Dýisenbi, 20 Mamyr 2024
Ádebiyet 10420 0 pikir 18 Aqpan, 2015 saghat 13:41

Baqytgýl BABASh. KEShIRIMShIL JÝREGIMDI JEK KÓRIP...

Jetim qozy

Kezim edi jerden jylu izdegen.
Jaylau baryp, jan syrymdy tizbek em.
Qúldyrandap shygha kelip aldymnan,
Jetim qozy, qonaqtattyng kózge ólen.

..Men de sendey qúsalymyn, sherlimin.
Ákem bar-dy, qoynyna aldy jer býgin.
Jalghyz sheshem... jetilmegen jeteumiz...
Qorghan bolar, orman bolar endi kim?

Men de sendey manyramay otyqqam.
Jan jaramdy jazdy uaqyt, atyp tan.
Ras, keyde keude túsym syzdaydy,
Ras, keyde kesh qalamyn baqyttan.

Ákesizding sen de kórding talayyn,
Jetesizding men de kórdim talayyn.
Artta qalsan, aqylsyzgha balaydy,
Oza shapsan, kýndeydi kóp aghayyn.

Múndy qylghan múnar-kýnning kәrinen,
Jalqy Tәnir tauyp berdi janyma em.
«Jetim qozy-tasbauyr» dep aldaydy el,
Jetim qozy - meyirimdi bәrinen!

..Osy bir jay ezip ketti enseni.
Ertegi endi erke kezder estegi.
Qara jolgha qaraumenen qamyqqan,
Jesir sheshem... jetim qozy... kesh meni!

 

***
Mizam da ótti.
Kýrsindirip, kýldirip.
Kirpigime móp-móldir shyq ildi ýmit.
Aq әjemning alaqany sekildi,
Samal sýidi betimdi.

Aq sәulesin tógedi ýnsiz janargha Ay.
Bir meyirge jýrgenimdi-ay qana almay!
Sýigenimning (qu sezimning әlegi),
Suyq býgin sәlemi.

Kýntizbede әn salady Aqyrap.
Onyng da әni, mening de әnim japyraq.
Aq qayyng túr kýzgi jelge tonalyp,
Men de erteng ketsem be eken joghalyp?

 

***
Baqytym sen demeydi endi, uaqyt emdemeydi endi.
Qapyda kez bolghany sol, altyn da jez bolghany sol;
Árime múng túnady, bәri de úmytylady,
Jylama, jýregim menin!

Taghdyrym talqan bolsa da, ar-múnym arqandalsa da,
Otyna kýigenim edi, órtenip sýigenim edi.
Keselge búl shydar Kýz, kinәli biz shygharmyz,
Jylama, jýregim menin!

Asqardan qúlamau ýshin, basqagha jyr arnau ýshin,
Týndigin kónil týrer me ed, qaytadan ómir sýrer me ed...
Keshening kelmeytini ýshin, tek eles terbeytini ýshin,
Jylayyq, jylasaq eger...

 

***
Týs aughanda janaryna túsaulanghan elik pe em?
Jan emespin jenil sezim jeteginde jelikken.
Sәukelemdi әldeqashan almastyrgham sharqatqa,
Sәndi oramal syigha tarttyng nelikten?

Bir jaryghym jalghandaghy, dertim de sen, emim de.
Sherli edim men, shuaqty etting ómirime ending de.
Beymezgilde moyynyma bóz oradyng nelikten,
Shәii oramal bar ókpesin shayyp ketsin deding be?

Kim biledi qayda ekenin, bizding basqa qonar baq?
Kóz kórgesin, kónilimnen qalay mýlde joghalmaq?
Alabóten oy keshtim men alakóbeng bólmede,
Sen syilaghan oramalgha jýregimdi orap ap...


***
Kimge kerek janarym jas tókkeni?
Kimge kerek ókinishim, ókpe, mún?
Sen de bir kez menen jerip ketkensin,
Kólgir kóilek kiyip alyp, Kóktemim...

Kimge kerek ar bekigen sózderim,
Kimge kerek jan dertine tózgenim?
Sen de bir kez menen artyq kórgensin,
Botalaghan basqa qyzdyng kózderin...

Tas tóbemde qara Týn túr tek tónip,
Esil kýnder essizdikpen ketti ólip.
Ómir keship jýrmin býgin, seni emes,
Keshirimshil jýregimdi jek kórip...

ARZU
Baqytgýl Alshyngha.

Aq qar keship kelemin. Kónilimde - qara mún.
Múng da qara bolaryn kimge úqtyra alamyn?

Bezireygen dýniye-ay, túrsyng nege týnerip?
Qar astynan býr jarghan biz Baqyttyng Gýli edik.

Aq sezimnen jaralghan Gýl edik biz bolghany,
Sizdi eleng etpey me jýregimiz tonghany?

Talqysyna taghdyrdyng kýltemizdi qaldyryp,
Sizden meyir kýtumen sharshady Arman, taldy Ýmit.

Tar mandaygha tap bolghan Sorymyzdy qarashy -
Kýlli adamdy kózge ilmey, Aqyn sýidik adasyp.

Aqyn sýiip, baqytqa jetip edi jerde kim?
Bir tamshy u tamyzshy, u tamyzshy, shóldedim.

Ey, bezbýirek dýniye...

 

Qar qyzynyng haty

(poetikalyq triptiyh)

Oralhan Bókeyge

I.
Áppaq... әlem...
Áppaq marjan ainalam.
Janym-kókte,
Jerde jýrgen qúr sýldem.
Nege osy men,
Qayyrymsyz dýniyeden qayghy alam?
Nege osy men,
Siz jayly oilap, kýrsinem?

Áppaq... әlem...
Adyra!
Týnge ghana qúmartady jas janym.
(Qaralyghy ýshin be?)
Alma-qyz em, qapiyada qargha ainala bastadym,
Qara niyet Qonqay shaldyng isinen...

Áppaq... әlem...
Móldir múnnyng monshaqtaryn teremin.
Uysymda - toly Baq.
Aq qar keship, men Sizdi izdep kelemin.
Ystyq,
Mú-ú-ú-úzday
Jýregimdi qolyma ap...

II.
Ayyrtauda...
Taghy da týn. Qara týn.
Men otyrmyn syzdap synar qanatym.
Kim biledi perishteler mekenin?
Kim biledi Joldy Sizge baratyn?

Ayyrtauda...
Qorghalady býgin Ay.
Aq jýzimnen sorghalady jas taghy.
Órimtalday ómirimdi, týbi lay,
Suy da sor teniz etip tastady...

Ayyrtauda...
Kónilimnen kýy ketip,
Bolmysymdy belgisizge biyletip.
Kim biledi, әli qa-a-ansha jýremin,
Boz dalada bos shanamdy sýiretip?

 

III
Aghatay!
Jetting be Aygha, alystap Armanymnan,
Beyuaqta ketting qayda, «beyghúmyr jalghanymnan»?

Baqytqa shóldedim men. (Elge ne berem ýlgi?)
Aytar ma Áuliyekól, súrasam deregindi?

Jay týsken janym-jara, jahannyng syzy qonyp.
Ýlbige shaqyrsam ba, ýndining qyzy bolyp?

Aghatay!
Joghaltpadym siz bergen ar jýzigin.
Jany-órt, tәni-dertti bayaghy Qar Qyzymyn.

Alysta - quanyshym, qasymda nala qalyp,
Sizdi izdep aq tolqyny, Búqtyrma barady aghyp...

Aqshoqy baurayynda adasqan Kerbúghy kim?
Dauasyn taba alar ma em men onyng sher-múnynyn?

Minәjat ettim taghy, Tәnirge tize býgip.
Kezigip qalam ba dep kózimde jýzedi Ýmit...

Ár týni alandaymyn. Ár kýni tappaq bolam.
Bәribir... bara almaymyn... Aynalam - әppaq túman.

Aghatay!
Jerde әli jalghasuda, Qonqaydan qalghan lan.
Beymezgil nege kóshtin, «Beyghúmyr jalghanymnan???».

 

Abay.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2167
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2570
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2446
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1671