytyn biraz júrtqa jaqpasa kerek, biraq dymy bitip tanyrqaghany sonday, eshqaysysynyng da, óziniz qay elding azamaty bolasyz dep súraugha dәti barmaghan. Tek syrtqa shyqqannan song ghana jerge týkirse kerek. Biraq osy bir sóz ghana emes, jariya bolmaghan basqa da isteri Mәkenning bauyrlas agha júrt aldyndaghy bedelin kótere týsti. Resey sayasatkerleri, ghúzyrly mekemeler jana bir tuys tapsa, múndaghy orys tildi qauym sýiinishin aityp jetkize almaghan.

Mine, osynday keng qúlash, útqyr sayasat arqasynda tar jol, tayghaq keshuge soqpay, danghyl jol, dara biyikke shyqqan Marat Qazybekovting ataq-abyroyy kýn ozghan sayyn kóterile týsti. Respublikalyq parlamentten ozyp, BÚÚ – әlemdik Birikken Últtar Úiymynyng ýlgisinde qúrylghan EHBÚ – elimizdegi Egemen Halyqtardyng Birikken Úiymyna orynbasar tóragha saylandy. Tóraghanyng taghyna otyruy anyq edi, biraq jarghyda jazylmasa da, ainymas qaghida – EHBÚ-nyng ýlken biyliginde qazaqtan basqa últ ókili otyruy shart eken, әitkenmen, úzyn tizgin el iyesi, etene júrt ókili Mәkenning qolynda bolmaghy kýmәnsiz edi. El iyesi ghana emes, әri bedeli zor, әri ekpini qatty; úsaq-týiekte tartynyp, eleuli mәselelerde tóraghanyng tóbesinen attap kete beredi. Jana qyzmetin bastamastan, eng ýlken sharuany kýn tәrtibine qoydy.

Búl kezde Qazaqstanda elding bolashaghy ýshin manyzdy, ýlkendi-kishili biraz mәsele sheshim tapqan. Alayda, búryn aitylsa da, ornyna kelmegen, sheshilmegen bir týiin bar eken, – Orys mәselesi. Mening jer jútqyr jarmaghym Marat Beysenúly Qazybekov EHBÚ-nyng eng ýlken qúryltayynda arnayy bayandama jasap, kýiine, kýizele túryp, tolghaghy jetken, shúghyl әri týbegeyli sheshiluge tiyis, egemen elimizding erteni ghana emes, býgingi kýninde de airyqsha mәni bar orys tendigi mәselesin kóterdi degen alghashqy habar jetkende tang qaldym. Qanday mәsele, qanday tendik? Búryn qojayyn edi, әli qojayyn. Býkil ken, barlyq óndiris, eng ayaghy taban astyndaghy qara jerge deyin, ras, týgel emes, jinaqtap kelgende «nebәri» toqsan eki payyz baylyghyng solardyng qolynda (men orys tildilerding bәrin, tipti, jat júrt ataulyny týgel «orysqa» jatqyzam, qalay aitsanyz da, qazaq emesi anyq qoy, tipti taza orystyng ózin bólip alghanda da jeke ýlesi qazaqtan әldeneshe ese artyq). Respublikalyq baspasózding seksen payyzy oryssha. Tórine súrausyz shyghyp túrghan, kózinnen kirip, jelkennen ótetin barlyq teledidar baghdarlamasy kýn úzaq, kesh boyy, arasynda, eki-ýsh mәrte beriletin bes-on minuttyq songhy habarlardan basqasy týgeldey orys tilinde, qazaqsha әn tyndaghynyz kelse, týngi saghat ekiden song oyanyp, arnap túruynyz kerek. Bolashaq úrpaghyng tәrbiyelenetin orta mektepterding teng jarymy oryssha. Jogharghy oqu oryndary týgeldey taza orys tilinde. Kýndelikti tirshiliginning barshasy – kóshede, dýkende, kólikte, eng ayaghy ashana men dәrethanada oryssha sóileuge mәjbýrsin. Yaghni, qúlaghyn, jýike, jýregin, júlyn-tútang túrypty, auzyndaghy tiline deyin orystiki. Kóterilgen әngimeni túpa-tura qabyldasaq, orysty tepe-teng dәrejede ústau ýshin, últtyq bolmysqa qatysty mәselelerdi búdan әri kóteru emes, tómen týsiru qajet. Ony tómen týsirmey-aq qoysyn, meni sonday dәrejege jetkeru qajet. Al bizdi búrynghydan әrmen tómendetu – túpa-tura jerge tyghu esepti. Mening jarmaghym dәp solay – qazaqty jerge tyghayyq demeydi. Bar niyeti, shyn niyeti – tәuelsizdikten bergi kezende kembaghal jaghdayda qalghan orys aghayyndardy, orys tilin tendikke shygharu. Naqty is josparyn úsynghan. Atap aitqanda: kýndelikti túrmysta, mekemelerde, kópshilik oryndarda orys tilining qoldanys ayasyn keneytu (yaghni, qazaq tiline tyiym salmay-aq birjola túnshyqtyru), orys tildi mektepterding jaghdayyn jaqsartu (onsyz da túralap jatqan, bir partagha ýsh baladan otyryp, bir kýnde ýsh kezekpen oqityn qazaq mektepterining esebinen), jogharghy biylikte, parlamentte orys tektilerge qosymsha, kóbirek oryn beru (onsyz da biylik tizginin ústap otyrmaghanday, ózimizdegi orys týgili qazaqtyng ózi qazaq mýddesin qoldap otyrghanday), orys tektilerding respublika sheginen tysqary ketuine, yaghny orys emigrasiyasyna toqtau salu (bireu zorlap, qorqytyp kóshirip jatqanday), Reseymen ekonomikalyq, mәdeny jәne túrmystyq baylanysty kýsheyte týsu (onsyz da basybayly qatynas jetkiliksiz bolghanday), qysqasy, bir sózben aitqanda, ótkendegi otarlyq jaghdaydy qaytadan qalpyna keltirumen shektelmey, qúldyqtyng búrynghyda da tómen jana bir satysyna kóshu. Eng qyzyghy ol emes. Eng qyzyghy, eng keremeti – respublikanyng halqy men jer kólemining say emestigi (onysy ras), sondyqtan elbasymyzdyng taqaudaghy on bes jylda halyq sanyn jiyrma milliongha jetkizu turaly baghdarlamasyn dúrys týsingen abzal, yaghny Reseyden bes million orys әkeluimiz kerek. Songhy, biz tәuelsizdik dep shulap jýrgen toghyz jyl ishinde elimizden eki jarym million kisi ketti, sol eki jarymdy eki ese qylyp qaytaruymyz shart. Ol ýshin…

Men bauyrym, et-jaqyn bauyr emes, tәni de, jany da ortaq jarmaghymnyng múnshama aramdyghyn, jay ghana aram emes, zúlymdyghy men zalymdyghyn kórgende, qan qysymym kóterilip, jatyp qaldym. Dәriger de shaqyrmagham. Mýmkin, ólgen dúrys shyghar. Býitken it tirlikten tynysh ólim artyq. Bas sýiegim shytynay tarylyp, jýregim atqalaqtay qaghyp, azghana jatqan son, kompiuterime baqúl sóz jazyp ketpek boldym. Bauyryma – bauyr emes, qarghys atqan jarmaghyma qatang eskertu.

Kompiuterimdi asha bere aqylym kirdi. Men qazir ólsem, sol sәtinde ol da ketedi. Sonda mening joldauymdy kim oqidy? Iә aitpaqshy, ýsh minutta, on, jiyrma sekundta óle qalmaspyn. Jarty saghat, bir saghat ótedi. Endeshe… Elektrondy poshtany asha berip edim, mening ózime joldanghan hat jarq etti:

«Aqymaq! Sen óluge tiyis emessin! Men әli… Anau jerge baryp otyram. Al әzirgining bәri – sayasy oiyn. Býgin aitasyng – erteng úmytylady. Meyli, keybiri jýzege assyn. Onsyz da býlingen dýniyege kelip-keteri shamaly. Qazaqta eshqanday keleshek joq. Batqan kememen birge ólu shart emes. Qarmap qal, tiri qal! Kerisinshe oilasan, bayaghy arman, qiyal qayda, jasap jatqan enbeging bar emes pe. Qolayly jaghdaydy paydalanyp, jerine jetkizip ket. Qaytkende de sol enbeging ýshin ghana tiri jýrmeymisin, jana zaman, jana dýniyening qyzyghyn tamashalap. Solay! Boldy – bitti! Berilme búralqy oilargha. Qaytalap aitam, tóz, shyda, ómirlik enbegindi tәmamda!.. Ózin.»

Keler mezette syrtqy esik ashylghan siyaqty kórindi. İzinshe entelep, demige basyp, appaq kiyimdi bir erkek, bir әiel – ekeui de orys, әlde joyyt, salqyn jýzdi eki dәriger kórindi. Aryda, ilgeri attay bere keyin shegingen yqsham, qonyr kýlgin kiyimdi, beytanys qazaq jigiti – mening kózime kórinbegen qyraghy saqshym.

Esikting ashyluy da, jedel dәrigerlerding kelui de kýtpegen jaghday. Biraq qajetti mezetinde jetken siyaqty. Boyym auyrlap, basym ainalyp, kózim qarauytyp bara jatty…

37

Apta ótpey ayaghymnan tik túrdym. Demeushi sәlem-hat әseri me, shet eldik qymbat dәrilerding kýshi me, qúlan-taza sauyqqanym óz aldyna, qayrat-kýshim qabyndap túrghanday. Jarmaghym eske salghan «ómirlik enbegimdi» birjola tiyanaqtap, jerine jetkizu kerek eken. Songhy jeti-segiz jyl orayyndaghy bar tirshiligime mәn bergen úlan-asyr júmysymdy bir jýiege týsirip, teledidardaghy túraqty songhy habar, ókimet sheshimi, parlament mәjilisi, kelgen men ketken tóniregindegi, dәl men ýshin qajetsiz, tipti ziyandy aqparat ataulydan aulaqtap, tek kóne kitap, eski qújat, ala qaghazben ghana otyram. Júmystan tys uaqytta kózdi júmam, qúlaqty tars bekitem. Bar uaqytym jazu, oilanu, tolghanu, arasyndaghy úiqy, tamaqpen ghana shekteledi. Aqyry, ainalasy toghyz aida birjola jýielep, jinaqtap, saralap, salghastyryp, artyghyn alyp, kemin tolyqtyryp, eng songhy redaksiyasynda dayyn qyldym. Jalpy kólemi bir myng ýsh jýz qyryq bet, eki tomdyq týbegeyli enbek – «Tarihtaghy qypshaqtar» degen ghúmyrlyq kitabym baspagha dayyn bolghan edi. Uh, jalghan, búl kýnge de jetippin!..

38

Men qatang qadaghalau astynda ghúmyr keship jatqanymdy búryn da bilgen edim. Al әlgi, kenetten kelgen dәrigerlerden son, syrttaghy kózeu ghana emes, ishtegi kórneki әri tolyq telebaqylau shenberinde ekenime kýmәn qalmady. Yaghni, jýrgenin, túrghanyng ne, vannagha týssem de, tualetke otyrsam da qyraghy kóz janaryndamyn. Áuelde tiksinsem de, tezinen boy jidym. Kórsin, qaryq bolsyn, jasyryn eshtenem joq. Júmys jasap jatqanymdy onsyz da biledi. Qayta, jasy kelgen, jalghyzbasty kisi, әlgindey auyryp, syrqap qalsam, eshqanday qater joq. Áytkenmen, basqan izine deyin bireu syrttan kórip otyrsa, ýnemi qolaysyz jaghdaygha týsedi ekensin. Eng ayaghy erkin týshkire de almaysyn. Tym qúrsa, qaqyratyn, týkiretin degendey jerler azat bolsa ghoy. Joq, bәrinen de kórinem. Áldebir sanylau qalsa, týbegeyli baqylauda mәn de bolmas edi. Dese de, kórgish tetikter qay bólmede, qay tústa, qalay ornalasqan – eshbir belgi, nyshanyn taba almadym. Aqyry, aman-esen, eshqanday kóldeneng kesel, bógesinsiz attay bes jyl túrghan qútty ýiimdi jatyrqaudyng ózi sóleket kórinip, ol da býgin ghana bastalmaghan jiti baqylaudy әdepki nәrsege balap, ózgeshe jaghdayyma kónuge tura kelgen. Áytse de әuestigim tarqamapty. Tek jýris-túrysym ghana emes, bar jazuym da jariya siyaqty.Tóbeden tekserip әure bolmaydy, sirә, kompiuterimning ózi jalghas. IYә, sóz joq, jalghas. Kýndelikti ne jazdym, qalay týzep, qalay ýstedim – bar mәtin alaqanda túr. Yaghniy… kelip, qolymnan almasa da, jolynan alugha tolyq mýmkindigi bar. Joq. Ózi aitqanday, maghan ghana kerek shimay-shatpaqty qaytsin. Áuelde qyzyqty, atyn shygharar joldyng bir tarmaghyna balady, qazir qalay kósilse de qúp, dabyrasy jer jarady. Sol ataqpen salystyrghanda tarihshy ghalym degen ne, tәiiri. Áytkenmen, kóz jetkizu qajet edi. Ári… júmystyng bitip túrghanyn aighaqtaytyn songhy nýkteni úmytqan ekem. Otyrdym da, eki tomdyq mәtinning eng songhy betin ashyp, aqyr týbine: «Tәmam. 1961, fevrali – 1999, may» dep belgi soqtym da, dәl osy betting tómengi jaghyna sәl týsirip baryp, azat joldan bastap: «Mәke! Sýiinshi! Otyz segiz jyldyq júmys sәtimen ayaqtaldy!» – dep jazdym. Keler mezette… elektrondy poshta emes, kýndelikti zertteu enbekting sony, men jana ghana әzil ýshin jazghan sózderime tirkese… kýtpegen jazu shyqty: «Jaraysyn! Men saghan senip edim. Sýiinshing – toghyz million tenge jәne… eki ailyq sayahat. Keler aptada Europagha sapar shegesin. Germaniyada – arasan, Italiyada – teniz, Ispaniyada – búqa sayys. Dem al, qyryq jyldyq qam kónilden tazar. Kitabyndy sodan song shygharasyn. Jana zertteulerge kirisesin… Aytpaqshy, saghan búrynghyna qosymsha, taghy bir «Altyn kәrtishke» tiyesili – qarymy qay tarapta da úzyn, tórt múhiyt, bes qúrylyqta birdey jýretin «Ameriken ekspress». Qayyrymen bolsyn bәri de. Ózin.»

39

Ertenine kónilim hosh, sergek oyandym. Europagha seyil, erkin demalys quanyshy emes. Songhy bes-alty jylda tórt ret araladym, men kórmegen ne qaldy. Maghan kesimdi tәbәrik ýshin de emes. Qyzdarym týgel ýili, kýili bolghan, ózimning tamaghym toq, kóilegim kók, sonshama mol aqshagha samarqau qaraymyn. Bas banktegi әuelgi «Altyn kәrtishkenin» ózi qalghan ghúmyryma artyghymen jetedi. Quanysh – mәngilik múratymnyng ýddesinen shyghuym. Álbette, sonau 61-jyly, armanshyl student, órkeude aspirant – talap zor, senim mol, alghash bastap kiriskende belgilengen meje tym joghary bolatyn, qazaqtyng ótken tarihynan kemi segiz, toghyz kitap jasamaq edim, nәsipke jazbapty, kinәsin zamangha artqanmen, talaysyzdyq – ózimnen, әitkenmen tym qúrsa qalyng bir kitap – belgili kezen, tereng tarih tanbalanghan týbegeyli zertteudi oidaghyday jazyp shyghudyng sәti týsti. Tәuba, shýkir deymin.

Asyghys túryp, juynyp-shәiinip, kýndegi әdetimmen, ash qaryngha, bal qosqan jarty tostaq ystyq su ishe sala, tanghy tamaqty qoya túryp, jazu stolyna otyrdym. Týnde basynan ayaghyna, ayaghynan basyna týsip, kónilim toghayyp, tamashalap biraz otyrghannan son, myng ýsh jýz birdene bettik ýlken enbekti týgelimen, eki dana qaghazgha týsirip, baspagha tapsyrar aldyndaghy bar sharuasyn tiyanaqtap edim. Birden andamappyn, stol ýstindegi sol eki tekshe qaghaz kórinbeydi. Sirә, әuelgi qoljazbalar, qosymsha derek, kóshirmeler jinaqtalghan shkaftyng ishine qoysam kerek. Nemese, tariyhqa qatysty kitap sórelerining birine. Uaqa emes, qazir tabylady, әueli ornymnan túrmastan, kompiuterimdi taghy bir ret tamashalap alayyn. Ashtym. Joq! Qoljazbam joq!.. Audardym, tónkerdim, japtym, qayta ashtym – qaytkende de joq. Týbir, kólenkesimen. Týnde ghana túrghan myng ýsh jýz qyryq bet taza mәtin týgeldey óship qalghanday. Bәlkim, auysyp astygha týsti, nemese bóten faylda. Aqyr-taqyr taza shyqty. Astynghy qorjynda jәne eshtene joq. Anda da, múnda da elesi kórinbeydi. Monografiya ghana emes, kýrdeli zertteuge qosymsha barlyq derek, kóshirme, jazba, әr kezdegi әrqily baylam, týiinder, әuelgi, maqala keyipti jeke taraular – ótkendegi býkil dayyndyq júmys, óz aldyna derbes mәni bar qúndy maghlúmattar, eng songhy qaralay núsqagha deyin týgel ghayyp bolghan. Qanshama zaman boyy syr bermegen qayran kompiuterim bastan-ayaq, jana tughanday tyr jalanash, qúr sýlder ghana bolyp shyqty. Abalaqtap ornymnan túrdym. Eng songhy ýmitim – qoljazbalar jinaqtalghan arnayy tekshe jәne kitap-qabyrghalardyng tómengi, biteu sóreleri edi ghoy. Joq, qoyylmaghan. Stol ýstinen kóshpek eki tom qayda, qaghazgha týsken barlyq kórneki jazbalar da tútasymen, bir paraghy qalmay, týgel joghalghan. Qoljazbalarym túrypty, beybit sórelerdegi Ejelgi Qypshaqqa qatysty býkil derekteme, tarihnama qoparyla kóship ketken. Biraq managhy qoljazbalar siyaqty, orny ýnireyip túrghan joq. Tazarghan sórelerdi jana әdebiyet basypty. Eskilik emes, osy zaman turaly: egemen elimizding memlekettik qúrylym, parlamenttik jýiesi, kóp partiyalyq fenomeni, ishki jәne syrtqy sayasaty, әlemdik bedeli… turaly әrqily jinaqtar; elbasynyng ghúmyrbayany, sayasy ústanymy men sóilegen sózderi; erkin respublikanyng tarihy qysqa merzimde jetken jetistikteri, tәuelsizdikke tirek, barlyq iygi isterge úiytqy bolghan túnghysh preziydentting jol-saparlary, osy oraydaghy útymdy kelisimder jóni, shet júrttyq sayasy qayratkerlerding tan-tamasha lebizderi toptalghan arnayy jinaqtar; óreli elding elbasydan songhy kórnekti túlghalary turaly anyqtama kitap, eng basynda, jeke dara әkimder men iri baylargha jalghas – Jighan Núrghazin men Mýshtar Maqanovtyng týsti suretteri men tolymdy ómirbayandary, búdan keyingi jalpy tizimdegi iygilerding qataryna bizding Marat Qazybekov ta ilinipti. Búdan song ala-qúla, әrqily kitaptar: sayasatqa deyin aqyndyqqa talap etken Mýshtar Maqanovtyng Qazaqstandy alyp kosmos kemesine, túnghysh preziydentti bar tetikting tilin bilip, bәrin jiti basqaryp otyrghan úshqyr-kosmonavtqa tenegen, qara óleng men aq ólendi astastyra, oryssha ýzikterdi qazaqsha jeldirmege jalghastyra, keninen tolghap jazghan «Kosmoformula» atty roman-poemasy, qarymdy qalamger Kәken Jýsipovtyng parlament deputatyghynan dәmetip jýrgen bir kezinde kónil auanymen jazyp tastaghan «Han men Preziydent» atty tolghau kitaby… jәne sol qatarlas qanshama qoqyr-soqyr. Eng sonynda, sonynda emes, tóbesinde – bizding Jarmaqtyng ótken qysta, meni shaqyrusyz qaldyrghan alpys jyldyq mereytoyyna arnap shygharylghan, «Alyp túlgha» atty suretti, illustrasiyaly, ensiklopediyalyq ýlken tom. Ózimning neni joghaltyp, neni izdep jýrgenimdi bir sәt úmytyp, kólemi tabaqtay, qalyndyghy kirpishtey ýlken kitapqa jarmasyppyn. Týregep túrghan qalpymda aqtara bastadym da, bajaylap qarau ýshin dәl sol jerge, edenge otyra ketippin. Alghysóz, ghúmyrbayan, qoghamdyq qyzmeti, әriptester lebizi, eng sonynda atauly jiyndarda, әrqily kezdeulerde, parlament mәjilisterinde sóilegen sózderi. Ghúmyrbayan onsyz da belgili, júrtshylyq lebizi – týsinikti, aitylghan sózder… estigemiz, oqyghamyz, artynan taghy qarap ótermin, kitaptyng bel ortasynan aua bastalatyn, jyltyr qaghazgha týsti boyaularmen basylghan suretter edi eng qyzyghy. Suretterding songhy, janasy emes, әuelgi, eskileri. Ótirigi joq, ósirui joq, taza, tabighy qalyptaghy naqty qújattar. Mine, mynau – mening kәri әjem. Bauyrynda ósip edim… Qayran әkem, baqytsyz anam. Ózimde de joq, qyryq jyl boyy kórmegen, bayaghyda әlgi alayaq, úrlyqshy súm alyp ketken suretter. Áyteuir joghaltpapty. Mynau – kókemning soghystan búryn, QazPIY-de oqyp jýrgen kezi. Jap-jas, symbatty, túlghaly jigit. Kelesi surette kókem jәne apam – basyna bórtpe shәli jamylghan, biyazy, nәzik kelinshek. Sen tuardan jarty jyl búryn, qalagha baryp, arnayy týstik deytin. Endi mine, basqa bireuge telinip túr. Men joqpyn. Múrat. Marat Qazybekovtyng әkesi Beysen, sheshesi Jibek… IYә, ras, onyng da qatysy bar… Mine, ózim. Yaghny men. Kókem soghystan oralghannan son, 1945 jyly, alty jastamyn. Astyna… Múrat emes, Marat dep jazylypty. «Bala Marat.» Mine, studentpiz. Studentpin. Ekeu emes, bireu. Ay jýzdi Baljan. On jetide, on segizde, on toghyzda. Jiyrma. Uyljyp túr. Ekeuimiz jana tanysqan kez. Mine, mynau – ekeuimiz! Baljan jana tolghan aiday, kórkem kelbetti… Taugha baryp qaytqan kýnning ertenine… mәngilik ómirding alghashqy sәtinen estelik retinde týsip edik. Biraq búl jerde de Múrat emes, Marat dep kórsetilgen. «Marat pen Baljan. Ýilenu toyy qarsanynda. 1963, kóktem, Almaty.» Bir-aq әrip ózgerse de, dýnie asty-ýstine týse býlinipti… Mine, endi anyq ózi. «Marat. Enbek jolynyng bastauy. 1963, jaz.» Shatyry dýnkiygen, abajaday, jalpaq ýiding aldynda túr. Sirә, әlgi teri-tersek, jýn-qoqyr jinaytyn mekemening ortalyq qoymasy. Búdan әri… jýregim tónkerilip týsti. Maqsat! Mening jalghyz úlym!.. Qyrqynan jana ghana shyqqan, sholaq kóilegi qarnynan týrilip, shýmeteyi sheltiyip, shalqasynan jatyr. Mine bir jasta. Baljan ekeui, beste. Sheshesine kóbirek tartqan eken. Áne, menen aumaytyn bala – kishkentay qyz. Meruert. Búl endi… Marattyng ózine ghana tiyesili. Maqsat, Meruert, Baljan. Tolyqsyghan kelinshek. Mine, saliqaly bәibishe. Maratpen birge týsken sureti. Qyryq jasta. Áli de qyzday kórinedi. Tek meniki emes, basqagha tiyesili. İshim alay-týley bolyp ketti. Bes-alty betti qatarynan audardym. Men… emes, Marat eken. Zaman týzu, yaghny men barymnan airylyp, kedey, kembaghal jaghdaygha әli týspegen… tәuelsizdik qarsanyndaghy suret. Mening azbaghan, tozbaghan qalpym. Eshbir aiyrghysyz. Ayyrma sol, ezile, elbirey ansaghan ózgeshe kýnnen bastap órken tartty ghoy. Úldar tómendep, úrylar kóterilip. Búdan son… baghy asqan Marat, Marat, taghy Marat… Men joqpyn. Biznesmen Marat, sayasatker, qayratker Marat… Atauly topta, otbasynda, jekeley… Mine, biyik minberden siltep túr! Kenet mening búl Maratqa eshqanday qatysym joghy, qatysym bolsa… jana ghana, jana emes, týnde shyrt úiqyda jatqanda, osy Marat baraqat tapqan qyryq jyl boyy beynetke batyp, aqyry keshe ghana tәmamdaghan ghúmyrlyq enbegimning zorlyqty ghayyby esime týsti. Qol kótere almaghan auyr, ýlken kitapty sol jerde, edende qaldyryp, tizerley, әreng túryp, sýiretile basyp, jazu stolyma qayta keldim. Kompiuter managhy qalpy, ashyq túr eken. Tek jadaghay emes, súrghylt ekrangha jana tanbalar týzipti:

«Enbeging eshqayda ketken joq. Úrlady dep oilamassyn, onsyz da alghashqy tanbadan bergi bar kóshirmesi mende. Endi týgeldey aldym. Jaryqqa shygharu mәselesin irke túrghan jón. Mýshtar Maqanovpen aramyz qayta búzyldy. Nadan ghana emes, týisiksiz pәleqor eken. Eshbir bylghanyshtan tayynbaydy. Shu kóterui sózsiz, kesiri tiii mýmkin. Sabyr ete túr. Tym úzaqqa sozbaspyz. Áueli dem al. Sodan song jana zertteulerge kiris. Eng útymdysy – býgingi Qazaqstan. Kerek әdebiyetindi týgel jetkizem. Qajet etsen, jazyp beretin kisiler de tabylady. Tek bizding familiyamen taralugha tiyis. Mәselen, elbasynyng kóregen sayasaty turaly. Shaghyn bolsa da jeke kitap. Tym qúrsa, kólemdi maqala. Bizding ózimiz ýshin. Ýlken kisi maqtaugha zәru emes, biraq ong tileudi úmytpaytyn mәrttigi bar. Meniki kenes qana. Sening orayyna keledi. Ótkenmen shendestiresing ghoy. Mәselen, Abylay han Resey men Qytay – jyrtqysh eki imperiyanyng arasynda epti sayasat jýrgizdi. Bizding elbasymyz atqaryp otyrghan júmys, jýrgizip otyrghan sayasat odan әldeqayda kýrdeli. Resey – Amerika – Qytay. Beriden qaraghannyng ózinde. Qalghanyn aitpasa da bilesin. Aldaghy uaqytta eshtene tyndyrmay-aq, densaulyghyndy kýtip, bos jatsang da razymyn. Al әzirge… qyryq jyldyq marafonnan song eki-ýsh ay dem alasyn. Áuelgi jospardaghy Europa emes. Álemning basqa bir tarabyndaghy ekzotikalyq aimaqtar. Aytalyq, Mysyrgha barsan. Ejelgi Egiypet perghauyndarynyng alyp piramidalaryn armansyz tamashalaysyn. Suretten kórgendey emes. Mýlde basqasha. Qanday qúdiret! Neshe myng jyldyq tariyh. Solar da ótken dýniyeden. Sol Egiypet te qúlaghan. Ýiilgen tasy ghana qaldy. Nemese, Ortalyq, Ontýstik Amerika. Ástekter, mayya men inkter. Qanday mәdeniyet, qanday halyqtar! Olar da kóshken jer betinen. Ómirding zany, tarihtyng ýkimi. Qazaq degen ne, osynday ghalamat tariyh, ghajayyp halyqtarmen salystyrghanda. Shyndyqty moyyndau kerek. Tap sening jazuyna qarap túrghan eshtene joq. Jylap, zar tóge bermey, býgingi kýnmen dәuren sýr. Eki qaytara tumaysyn, ótken-ketken jәne keleshek tarih sening erkine baghynbaydy, halqynnyng taghdyry sening qalauynnan tys sheshiledi. Endeshe, býginge deyin ónimsiz bolsa da júmystyng qyzyghyn kórdin, endi qalghan úzaq ghúmyrynda túrmystyng qyzyghyn kór. Týsinsen, bayansyz tirshiliktegi jaqsyly-jamandy ataq – aitargha ghana. Júrt jamandaghannan ólgen kisi joq, maqtap, madaqtaghannan mәngi jasaghan eshkim taghy joq. Tirshiliktegi ataq-abyroy, tipti, qisapsyz baylyq pen eng ýlken biylikting ózi ómirdi jenildetetin qúral ghana. Qaytkende de seniki. Al ólgennen songhy danq – saghan mýlde qatyssyz. Ómirden óshtin, keyingi esiming – shartty belgi ghana. Tarihty tanyghanyng ras bolsa, osy sózime bas qoyasyn. Ýlken enbegindi oidaghyday tәmamdadyn, kóniling jaylandy, ómirlik múratyna jettin. Býgin baqyttysyn. Erten, ózing joq bolsan, búl baqyt qayda qalady? Aqyrghy zeyneting mәngilik emes. Býgingi barynmen salystyrghanda. Jarghaq qúlaghy jastyqqa tiymey, tynymsyz typyrlap jýrgen mening de bar qyzyghym býgindik qana. Endeshe, tәubagha kel, aqyl oila. Ózin.»

40

Ejelgi Egiypettegi perghauyn piramidalaryn kórdim. Mende әuestik joq edi. İsh tarta tanyrqau ghana bar. Sodan song mún, sher. Búryn әjeptәuir maghlúmatym bolsa da. Kózben kórgendey bolmaydy eken. Tamashalagham joq, jabyqtym. Bolghan, tolghan, ólgen. Tastan tau túrghyzar perghauyndar emes, ghalamat memleket qúrghan, mәdeniyetke, qúdyretke jetken halyq. Eki myn, ýsh, tórt myng jyl jasaghan. Sәn, saltanat qúrghan, ókimi jýrgen. Aqyry qartayghan, tozghan, jer betinen kóshken. Jeke kisiler ghana emes, tútas halyqtar da óledi eken. Tau qoparsa da, tas jarsa da. Sonda myna ghajayyp eskertkish ne ýshin. Arttaghygha belgi, atauly múra degen ne. Keyingiler ýshin qyzyq. Ótkender ýshin aldanysh emes. Ketti – bitti.

Meso-Amerikagha bardym. Mayya, әstek… Taghy da jansyz, tilsiz, kóne eskertkishter. Kýnirenip túr, qanyrap túr. IYesiz. Halyqtan júrnaq ta joq. Mezgilimen qartaymaghan, tozbaghan, uaqyty jetip ólmegen, syrttan kelgen apat nәtiyjesinde keltesinen qiylghan. Qyryldy, joyyldy, joq boldy. Tasqa týsken izi ghana qaldy. Odan ótken júrtqa ne payda. Al, zerttep jatyr, ashyp, tanyp, aiqyndap jatyr. Ketken el qaytyp orala ma!..

Oylap túrsam, bizding halyq keshken jol – osy songhy núsqa. Tapady, janyshtady, qyrdy, tek týgesip ýlgermedi. Endigi sharua – uaqyt iyeliginde. Kýtpegen, kóldenennen syigha tartylghan Tәuelsizdik degen ainadan naqty kórinip túr – úly deneng jazylmas syrqatqa úshyraghan. Últsyzdyq degen. Myy qúrty. Ózindi ózing júlyp jep bitiretin. Dertting birjola dendegen pishini. Ýkiming shygharylghan, bolashaghyng kesilgen. Kýmәning bolmasyn. Ózin ózi óltiruge bekingen syrqatty kim toqtata alady. On eki mýshesi býtin, qayraty qabyndaghan jas jigit bolsa da. Ata-ana, aghayyn tuysy kýndiz-týni andyp otyrsa da, erikti ólimine jol tabady. Al seni kýzetip otyrghan kóldeneng eshkim joq. Serpil, tiril, ómirge qayta oral degen kisining bәri jau kórinedi. Endeshe, tarihyn tanytam, ensesin kóterip, eldik sanasyn oyatam dep jýrgen seniki bos әureshilik qana emes, esalang aqymaqtyq. Ónbesi óz aldyna, ghaziz basyna pәleket keltirer, aqyry tapa-tal týste kórge týsirer ghapyl is.

Eki taraptaghy eki ailyq syrly sapardan son, dýniyeden baz keship, yaghny esim kirip, birjola sauyghyp qayttym.

41

Sauyqtym dep shamaladym. Joq, dertime dert qosyppyn. Eshqashan onalmas, qaytse de jazylmas. Últsyzdyqqa qarama-qarsy – últshyldyq derti… Al jaraydy, eling – iyesiz, azamatyng – sanasyz eken, halqynnyng taghdyry kesimdi eken. Sonda… sen ne ýshin ómir sýrdin? Bar ising teris, teris emes, qajetsiz bolsa, sanaly enbektegi qyryq jyl boyghy býkil ghúmyryng zaya ketkeni ghoy. Syn kezen, almaghayyp sәtte senen bólinip shyqqan jarmaq Marattyng joly dúrys bolghany ghoy. Kelisu qiyn edi. Kelispes jóning taghy joq… Joq emes. Óitkeni sening bar ising jón. Meyli, halyqtyng jayyn úmyta túrayyq. Búl – ghylym ghoy. Zertteu, tanym. Kóne Mysyr turaly Egiptologiya degen tútas bir ghylym bar. Adamzattyng ejelgi tarihynyng bir salasy. Joqtau ýshin emes, bilu ýshin. Ótkendi tiriltu ýshin emes, órisindi keneytu ýshin. Ástek, mayya, tóltek, sapotek… Amerika qúrylyghynyng bayyrghy júrttary turaly taghy qanshama zertteu. Sol halyqtardy qúrtqan jendetterding býgingi úrpaghy tarapynan. Tipti, Amerikagha eshqanday alasy, beresi joq, ay daladaghy, beybit cheh halqynan shyqqan Miroslav Stingl degen jazushy qyzghylyqty derek, bayypty tolghamdargha qúrylghan tamasha kitap qalyptaghan. Ótip ketken ýndisterding ruhyn kóterip, janadan tu tikken erkin el boluy ýshin emes. Ghylymnyng qamy da emes. Ózi ýshin. Endeshe, men keleshegi qalay deseng de, bolghan, tolghan, dәuren sýrgen qazaq degen halyqtyng ótkenine qatysty, kóz mayyn tauysqan qyryq jyldyq kýrdeli enbegimnen nege bas tartam!..

42

Taghy da oiladym. Ózim ýshin emes eken. Yaghny jeke bastyng paydasy jolyndaghy esep nemese azabym. Bas paydamdy oilasam, tirshilik jóni kóp edi. Tipti, Marattyng jolyn qumay-aq, óz tarabymnan. Aldymda túrdy emes pe, búralany, oppasy joq, danghyl jol – doktorlyq dәrejege, akademik mәrtebesine tura bastar. Qazaqtyng týbine jetken sovettik kommunizmning kez kelgen taqyrybyn al da, ótirikti jýndey sabap, qarys sýiem kitap shyghar. Bәrin alasyn. Aqyry múzgha otyrasyn. Keshegi shyndyq – býgin jalghan. Áuelde jalghan bolghandyqtan. Managhy ýlken esep te qate shyqty. Al mening esebim әuelden týzu, bayybym tynghylyqty. Bes kýndik sholaq esep emes, ýsh kýndik, ónimsiz, ótkinshi bayyp emes, aldamshy paydagha jәne qúrylmaghan. Qatesiz esep, tozbas payda. Marattar qalay baghalasyn, Maqandar qalay búrmalasyn, aqyr týbi dúrysqa shyghar. Anyghy sol. Mening ómirlik múratym, qyryq jyldyq enbegim ózining mejeli nәtiyjesine jetui kerek. Yaghny tasqa basylyp, jaryqqa shyghugha tiyis.

43

Jәne oiladym. Ras, sening halqyng da mәngi jasamaydy eken. Mәngi jasaytyn kisi de joq. Adam ómiri shekteuli. Halyqtyng ghúmyry myng jyldyq deyik. Soghan jýz-aq jyl qalsyn. Jeke bir kisining ómiri odan da kem. Alpysqa jetken sen endi jiyrma jyl jýresing be, joq pa. Mýmkin, bes-alty jyl, bәlkim, bes-alty ai. Meyli, on, otyz bolsyn. Tipti, jiyrmagha jana kelgen jas ekensin. Sonda, endi alpys jyldan song óledi ekem dep, ómirden baz keshpeysing ghoy. Joq. Neshe jasqa kelip otyrsang da, ómirindi úzartar amal izdeysin. Qay mejede túrsang da, qansha ghúmyryng qalsa da, aqyr óledi ekem dep, ózine ózing kór qazbaysyn. Ólim jayyn emes, ómir qamyn oilaysyn.

Endeshe, az jasasyn, kóp jasasyn, kez kelgen etnos ómir shyraghyn, ómir jaryghyn qamdaugha tiyis. Sen sol alaugha quat berer kóp shyrpynyng birisin. Mindetindi úmytpa.

Sóitip, kitap turaly oigha birjola bekidim.

44

Qarap túrsam, kýsh – mening Jarmaghymda emes, ózimde kórinedi. Búghan deyingi tirshiligimdi qamtamasyz etip otyrghan – Marat dep oilaushy edim. Sóitsem, kerisinshe. Áuelde men bólingem joq, ol bólindi. Men – býtinning negizgi, týpki jartysy. Ol – býtinning qosalqy qúramy. Mening bar bolmysym ózime ghana tiyesili. Eger ol kezdeysoqtan, nemese tura kelgen ajaldan óle qalsa, men osy jarty kýiimde jýre berem. Men ólsem… ol jarty qalpynda ghúmyr keshe almaydy. Sondyqtan da kýsh qana emes, biylik te mende. Sondyqtan da, bar bitimi qarama-qayshy bola túra, jek kóre, tipti, jiyrene túra maghan qyzmet jasaugha mәjbýr.

45

Jarmaqtyng bayaghyda, ekeuimiz birge jasaghan kezdegi ghúmyryn jaqsy bilsem, menen songhy tirshiligin birshama tanyghanday edim. Ekeuimiz qaytadan kezdesip, janadan odaqtasqannan bergi is-әreket, qyzmet-qareketi turaly mýlde derlik beyhabar qalyppyn. Úzyn saryn, jalpaq nobayy ghana. Men ózimning eski tarihyma kómilip jatyrmyn, aldy-artyma qaraylaugha, ýstirt te bolsa, bóten bir keptegi ishki isterin bayyptaugha uaqyt ta, ynta da joq, әiteuir aram ataq pen aldamshy mansap jolynda typyrlap jatyr, aila-tәsilderining jalpy súlbasy belgili, óz túrghylastarymen qaraylas, tym taza bolmasa da, ýirenshikti, qalypty jaghdayda shyghar dep shamalaytyn edim. Endi, eki әlemdi aralaghan, ózimning dәl qazirgi sәttegi ahualymdy tarazylap, bolashaq qimyl josparymdy oilastyrghan, kóbine eshqanday әreketsiz, bos jatqan kýnderimde Marattyng alpys jyldyq mereytoyyna oray jasalghan ensiklopediyalyq jinaghyndaghy, kózge ystyq, kónilge múng suretterdi – bәrin emes, Maqsat pen Baljandy saghattar boyy telmire qaraudan jalyqpasam da, bir kýni negizgi, mәtin bóligin aqtarystap otyryp, әldebir tosyn túsyna nazar audardym, azghana daghdarystan song qayta ýnilip, bastan-ayaq múqiyat oqugha kirisken edim. Oqyghan sayyn odan әrmen týrshigip, aqyry tóbe shashym týgeldey agharyp ketken. Marattyng qoghamdyq qyzmeti, jana bastamalary turaly ret, kezegimen bayandalghan maghlúmattar mening Jarmaghymnyng kim ekenin tolyq әigilegen. Kýni býginge deyin kóbin bilmeppin. Bilgenim – bergi jaghy, syrtqy kórinis qana eken. Búdan ýsh-tórt jyl búryn, jatqa berilip, jalt búrylghan әuelgi qadamynan keyingi bar súmdyghyn tanysam… qayter edim? Ol toqtamasa, men molshylyqtan bas tartyp, qaytadan qayyrshy kebine týsem be? Ol toqtamas edi, men de osy qalpymda jýre berer edim. Pendede sonday әlsizdik bolady. Sol kezde anyq andasam ghoy, ózimning jetekshi jaghdayymdy. Endi bәri de kesh. Bәrin ótkizip aldyq. Ótip ketse de, kesh te bolsa, jaghdaydy týzetuge… emes, búdan әri bylghanbaugha mýmkindik bar. Áytse de, eng әueli ózimning jeke basyma qatysty sharuany tyndyryp alu qajet. Ári kýsh-quatymdy syngha salu. Kóreyin endi.

46

Elektrondy poshta arqyly, jana biyligime say, naqty talapqa qúrylghan shaghyn joldama ketti:

«Bardym, kórdim, mәngilik eshtene joq eken. Halyqtar óshedi, adamdar óledi, mәngilik – artta qalghan belgi ghana. Men de ólem. Artymda qalatyn belgi eskertkish – «Tarihtaghy qypshaqtar» atty týbegeyli zertteu. Taqaudaghy eki apta ishinde ózgeris, qysqartusyz, sol qalpynda, bes myng dana taralymmen, sapaly qaghazgha, qymbat múqabamen jeke eki tom retinde bastyryp shygharmasan, mening jer basyp jýruimning qajeti bolmaghany. Ózim.»

47

Bizding Jarmaq mening airyqsha basymdyq jaghdayymdy ózimnen búryn tanyghan. Áytse de, ózin emes, meni tәueldi sanapty. Qarsylyq jasaydy, búra tartady, kese-kóldeneng býlik shygharady dep oilamasa kerek. Sonymen qatar, tua bitken minez – alghan betimnen qaytpaytyn, tabandylyq demeyin, qiqarlyghymdy jaqsy biledi. Al shyndyghynda, men eng ýlken qaruymnyng shetin ghana shyghargham. Kórdi, biraq qasaqana dep oilamaugha tiyis. Ánsheyin, sózding mysaly. Ómirlik enbegim jaryqqa shyqpasa, ómirding mәni qalmaydy degen sarynda. Yaghni, renish ýstinde aityla qalghan bir sóz. Shyndyqqa ainalyp ketui – ekinshi bir mәsele. Onyng da, iske asatyn emes, iske qosylatyn kýni tuady. Ázirshe, birlik kezenimizde pendelik donaybattyng ózi jetip jatyr. Jane talabym da zandy. Jazdyq, endi jaryqqa shyghuy kerek.

Marat qalay úqsa da, mening shydamym shegine jetkenin andaugha tiyis. Mýmkin, ashu, yza ýstinde qiyaly bolyp ketermin. Esimnen adaspasam da, jýregim talyghyp, densaulyghym nasharlap… qaraptan-qarap ólip ketuim mýmkin ghoy.

Arada jiyrma minut ótkende qajetti jauap keldi:

«Baspa eki aptada ýlgermeymiz dep otyr. Ýsh apta. Ózin.»

48

Onshaqty kýnnen song arnayy shaqyru boyynsha atauly baspagha soghyp, diyrektorymen birge tipografiyagha bardym, terimi qalyptanyp, basylyp bitken, endi tabaqtary býktelip, tigilip, týpteuge shygharylghan kitabymdy óz kózimmen kórdim.

– Eki tomdy qatar jasap jatyrmyz, әrqaysysy bes mynnan, – dedi diyrektor. – Sizge avtorlyq on dana. Qalghany aqsha tóleushi firmagha tiyesili.

– Aqshasyn ózim de tóleytin edim ghoy, – dedim men. – Onda qosymsha…

– Bolmaydy, – dedi diyrektor qatqyl ýnmen. – Jasalghan naqty shart bar. Qojalyq, aittym – «Qazybek» firmasynda. Biz – oryndaushy ghana. Bar kitabynyzdy soghan ótkizemiz. Kelisim boyynsha. Arghy jaghyn óziniz bilesiz.

Habarlasyp otyrmyn. Taghy ýsh kýnnen song múqabasy әzir boldy, týptele bastady. Odan keyin dayyn kitap top-tobymen qattalghan qalpynda press astynda túrugha tiyis edi.

– Qaghazy qobyrap, múqabasy qansyp ketedi demeseniz, qolynyzgha qazir tiygizuge bolady, – dedi mening degbirsiz jaghdayymdy andaghan diyrektor.

– Uaqa emes… – dep baryp, ózimdi әreng toqtattym. – Qyryq jyl kýtken enbek, – dedim. – Endi tórt kýnge shydarmyn. Kitap babyna kelgen song alarmyn…

49

Mine, appaq qaghazgha badanaday, aiqyn, әdemi әriptermen basylghan, qalyndyghy eki-eki eliden – tórt eli, әrqaysysy alty jýz betten astam, qos kitap qolymda túr. Mening býkil ghúmyrym. Azap pen beynet, qasiret pen qayghy aqyr týbi quanyshqa bastady. Ásiresiz shyny, Qazaqstandaghy tarih ghylymy ýshin ýlken qúbylys. Kóp úzatpay, orys tiline audartsam, әlemdik ghylymy ainalymgha týskeli túr. Biraq basty mәsele tanyluda emes, tyndyruda. Qazaq ýshin jazyldy, qazaqtyng kәdesine jarasa, odan artyq ne kerek. Ázirge mening jeke ýlesime tiygeni – on komplekt, qos tomnan jiyrma kitap. Bәri birdey bolsa da, әrbir danasyn alyp, jana enbektegen sәbiyshe, tistep kórmesem de, maghan sonshama jaghymdy, júpar esepti tipografiyalyq boyau iyisin qúmarta jútyp, tap-taza, qalyng kók múqabany qayta-qayta syipap, syrtyndaghy kýmisti, iri jazuyn jýz mәrte, rizashylyq, masattyqpen qayyra oqimyn, ishi syrly tanbalargha toly kitabymdy aqtaryp, audaryp, tónkerip qaraymyn, әrbir sóz, әrbir әrip, ýtir, nýktege deyin, ótken ómirimning qayta oralghan ózegindey. Ár kitap – jana bir ghúmyrym siyaqty. Jiyrmasyn týgel jayyp, stol ýstine qatarlastyra qoyam, odan song qos-qosynan bólip jinaymyn, qaytadan jazamyn, eki tomdy eki bólek etip, tekshelep qalaymyn. Taghy da stoldyng betin toltyra jayyp qoyamyn. Úzaq ómirdegi eng bir júldyzdy sәtim eken.

Aqyry, ýsh-tórt kýn armansyz qyzyqtaghan son, óz ayaghymmen aparyp, qosar eki danasyn Ghylym Akademiyasynyng kitaphanasyna, taghy eki júbyn Últtyq kitaphananyng dilgir әdebiyet bólimi men jalpy oqu zalyna tapsyrdym. Endi birin tirkeuli qyzmet ornym – Tarihty zertteu ortalyghyna, jәne birin ózim dәris tyndap, ghylymgha jol ashqan Uniyversiytet kitaphanasyna ótkizdim. Dýniyening bar baylyghy óz qolynda túrghanday, búl da bir ózgeshe mәrtebe eken.

Biraq mening quanyshym úzaqqa sozylmady. Kýn-týn demey, qúnyghyp, óz kitabymdy ózim qayyra oqyp otyrghanymda, bibliografiyasynan syrt kózge eleusizdeu bir qate shyqqan. Qatarlas túrghan eki núsqanyng silteme betteri auysyp ketipti. Sirә, ózimnen. Múnday oqys kinәrattar bolady. Jәne odan eshtene býlinbeydi. Alayda, maghan óz kezeginde silteme jasaytyn keyingi zertteushiler janylmaugha tiyis qoy. Ýidegi kitaptardy qolmen ondadym, qalghanyn da týzey salmaq edim. Biraq keshegi kitabym býgin Ghylymy kitaphanada joq bolyp shyqty.

– IYә, әkep tapsyrghansyz, – dedi mengerushi. – Áytse de… ornynda joq. Sirә, bireu tanysugha alghan. Biraq… tirkeude, taghy joq. İzdeymiz, tabamyz…

Últtyq kitaphana turasyn aitty.

– Sonday qúndy kitap… biz katalogqa engizgenshe qoldy bolyp ketipti. Úyattymyz, әitkenmen amal ne. Aytpaqshy, ózinizde bar shyghar, taghy bireuin әkep berseniz, yqtiyatty bolamyz, býdjette aqsha bar, kerek deseniz, әuelgisining qúnyn qosyp tóleyik…

Búl eki kitaphanagha endi bireuden emes, on, jiyrmadan әkep bersem de, ertenine ghayypqa ainalaryna kózim jetti. Basqa kitaphana, oqu, ghylym mekemelerining qoymalary da pana bolmaq emes. Kitap killerining qúryghynan qashyp qútyla almaysyn… Sóz joq, bizding Jarmaqtyng núsqauy. Endi qalghan, óz qolynda túrghan tórt myng toghyz jýz toqsan júp – toghyz myng toghyz jýz seksen kitapty qayter eken…

Apta ótti, ay ótti, ózi uәde bergendey, eshbir kitap dýkenine týspedi. Shetkeri týgili ortalyqta, Almatyda. Birazy oblystyq kitaphana, әr taraptaghy jogharghy oqu oryndaryna beriluge tiyis edi. Ózim tuyp-ósken Arqada, Marat bauyr basqan Ontýstik ónirde eshbir dýken, kitap qoymalarynan eshqanday derek shyqpady. Yaghni, bes myng taralym, bes myng týgel emes, mening qolymda qalghan tórt danadan basqa barlyq kitap joq bolghan. Birjola joghalghan. Bar isi maghan keraghar Jarmaqtan búdan basqa ne kýtuge bolatyn edi. Qalasa, tipti, mening qolymda qalghan tórt danasyn da op-onay әketedi. Biraq taghy da apta ótti, ay ótti, eng songhy tórt kitap joghalmady. Bәribir, eshqayda qashpaydy degen. Ázirshe qolynda túra túrsyn. Kelip-keteri shamaly. Tek syrtqa shygharmasyn. Sóitip, mening qyryq jylghy enbegim, bar ghúmyrym joqqa saydy. Dýniyening tútqasy – bizding Jarmaqtyng qolynda eken. Mening ghúmyr jiptigim – jalghyz jannan basqasy.

50

Oyym ongha bólinip, әri-sәri kepte payghambar jasyna jetippin. Alpys bir. Alpys atausyz qalyp edi. Aytatyn eshtenesi de joq. Endi alpys bir… iltipatqa shyghypty. Alpys birding ózi emes, sonyng keyingi qyryq jyly. Yaghny mening ghylymy qyzmetimning qyryq jyldyghy. Bizding Zertteu ortalyghynyng orynbasar tóraghasy Qarajúmanovtyng ózining basshylyghymen arnayy komissiya qúrylghan eken. Men marapat ataulydan bas tartqan son, syrtynda «61 – 40″ degen sary-ala tanbasy bar qúttyqtau qaghazdy júmys ornymda, óz qolyma әkep tapsyrdy. Qasynda dәl ózindey taghy bir súqit bar. Esikten kirmey-aq elbirep, eki jaqtap qúshaqtap, bet-auzymdy búzau jalaghanday qylghan. Ne ýshin kelgenderin úmyta jazdap, arqadan qaghyp, ótirik kýlip azghana túrghan son, basyma taqiya kiygizip, qolyma adresin ústatyp, qosarlasa tútyghyp, әjeptәuir madaq sóz aityp edi. Ertenine «Ghylym jolyna baghyshtalghan qyryq jyl» degen arqanday taqyryppen, әlgi erkin qúttyqtau negizinde jazylghan birshama kólemdi maqala, bayaghy kompartiyadan múra bolyp qalghan, zaty sol qalpy, aty azghana ózgerip, «Sosialistik Sovetstan» ornyna «Egemen Núrstan» – kýni keshe ghana meni elden shyqqan súmyray qylyp kórsetken ókimettik gazetting bel ortasyn oiyp, osy, Tarihty zertteu ortalyghynyng orynbasar tóraghasy, doktor, professor, enbegi singen qayratker Aldabek Qarajúmanovtyng atynan jariyalanyp edi. Men bilimdar, janashyl, zerdeli, qajyrly, ýlken ghalym ekem. Tarihty tereng týbinen beri tónkerip bitip, egemen elimizding jana shejiresin jasaugha bet búryppyn. Býgingi qazaq ruhaniyatyndaghy túrlauly túlghalardyng biri kórinem!.. Pay, pay! Múndaghylargha qansha tólep, andaghylardyng tilin qalay tapty eken bizding alayaq bauyr? Keshe ghana mening ýstimnen jalaqor aryz jazghan kisi, aldynghy kýni ghana adamnyng aqyly jetpes jala jauyp, meni jer betinen alastamaq bolghan baspasóz! Shynynda da, aqshagha satylmaytyn nәrse joq eken. Alpysty úmytqan Jarmaqtyng alpys birge sonshama shashyluy – әriyne, mening kónilimdi aulau. Sonda meni de satylady dep oilay ma eken. IYә, bayaghyda satyp alghan. Keyingi esebining sәl-pәl qateligi bolmasa. Maghan shynymen jaghynghysy kelse, kitabymdy jaryqqa jiberu kerek edi. Kitap – ataq ýshin dep oilaydy, sorly. Endi sol ataqty teginnen alyp bermek. Negizi, dәiegi qayda. Qúr syldyr sóz. Óitkeni men shynynda da eshtene bitirmegem. Bitirsem – jelge úshqan. Áuelgi zertteu – júlmalanyp, kýzelip «týzetilip», ishindegi bar nәrinen airylyp, shynashaqtay ghana kitap bolyp shyghyp edi, sonyng ózi súmdyq kórinip, taramay jatyp kәmpeskege týsti. Yaghni, shyqqan joq, jazylghan da joq deniz. Keyingi, qyryq jylgha juyq zertteuding qorytyndy týiini – kórnekti eki kitap, baspadan óte salysymen, ókimetting qysymy, KGB-nyng tezine týspey-aq, ol da joghaldy. Yaghni, bolmaghan esepti. Sonda ne qaldy? Arydaghy, shekteuli, akademiyalyq basylymdar ishinde jatqan, ózim de úmytqan tórt-bes maqala, beridegi, tyraqay attangha ózek bolghan, gazet-jurnaldyq taghy birer sholaq maqala. Áuelgisi – tarih emes, tariyhqa kirispe, songhysy ghylym emes, tanymdyq derekteme ghana. Jinaqtap kelgende, týk te joq eken. Bolatyn edi – temir tordan shygha almady, bolghan edi – jórgeginde túnshyqtyryldy. Ghylymy túrypty, ózining jaryq dýniyede bolghany ekitalay. Endeshe, búdan әri ómir sýruding de jóni joq.

51

Týgi joq túldyrsyz tarihshy, qaltasy tesik jalghan bayshykesh, qatardaghy qarapayym pende myna men – Múrat Qazybekov, kóldenennen jarty qasyq may júqqan qisyq auyzym altyn kórinip, osynshama madaqtalyp jatqanda, mansapty tóre, shylqyghan bay, jalghyz Aldabek emes, býkil Qarajúmandar әuletin ata-babasynyng kórdegi sýiegimen qosa satyp alugha mýmkindigi bar, auzy ghana emes, aram tesigine deyin altynmen kemerlengen, kórgen, estigen júrttyng bәri mening synarym dep biletin aramza Jarmaq – Marat Qazybekovting toqtau bermes ataghy aspangha shyghyp, merey, mәrtebesi kýn ozghan sayyn kýsheye týsti. Ataly, tekti әuletten. Áke-shesheden erterek airylsa da, ózin ózi tәrbiyelep, ózin ózi jetkizgen. Jas kýninen-aq halyq ortasyna sinisti. Jalpy júrtqa júghymdy. Alghashqy qadamynan bastap sharuashylyq salasynda, naqty enbek jolynda qyzmet atqarghan. Ózining erekshe qabiletin, airyqsha iskerligin tanytsa da, totalitarlyq jýie ýnemi aldynan talqy qúryp, basqaru salasyndaghy qyzmetke ótkizbegen. Soghan qaramastan, alghan betinen qaytpaghan. Mansap jolyn emes, halqyna qyzmet jolyn ústanghan. Tar zamanda, joqshylyq, jappay defisit kezinde búqara júrtty qajetti tútynu tauarlarymen qamtamasyz etken. Tәuelsizdikting alghashqy kýnderinen bastap, últtyq baylyq qoryn jasau tarabynda jemisti nәtiyjege jetken. Endi mine, alashtyng ardager úldarynyng biri. Sonymen qatar, shynayy internasionalist. Eldegi elu júrttyng bәrine ortaq qayratker. Jastargha ústaz, jalpygha kósem. Adal, shynshyl, әdil. Qamqor, qoldaushy, demeushi. Bar baylyghyn halqynyng iygiligine júmsap jatqan jomart. Egemendik túghyry týbindegi әri tirek, әri saya bәiterekterding biri. Býkil elimizding maqtanyshy…

IYә. Basqasy basqa. Bar isi tughan júrtyna qarsy baghyttalghan jalmauyzdyng ózi – últtyng maqtanyshy eken. Óz halqyna qarsy qylmyskerding sol halyqtyng eng ýlken qúrmetine jetui – tek bizde ghana mýmkin bolghan jaghday. Búl tarapta, shynynda da, әlemning aldynda ekenbiz.

52

Egemen elding tiregi, últ maqtanyshy Marat Qazybekov tútas bir jylgha sozylghan, ekinshi jylgha úlasqan mereytoy dabyrymen astastyra, jana bir baghdar tanytty. Jana emes, búrynghygha ýsteme. Keyingi kezde әdebiyet, tarih tarabyndaghy keybir últshyl, kertartpa elementterding kesiri bizding kýni býginge deyin halyqtar dostyghynyng laboratoriyasy bolyp otyrghan kóp últty otanymyzdaghy halyqtar birligine qylau týsire bastapty; týsken joq, týsuge mýmkin. Mәselen, keshegi «Temirqazyq» jurnalynyng baghdarlamasyndaghy últshyldyq bizding halqymyz ýshin syrttaghy Soljenisyn men Jirinovskiyding shovinizminen әldeqayda qauipti depti. Óitkeni, ol – syrttaghy, tyndamaghan qúlaqqa jetpeytin, әnsheyin abyn-kýbing әngime, al mynau – bizdi ishten iritetin, jәne kýn ozghan sayyn asqyna beruge mýmkin irindi kesel. Búdan әri bizding Jarmaq osynday qaterli keselding týp-negizi, shyghu sebebi, keleshegi men mýmkindigi tónireginde sóz qozghaydy. Bizdi jaghadan alyp, etekten tartyp, keri qaray әketip bara jatqan, búryn kenpeyil halqymyzda bolmaghan, bolsa, anau 20-jyldardyng orta túsynda tamyryna balta shabylghan múnday kelensiz qúbylys qaydan shyqty deseniz, búl – elbasymyz alyp bergen tәuelsizdikti teris týsinu jәne sol kisining qajyr-qayraty arqasynda elimizde qalyptasyp otyrghan demokratiyalyq qúndylyqtardy ayaq asty etuge tyrysu nәtiyjesi. Býgingi qazaq últshyldary egemen júrtymyzda tarihy qalyptasqan demografiyalyq tepe-tendikti búzghysy keledi. Ol ras, úly orys halqynyng aghalyq qamqorlyghy arqasynda, tek ýlken Otan sheginde ghana emes, býkil әlem aldynda desek artyq bolmaydy, ózgeshe tendik zamanda halyqtar dostyghynyng laboratoriyasy atanghan Qazaqstanda, 1959 jylghy halyq sanaghy boyynsha, qazaqtardyng ýles salmaghy nebәri otyz payyzgha da jetpeytin. Al sodan kemip ketkenimiz qane? Kerisinshe, tyng kóteru nauqanynyng dәuirlegen kezeninde ýles salmaghy odan da tómendep, jiyrma jeti payyzgha týsse de, qazaqtyng ataq-abyroyy kóterildi. Respublikadaghy barlyq halyqtyn, onyng ishinde úly orys halqynyng qajyr-qayraty arqasynda astyq molshylyghy jasaldy, nәtiyjesinde túrmysy týzelgen qazaq halqy da ósip-óndi, aqyry, tәuelsizdik qarsanynda jalpy sanymyz respublika halqynyng otyz bes payyzyna jetipti. Tabighy ósim nәtiyjesinde, joldastar. Búdan son, egemendik dәuirde odan әrmen órlep jatyrmyz. Mine, azghana jylda halqymyz taghy da eselep ósti. Óssin. Óspesin demeymiz. Men úzyn sanyn aityp túrmyn, myrzalar. Bizde kelmeske ketken ker zamannan qalghan bir dert bar. Prosentomaniya degen. Kýni keshe ózderin erkin, yaghny respublika zandarynan tys dep esepteytin bir gazette «Alaqay, qyryq birdene payyzgha jettik!» – dep dabyldatyp jatyr. Bayqaysyzdar ma, pәlen milliongha emes, pәlen payyzgha. Al, pәlen payyz eken. Odan sizding kishkentay halqynyzdyng sany kóbeyip kete me? Neshe payyz bolsa da, sol qalpynda qalmay ma. Yaghni, joldastar, prosent quudyng astarynda basqa bir jymysqy sayasat jatyr. Sanyng óspese de, payyzyng ósu kerek siyaqty. Yaghni, ózing kóbeymeseng de, basqalar kemui qajet! Mine, gәp qayda. Yaghni, baghanaghy bir kórimge beykýnә payyz – egemen elimizdi mekendep otyrghan basqa júrttardy, eng aldymen orys tildi qauymdy jappay qysym arqyly erikti jәne eriksiz týrde yghystyryp shygharyp, qaytkende de Qazaqstan sheginde kópshilikke ainalu! Ayttyq, kóbeyiniz, eshkimning qarsylyghy joq. Biraq óz esebinizden, yaghny tabighy ósim arqyly. Basqalardy jyly úyasynan tyqsyru nәtiyjesinde emes. Ras, kópe-kórneu eshkim de quyp jatqan joq. Biraq kózge kórinbes mәjbýrleu bar. Sonymen qatar, júrtymyzgha jala jaba bermeyik, obektivti sebepter de boldy. Egemendikting bastauynda, naryqty ekonomikagha kósher qarsanda, jәne kóshkennen son, bir jaghy túrmys tarshylyghy, eng bastysy – bolashaqqa degen senimning azangy, yaghni, qazaq últshyldary úly orys tiline tyiym sala ma, úrpaghymyzdyng kýni ne bolady degen qauippen, tatu kórshimiz Reseyge qonys audarugha mәjbýr boldy. Kóterile kóshu keyin, múndaghy túrmys onalyp, dýnie týzelgen kezde de toqtamady. Óitkeni mәselening mәnisi, mana aitqanymyzday, tym terende jatqan. Sonyng aiqyn aighaghy retinde, endi mýlde kerisinshe jaghday qalyptasa bastady. Bir kýnde emes, egemendikting alghashqy kýnderinen bastap. Mening aityp túrghanym – keri kósh, myrza joldastar. Bizben kórshiles, bar jaghynan artta qalghan elderden dayyn asqa tik qasyq bolyp, oralman degenderding jappay aghymy bastaldy. Al endi kópe-kórneu nәrse, jyly oryndaryn tastap, bizben dostyq jaghdayda bolsa da bóten elge shúbyra kóshken keshegi otandastarymyzdyng qamyn oilaghan kim bar edi? Eshqanday jenildik jasalghan joq, tym qúrsa kósh aqysyn berip, shygharyp salmadyq, shyndyghynda, mún-múqtajyn aldynala eskersek, eshkim kóshpeytin de edi. Kóshse de bәri emes. Endi mine. Syrttaghy, kópshiligi sovet te emes, alys shet el topyraghynda ghúmyr keshken, týptep qaraghanda, elimizdi qay jaghynan alghanda da artqa tartatyn tasqyngha toqtau salynbaghany óz aldyna, әiteuir qazaq aty bar eken dep, memleket esebinen, yaghny osy eldegi barlyq halyqtargha, onyng ishinde aramyzdan amalsyz ketken emigrant aghayyndargha da tiyesili baylyqtyng ortasynan oiyp alyp, molynan, tikeley kómek kórsetu әdetke ainaldy. Búl, biz emirenip otyrghan, shyndyghynda elimizdi etekten tartatyn oralman degenderimiz kim? Eshkim teriske shygharmaydy, últy qazaq. Biraq qazaq aty ghana. Shet elderde tughan, sonda ósip, ónip, qalyptasqan. Mentaliyteti mýlde basqa. Dýniyetanymy jat. Onyng ýstine, ashy da bolsa, shyndyqty jasyrmay aitu kerek, búl ne qazaq? Búl sonday qazaq, kýni keshe ghana otanyn satyp, jat júrtqa qashqan, sol jaqta jan baghyp, jeke basynyng payda, tirshiliginen bóten eshtene oilamaghan. Naqty ózi bolmasa, ótken әkeleri, atalary. Endi kelip, múndaghy bar qiyndyqty óz basynan ótkerip, egemendik mәrtebesine jetken bayyrghy, qazaq, orys, kәris dep bólmeyik, ejelgi júrtpen teng qúqyq almaq. Biz jetpis jyl boyy jasaghan halyq baylyghynan tegin ýles almaq. Ádildik qayda? Syrttan kelgen kelimsek tegin ýles alghanda, múndaghy men nege mýlde sybaghasyz qaluym kerek? Kýni keshe ghana onyng atasy bar malyn aidap, Qytaygha, Aughangha ótken. Mening atam elin qimay, óz otanynda qaldy, kәmpeskege úshyrady. Sonda men keshegi qashqynnyng úrpaghynyng olqysyn toltyramyn dep nege ekinshi qaytara japa sheguim kerek? Sonda ne boldy? Eshkimning dau-dalabasy joq, múndaghy baylyq – mening enshim, mening sybagham, jalghyz men emes, osynda qalghan qazaq qana emes, osy jerdi dәl býgingi kýni tabanymen basyp otyrghan toqsan últqa týgel tiyesili iygilik. Bay ekenimiz anyq, bar ekenimiz ras, biraq dýniyede tegin eshtene de joq, tegin bolsa, osy, óz ishimizdegi otandastarymyzdy jarylqayyq. Aqiqatyn aitqanda, berisi jetpis jyl birge jasadyq. Siz qalanyz, qalamanyz, әli de birge jasaymyz. Búrynghyday yntymaqta, ótkendegidey tatulyqta. Ortaq baylyqty ortaq iygilikke júmsau arqyly. Múndaghy júrtpen bizding mentaliytetimiz ortaq, al syrttan kelgender, tipti, qazaq-aq bolsyn, shet memleket ókili, mentaliyteti jat, kózqarasy bóten, ishki pighyl, týpki niyetteri de bóten, jat bolyp shyqsa, tang qalarlyq eshtene joq. Biz jana ghana qúrylyp jatqan jas memleketpiz. Elimizding jarqyn bolashaghyn oilasaq, ony ishten keuleytin teris aghym ataulygha jol berip, qarap otyrugha bolmaydy. Oralman tasqynyna shekteu qoy – últtyq qauipsizdikting bir tarmaghy. Tergeu, tekserusiz kelip, op-onay azamattyq alyp jatqan jat júrttyq oralmandar ishinde shet elderding barlau qyzmetine jegilgen, syrty momaqan, ishi dýley jansyzdar boluy jәne ghajap emes. Ózining teris týsinigimen keyingi jastardy azdyryp, últshyldyq dertin qozdyratyndar shyghuy taghy kýmәnsiz. Bir sózben aitqanda, әiteuir aty qazaq degen jeleumen egemen elimizge oralman keltiru – ekonomikamyz, әl-auqatymyz ýshin auyr salmaq ekeni óz aldyna, bizding uyzday úiyp otyrghan kóp últtty respublikamyzdyng býgingi tynyshtyghy men ertengi bolashaghy ýshin ýlken qater. Ras, bizding egemen elimizdegi býgingi halqymyzdyng jalpy sany – jer kólemimen salystyrghanda tym az. Sonda, bizdi osy tәuelsizdikke jetkizgen, egemen elimizdi býkil ghalamgha tanytqan jәne bizdi jarqyn bolashaqqa bastap otyrghan kóregen sayasatker, sýiikti elbasymyz, osy jaqynda ghana, óz halqyna jana jyldyq joldauynda belgilep bergen jiyrma milliongha qalay jetpekpiz? Mindetti týrde qazaq bolsyn degen joq, myrzalar. Eng ýlken biylik basyndaghy kemenger kisining qarauyndaghy halqyn últqa bólip alalauy mýmkin emes. Osyny úghayyq. Al endi, әuelgi әngimege qayta oralsaq, men aittym, aumaly-tókpeli bir kezende elimizden, az-kóp demeyik, tura eki jarym million orys, naqtylap aitsaq, orys tildi aghayyndar syrtqa ketipti. Milliongha juyq nemis ketipti. Joldary bolsyn, bir zamanda ózderi de jer auyp kelgen, endi tarihy otanyna bet týzegen nemisterdin. Al orys aghayyndardyng jóni bólek. Bizdi bilimge, ónerge, ghylym men tehnikagha jetkizdi, baylyghymyzdy iygerip, ken qazdy, jerimizdi týrlendirip, zavod, fabrikalar saldy, bas-basyna bytyrap, qanbaqsha kóship jýrgen júrtymyzdy otyryqshylyqqa ýiretti, eng aqyry, bizdi fashistik basqynshylardan saqtap qaldy, basqa bir shet elderding otarlauyna jol bermedi. Endi Sovet Odaghy qúlaghanmen, Úly Rossiya óz ornynda qalghan býgingi zamanda sol bauyrlar bizden qalaysha qol ýzip ketpek? Óz azamattarymyzdy ózimizge qaytaru kerek, joldastar! Janaghy jat júrttyq, jat peyildi qauymgha beriletin aqsha jetpis jyl boyy bizben birge bar qiyndyqty bólisken, taghdyry ortaq, mýddesi ýiles sovet adamdaryna berilsin, búrynghy, oralman deytinderge, jan basyna bólingen jarytymsyz alty jýz dollar emes, qaladan bolmasa da, auyldan ýy satyp alatynday, jetkilikti mólsherde, jәne shúbyrghan balasy joq, bastary kem, әrbir kisige emes, әrbir otbasyna eseptep, kemi on bes, jiyrma myng dollardan belgilenip, kóterme tólenuge tiyis. Aqshalay qarajat ýstine basqaday kómek-jәrdem jergilikti jerde sheshilip jatsa, qúba-qúp. Biraq ózderi sheshedi dep qarap otyrmay, naqty núsqau týsiru shart. Áriyne, keshegi otandastardyng bәri birdey qayta qoymas. Ókpelep ketti, ornyghyp qaldy. Sonymen qatar, jana júrtqa sinise almay, zaty orys bolsa da, «kazah», «kulak», «kelginshi» degen ataqpen kemshilik kórip, keshegi otanyn, yaghny myna bizding eldi ansap jýrgender qanshama. Sóz joq, olardyng bәri de, arnayy shaqyru bolsa, jәne qúrghaq qasyq emes, otanyna qaytyp keletin shyn oralman retinde tiyesili qarajatpen qamtamasyz etilse, syrt jaqta bir kýn de túrmaydy. Sonymen qatar, myna naryq, ekonomikalyq, әkimshilik jәne sayasy ózgerister zamanynda sol Reseyding óz ishinde túraqtay almay, әri-sәri jýrgen taghy qanshama halyq bar. Mәselen, Qiyr Shyghys, Sibir. Kerek deseniz, Kamchatka men Sahaliyn, Yakut ólkesi. Bizge belgili derekter boyynsha, búrynghy, sovet zamanyndaghy, jer shalghaylyghy, tabighat qiyndyghyna oray kóterme enbekaqy joyylghan sebepti jәne óndiris oryndary toqyraghan jappay qiyndyqqa oray, ishki Reseyge qaray lyqyp túr. Birazy kóshken, endi birazy buynyp-týiinip otyr. Kóshkender týgel ornyqqan joq, týiingender qayda bararyn bilmeydi. Mine, osy enbekshi, qaryndas qauymnyng betin beri qaray búru qajet. Ol ýshin Resey baspasózinde jәne elektrondy aqparat qúraldarynda pәrmendi nasihat júmystarymen ghana shektelmey, әr tarapqa, alys, jaqyn demey, óz kisilerimizdi attandyru, kóshi-qondy jolgha qoy jәne osynyng bәrining aldynda jana migranttargha qatysty sharalardy naqty belgileu kerek. Mәselen, qarajat, ýi-jay mәselesin sheshu ýstine, qalalarda, irgeles audandarda shekteuli kesimde, shalghay auyldyq aimaqtarda egindik, baqshalyq retinde keninen bólinip, enshili, menshik jer berilui qajet, әuelgi bes jylda alym-salyqtan bosatu jәne basqaday túrmystyq jenildikter. Sonda bizding respublikanyng halqy eselep ósedi, ekonomikamyz, sharuashylyghymyz býgingiden de zor qarqynmen damityn bolady. Jetpis jyl boyy halyqtar dostyghynyng laboratoriyasy atanghan Qazaqstan jana zamanda jana sapagha jetip, qazaqstandyq degen birtútas, jana últ – HHI ghasyrdyng ozyq úrpaghy qalyptasqan, aldynghy qatarly, órkeniyetti elge ainalamyz!

Mine, kórnekti memleket qayratkeri Marat Beysenúly Qazybekovting sayasy platformasy, әr taraptan shyqqan qoldau arqyly abyroy tauyp, naqty jýzege asa bastaghan is-әreketi osynday edi. Qysqartyp, yqshamdap, júmsartyp aitqanda.

53

Men jýregim titirep, buyn-buynym qaltyrap, әreng otyrmyn. Aqyl-esi týzu me sorlynyn? Óng be, týs pe? Búrynghy kompartiya tili, býgingi ókimettik «El bastau» partiyasynyng jarshysy «Egemen Núrstan» gazetine bir, egemen zamanda qalyptasqan oppozisiyalyq «Jol bastau» partiyasynyng úranshysy «Erkin Gýlstan» gazetine bir qaraymyn. Biylikte otyrghan basylym men biylikke úmtylghan basylym, – qarama-qayshy eki top, eki partiyanyng ýni bir jerden shyghypty. Eldi kim basqarady degende bitimsiz aghayyndar qazaq mәselesine kelgende alauyzdyqty qoyyp, airyqsha yntymaq tanytqan. Qatesi joq edi. Búl baqas eki partiyanyng sayasy ústanymdary qarama-qayshy, mýlde kereghar kóringenimen, bar múrat basqa tarapta, eki baghdarlamanyng da eshbir baby qazaq mýddesin qorghamaytyn. Óz mýddeleri ghana bar. Yaghny biylik, oghan jalghas baylyq. Eki ortadaghy qazaq aiyrbas mәnet dәrejesine de jetpey qalghan. Ýlken esepke enbegen. Onsyz da bar úpayy týgel. Tang qalarlyghy – búl emes-ti. Sovet zamanyndaghy partnomenklaturanyng jazylmaghan zany ghoy. Tang qalarlyghy – bizding bauyrdyng eki taraptyng tilin birdey tabuy. Yaghni, qanday jaghdayda da, bәsekeles eki partiya birdey qoldaydy degen sóz. Sonda qazaq… qazaq qaytpek? Ol kimdi qoldap, kimning sózin sóileydi? Sóilesin, sóilemesin, ertengi kýni ne bolady? Mәngirip, ezilip biraz otyrghan son, elektrondy poshtagha jýginippin. Sypayy sayasatty jiyp qoyyp.

«Áy, Jarmaq! Auysyp ketkensing be? Sonda, búdan jýz elu jyl búryn ata júrtynda jýz payyz bolghan, sodan song otarlyq kepke týsip, jappay qyrylghan, shekaragha jaqyn júqanasy sen aitqanday, mal aidap emes, jan saqtap, jalanash-jalpy jer aughan, múndaghy qajyghan, tozghan qauymy jat júrttyng topany astynda túnshyqqan, óz elinde ógey kýn keshken qazaq tәuelsizdikten keyin de kóringenning auzyna qarap, mәngibaqy azshylyqta, kemshilikte qala berui kerek pe? Búryn qúl bolyp, tabanda jatsa, endi birjola tozyp, qúryp bitui kerek pe? Búl ne masqara? Qaydan oilap taptyng osynyng bәrin? Álde syrttaghy qojayyndar sening atyndy paydalanyp, nemese әldenendey kiriptarlyqqa týsirip, mәjbýrlep otyr ma? Qaytkende de teristeme ber. Rayynnan qayt. Áytpese, aruaqtyng shamyna tiyesin, halyqtyng qarghysyna qarasyn. Men – naghyz Qazybek.»

Bes minut ótpey, shúghyl jauap keldi. Ol da әbden yza bolghanday, aiylyn jimapty:

«Shiyrek sorly! Tóbeden týsken tegin kójege toyghan ekensin. Býgingi tirshiliging kimning arqasy? İsh, je, jat! Mening de saghan eshqanday bógetim bolmaydy. Men – bay Qazybek, bar Qazybek.»

Namystan jarylyp, sharasyz qorlyqtan qútyryp kete jazdadym. Jana bir amal tabu kerek eken. Aytqan sózinen qaytpaydy, әriyne. Biraq toqtatu qajet. Ol ýshin… Áueli ózim toqtap, sabyrgha keleyin. IYә. Qazirgi naryqtyq әri beypil zamanda kim ne dep sandyraqtamay jatyr. Mәselen, býginde últtyng ruhany kósemi tanylyp otyrghan ataqty aqyn, belgili sayasatker Mýshtar Maqanov kýni keshe ghana qazaqta tarih bolghan joq, Jәnibek pen Kereyden Abylay, Kenesarygha deyingi barlyq han – qazaq emes, yaghny qazaqta siz aityp jýrgendey, memleket te bolghan joq dep jar saldy. Jalghyz ózi emes, әuelde tilektes, pikirles on bes akademikti, odan song qatarlas, qanattas jiyrma segiz parlament mýshesin bastap. Enbekshilerding hatyn, jeke túlghalardyng pikirin úiymdastyryp. Tura tórt jyl boyy respublikalyq barlyq aqparat qúraldary arqyly jer-dýniyeni dabyldatty. Eshkim tiksingen joq, jan adam namystanghan joq, senen basqa bir kisi bir auyz qarsylyq aitpady. Biledi, týsinedi degen azamattarynnyng ózi: «Áy, sonyng sózin qoyshy. Jýrgen bir әuleki. At shygharu ýshin adam ne istemeydi» – dep, mýlgip otyra berdi. Qalghan on bes pen jiyrma segiz turaly: «Qolyn qoya salghan da. Áytpese tәp-tәuir kisiler,» – desti. Sol әulekiniz bastap, tәuir kisileriniz qostaghan, býgingi baghdarlama ghana emes, keleshekke núsqau esepti esalang tezister baspasóz arqyly jýzdegen myng taralymmen anghal halqynnyng oyanbaghan sanasyna u bolyp qúiylyp jatqany esep emes. Tasqa basylghan sóz ataulynyng býgingi qoghamdyq oi, últtyq sana, intellektualdyq dengeyinning kórsetkishi retinde tarihta tanbalanyp qalatyny qaperge kirmeydi. Meyli, ne bolsaq ta sonymen toqtasaq qoy. Joq. Endi arada ýsh-tórt jyl ótpey, sol Mýshtar Maqanov ejelgi qazaq tarihy, әuelgi qazaq handary, qazaq memleketining ornyghuy, órleui turasynda ýlken dastan jazypty. Áuelgi pikirinen qaytty, qatesin týsindi dep oilaysyz ba? Búrynda joq pikir endi qaydan keledi. Ol kezde solay aitu tiyimdi kórindi, tym qúrsa, bes kýndik dau-damayda sózin ótkizu ýshin. Endi basqasha sayraghan tiyimdi. Erten, handyghynyz ne, halqynyzdyng ózi bolghan joq dep jariyalasa nesi bar. Eng qyzyghy, nemese eng súmdyghy ol emes. Keshe alay tartyp edi ghoy, býgin bylay tartypty, múnysy qalay dep aitatyn eshkim joq. Óitkeni keshegi sóz úmytylghan. Býgingi sóz de úmytylady. Sovetten qalghan bir rәsim – sózde baylau joq. Alay dep oilady, biraq bylay dep aitty, aqyry, alay da, bylay da emes, solay istedi degendey. Sovet adamdary – gomo-sovetikus degen ózgeshe nәsilge tәn, qalypty minez. Býgingi qayratkerlerinnen – qara sharuana deyingi aralyqtaghy. Aytqannan shoshynbaydy, qaytqannan jiyrenbeydi. Bizding Jarmaqtyng da sasyq sandyraghy endi eki jyl, jyl emes, ai, endi eki-ýsh aidan son, tipti, eki-ýsh apta ótpey úmytylary anyq. Biraq sol sóz arqyly alghan bedel boyynda qalady. Bedel ghana emes. Managhy sózding zardaby. Ózi ýshin emes, basqalar ýshin. Halyq qúrbangha shalyndy. Naqty is. Al kim shaldy, nege shaldy – esep emes. Úmytylghan. Biraq men eshqashan eshteneni úmyta almaydy ekem. Qaytkende de bir amalyn tabu kerek myna satqyn súmnyn… Amal tapqam joq, bayyz tapqanday edim. It jemede, ónimsiz ashu, nәtiyjesiz әreket ýstinde ólip ketpeuim kerek eken. Shekem shynyldap, qaraqúsym auyrlay bastapty. Úmytyla bastaghan qan qysymy. Jazu stolymnyng astynghy tartpasyn ashyp, kóp qoraptyng ishinen әseri tez enap degen dәrini alyp, eki týiirin qatarynan tandayymnyng astyna saldym. Bir amalyn tabu kerek myna súmyraydyn… Aha! IYә, mening qolymda edi ghoy!..

Sol mezette jana bir joldau jetken.

«Aghasy, aiyptymyn. Men sәl-pәl qyzynqyrap ketippin. Ózing bilesin, sayasat – bylghanysh әri óte auyr kәsip. Dau-damay, talas-tartys. Biraq seniki jón. Demografiyalyq sayasat tónireginde artyghyraq silteppin. Artyq emes, mýlde qate baylamdar. Múrat-ekesi! Týsinsenshi!.. Qaytkende de qazaqta bolashaq joq. Bolsa da, býgingi kýni biylik tútqasy basqada. İshte ghana emes, syrtta da. Shәit dep kórshi, tapap tastaydy. Qudalaumen ghana shektelmeydi, qyltandy qiyady. Zamangha, tirshilik jayyna ynghaylanu kerek. Qanday da jetistik – bayansyz. Baylyqty ústau ýshin biylik kerek. Biylikti ústau ýshin baylyqpen qatar – epti sayasat. Bizding býgingi jetistigimiz – әuelgi basqysh qana. Senen riyasyz qoldau kórip otyrsam, yaghny kóldeneng bóget keltirmesen, men kóp úzamay-aq búdan da biyigirek shyngha shygham. Osyndaghy zor mansap, qisapsyz baylyqqa jetken әkim, alpauyttardyng barlyghy da aqyldy, ailaker ghana emes, isker, bilimdar dep oilaysyng ba? Bizding shiyregimizge kelmeydi. Sening etegindi sýrtuge jaramaydy. Qay jaghynan alghanda da. Qolayly jaghday, qisynsyz qoldau nәtiyjesinde jetken bәri de. Men jaghdayymdy ózim jasadym, qoldauymdy ózim qalyptadym. Endi, ýlken aidyngha shyqqan ekem, nege tórding tóbesinde otyrmasqa? Aytpasam da úgharsyn, ol – keyin, talay ótkelekten songhy, eng ýlken maqsat. Al әzirshe, bauyr basqan jerime basqa bir túrghyda qaytyp oralghym keledi. İsting sәtine qaray. Qisyny kele jatyr. Bir bastasam, qalghany onay… Men jarty bolsam da senen bólindim. Jalghyz tiregim bolsa – ol sensin. Riyasyz jaqsy kóretinim onsyz da týsinikti. Ózinnen ayarym joq… IYә, aitpaqshy, bizding Maqsat ministrding orynbasary boldy. Qabylet, daryn óz aldyna, qoldau, demeusiz ósip jatqan eshkim de joq. Dýnie ornynda túrsa, búdan songhy joly danghyl. Tek kezinde oilamappyz, qazaq tili degen pәle aldynan shyghyp, bógesin bolmasa. Qazir, әriyne, orys túrypty, aghylshyngha jetik. Endi órisi keng dep, ispan tilin ýirenip jýr. Qazaqshasy da jetilip keter, aman bolsyn tek qana. Bizding Baljannyng bar tileui osy balada. Jalghyz úl dep qana emes, túnghyshym, jastyq jýregimnen jaraldy dep, airyqsha jaqsy kóredi. Meni qoyshy. Sening de tileuing ong shyghar dep oilaymyn. Ázirge jarar. Taghy da habarlasam. Ózin.»

Myna súmgha daua joq shyghar. Maqsatymdy aragha salghanda… jýreging qalay jibimes. Endi ózi de úghynghan shyghar. Osymen toqtaydy.

54

Eki kýn ótip, ýshinshi kýni atýsti habar emes, arnayy jazylghan hat, hat emes, baghdarly mәlimdeme keldi.

«Osy uaqytqa deyin aryla sóilespegen ekenbiz. Áriyne, mening kinәm. Qajet sanamagham. Áli de kýmәnim bar. Degenmen, sen qabyldarsyn, qabyldamassyn, negizgi – sen ýshin asa mәndi mәsele tónireginde eki-ýsh auyz sóz. Ekeuimizding aramyzdaghy alalyq sodan tuyndap jatyr.

Men – bolmaghan tarihshy, sen – bolghan tarihshy. Biraq meniki kemshilik emes, seniki artyqshylyq emes. Kerisinshe, men ózim tandaghan salada aitarlyqtay tabysqa jettim, sening ómir boyghy bar qyrsyghyng osy tarihtan bastau alady. Tarihtyng ózi emes, tarihtaghy jәne býgingi qazaq turaly ústanymyn. Sen biletin qazaq – ótken zaman qazaghy. Ras, er boldy, mәrt boldy. El boldy. Biraq ol qazaq Kenesary-Nauryzbaymen birge ólgen. HH ghasyrgha jetken júqanasy, yaghny keudede qalghan kisilik pen namystyng eng aqyrghy júrnaqtary 1932 jylghy ghalamat asharshylyqpen birge tozdy. Odan songhy qazaq – mýlde basqa júrt, basqa últ. Asyp ketkende, ótken qazaqtyng jarmaghy ghana. Sening týsinbestiging sonda. Týsinbestiging ghana emes, tragediyan. Sen baghzy tarihtan tanyghan ejelgi ghún, týrik dәuiri, oghan tete Altyn Orda, oghan jalghas Qazaq Ordasynyng elesimen jýrsin. Býgingi qazaq – sol qazaq, qany bir, jany ortaq, tek zamany basqa dep oilaysyn. Al men ótken tarihtyng jalpy súlbasyn bile túra, oi-pikir, bayyp-tolghamym býginge beyim, býgingi qazaqty naqty tanyp, zerttep tanyghandyqtan, sen siyaqty eles, oi-qiyaldaghy qazaq emes, ózimizben qatarlas ómir sýrip, tirlik keship jatqan el-júrtymyz turaly mýlde kereghar qorytyndygha keldim. Senimen birles kezimde: bayaghyda solay edi, endi nege búlay degen kýmәn túratyn kókirekte; tymyrsyq arhivten ketip, tar qaladan keng dýniyege shyqqan, qazaqtyng qaynaghan ortasy, jana ómirge boylay engen son, zaman oza kele, nege búlayyn ghana emes, naqty qandayyn da qapysyz tanydym. Álemdegi eng sorly, eng qor halyq eken. Aqyldyng azdyghynan, qajyr-qayrattyng kemdiginen emes. Kýni bitken, bolashaghy joq halyq eken. Bilimning olqylyghy, qabiletting tómendiginen emes. Aqyl da, qabilet te, kýsh-qayrat ta jeterlik. Payym, parasaty da artyghymen. Jetpeytini – bir-aq nәrse, ókinishke qaray, eng basty nәrse. Arbanyng kýpshegi, qoranyng tireui degen siyaqty. Býgingi tilge kóshirsek, mashinanyng motory, úshaqtyng qanaty degendey. Onyng aty – últtyq sana. Últtyq sana joq qazaqta. Jalghyzgha emes, jalpygha tәn, sýiekke singen, qalypty sypat. Jәne nazary men qajyry kýnkóris, tirshilik sonynda ketken búqara júrt qana emes, últtyng betke shyghar kisileri: biyliktegi, biznestegi, sayasat pen sharuashylyqtaghy alpauyttaryng túrypty, ziyaly atalatyn, elding qamyn jeuge tiyis – ghylymdaghy, ónerdegi, mәdeniyet pen әdebiyettegi tarlanbozdaryng týgel últsyzdyq dertine shaldyqqan. Qaytalap aitayyn, qazaqta últtyq sana degen atymen joq. Qalghan barlyq pәle osy jalghyz-aq kinәrattan tuyndaydy.

Men ótkendi aragha tartpaymyn. Jaraydy, otar bolypsyn, kiriptar bolypsyn. Bәri syrttan, jogharydan sheshilipti, múndaghy quyrshaq ýkimetine otarlaushy, óktem halyqqa beyim ghana emes, isalmas, tipti, óz júrtyna jau kisiler taghayyndalypty, eriksiz el amalsyzdan bәrine kónipti. Qazir bas biylik qazaqta. Al, ne boldy? Jerinning asty men ýstindegi bar baylyq talapaygha týsti. Qaraqshy bolsa da qazaq alsa jón ghoy. Biylik basynda otyrghandar azdy-kópti paragha týgeldey jat júrttyq jalmauyzdargha ótkizdi. Jýz ese kemis baghamen, teginge jaqyn. Obal-sauapqa, aruaq, qúdaygha qaraghan joq. Tym qúrsa, qolda túrghanda ózderi alsayshy. Birining ekinshisine beretin bastyryq aqshasy jetpedi, ekinshisi – ýshinshisi bayyp ketedi dep qoryqty. Sóitip, qazaqtyng neshe myng jyl boyy saqtaghan, endi neshe myng jyl boyy úrpaghyndy baqytqa jetkizer qisapsyz baylyghy dalagha ketti. Ózinen qyzghanghany ózgege búiyrdy. Múndaghy bizderge júghyn, qaspaghy ghana tiydi. Qazynanyng bir shetinde jýrgen bizge. Qalghan qara qazaq taqyrgha otyrdy. Endigi sybaghasy – myng jyldyq qúldyq. Áuelgi jýz jylgha aman jetse. Jetpeydi. Ketken kenin, talanghan qazynana salauat. Endi taban astyndaghy qara jerinning ózi saudagha týskeli túr. Jerdi satu turaly mәsele kóterilip jatqanynan habardar shygharsyn. Ázirshe qabyldap ýlgergen joq, biraq sózsiz jýzege asady. Managhy er qazaq myng jyl boyy qan tógip qorghap kelgen, keyingi úrpaghyna miras qaldyrghan qayran jer týgeldey jeke menshik bóliske týsedi. Qazirgidey, ýy salatyn, baqshalyq, shaghyn kesimmen emes, tauyng tútasymen, ormanyng oramymen, kóling kólemi, ózening úzyna boyymen zansyz telimge týsip, keng dalannyng dal-dúly shyghady. Áriyne, qazaq ýshin emes. Últaraq tiyse tәuba aitarsyn. Eng shúrayly, eng qúiqaly, qúnarly qonystaryng týgeldey orys-orman, joyyt-jebirge búiyrady. Sheshim shygharghan kim, bóliske salghan kim? Azghana paydany oilap, myng jyldyq úrpaghynyng bolashaghyn kesken qazaqtyng ózi. Biylik dersin. Otarlyq, jat júrttyq biylik emes qoy. Egemen dep atalatyn elding óz iyeleri. Qazaq. Al, ne aitasyn? Saudannyng shynymen bitken jeri osy. Endi neng qaldy? Dining men tiling be? Músylman bolyp jarytpaghan qazaq qazir hristian dinin qabyldap jatyr. Krishnait bolyp jatyr. Eshkim zorlaghan joq. Óz qalauy, óz erikterimen. Azyp-tozudyng búdan artyq qanday kórinisi boluy mýmkin? Al tilding mәselesi tipti qiyn. Álemde óz tilinen bezgen jalghyz júrt bolsa, ol – qazaq. Ana tilin tirshilikke qajetsiz dep sanaydy. Sondyqtan, bayaghyda orys, endi aghylshyn. Tuma tilin bilgisi kelmeydi, bilse tezirek úmytugha tyrysady. Jay ghana jerimegen, kerek deseniz jiyrenedi. Zattyq jәne ruhany qayyrshylyq ýstinde otyryp, sonshama astam. Jalpaq júrtynyz. Al qazirgi «qazaq elitasynyn» jana әuleti óz últyn syilamaq týgili, qazaq atanudy namys kóredi. Sen bilesing be, shet elge, respublika qarajatymen, «Bolashaq» atty arnayy baghdarlama boyynsha, – Amerikasy bar, Angliya, Fransiya, Germaniyasy bar, әlemning eng tandauly uniyversiytetterine oqugha jiberilgen, bes, on emes, birneshe jýz qazaq jasynyng osy jaqynda ghana qanday mәlimdeme jasaghanyn? Qazaq últshyldary, yaghny myna sen talap etip jýrgendey, Qazaqstanda memlekettik til retinde qazaq tili kýshine enetin bolsa, biz múnday otangha qaytyp oralmaymyz degen. Mine, sening eng tәuir bolashaghyn. Al endi últtyng úitqysy bolugha tiyis, syrttan shynynda da solay kórinetin qazaq intelliygensiyasy, óz tilderimen aitqanda, «ziyaly qauymgha» keleyik. Shynyraudyng týbinde jatqan, naghyz qorys batpaq osy emes pe. Bos shulaghannan basqa ne bitiripti. Shuynyng ózi berekesiz, ýzik-jyrtyq. Eshtenening bayybyna barmaydy, eshteneni bayyzdap úqpaydy. Ókimetting qybyn qalay tabamyz degennen basqa qam-qareketi joq. Dәrmensiz ghana emes, jaltaq. Tym qúrsa, óz bastaryn qorghay almaydy. Kýnkórisi tómen eken. Kim kinәli? Ózderi. Jabyla maqtaghansha, japyrlap súramay ma tiyesili sybaghasyn. Súrau túrypty, talap qoymay ma. Joq. Ýishik aldynda búratylyp jatyr. Baylauda, ash ústaghan qojayyngha jaghynyp, qúiryghyn búlghandatqannan basqa, ara-túra kóldeneng ótkenge shәu-shәu ýrip qoyghannan basqa qanday tirshiligi bar? Meyli, dәrmensizdigi zamannan deyik. Últtyq mәselelerdi kótere almasa, bilimsizdigi deyik. Biraq adamdyq keskini qayda? Últ ýshin, últtyq ruh, últtyq mәdeniyet ýshin janqiyar enbek etip jýrgen birli-jarym azamattargha jappay topyraq shashuyn qalay baghalaymyz? Kezinde Ahang men Jaqandy qalay qúrtty. Maghjannyng týbine qalay jetti. Múhandy qalay qudalady. Totalitarlyq sistema dersin. Sol sistemanyng senimdi qaruy kim edi? Maghjannyn, Múhannyng últshyldyghy turaly maqalalardy orys jazyp pa, qayta, qorghaghan sol orys emes pe – birin týrmeden shyghardy, ekinshisin múratyna jetkizdi. Endi, otarlyq zamandy úmytyp, egemen kýnine keleyik. Qúldar biylikke jetti. Biylik arqyly baylyqqa keneldi. Keshegi, qarghyda ósken satymsaq partnomenklatura jәne olardyng syrqat sanaly ýrim-bútaghy ghana emes. Ótkendegi nauqanshyl jandayshaptar men janadan kýsh tapqan әrqily avanturister. Olargha últ emes, úlaghat emes, ordaly túghyr, qordaly baylyq qana kerek edi. Bar maqsaty onynan týsti, oiyna kelgenin jasady, oirandap bitti. Dәl sonday tanym, sonday pighyldaghy, biraq biylikke iyektemey, baylyqqa ilinbey qalghan paqyrlar ne isteui kerek? Satatyn, ótkizetin eshtenesi de joq, qazaqtyng aty men zatynan basqa. Ótken tarihy, ruhany qazynasynan basqa. Olar da topyrly dugha aralasty. Biylik pen baylyqqa jaghu ýshin, ózderining de kisi ekenin әigileu ýshin. Yaghni, búryn eshtene de bolmady, tarih ta, mәdeniyet te bizden bastalady demek. Bayaghy Oktyabri tónkerisinen songhy qúl-qútannyng úrany boyynsha. Ata-qazaqtaghy úly túlghalardyng bәri mansúq etildi. Oishyldaryng – qiyali, aqylmanyng – narkoman, ghúlamang – satqyn dep jariyalandy. Eshqanday teris aighaq, qighash derek bolmasa da, bәri kәkәi. Esesine, әr auyl, әr aimaqtan jana túlgha, aqyn, batyr, әuliyeler oilap tabyldy. Dereksiz aruaq, tipti, kópshiligi ómirde bolmaghan elesterding býgingi «alyptargha» eshqanday bógisini joq. Yaghni, taqyr-taza jerde tau túrghyzu qiyn emes. Óstip, egemen zamannyng erekshe túlghalary qalyptasty. Mәselen, últtyng ruhany kósemi Mýshtar Maqanov siyaqty. Ayqay, úran, qúr keude. Ne aqyl joq, ne bilim joq, ne týisik, ne úyat joq. Jәne qalay aitsang da, qazirgi júrtyna layyq. Oy órisi de, úghym-tanym dengeyi de, adamdyq qalyp, moralidyq ústanymy, ótken men býginge kózqarasy da. Ýiles tóbeshikterding ishindegi shoqysy. Qajetti súranystan tughan eriksiz tauar. El-júrtynnyng qalauy men tileuining naqty kórinisi. Jalpygha tәn jamandyqtyng shirigen shiyki jemisi ghana. Al sen bar pәleni ózi de qúrban bolyp esepteluge tiyis, orayly jolmen baq qughan әumesir sorlygha aparyp japsyrasyn. Mәselen, kýni keshegi, saghan tikeley qatysty, qanshama aiqay bolghan, tarih tóniregindegi әngime. Seni sotqa tartudy, júmystan shygharyp, shet elge quudy talap etken «enbekshi» qauymgha ókpe joq eken, – úqpapty, bilmepti, sózge eripti. Al últtyq parlamentting ghúzyrly jiyrma segiz deputatyn, әrqaysysy әr salada ýlken ataq, abyroygha jetken on bes akademikti, ananyng da, mynanyng da ishinde bóten eshkim joq, bәri de qazaq, sol, qyryq birdene kisi – egemen elinning betke shyghar azamattaryn qazaqta tarih bolmady, Áz-Jәnibekten Abylaygha deyingi barlyq handaryng qazaq emes, monghol, búl halyqta bizge deyin tiyesili territoriya da, tәuelsiz memleket te bolghan joq dep júlqyndyrghan kim? IYә, úiymdastyrushysy bar, biraq núsqaushy, mәjbýrleushi emes qoy. Óz erikteri, ózderi. Ne kýn tuypty bastaryna? Jaraydy, býgin kónilderine jaqpaghan әldekimderdi múqatu, jekkórinishti, súmyray qylyp shygharu qajet eken. Sonda әlgi kisimen birge ótkendegi býkil qazaq tarihyn mansúq etu shart pa edi? Meyli, janaghy jiyrma segiz deputat týgel nadan, on bes akademiyging týgel aqymaq eken deyik. Al solardyng osynshama sandyraghyn jaryqqa shygharghan baspasóz tútqasynda otyrghan kimder? Bir, eki kisi emes, bir, eki basylym emes, býkil respublikalyq baspasózge ne boldy? Býkil últty qorlaghan osynshama, beybastaq qana emes, ziyandy, bylghanysh nauqangha oray narazylyq tanytqan, qarsylyq bildirgen bir auyz uәj aitylmauyn qalay baghalau kerek? Súmdyq qoy. «Temirqazyqty» qalay talqandar eken, Bas redaktorgha, maqala avtoryna qanday jaza qoldanylar eken dep, qyzyqqa qarap qana otyrdy. Qazaq namysynyn, әdepki adamgershilik qaghidalarynyng ózderine eshqanday qatysy joqtay. Shynynda da qatysy joq. Óitkeni, bas pen ayaq bir qisap degendey, arghy, bergine týgel tiyesili, jalpygha ortaq bir syipat bar. Últsyzdyq degen. Últsyzdyq – últtyq sana, últtyq sezim, últtyq tanymnyng joqtyghy ghana emes. Adamdyq kepten airylu, qasiyetsizdik degen sóz. Bir kisi, on, jýz kisi emes. Taqta otyrghan patshadan taqyrda otyrghan qarashygha deyingi aralyqtaghy býkil el-júrtynyzgha enshili sybagha. Bile-bilsen, ókimette, jogharghy, tómengi biylikte alabóten kinә joq. Barlyq bylyq isin halqynnyng qaluymen, qalau bolmasa, maqúl, rizashylyghymen, búl sózdi artyghyraq kórseniz, ýnsiz, dәrmensiz kelisimi nәtiyjesinde jýzege asyryp otyr. Jalpaq júrt, býkil qauym sanasyz, namyssyz, tilsiz ghana emes, ójdany kem, ruhy әljuaz bolghandyqtan. Endi osynday jetesiz, qúnsyz halyq ýshin men nege óluim kerek? Sózime sendire almaymyn, sengeni sol, ózimdi qarabet qylghysy keledi. Kózin ashayyn desem, mening ózimning kózimdi shygharugha beyim. Otqa aidasan, boqqa qashady, týnek shynyraugha, qaranghy kórge úmtylady, jәne seni ózimen birge ala ketpek. Joq, men toyyp bitkem sening qazaghyna. Kesheli, býgin emes, búdan qyryq jyl búryn, ómir jolynyng basynda. Senen bólinuim – sol týnilis nәtiyjesi eken. Tura jol tauyppyn. Ómirim ondy boldy. Azap, qayghysyz, oi, uayymsyz. Barlyqta, baylyqta. Al sen she? Itpekte dep aitpayyn, ne asqa, ne kiyimge jarymadyn, azap astynda, mazaq, qorlyq ýstinde kýn keshtin. Keyingi alghan alghysyng taghy belgili. Endi kelip meni kinәlamaqsyn. Satqyn dep oilaysyn. Áy, búl qazaqta satylmaghan kim qaldy? Ne qaldy? Qiraghan, sugha batqan kememen birge ketu – kisilik pe? Jan saqtap, juan bórenege jarmassam – jamandyghym ba? Jәne jan saqtyghysy keletin – jalghyz men be? Kýshing boyyna syimay bara jatsa, sol myqtylardy jónge keltir. Áytpese, mening azghana qyzyghymdy ulama. Onsyz da janym jaraly, tynyshymdy ketirme. Men osy qyryq jyl boyy jetisip jýrdi dep oilaytyn shygharsyn. Baljan men balalardan basqa qyzyghym bolghan joq. Bauyry qyzu jas toqal – ashu, yza, týnilis jan-jaqtan qúrsap, kýn enkeygen kezdegi aldanysh qana. Endigi bar kórer iygiligim – biylikte me dep edim. Aragha kelip sen qystyryldyn. Kýidirme janymdy. Tynyshtyq ber. Jarmaq.

P.S. Eki sózding birin jetkize almadym. Áytse de eki qaytara oqy. Sodan song ózinen ózi óshedi, búrynghy hattar siyaqty. Men aldymda da, artymda da aighaq qaldyrghym kelmeydi. M.Q.»

Bizding Jarmaq býtin shyqty. Aqyrzaman adamy. Qazaq aqyrzamanynyn. Býkil dýniyeden týnilgen – eshteneden tayynbaydy, iman, úyattan ada – eshkimge senbeydi, sóite túra ómirge sonshama qúshtar. Onyng úghymyndaghy ómir – biylik pen baylyq. Ekinshi qayyra, ejiktep oqyp shyqtym. Pәlsapasy kýshti. Shyn mәnisindegi it tirligi ýshin bәrin de qúrbangha shalugha әzir. Ýshinshi qaytara, basynan týse bergende jalp etip óshti. Ózi aitqanynday. Qyzyq. Ataq pen mansap jolynda bóget boluy mýmkin aighaq qaldyrmaydy. Biraq adaldyq, azamattyq jolyna kólenke týsirer, aqyr týbi tughan júrt aldynda qarabet qylar aighaghy jetip artylady. Áytse de, býkil ómiri aram esep, jalghan ispen ótken Jarmaqtyng búl jolghy jan yshqynysy – baqytsyz beybaqtyng aqiqat úghym-týsinigining kórinisi ekendigine kýmәn keltirmegem. Jýregimning basyna ýiirilgen bir sәttik ayanysh sezimin tez óshirdim. Ayasam – ózimdi ayauym kerek eken. Al Marat… amaly tabylghan siyaqty. Tek iske asyru… qiyndau.

55

Aragha ay tolmay, bayaghy, ókimettik «Egemen Núrstan» men keyingi, oppozisiyalyq «Erkin Gýlstanda» qatarynan, kezekti maqalasy jariyalandy.

Ótkendegi gazet basylymdary, teledidardaghy sóz jәne soghan oray naqty baghdarlamam boyynsha, keybir últshyl, artta qalghan kertartpa kózqarastaghy azamattar men turaly qighash pikirler taratypty dep bastaydy. Men ózimning tughan últymnyng bolashaghyna balta shabady ekem. Men qazaqshyl emes, orysshyl ekem. Ótkendegi otarshyldyq elesteri qayta tirilgen eken. Keybireuler, tipti, mening qaydan kelip, qaydan shyqqanym tónireginde kýmәn tughyzypty. Dýniyede sonday kisi bar ma ózi, әldekimderding aram maqsatyn jýzege asyru ýshin oidan shygharylghan quyrshaghy emes pe deydi. Ony az deseniz, keybireuler mening tughan auylym, Arqadaghy Egindibúlaqtan hat úiymdastyrypty. Biz biletin jalghyz-aq Beysenúly Qazybekov bar edi, Múrat degen eleusiz tarihshy, búl Múrat jalghyz edi, jalqy edi, sonda әlgi Marat Beysenúly Qazybekov qaydan kelgen deydi. Mine, osynday, kisi kýlerlik jaghday.

Bilmeseniz aitayyn, sizge ghana emes, býkil qauymgha. Men – Marat Beysenúly Qazybekov – ataqty Qaz dauysty Qazybekting toghyzynshy buyndaghy úrpaghymyn. Bizding әulet, arghy anyz zamandy aitpayyn, bergi, tariyhqa tanymal ýsh jýz jylda qazaq elindegi atauly túqym boldy. Bay da shyqty, by de shyqty, batyr men baghlan, kerek deseniz, aqyn, әnshi, kýishige deyin. Men, eleusiz emes, belgisiz emes, tanymal tarihshy Múrat Beysenúly ekeuimiz – sol túqymnan qalghan songhy túyaqpyz. Bar, joghyn emes, tanymaldyq túrghysynan aitamyn. Áke-shesheden erte airyldyq, soghan jalghas Poligon degen pәle shyghyp, bizding әulet irge tepken Qu audany ydyrap, el ata-qonysynan audy. Sondaghy, jan-jaqqa bytyray kóshken júrttyng qaysysyn kim týgendep alypty. Mening azamat bolyp atqa mingennen bergi ghúmyrym Ontýstikte, Mәrkent audanynda jәne sol attas qalada ótti. Kim ekenim, qanday qyzmetter atqarghanym ondaghy júrtqa jaqsy tanys. Búdan songhy, tәuelsizdik jyldardaghy bar isim jalpy qazaqqa maghlúm. Men kirme emes, taza qazaqpyn, jәne atap kórsettim, eshkimning dauy joq, tekti túqymnan shyqtym desem asylyq emes. Sondyqtan da, ata kórgen oq jonar degendey, ghúmyr boyy tughan halqyma qyzmet etip kelemin. Tek ózderin últqa túlgha, elge janashyr sanaytyn keybir azamattardan bir aiyrmam, qazaq halqynyng últtyq mýddesin Qazaqstan atalatyn memleket mýddesinen bólip qaramaymyn. Qazaq – Qazaqstanmen ghana. Qazaqstan ósip, órkendese, qazaqtyng da múratqa jetkeni. Jәne kerisinshe. Al immigrasiya, yaghny kelginshiler tóniregindegi mәnsiz daudy qayta qozdyrudyng qajeti joq dep bilem. Bizden góri terenirek oilaytyn elbasymyz núsqap kórsetken meje bar. Respublikadaghy halyqtyng úzyn sanyn jiyrma milliongha jetkizu – keleshekte búdan da joghary qarqynmen damuymyzdyng kepili. Alyp-qosary joq anyq aqiqaty da sol. Tek meni әsire orysshyl degenderge azghana uәj. Men búl sózdi teris kórmeymin. Abay da orysshyl bolghan. Shoqan da orysshyl. Múhtar Áuezov te orysshyl. Azamattyq enbek jolyn shalghay auylda ógiz ókteushi bolyp bastaghan, oqymay-aq óreli biyikke jetken, osy songhy jyldarda ghana, mýmkindik, jaghdayy kelgen song qolgha alyp, úly halyqtyng úly lúghatyn tezinen iygerip, orys tilinde qarystay eki kitapty qatarynan jazghan, әri arqaly aqyn, әri aimanday sayasatkerimiz, últ mәselesin kóterude qajymay, talmay arpalysyp kele jatqan ruhany jolbasshymyz Mýshtar Maqanov ta orysshyl. Solardyng bәri jat pa eken qazaqqa!.. Áytse de, Mýkeng ekeuimizding zamanymyz aldynghylardan basqasha. Sondyqtan da basqasha aittym. Men jazushy da, aqyn da emespin. Mýmkin kókeydegi oiymdy dúrys jetkize almaghan shygharmyn. Áytse de, mening opponentterim andamaghan eken. Men kótergen orys mәselesi – ýkimet pen parlament ústanyp otyrghan demografiyalyq sayasattyng bir bóligi ghana. Qazir әlemde mono-etnikalyq bir de bir memleket joq. Qyryq qúrau, bir týiindi Amerikany aitpay-aq qoyayyn. Fransiya, Germaniya – bәrinde de basqa últtardyng ýles-salmaghy әjeptәuir. Mәselen, Fransiyada eki million arab, Germaniyada tórt million týrik degendey. Býgingi Qazaqstan – orys pen qazaqtyng ghana otany emes. Taghy toqsan últ bar. Dóngelektep aitqannyng ózinde. Qalay aitsanyz da, tarihy qalyptasqan aqiqat. Alda da solay bolsa nesi bar. Biz syrttaghy qazaq kóshi toqtasyn degemiz joq. Kelsin. Biraq óz ornyn bilsin. Esikten kirip, tór bizdiki demesin. Jәne artyq sybagha dәmetpesin. Janadan kóship kelgen qazaqqa airyqsha jәrdem berilse, basqa júrt ne oilaydy? Nәsildik alalau degen osy emes pe. Múnday kónilshek jomarttyqtan song eldin, myna memleketimizding sýttey úiyp otyrghan halyqtarynyng arasyna syzat týspey me. Enshisiz sybaghagha shek qoy kerek degen әngimening tórkini qarajatta emes, sayasatta. Erteng múndaghy jalpy júrttan mentaliyteti bólek syrtqy qazaq әldebir jerde últ-aralyq janjal shygharyp jatsa qayttik? Útqanymyz sol ma? Kerisinshe, oralman bolyp, tegin oljagha batqysy kelgen qazaqtyng sol qazirgi elderinde otyra bergeni biz ýshin paydalyraq. Mәselen, Qytaydaghy qazaq diasporasy, Reseydegi qazaq diasporasy osy eki úly elmen aradaghy dostyq, tuystyq qatynastargha dәneker bolmay ma!

Endi immigrasiya mәselesine qaytyp oralamyn. Ótkende Resey turaly ghana aityq. Endi sol sózding basqa bir tarmaghyna keleyik. Taqau kórshiler – Ortalyq Aziyanyng Ontýstik bóligi. Qyrghyzdyng jaghdayy auyr, birligi ketip, berekesi qashqan. Ózbekting jeri tar, túrmysy qiyn. Tәjik turaly sóz de joq – tarshylyq әri beymazalyq. Osy tuystas ýsh respublikada qoly bos qanshama júrt bizding soltýstik kórshimiz Reseyden kәsip, nәpaqa izdeydi. Dәl qasyndaghy bizding ýstimizden attap ótip, alystaghy Reseyden. Jәne túraqty emes, mausymdy júmys. Tolyq emes mәlimetterge qaraghanda, nebәri tórt million halqy bar Qyrghyzstannan bes jýz myng júmysker shyghypty Reseyge. Bes milliondyq Tәjikistannan – segiz jýz myn. Jiyrma bes million Ózbekten qansha shyghatyny esepke syimaydy. Osy, alys shette teperish kórip jýrgen tuystar Qazaqstangha qaray bet búrsa, qajetti júmysymyzdy jasap berse, tipti, Reseymen eki aradaghyday sabylmay, ýi-jaylarymen kóship kelip, birjola túraqtap qalsa nesi bar. Ras, ózbek pen qyrghyz bizde de jýr. Reseyge ótetinderining onnan birine tolmaydy. Eshbir esepte joq, keledi, ketedi. Al bizde júmys kýshi jetispey jatyr. Jana aitqanymyzday, ózbek pen qyrghyz, oghan qosa tәjik beri qaray ausa, ortamyz tolmay ma. Ári alystan kelgen bauyrlarymyz siyaqty, bolmaghan alashaghyn qumaydy, jaghday jasa dep taghy zarlamaydy, artyq shyghyngha týspeysin. Kójesin iship, kerekti júmysyn jasap, óz jaghdaylaryn ózderi týzep alady. Onyng ýstine, búl júrtynyz bala-shaghaly, úiymshyl. Arada, bes-on jyl ótpey-aq, ósip, ónip, ketiginizdi býtindep beredi. Jiyrma jylda managhy jiyrma millionynyzdyng ózi beride qalady. Mine, mәsele qayda, myrzalar. Qaytalap aitam, men orysshyl ghana emespin, qyrghyzshyl, ózbekshil, tәjikshil bolyp kórinermin. Ózge últty syilau – ózindi jek kóru emes. Aynalyp kelgende, bәri de osyndaghy qazaqtyng qamy. Men, internasionalist bola túra, eng aldymen qazaqshylmyn. Qazaq mýddesi – mening mýddem. Mening kýres jolym – ataq shygharu, payda izdeu joly emes. Halqym tanydy – odan artyq ne kerek. El qatarly tirshilik qúratyn jaghdayym bar – odan artyq ne tileymin. Mening paydam da, tirshiligim de, tilegim de – tughan halqymnyng bolashaghynda!..

Mine, taghy da yqshamdap, artyq jelin shygharyp bergende osynday. Jay ghana sandyraq emes. Ayar, uly, zәrli sandyraq. Aqyry týpke jetetin naqty baghdarlama. Býgingi bәtuasyz, jauapsyz sózding erteng shyndyqqa ainaluy – op-onay.

56

Kórip túrmyn, kózim jetti, múnymen de toqtalmaydy.

Al, ózi arman qylyp aitqanday, Ontýstikting әkimi bolsyn. Odan da ýlken mansap joq pa eken. Mәselen, premier-ministr degendey. Baylyghy on ese, jiyrma ese óssin, ataghy aspangha shyqsyn, biraq búl da armannyng shegi bolmay qalady. Odan әri taghy bir taqyt túr. Kelesi kezekte qol sozsa nesi bar. Oigha alghannan bastap aitylatyn sóz, jasalatyn qareket taghy da on, jiyrma ese. Osy, eng songhy, eng ýlken biylikke jetkenshe jelkendi qiyp bitpey me. Jetse… jetken song berik ornyghu kerek emes pe. Jәne odan әrmen bang. Ornyghu ýshin jarty әlemning kónilin tabu kerek. Ban ýshin… odan әri qayda demeniz, әlemdegi eng iri baylardyng tizimi bar emes pe, mulitimilliarderler, sonyng aldynghy legine iligu kerek. Sodan song әuelgi ondyqqa, bestikke. Osy baylyqtyng shegine jetu ýshin, әlgi biylikte birjola beku ýshin taban astyndaghy qara jer, tóbedegi kók aspan túrypty, ata-babannyng kórdegi quraghan sýiegine deyin satyp bitirmey me. Qazirding ózinde qaltyrap әreng otyrghan, keudesinde shyghasy jany ghana qalghan sorly halqyng eng songhy tiyanaq, eng songhy ýmitinen airylsa ne bolmaq! Toqtau bar ma myna pәlege? Joq. Ókimeting de, parlamenting de sonyng ar jaq, ber jaghy. Bәri bir qisap. Bәri de elding esebinen. Qazaqtyn. Taghynyng túghyryn bekite týsu ýshin, dәuletin dariya, múhittan asyru ýshin eshteneden tayynbaydy. Bizding Jarmaq sol kópting biri ghana. Bar sory – menimen jalghastyghy…

Qayran halqyn… Nesine janym ashyp otyr dep oiladym. Jarmaqtyng aitqany ras. Onsyz da jer betinde qalghysy joq. Ómir sýrgisi kelmeytin halyqqa qalaysha ara týspeksin? Jany qinalghan azabyn jenildetip, tezirek attandyryp jiberu de sauap shyghar. Qaytkende de obal joq. Obal… keyingi qyzyl qaryn jas balagha obal. Áy, qúldyqta tudy, qúldyqta ósedi, әkesi anau, tәrbiyesi mynau, baryna riza bolady, artymyzdaghy balanyng әuelgi tolqynyn kórip otyrmyz ghoy, qazaqsyng degenge namystanyp óle jazdaytyn, obal joq eken. Balapan – basyna, túrymtay – túsyna. Shyn obal izdeseng – qadarynsha halqyna enbek etken, ýmitpen kýn keshken, aqyry bar tilegi saryp bolghan, bayyrghy qazaqtyng eng songhy sarqyny, az da bolsa alash úrandy azamatyna janyng ashysyn. Ayasan, meni aya, bar enbegi qúrdymgha batqan, bar ómiri zaya ketken. Alashtyng azamatyna obal. Maghan obal. Biraq sol ayau men esirkeuden maghan kelip keter eshtene joq. Onsyz da bitken adammyn. Mening obalym – fәniyde emes, baqida. Arydaghy, aibarly júrtyna asqar tauday tirek bolghan aruaqty babalaryma qalay kórinem. Alash ardagerleri qatarynda atylyp ketken ýlken әkemning betine qalay qaraymyn. Qysasta ósken, bóten soghystyng ot-jalynyn ótkergen, eki ret jer betindegi jahannamgha týsip, ekeuinde de meni jetkizu ýshin tiri shyqqan, armanda, qapada qaytqan, bar ýmitin maghan artqan qayran kókem ne aitady erten, o dýniyege barghanda? O dýnie túrypty, bú dýniyedegi adal esimderi aramgha jalghasqan, jamanatqa ilingen bizding ejelgi әulet… el betindegi shirkeu bolghaly túr emes pe! Asyldarmen qatar, jasyqtar da bolghan shyghar, jaqsynyng tasasynda jamandary da jýrgen shyghar, biraq qarabet satqyn shyqpap edi ghoy bizding túqymnan! Shirigen jalghyz qúmalaq bizding býkil әuletimizge kólenke týsirmek pe? Basqany aitpaghanda, jalghyz úlym Maqsat! Halqyn satqan búralqynyng úly demey me. Býgin bolmasa erten. Ákesi qarabet, úrpaghy – alapes! Tym qúrsa jalghyz úldyng bolashaq abyroyyn oilamady ghoy myna súm. Endi qayttik?.. Bolary boldy. Bolmaghy búdan da soraqy. Ótkenge daua joq desek te, dabyra sóz ghana. Songhy jetpis-seksen jyl boyghy qay sheshennin, qay kósemning qay sandyraghy júrttyng esinde qalypty. Jýrekke tanbasy týspey, naqty iske ainalmay túrghanda, jel sózdi jelge úshyru kerek. Biraq men әli de ózimdi qimay túrgham.

57

Shúghyl elektron-poshta jetti. Entikken, demikken shaghyn eskertpe.

«Jaysyzdau habar. Biraq qorqatyn eshtene joq. Baljan birdene sezip qalghan siyaqty. «Sening birge tughan aghang bar eken ghoy, – dedi. – Men búryn qalay bilmegem?» Tughan jerimizge Poligon týsip, odan song әke-sheshemiz ólgennen keyin aramyz bólinip ketken, baylanysymyz ýzilgen, ózim de jaqynda ghana bildim dep aldarqattym. Sirә, mening oraysyz kóterilgen әngimege qatysty songhy maqalamdy kózi shalyp qalghanday. Endi saq bolayyq. Ózin.»

58

Ertenine ekinshi habar.

«Baljan keshegimen toqtamapty. Byltyr, sening kónilindi tabu ýshin «Núrstanda» berilgen maqala pәle bolyp jabyspasa ne qylsyn. Búryn bolmaghan әdetpen, keshqúrym kabiynetke, ýstime basyp kirdi. «Sening agha dep jýrgen bauyryng egizdes synar eken ghoy,» – dedi. «IYә, iyә, jarty saghat qana búryn tughan. Sondyqtan agha esepti ghoy,» – dedim. Óni búzylyp, azghana otyrdy. «Sen osy synarynmen auysyp ketken joqsyng ba?» – dedi kenetten, qatqyl әuezben. «Qalay, qalay?..» – deymin, sasqalaqtasam da, әzilge sýiegen bolyp. «Solay. Bayaghyda, әlgi synar aghang Almatyda qalghysy kelip, ózining ornyna seni salyp jibergen joq pa?» Jýregim zyrq etip, tabanyma týsse de, zorlana kýldim. «Qaydan shygharyp otyrsyn?» – deymin. «Bir týrli. Ótkendi oilap otyrsam. Sonda… jolgha shygharda, odan song alghashqy kýnderde… bir týrli, kóniling jarym, sóite túra tym batyl…» «Endi bәrin tastap ketip baram, qimaysyng ghoy, oquyndy, ghylymdy. Al endi… ózinning zandy kelinsheging bolghan son, ai-shaygha qaramay… Riza bolghan siyaqty eding ghoy. Endiging qay ókpe!» – deymin. «Ókpe emes. Ótkendi saralau. Kesh te bolsa. Onda… tauda basqasha bolatynsyn. Birge jýrgen barlyq uaqytta…» «Al qazir she? – dedim sózdi bóten jaqqa búryp. – Qazir qandaymyn?» «Qazir… mýlde basqa adamsyn. Búdan on jyl búrynghymen salystyrghannyng ózinde.» «Sen de basqasyn, – dedim. – Qyz kezinmen salystyrghanda.» Mine, aqymaqshylyq. Esim shyghyp, sóz quyp otyryp, әlgi, toqal alghanymdy úmytyp ketippin. Biraq Baljan teris týsingen joq. «Men… menin, әriyne, jasym úlghayghan shyghar, – dedi. – Biraq jýregim… kónilim búrynghyday,» – dedi kózine jas alyp. Men ghúmyrlyq jarym boldyn, eng qymbatym sensing dep, әreng júbattym. IYә, aitpaqshy, ótken qyzyq kýnderdi eske alyp, kәkir-shýkir әngimemen kónil әbden jaylanghanda, taghy da oqystan sart etkizdi. «Synaryng ekeuing aspiranturada bir uaqytta, bir jerde oqydyndar ma?» – degeni. Soqqynyng qattylyghy sonday, auzymdy ashyp otyryp qalyppyn. Al Baljan bayaghyda… taudaghy quanysh jasy esinde me, biraq búl joly kerisinshe, ýnsiz óksip, betin basyp, aghyl-tegil jylady… Jýregim bir jamandyqty sezip túr. Áytkenmen, amal joq. Qanday da qúbylysqa dayyn bolayyq. Dәl osy rette eshqanday alauyzdyqqa jón joq. Ózin.»

Áy, súmyray. Meni bar baqyttan aiyrghan sen eding ghoy. Endi kelip arasha súraysyn. Baljannyng kónilin tabu mening qolymda túrghanday. Bile-bilsen, ekeuimizge birdey auyr salmaq emes pe. Sen emes, tas jýrek tajal. Sen bar ghúmyryn ózinning jolyna baghyshtaghan әielding kónil-jayyn emes, óz basynnyng tynyshtyghyn ghana oilap túrsyn. Baljan ekeuimizdi aitam. Meni qoyshy, bar azabyn ótkergen, әuelden kóndikken. Baljangha qiyn bolmasa ne qylsyn. Ýsheuimizdin… ortamyzdaghy shyn sorly sol eken ghoy!

59

Kóp úzamay, jana bir habar jetti. Búl joly shynymen jaysyz. Marat ýshin ghana emes, men ýshin de.

«Baljan bәrin de biledi. Byltyrghy, sening kóniling ýshin, 61 jyldyghyna oray shygharylghan maqala әldeqalay qolyna týsipti. Suretindi de kórdi, ómirbayanyndy da oqydy. Jәne saghan qatysty basqaday derekterdi de tapqyzyp alghan siyaqty. Endi eshqanday kýmәni joq. Ekeuimiz auysyp ketken dep oilaydy. Tәjiriybesiz, mahabbatqa mas, anghal jas qyzdy tәlkek etu ýshin. Talkek etpese de, әrkim óz paydasy ýshin. Sen ghylymyndy, Almatyndy qimay, qala bergensin, ornyna meni salyp jiberip. Qansha jaqyn kórsem de, bótendigindi birden andadym deydi. Sodan song bir ret, alghashqy aida, izdep kelip te ketipsin. Syrttan baqylap, bәri dúrys ornyghyp bolghanyna kóz jetkizu ýshin. Elu bes jyldyq toyda da alystan kózim shaldy, biraq bayyzdap oilamappyn deydi. Eki joly da kelgening ras qoy. Áli de eshqayda ketken joqsyn, barsyn. Amal joq, moyyndaugha tura keldi. Auysqan joqpyn, naqty ózimin deymin. Tek әuelgining jartysy. Jarmaq. Osynday jaghday, óz erkimizden tys airyldyq, kýni keshege deyin ekinshi jartymyz turaly ekeuimiz de bilgemiz joq… dep. Áriyne, sendire almadym. Kerisinshe, ekeuimizding oryn auystyrghanymyzgha eshqanday kýmәni qalmady. Endi senimen kezdespek. Óz auzynnan estip, kózine tura qarap otyryp, isting anyghyna jetpek. Men baysyrap otyrgham joq, eshkimge de qúmar emespin, men ayaqasty bolghan namysymdy joqtaymyn deydi. Qyryq jylghy qatyndyqtan keyin. Endi qyzdyghyn alghan kisini izdemek. IYә, aitpaqshy, men ýshin ekeuing de adamdyq keyipten airylghan, jiyrenishti qúbyjyqsyndar degenin qaytersin. Búghan ne amal bar?»

60

Amal bar edi. Endi ghana tabyldy. Tek Baljan emes. Ótken kýn kelmeydi. Ne betimmen kórinem. Ne aitam, qalay aitam. Menen aiyp joq. Marat ta dәl osy joly kinәsiz. Biraq bizding adam sengisiz shyndyghymyz Baljangha qanday jenildik әkelmek? Qayghy ýstine qayghy qospasa. Ortaq úldy kimge teliydi? Eki Jarmaqtyng arasynda, tas diyirmenge týsken biday dәnindey, parsha-parsha bolyp ketpey me. Endeshe, barlyq is osy dýdәmal, júmbaq kýiinde qalugha tiyis. Nemese, anyq, aiqyn týiinmen sheshildi deniz. Ýstingi, qosalqy Jarmaqtyng Baljangha sandyraq bolyp kóringen shyn sózi ghana emes. Songhy alty-jeti jyl boyghy, әzirshe shyndyqqa ainalyp ýlgermegen bar sandyraghy. Jәne erteng kóp aldyna kósilip shyghatyn Bas sandyraghy. Áyteuir amaly tabyldy. Baljannyng emes, Marattyn. Aynymas sheshimge keldim. Jarmaqtyng taghdyry mening qolymda túrghan.

61

Jarmaqtyng taghdyry mening qolymda. Biraq mening bar tirshiligim Jarmaqtyng qatal qadaghalauy astynda. Sovetke jat sanalghan kýdiktini KGB-nyng ózi dәl búlay baqylamaghan shyghar. Álgi, Zamyatinning romanyndaghy, ashyq shyny astynda kýndiz-týni tolyq tekseriste ghúmyr keship jatqandar siyaqty. Ol – kinәsi, qylmysy bolmasa da, qapysyz baghymgha kesilgen qanshama adam – tútas bir memleketting halqy edi ghoy. Al men – jalghyz ózim. Qadaghalauy zandy jәne әldeqayda onay. Shynylamasa da, alan-ashyq. Sezimtal әri kóregen bólime-fondar arqyly qabyrghanyng arghy jaghynan kórip otyrady. Jýrgen, túrghan, tipti, sugha týskening men әjethanada jaylanghanyna deyin. Keshkilikte bar jaryqty óshirsen, týnde kóru jabdyqtary arqyly. Qadamyng qalt ketpeydi. Tósektegi úiqy, qorylyng men pysylyna deyin. Kórgen týs pen oilaghan oidan basqasy týgel alaqanda. Áriyne, bizding Jarmaq kýn sayyn jәne barlyghyn birdey kórmeydi. Qajetti jәne kýmәndi tústardy ghana. Jәne sol sәtinde aldyna tartylmaq, nemese habar berilmek. Áuelde qonyltaqsyghanmen, keyin ýirenip ketkem. Kiyinem, sheshinem, pysqyram, týshkirem. Óz ýiimde onasha otyrghan esepti. Syrtqa shyqqanda, әriyne, sәl basqasha. Amalsyz erip jýredi, alystan, jaqynnan aldyma, artyma shyghady, taspagha týsirui de mýmkin, әiteuir arnayy bólingen kisileri bir sәt te kóz jazbaytyny anyq. Biraq aqyr týbinde ailany men asyrdym. Tipti, әuelgi kýnnen desem bolady. Keng kóshede, әldebir ghimarat, yghy-jyghy júrt ishinde, bazarda, dýkende, kópshilik dәrethanada dәl ýidegidey anyq kóre almaydy. Mening esebim osyghan qúrylghan edi. Qyzyq ýshin, kýzetshilerimning basyn qatyru ýshin әdepki seruen, qydyrys ýstinde alay da tartam, bylay da syzam. Ózime qajet isterdi sezik tudyrmay, erkin jasau ýshin tapqan amal. Onday ózgeshe sharua da joq mende. Áytkenmen, aqyr týbi kәdege asty, saqshylarym mening izimdi baspay-aq jolymdy qiyp, kóbine alystan andaytyn bolghan, al kitap dýkeni, әldebir sharuashylyq jaylaryna kirsem, shekteuli jerde týiisip qalmau ýshin aulaghyraq túrady, keyde syrttan da tosady. Endi әdetke ainalghan isting paydasyn kórmekpin.

Áueli kóldenennen aldarqattym. Tap-taza kompiuterimning ashyq betine badyraytyp jana bir taqyryp jazyp qoydym. «Han jәne preziydent.» Ájeptәuir oilanyp otyryp, «Ótken tarih úlaghaty jәne býgingi kýn taghylymy» degen qosymsha taqyryp tirkedim. Bayaghyda úrlanghan, eski tariyhqa qatysty qúndy kitaptarymnyng ornyna әkep tastaghan, býgingi zaman, ózgeshe túlgha jәne aghymdaghy sayasatqa qatysty biraz qoqyrdy aqtaryp, solardyng ishindegi eng qalynyn, syrtyndaghy jarqyray kýlip túrghan suretti kórsete, stol ýstine әkep qoydym. Qasyna ondy, soldy, retsizdeu shashyp, derektik, anyqtamalyq taghy birneshe kitap tastadym. Sodan song býgingi naryq tynysyn, halqymyzdyng әl-auqat jaghdayyn jәne kәsipkerlik qabiletin baghamdau ýshin bazar men dýngirshekterdi aralaugha kiristim.

Árkimnen әrnening jónin súraymyn, bazardaghy bozarghan júrt, dýngirshektegi týnergen júrt – kýnkórisin әreng aiyryp otyrghan erkin saudagerlermen әngimelesem. Keyde alpauyttar iyeligindegi ýlken dýkenderge de kirem. Keregimdi aptalyq sayahattyng әuelgi kýni tapqam. Biraq asyqpadym. Tórt-bes kýn boyy aldarqatyp jýrip, keshki alakeuim, qaghaberis qaltarysta, әp-sәtte satyp alyp, syghymday býktep, qoynyma emes, yshqyryma, yshqyrdyng arghy jaghyna tyghyp jiberdim. Ýsh qúlash jibek arqan. Arqan bolghanda, kәdimgi, ashyq aulada kir iletin juan jipting bir ýzigi. Tartyp kórgem. Ótkende. Ógizdi ilseng ýzilmeydi. Ári júmsaq, susymaly. Oljama quanghanymmen, birden qaytpay, taghy eki-ýsh oramdy ainalsoqtap jýrdim. Sodan song ghana ýi. Áriyne, jasy kelgen kisi, ghylym jolyndaghy jana taqyryp, kórneki zertteu kezinde әjeptәuir sharshap qalghan, syrt kiyimdi selqos sypyryp, shalbarymdy sýiretken qalpy qarakólenke bólmede, júmsaq tósekke kelip jyghyldym. Azghana súlyq jattym da, etpettegen qalpymda, býgile tartyp shalbardy sypyrdym. Tósekting ayaghyna qaray ysyryp tastap, birden kórpemdi qymtandym. Jazylyp, kerile sozylyp, eriksiz jymidym. Sodan song úiyqtaghan qalypta kóz júmdym.

Shyn úiyqtap ketippin, týn ortasynan aua, selk etip oyandym. Dәl osy kezde meni baqylap otyruy neghaybyl, әitse de kórpe astynda búqqan qalpy, dambalymnyng yshqyryna býktelgen jibimdi alyp, eptep saumalap, bir jaq úshyn taptym. Dar túzaghyn jasaudyng ózi óner desedi. Arnayy mamandary bar. Shirata orap baylaydy. Sirә, ólim jazasynyng ózin sәnge ainaldyru. Biraq sәndi eshtenesi de joq. Juan kendir arqan. Bir jaq úshy toqpaqtay týiilip, epeteysiz túzaq shygharylghan. Meniki shynymen-aq әsem edi. Eshbir ónersiz-aq. Óner bolsa, dargha emes, malgha jetik qazaqtyng óneri. Kәdimgi qarapayym kýrmeu ghoy. Áueli juandyghy shynashaqqa juyq, berik jibek jibimning qolgha ústaghan basyn, bas barmaq siyatynday ghana ilmek qaldyryp, berik bayladym. Sodan son, ekinshi úshyn izdemey-aq, týiin týbinen keri ainaldyryp, ilmekten ótkizip, túzaq shyghardym. Dayyn. Menen súrausyz bólinip, sýigen jarymdy bauyryna basqan, endi ata-babamnyng aruaghyna shәk keltirip, býkil eskilikti әuletimizge kólenke týsirmek súmyray Jarmaqtyng dar túzaghy dayyn boldy. Qapysyz, qatesiz, tamasha túzaq. İlmegin sol qolyma kiygizip, qysqadan alyp, eptep bastap, qatty tarttym, myqty jip berik baylanypty, qylqynghan bilegim úiyp bara jatqan song qayta bosattym, sodan song úzyna boyyn, ekinshi úshyna deyin týgendep, mereyim ósti. Sol, kórpe astyndaghy qalpym, ilmegin keneytip, dóngelektep, shúbalghan bauyn shashyratpay, shirata qosyp, múqiyat orap, bir jaq úshyn qayyra, jórgemdey týiip, kishkentay ghana dóngelek qalpynda jastyghymnyng astyna tyqtym. Sәlden song kónilime kýmәn tudy. Eng qolayy – jastyqtyng ishi eken. Kórpeni basyma tarta kýrgeylep, jastyqtyng tysyn aghytyp, bidayyn taghy sógip, bir jaq búryshyna saldym, azghana jatqan song qayta alyp, mamyq júmsaghynyng ishine tyqtym. Syrtqy qaptaryn týgel týimelep, basyma jastap jaylanghan song ghana kónilim ornyqty. Áytse de úiqy kelmegen. İshki mamyghyna kek qaruy tyghylghan tiri jastyqty astydan ýstige shyghardym. Ayalay syipalap kórdim. Eshqanday beder, belgi joq. Qayta ekinshi jastyqta әldenendey týiirpek bayqalady. Býktep jatqam ghoy manadan beri. Endi qos jastyqty qatarynan bauyryma basyp, ótken ókinishti ómirimdi emes, әuelgi kýnderimdi, Baljanmen tanysqan maujyr týn, alyp emen sayasynda alghash sýiisken, beyuaqta, jataqhananyng alakólenke bir búryshtarynda saghyna aimalasqan, kóshede seruendegen, kinogha, teatrgha barghan, eng aqyry – býkil ómirimning júldyzdy, sәuleli mezeti – tauda tabysqan kýndi oilap, aghyl-tegil jyladym. Keyis, nala emes, meyir men quanysh jasy. Men de baqytqa shomghan ekem bir kezde. Qayrylmasqa ketti bәri de. Býgin emes, bayaghyda. Endigi bógelis, ayaldyng qisyny joq edi. Oilap túrsan, búl da baqyt. Ádil ýkimning oryndaluyna ýsh kýn qalghan.

62

Ýsh kýn boyy kónildi jýrdim. Ózime rizashylyqta. Eng aqyrghy, sózsiz oryndalatyn sheshimtal isime mereyim ósip. Ómirdegi eng ýlken qatelik týzeledi. Jana bir… әlemge qadam basam. Áriyne, súrauy oryndy, jauaby qatan. Biraq… mening erkimnen tys boldy ghoy bәri de. Al eng songhy naqty sharua – mening ainymaghan aq niyetimning kórinisi emes pe. Keshirim jasalugha tiyis. Qaytkende de býgingi azaptan qútylam. Odan songhysy – bir allada.

63

Sәrsenbining sәtti kýni tughan. Men ýshin. Bizding Jarmaq ta dәl solay dep shamalasa kerek. Shamalaghan joq, senimdi boldy. Kýmәnsiz. Osy ótken aida ghana qúrmetti senator bolyp saylanghan. Saylanghan joq, mәrtebeli, tótenshe jarlyqpen taghayyndalghan. Endi parlamentting eki shatyrynyng birikken mәjilisinde «Qazaqstan: demografiya jәne immigrasiya» degen sheshushi taqyrypta batyl jәne ótimdi bayandama jasamaq. Nәtiyjesi jogharyda maqúldanyp ta qoyghan tәrizdi. Áytpese búl Jәkeng senatqa ne ýshin keldi. IYә, sóz joq, tiyesili qauly, qarar da әzir. Senator Marat Qazybekovting ataghy aspangha shyghyp, aldynan búdan da danghyl jol ashylmaq. Biraq kór… ózining kórin qazyp qoyghan. Kýni bitken, saghaty sanauly, saghat emes, minuttar ghana qaldy.

Men barymdy kiyip, baqanymdy ústap, yaghny qapysyz qaruymdy әzirlep, saqaday say otyrmyn. Degbirsiz yza, salqyn sabyrmen. Qúzyretti mәjilis tanertengi onda bastalugha tiyis. Bastaldy. Eki minutqa keshigip. Ýlken kisini kýtken eken. Keldi. Dýrlige ornynan túrghan júrt, du qol shapalaqtau. Men de oryndyghymnan atyp túryppyn, men de qol soghyp jatyrmyn. Tarihy jinalystyng bastalghan quanyshyna. Eki minut degen ne tәiiri. Ertenge qalsa qayter em. Men toqtadym, basqalar әli qol soghuda. Qyzu qúttyqtau bayaghy jappay úrangha úlaspady, biraq júrttyng jýzi jarqyn. Taghy eki minut, ýsh minut ketti. Tórt minut. Uaqa emes. Men qaytkende de ýlgerem. Mine, kýn tәrtibi. Bayandama jóni. Bizding Jarmaq – qúrmetti senator, belgili sayasatker, tanymal qayratker Marat Beysenúly Qazybekov minbege kóterildi.

Men bәrin de múqiyat eseptegem. Kýzetshilerim taqau jerde. Dәl osy ghimarat boluy da mýmkin. Áyteuir ýsh minut ótpey jetip ýlgeredi. Sodan song esik. Kәdimgi qúlyp. Men kópke deyin neshe qabat bolat esigimning ishki ilgegi joghyna nazar audarmappyn. Bayaghyda, jýregim ústaghan kezde syrttan op-onay kirgeni jangha quat bolyp edi. Artynan oilaghanda, bәri oryndy kóringen. Dәrigerlik shúghyl kómek qana emes, ilgeksiz esik te. Endi kerisinshe shyqqaly túr. Biraq búl joly dәp solay asha almaydy. Ýsh kiltti úyasyna qatarynan salyp, әrqaysysyn ýsh qaytara búraghannan son, qayta suyrmay qaldyrgham. Biraq búlargha toqtau joq. Áytkenmen, az da bolsa bógesin. Qisynyn tauyp ashqansha, taghy ýsh minut. Ekeu deyik. Meyli, bir minut. Yaghni, jinaqtap kelgende, tolyq tórt minut uaqyt bar. Álbette, qazir olar da teledidar, tikeley habar aldynda otyr. Shefting saltanatty sәtin tamashalap, soghan oray az-maz bosansysa, eki-ýsh minutyn ótkizip aluy mýmkin, biraq oghan ýmit artpau kerek. Qaytkende de tórt minut, tipti, ýsh, assa ýsh jarym minutta bar sharuany tәmamdap ýlgeru qajet.

Kenet… dәl osy sәtte jalghyz úl da… Teledidar aldynda otyr-au degen oy keldi. Kýtpegen kórinis… Qamyghady, qinalady. Biraq… әkesin ómir boyy arqalanyp jýrgen kim bar. Myna men… meni kórgen de joq. Endi bilmey de ketedi. Sonysy jaqsy. Jasy otyz segizde, ózi de balaly-shaghaly azamat. Áytse de qiyn. Maghan. Betinen bir sýimey ketip baram. Nemereler… eki úl, bir qyz… Bar quanyshyn basqa… emes, Baljan kórsin. Aman bolsyn úrpaghym.

Al Baljan… kórer, kórmes, kóp úzamay, tipti, keler sәtte estui anyq qoy. Qalay degenmen, qyryq jyl birge ghúmyr keshken zayyby, oghan da onay emes. Jylar, syqtar, aqyry baryna tәuba aityp, toqtamgha keler. Kónildegi júmbaghy sheshilmey ketse, uaqasy joq. Tipti, sonyng ózi jaqsy. Kezdesken bolsaq, anyghyn aitsam… maghan sener edi, kesher edi ekeuimizdi de, biraq… ókpesi tarqamas edi. Maghan degen. Shynynda, Maratty bólip shygharghan mening ózim ghoy… Qalyp qoyghan taghy men. Sonda birge ketsem… sen ýshin ómirlik múratymnan ainydym… dep aitpasam da, ómir boyy jýregimning basynda keyis túrar ma edi… Kónilge qayau týspegen, pәk, taza, әuelgi qalpymyzda airylysqanymyz… ol da baqyt. Bәlkim, o dýniyede jauaptasarmyz. Bú dýnie búiyrmapty bizge…

Bastalyp ketipti. Bizding Jarmaq minbege kóterile salysymen, qolyndaghy qaghazyn aldyna qoyar-qoymastan, keudesin kere shalqayyp, enseli, sәndi, saltanatty, tóbesi kiyiz ýy shanyraghy keyiptes biyik kýmbezdi keng saraydy, osy Kók ordada, býkil bolashaqtyng tizginin óz qoldarynda ústaghanday, kýrjiyip, melshiyip, syzdap, sazaryp, keuip, pisip otyrghan ónsheng qasqa-jaysandy, keneytilgen mәjiliske kelgen býkil biylikshi qauymdy jana kórip, jana ghana tanyghanday, asqaq qúrmet, tәkappar keyippen, eteginen basyna, onynan solyna deyin týgel sholyp shyqty. Sodan son, ózine senimdi qonyr kýngir dauyspen bastap ketken.

Egemen elding bolashaghy… ertengi sәuletti, jarqyn zamanymyz… – bizding bar tirshilik, bar baqytymyz Qazaqstandaghy halyq sanynyng eselep ósuine baylanysty eken. Kópke yrys qonbaq. Kóbeysek, tym qúrsa býgingi eng ýlken meje – jiyrma milliongha jetsek… iygeremiz, óndiremiz, arttyramyz, órkendeymiz… Kirispe sózdi tolyghymen maqúldadym. Endi mening oraylas isim de dәl osy dengeyden tabyluy kerek edi. Ózimdi ózim teristemey túrghanda jýzege asyp ýlgerui qajet. Jaylap basyp kabiynet-kitaphanagha baryp, jedel qimylmen, kisi boyynan biyik, aiyr baspaldyqty әkeldim. Qaq ortagha, qarsy qabyrghadaghy teledidardyng aldyna ornyqtyryp, qoynymdaghy túzaq arqandy suyrdym. Jeti baspaldaqty tórt attap biyigine shyghyp, tóbedegi ýlken lustranyng jogharghy qaqpaghyn tómen ysyryp, bolat ilgegine berik túzaghymnyng bir úshyn qysqarta tartyp, jaqsylap bayladym. Jarty minutqa eseptelgen, biraq qolym qaltyrady ma, ebim kelmedi me, eki qayyra jasadym – qyryq bes-elu sekund. Qolma-qol dar túzaghyn moynyma ildim. Ýsh sekund. Jiyny artyghymen eseptegenning ózinde bir minuttan sәl ghana astam, meyli, jiyrma sekund deyik. Men әuelgi, sezikti qimyldan, naqty әreketke kóshkenge deyingi aralyqta assa bir jarym minut qana ótti. Mine, bәri dayyn. Qayrylmas ajal túzaghy moyynda túr. Qapysyz ilindi. Endi… bar júmystyng nәtiyjesin kóruim kerek. Nәtiyje ghana emes, jenis, quanysh sәtin. Túzaqtyng moyyndaghy ilmegin qysqartyp, jogharydaghy bauyn qos qolday tartqylap kórdim de, endi eshkim eshqayda ketpesine kóz jetkizip, jarty qabyrghagha juyq kógildir ekrangha qaradym. Respublika parlamentining birikken qos shatyrynyng keneytilgen mәjilisinde, Kók ordada kósile bayandama jasap túrghan Jarmaqqa. Dәl osy sәtte iri suretpen, tura ekpetinen kórsetip jatqan. Sonshama marlat. Sonshama senimdi. Mәngi jasarday, erteng emes, endigi jyl emes, dәl osy qazir, oigha alghan barlyq aram jospary sózden iske ainalyp, qaz-qalpynda jýzege asarday. Men erkisiz kýldim. Túzaghymdy tartyp, az-maz qylqynyp kórdim. Sol kezde… Marat ta qalt toqtaghan. Qylqynyp bara jatqanday, kók galstuk baylanghan aq kóilekting ýstingi týimesin bosatty. Men túzaghymdy odan әrmen tarta týsip, astymdaghy baspaldaqty ayaghymmen qaghyp qúlatugha ynghaylandym. Marattyng óni búzylyp ketken. Aldynda, minbening ong jaq búryshynda túrghan, salqyn shәy qúiylghan staqangha qol sozdy. Sol mezette mening pәterimning syrtqy esigi de shaqyr-shúqyr etti. Asyghys jetipti. Ýsh minutqa da tolmay. Ashqaly jatyr. Endigi bógeliske jol joq. Marat ortasynan asyra shәy qúiylghan staqandy qaltyraghan qolyna alyp, úrttay berdi de, shashyrata tógip, qaytadan ornyna qoydy, sol sәtinde qos qolday tamaghyn ústaghan. Osy kezde men de ayaghymnyng astyndaghy tiyanaqty ysyra teuip jibergen edim.

Basym tóbege sozylyp, tabanym edenge tireldi, qylsha moynymdy Marattyng qyshqash qoldary syghymday ýzip, kóz aldymda kók-ala ot oinap, managhy minbedegi qandy su tamaghymdy keptep, tynysym bitip, týnekke battym.

64

Qansha uaqyt ótkenin bilmeymin, mýmkin, alpys eki jyldyq tútas ghúmyrym, mýmkin qas qaghym ghana sәt, anyghy – assa shiyrek minut, men túzaqtan, dar túzaghy ghana emes, tirshilikting bar mehnaty, qayghysy men azabynan birjola qútylyp, fәniyden ozyp, mәngilik, erkin baqigha ótken sәtimde, ile-shala, sart etip ashylghan esik, topyrlay jýgirgen ayaq dybysy, abyr-dabyr sózge nazar audarmastan, qarsy aldymda túrghan, songhy mezette kóz ýzip qalghan teledidargha qaradym. Jarmaq býktele qúlaghan joq, jogharydan tartylghanday, eki qolyn algha soza, eki ókshesi kóterile, keudeley asylghan qalpy, biyik minberding ýstinde jatyr. Parlament opyr-topyr boldy. Álde saqshylar, әlde janashyr әriptes, joq, birynghay súr kiyingen arnayy qyzmet ókilderi qausyra qúshaqtay kóterisip, minber aldyndaghy sharshy bitimdes qyzghyltym parket ýstine saldy. Áldeqaydan appaq, biteu, shaghyn shelek keyipti músaylary salpyldaghan kezekshi ýsh-tórt dәriger qatarynan keldi. Biri dem salyp, auzynan ýrlep, ekinshisi keudesin basyp jýregin terbep, ýshinshisi taghy bir әreketin jasap… әjeptәuir әurelengen son, qoldaryn jayyp, bastaryn shayqasqan. Bitti. Jarmaqtyng aldamshy, aram, bayansyz ghúmyry mana әreng úrttaghan eng songhy jarty jútym sumen shektelipti. Mynghyrghan baylyqtan ózimen birge ala ketkeni sol-aq eken.

Myna mening de, aram dep aitsam obal tәrizdi, adal, pәk deuge taghy batylym barmaydy, qaytkende de mәnsiz, maghnasyz, zaya ghúmyrym tausylghan eken. Ghaziz janym tastap shyqqan beybaq denem qyl túzaqtan alyndy. Ol da qabattasa jetken dәrigerding kuәliginsiz-aq. Kelmeske kettipin. Qosaq arasynda. Bóten bireuding jalasy ýshin. Búl da bekershilik siyaqty. Sonshama ne jazyghym bar edi, ólimge qiyatynday. Ózime ózim janym ashyp, jylamaq edim, kózimde jas joq eken. Kózding ózi joq. Kóz týgili bas joq. Mýlde joqpyn. Qolmen ústap, kózben kórer uaqytsha túraq – bayansyz Tәn emes, keudeden shyqqan Jan ghana ekem. Shyn ólgenimdi, opasyz Tәnnen ajyraghan mәngilik Jan ekenimdi andaghan son, baysaldy sabyr taptym. Áytse de ótkenimdi qimay, azapty ómirdi emes, bayansyz dәuletti emes, dýniyening bar deregi men danalyghy jinaqtalghan, eshkimde joq bay kitaphanamdy, mәresine jetse de, halqyna jetpegen, endi eshqashan jaryqqa shyqpas qyryq jyldyq zertteu kitabymdy, әli de oida túrghan, ashylmay, jazylmay qalghan jana enbekterimdi qimay, azghana irkildim. Biraq bógeluge múrsat joq eken. Áldebir ayaly, jenil, sonymen qatar quatty kýsh jaylap tartyp, shyrqay kóterdi, Kók aspannyng tórine qaray úshtym.

65

Aspannyng ekinshi qatyna shyqqanda, sol jaghymnan qonyr kólenke kórindi. Qúr sýldede… ólgen kisining tiri Janynda kólenke bola ma? Jәne tiyanaghy joq, tabany joq kenistikte. Keler mezette kólenke jaqynday týsti. Men andap, saqtanyp ýlgergenshe, bauyryma tyghyldy. Marat eken. Tómenshik, ýnsiz, tilsiz. Múndy, qayghyly. Sharasyz ókinish, auyr qinalys ýstinde. Men samghay úshqan qalpymda bir sәt ayaushylyq sezimge berilsem kerek. Sol tilsiz, mýsәpir qalpynda ishime kirigip joq boldy. IYә. Áuelde menen bólinip edi ghoy. Bólingen, ketken. Ózinshe tirshilik jasaghan. Endi kelip… Qaytadan bólinu kerek dep oiladym. Endi men bólinem. Ádildik qayda. Ol alay, men bylay. Mine, qazir bólinem… Bóline almadym. Eki jarmaq emes, bir býtin ekem. Tútas. Bir Jan… Endi moyyndaugha tura keldi. Múrat degen de men, Marat degen de men. Bir kisi. Men ózim. Birge tudyq, birge óstik, zamanyng tayghaghynda eki keyipte derbes ghúmyr keshsek te, aqyry birge óldik. Endi gharasat maydanynda birge jauap beremiz. Eki kisi, eki ghúmyr emes, bir kisi, bir ghúmyr retinde. Men ghana. Jalghyz ózim.

Oylap túrsam, әuelde kýmәngha berilip, kýnәgha jol ashqan ózim ekem. Baghyt-baghdarym aiqyn, senimim mol, múratym shynymen biyik bolsa, ekige bólinbes edim. Jarmaghymdy jamandyqqa, aramdyqqa iytermelegen mening ózim. Endi tirshiliktegi bar kýnәsin de ózim kóteruge tiyispin. Áyteuir dәtke quat, býtin qalpymda sol teris jolmen ketsem qayter edi. Negizgi bóligim ong niyetinen ainymapty. Biraq ong da bolsa jarmaq qalypta ne bitirmek. Erterek oilau kerek edi. Endi mine. Ótti, ketti – ókingennen ne payda, jylaghannan ne jenildik.

Kenshiligi mol bir allanyng rahmatynan basqa ýmit joq…

Qosh bol, zaya ketken ghapyl ghúmyr!

Qosh, sory arylmaghan qayran el!..

hhh

Mine, osynday… ózgeshe tauariyh. Bastan-ayaq qisynsyz ótirik. IYә, aitpaqshy, kórkem tuyndy atauly týgel oidan shygharylatyn edi ghoy. Bizding jazarmandar qauymynda. Qazir tipti, derekti atalatyn dýniyeler – ótkennen estelik, bayaghyda tanbalanypty-mys kýndelikting ózi aighaqsyz, dәieksiz qiyaldan qúrylatyn boldy. Halqyna qarsy qylmyskerler – últtyq qaharman, jәreuke men jaltaq – sypyra batyr. Alash azamattary kólenkede qalyp, alayaqtardyng baghy kóterilip túr. Jamandyq ataulynyng bәri jaba toqylyp ketti. Solarmen salystyrghanda, Imannyng hikayaty meylinshe beykýnә kórinedi. Álgi últtyq qaharmandar men sypyra batyrlardyng eshqaysysyna tura tiremeydi. Kerek deseniz, bóten bireu emes, «Ózim» dep otyr. Ózi bolmasa da. Ózi emesine, basqa da emesine eshqanday kýmәn aita almaysyz. Azghana kýmәn – qiyaldaymyn, túspaldaymyn dep otyryp, ómirlik aqiqat shyndyqty jerine jetkize aldy ma degen tarapta ghana bolsa kerek. Sonymen qatar oqigha órbiytin mezgil de әjeptәuir eskirgen. 1961 jyldyng qonyr kýzinen bastalyp, 2001 jyldyng qysqy ailarymen tәmamdalatynday. Jana zamangha iyek artty demesek, týgeldey búrnaghy dәuir – HH ghasyr, elimiz әldeqashan ótip ketken belester men qiyndyqtar. Biraq jýz jyl, myng jyl búrynghyny da jazyp jatady ghoy, jәne Imannyng ózi de jana ghasyrdyng esiginen syghalap ýlgermey, sol 2001 jyldyng kókteminde baqigha attanyp ketkenin bilesiz. Áyteuir baspagha dayyndap ýlgeripti. Biraq eshqayda úsynbaghan. Úsynu oiynda da bolmaghan siyaqty. Ózine senbegen. Ózine sense de, artyq dabyra, shudy qalamaghan. Óner jolynda kóp teperish kórgen qalamger edi ghoy. Qoryqqan. Al bizding qorqatyn eshtenemiz de joq. Erjýrek batyrlyqtan emes. Óz talayymyzgha degen senimnen. Búrynda bir aitqanymyz bar edi: «Bizge soqtyqqannyng ózining sory qaynaydy» dep. Sypayylaghanda. Búdan әri sәl qatqyldau: «Bizge qara kýie jaqqysy kelgen kisining ózi qarabet bolady!» Jәne: “Biz turaly aitylghan qanday da lepes – eng әueli sol kisining ózining baghasyn aighaqtaydy,” – dep. Qalanyz, qalamanyz, aqyr týbinde kimning kim ekenin zamannyng ózi aiqyndap beredi. Shynynda da. Úly Múhana kim tas atpady. Ghajayyp Maghjandy kim balaghattamady. Endi býgin solar qayda, biz… yaghny Múhang men Maghang qayda! Endeshe, әldeneden tartynatyn, әldeneden iymenetin jónimiz joq. Osynday nyq senimmen ainymas Imannyng bar salmaghyn kóterip alugha әzirmiz.

Ótkendi bilesiz. Býgingisi osy. Ertengisi taghy bar.

Aytpaqshy, Imannyng búdan basqa da, búryn jariyagha shyqpaghan jana dýniyeleri qaldy. Orayly mezetinde ony da kóre jatasyz.

Qayyr, esen-sau túrynyz. Imannan airylmasanyz, barlyq Múrat ornyna keleri kýmәnsiz.

18.I. – 9.II, 2007,

Praga.

9 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2169
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2571
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2447
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1672