Dýisenbi, 30 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 130865. Jazylghandar — 116187. Qaytys bolghandar — 1990
Ádebiyet 5966 0 pikir 9 Aqpan, 2015 saghat 10:59

Didar AMANTAY. ÓLENDER

Kónilden ketpey qoyyp kireuke mún,

Keudeme qonyp alghan bireu menin,

Basqanyng bauyrynan pana izdegen

Ghúmyrym, әldekimge tireu me edin?

 

Ózime azamat joq tendes býgin,

Ózgening toyy bolghan kelmes kýnim,

Arqama sýienetin adam bar dep

Artyma qaraymyn ba ólmes búryn?

 

Qalmasam iygi edi kýirep, synyp,

Gazetter betterine suret ilip,

Ómirmen qosh aitysyp baratqandy

Ótem be jer betimen sýirep jýrip?

 

Qaraghayly, 23.08.1990

 

* * *

Qamyqpay jet, qalqajan, qasyma bir,

Qyzghaldaqtay búrqyrap shashyng әtir!

Qaz omyrau, qaz moyyn...

Qaz-qalpynda –

Qazday tizip jazady shashylghan jyr.

 

Ýrkip syrdan, elendep tilsiz sana –

Jeti týnde taba ma kýnsiz pana.

Shópildesken sýiister shyqqan jerde

Shóldep ekeu otyrsaq ýnsiz ghana.

 

Qamyqpay jet, qalqajan, qasyma bir,

Qyzghaldaqtay búrqyrap shashyng әtir!

Qaz omyrau, qaz moyyn...

Qaz-qalpynda –

Qazday tizip jazady shashylghan jyr.

 

Ómir ótken. Ózing joq kezderde men

Ózgeni ózing sýigende ózgermegem.

…Baghymyzdy aitqysy keletindey

Baghyp bizdi andidy kózder degen.

 

Qaratal (Tegisshildik),

16.06.1989 – nauryz, 1990 jyl

 

* * *

 

Qyr gýlderi – mizam shuaq týrkilik –  

tenseledi qamyryghyp, bir kýlip,

essiz ótken qyzyqtardyng keshegi

esiginde endi býgin túr qúlyp.

 

Kól ainala úshqan qústy sýirep naz,

qosh aitysyp bara jatyr ýirek-qaz,

súrap shyqsam dep oiladym kónilin

kýzeuinde otyrghanda kýirep jaz.

 

Qayda ketken qasqaldaqtar qanghyryp,

saydy qughan sarghaldaqtan jan qúryp,

jazghytúrym tirshiligin izdeydi

jabaghynyng kókiregi janghyryp.

 

Bir-birine bola almaghan tireu de,

býkil ýide úiyghan múng kireuke,

jaylau tozyp, auyl kóship barady –

sary júrtta elegizip bireuge.

 

Qaraghayly, tamyz, 1990 jyl

 

 

* * *

 

Sen de bәrin bilesin,

Men de erte týsindim.

Búl ómirding kýresin

Bir-aq týnde úsyndym.

 

Qoryqpadyq Tәnirden,

Qoydyq nýkte bir týni.

Jyldar boyy ómirden

Izdep edik… kýlkili.

 

Mahabbatty joq dedik,

Mas boldyq biz basqagha.

Elden keyin kóktedik,

Erte soldyq… masqara!

 

Shynyndy aitar kezinde

Shygha almaysyng aiypsyz.

Múnday úly sezimge

Men de, Sen de – layyqsyz!

 

Qaratal (Tegisshildik), 15.08.1989

 

* * *

 

Týn ishi. Ay jaryq.

Tirshilik demalghan.

Saghymgha ainalyp,

Sezimder tonalghan.

 

Tylsym әn shyrqalyp,

Tynyshtyq tappaghan.

Qyz ghana úrlanyp

Qaraydy qaqpadan.

 

Jigit te keshikken,

Jalghan ba aitqany.

Tot basqan esikten

Túnjyrap qaytady.

 

It kelip ayaqqa

Sýikenip qúlaydy.

Qaraydy ayap ta,

Qyz nege jylaydy?

 

“Kelmedi kóktemim,

Kim edi sol maghan?

IYelik etken týn

It qúrly bolmaghan.”

 

Qaratal (Tegisshildik),

mausym-tamyz, 1989 jyl.

 

* * *

 

Elden ketken bir ókinish, shalady mún,

Qanday boldy, – dep oilaymyn, – dala býgin.

Shalghay jatqan auylda qaldy menin

Shalqyp-tasqan perzent shaq, balalyghym.

 

Qyzyl shilik at shapqan shyraq búryn –

Keship jýrgen shalghyndy, qiyaq, gýlin.

Jetsem eger auylgha! Jetsem, shirkin!

Bala bolyp ketetin siyaqtymyn.

 

Almaty, shilde, 1986 jyl

 

* * *

 

Qayteyin, ókinishti,

Ketpeppin kýiip birden.

Bireuler sózi kýshti

Búrymnan sýiip jýrgen.

 

Shashylyp sayda qalghan

Monshaqty izdep baryp,

Jýzinnen aimalaghan

Jýz qúshyp, jýz aqtalyp.

 

Kýletin kezim bitken,

Kýn týspey maghan qaray.

Kirshiksiz sezim kýtken

Kishkentay adamdar-ay.

 

Kelding be, ketpe endi,

Qaldyryp mazaghyna.

Basymnan ótpegendi

Basqalar jaza (dy) ma?

 

Almaty, 22.06.1989

 

* * *

 

Biyiksing be, kýiiksing be, bilmedim,

Bir keremet jýregimde túr menin.

Qos janaryng bara jatqan júmylyp

Ýnireygen esigindey týrmenin.

 

Qaraghayly, tamyz, 1990 jyl

 

* * *

 

Yntyqta altyn tapshy,

Yrduan bir egindi...

Yzgharsyz salqyndatshy

Ystyqta – jýregimdi.

 

Qaratal (Tegisshildik), 1985 jyl

 

 

Qaraghaylymen qoshtasu. Ýshqara

 

Minip jatyp kóligime toqtadym...

Qabaghynda – qamyryqty joq pa mún?

Balqan taular, búiyrmanyz aiypqa

Talqandalghan ómirimning soqpaghyn.

Ýshqaranyng qabaghynda joq pa mún?

 

Ketu kerek. Ketpegende ne etemin –

Kóru ýshin jer betining etegin.

“Qaraghayly – ghashyghym!” dep qashaumen

Kent tauyna óleng jazyp ketemin.

Ýshqaragha óleng jazyp ketemin!

 

Qaraghayly, qyrkýiek, 1990 jyl

 

 

* * *

 

Mahabbat jalghan ba dep,

Qapadar kýige enem men.

Saghan bir barghan da – әlek,

Armanda – sýimegender.

 

Qaratal (Tegisshildik),

mausym-tamyz, 1989 jyl

 

 

* * *

 

Oylaymyn: ózing ghana

Janymdy emder edin.

Sabylyp kezip qala,

Seni izdep sendelemin.

 

Pendeler kóshedegi –

Penjekti, shaghyn kólik,

Qarasy neshe, tegi!

Ketedi saghym bolyp.

 

Beyne bir ajdahalar –

Jan-jaghyn qyryp-joyghan,

Seni sol tasqyn jaldar

Sekildi jútyp qoyghan.

 

Almaty, mausym, 1989 jyl

 

* * *

 

Sen meni jek kóresin,

Sorym da kóp demegey.

Ómirge kektenesin,

Ózine ókpelemey.

 

Panarsyz... Shamyryqtyn.

Parasat shiderlengen.

Sol týni qamyryqtyn

Solqyly jibermegen.

 

Sezimder óltirilgen.

Qayteyin, senim ketse,

Yrza edim… sol týni men,

Sol týni ólim jetse.

 

Qaratal (Tegisshildik), mausym, 1989 jyl

 

* * *

 

Joqsyng ba,

Jýreging syr shertpey,

Jabylghan tym erte kýrshektey,

Belinen mәngilik qúshaqtap

Beyiting bәrinen túr shetkey.

 

Miz baqpay myna jaq, mynaghan,

Birge eken senimen myng adam.

 

Qaraghayly, tamyz, 1990 jyl

 

* * *

 

Stuardessa, sýrt mening kóz jasymdy,

Sýiemin dep tughan jer qaldy býgin.

Qapsyrady aq úshaq óz basymdy,

Qaydan syisyn ishtegi janghyryghym.

 

Stuardessa, bir kese shayyng bar ma,

Saghan aitam jayynda sýiikti jer,

Aru qyzdar oralyp qayyndargha,

Aq qúba jýz aqyryn sýiip óter.

 

Sory qaynap kórmegen búghan deyin,

Saghan bolar belgili jayym týgel.

Saghynyshym basylyp sodan keyin,

Sodan keyin taghy da shayyndy ber.

 

Qaraghayly, 14.08.1990

 

* * *

 

Jaudyrap kózin,

Saudyrap sózim,

Qaudyrap tózim,

Abdyrap sezim –

Jadyrap ózin

Kóringende aldymnan,

Badyraq kózim...

 

Almaty, 2011-2012 jyldar

0 pikir