Beysenbi, 30 Mamyr 2024
Alashorda 11033 0 pikir 18 Sәuir, 2015 saghat 11:12

ILIYaSTANUDA ILGERLEUShILIK BAR MA?

Qazaq әdebiyetindegi ýsh bәiterekting biri, aqyn, publisist Iliyas Jansýgirov shygharmashylyghy әr qyrynan zerttelude. Alayda keybir zertteushi ghalymdardyng tújyrymynda I.Jansýgirovting qayratkerligi men azamattyq kózqarastary jayly teris pikir, jansaq týsinikter bar ekeni jasyryn emes. Aqynnyng ótken ghasyrdyng 20-30 jyldary arab әlipbiyimen basylymdarda jariyalanghan enbekterin audarghan publisist, zertteushi Qajet Andas - Iliyastanu tóniregindegi shashyranqy oilardy, túspal tújyrymdardy bir arnagha salyp, birtuar túlghanyng kelbetin ashugha tyrysyp jýrgen jandardyng biri. I.Jansýgirov atyndaghy Jetisu memlekettik uniyversiyteti «Iliyastanu» ghylymiy-praktikalyq ortalyghynyng ghylymy qyzmetkerimen ótkizgen súhbatymyz atalmysh mәsele tónireginde órbidi.

– Osyghan deyin Iliyas Jansý­gi­rovting ólenge qúshtarlyghyn oyat­qan Abay Qúnanbayúlynyng shyghar­malary dep keldik. Al siz zertteuinizde aqyn­nyng bastapqy ústazy Shәkәrim qajy deysiz. Oghan qanday ghylymy dәleliniz bar?

– Aqyn múrasyn aqtaryp jýrip, onyng 1912 jyly «Qylyya mektebinde» oqyp jýrgende qúnygha oqyghan Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng «Qalqaman-Mamyr» poemasy qolymyzgha týsti. Sol kitaptyng múqabasyna qaryndashpen jazylghan «Meni jyrgha qúmarlandyrghan jyr osy boldy» degen jazudy oqydyq. Óshkindegen jazudy ýlkeytkish aspaptyng kómegimen oqyghanda mәtinning astynda «Qyzyriliyas» dep qol qoyypty. 

Demek, Iliyastyng ólenge degen ózgeshe qúshtarlyghyn oyatqan Shәkәrim qajy ekendigi aidan anyq. Áriyne, oqyrmandar tarapynan: «Iliyas ózining ústazy jayly ómirbayanynda anyqtap jazyp ketken joq pa? Nege sol jazbada Shәkәrim turaly aitpaydy?» - degen súraqtardyng tuyndaytyny zandy. Memlekettik ortalyq múraghatynda (QROMM), 1368-qor, 1-tizimdeme, 1-is, 28-20 pp. qoljazba týrinde saqtalghan Iliyas ómirbayanynyng 1928 jyly Mәskeude jazylghanyn bilemiz. Búl jyldary Shәkәrim qajynyng basyna qara búlt ýiirilip, onyng atyn atamaq týgil, manynan aghayyny aulaq qashqan zaman bolghany belgili. Sonday jaghdayda Iliyas Shәkәrimnen ýlgi alyp, aqyndyqqa bet búrghanyn tәptishtep jazuy mýmkin be? Bir ókinishtisi, osy kýnge deyingi zertteushiler Abay men Iliyas múrasyn salystyrmaly týrde zerttegenimen, Shәkәrim men Iliyas shygharmalaryndaghy ýndestikke ýn qosqan eshkim joq. Eger, bayyptap qarasaq, Shәkәrim men Iliyas shygharmalaryndaghy azamattyq ústanym, bolmysqa boljau jasau, dinge, tilge, dilge qúshtarlyq, terendik pen sezimtaldyq bir-birimen tereng qabysyp, ýndesip jatady. 

– «Qyzyriliyastyn» Iliyas Jansýgirov ekeni anyq pa? 

 Múny anyqtau ýshin Iliyastyng atyn qoyghan qobyzshy Molyqbay turaly derek jinau kerek boldy. Sonymen izdenip jýrip qobyzshy Molyqbaydyng arhivte saqtalghan jalghyz suretin tauyp aldyq. 

Naqtylap aitqanda, qobyzshy Molyqbaydan qalghan búl suretti Taldyqorghanda túratyn ólketanushy Jemisbek Tolymbekúly múraghattan izdep tapqan bolatyn. Biz búghan deyin saqaly beline týsetin, basyna qúndyz bórik kiygen, suretshilerding qiyalyndaghy beynesin qobyzshy dep keldik. Al surettegi Molyqbaygha qarap onyng qarapayym, qatardaghy qazaqtyng biri bolghanyn bile alamyz. Aqsudaghy patsha otarshyldaryna qarsy túrghan, qudalanghan Molyqbay kýishi dinge berik, dili taza adam edi. Ol Semeyde jasyrynyp jýrgen jerinen auylyna shaqyryp, balasynyng atyn qoydyrghan Jansýgir dosynyng tilegin jyqpaydy. Sondyqtan sәbiyge «Qyzyriliyas» dep azan shaqyryp at qoyady. Qaynaghalarynyng atyn atamaytyn jengeleri «Qyzyr» degen qosymshany alyp tastap, nәresteni Iliyas dep ataydy. Qysqasy, «Qalqaman-Mamyr» kitabyndaghy «Qyzyriliyas» esimi sol shyndyqtyng bizge jetken belgisi. Búl esimdi «Mamaniya» mektebine týskenge deyin qoldanady da, keyin Bilәl Sýleevting úsynysymen atyn Iliyas dep ataydy. 2014 jyldyng kókteminde Aqsu audanyna barghan issaparymda aqsulyq aqsaqaldardan da osy jayly súrap kórdim. «Ýlkenderden estigenbiz, biraq esimizge týsire almadyq», – dep jauap bergender boldy. Sondyqtan búl taqyryp әli de zertteudi qajet etetini anyq.

 

Molyqbay qobyzshy

– Siz «Iliyasty eng әueli jurnalist retinde tanu kerek» degen pikirdesiz. Onyng qanday negizi bar?

– Shyndyghyna kelgende, Iliyastyng qazaq jurnalistikasyna sinirgen enbegi zor. Birinshiden, ol qazaq baspasózinde erekshe orny bar qazirgi «Egemen Qazaqstan», «Qazaq әdebiyeti», Almaty oblystyq «Jetisu» gazeti siyaqty ómirsheng gazetter men «Qazaq әieli», «Ádebiyet maydany» siyaqty jurnaldarda belsendi enbek etti. Yaghni, onyng jalyndy publisistikalyq enbekteri men otty ólenderi gazette jýrgende jazyldy. Ekinshiden, ótken ghasyrdyng 20-jyldaryndaghy qazaq baspasózi tilining qalyptasuy ýshin janyn sala kýreskenderding biri Iliyas. Onyng «Abay kitaby», «Baspasózdi qalay kótermeleu kerek?», «Pәn atamalary», «Mәskeu baspasyndaghy qazaqsha kitaptar», «Emle jayly», taghy basqa da enbekterinde qazaq baspasózining qadirin arttyrudyng tolghaqty mәselelerin kóterse, ózi qazaq jurnalisterining alghashqy legin qalyptastyrugha janyn sala enbek etti. Ýshinshiden, qazaq jurnalistika salasynda eng alghash ret «Kerege gazeti jayly kózqaras» atty diplomdyq júmysty Mәskeude qorghaghan Iliyas ekenin bireu bilse, bireu bilmeydi. Al qazaq baspasózine qajetti terimshi, korrektor, әrip tizushi mamandardy alghashqylardyng biri bolyp tәrbiyelegen de Iliyas babamyz. Ókinishke qaray, múny biletinder kóz tiri kezinde búl jayly aita almady. Iliyas jayly aityla bastaghan tústa olar ómirden ozyp ketti. Osy jәne búdan basqa da dәlelder Iliyastyng qazaq baspasózining irgesin qalaghan iri túlgha, qazaq jurnalistikasynyng atasy dep ataugha layyqty adam bolghanyn kórsetedi.

– Bilәl Sýleev, Múhtar Áuezov, Iliyas Jansýgirovterding bir-birimen baylanysy turaly aitylghanda údayy Fatima apamyzdyng aty atalady. Al, olardyng ruhany ýndestigi turaly ne aitasyz?

– Osy kýnge deyin Iliyastanuda taghy bir basy ashylmay kele jatqan mәsele - Fatima jәne Bilәl, Iliyas, Múhtar arasyndaghy adamy qarym-qatynas. Shyndyghynda, Fatima apamyz qazaqtyng jogharyda atalghan ýsh alybymen neke qidyryp, úrpaq sýigenin bәrimiz bilemiz. Biraq osy kýnge deyin biz osy ýsh alypty birimen-birin baylanystyratyn joldy Fatima apamyzdyng ómirinen ghana izdep keldik. Men Iliyastyng 20-30 jyldardaghy gazet-jurnaldardaghy enbekterin, el arasynan jinaghan anyzdaryn, ekspedisiya barysyndaghy qoljazbalaryn oqyp otyryp, ýsh alyptyng ortasyndaghy baylanystyng tamyry terende jatqanyn jәne kózqarastarynyng bir arnada toghysatynyn anghardym. Naqtyraq aitqanda, olardyng ara-qatynasyna Fatima apamyzdan góri, azamattyq ústanymdary men últtyq mýdde jolyndaghy kýreskerlikteri sebepker bolghan. 

Bilәl Sýleev pen Iliyas Jansýgirov­ting azamattyq túrghydaghy jaqyndyghy 1914 jyly «Mamaniya» mektebinde bastalady. Osy kezde Bilәl Sýleev Iliyastyng ústazy retinde oghan kóptegen aqyl-tәjiriybe ýiretedi. 1917 jyly Bilәl Sýleev Aqsu audanynyng Jartoghan degen jerinde auyl múghalimi bolyp jýrgen jas Iliyasty Almatygha shaqyryp, Jetisu-Semey ónirine attanghan ekspedisiyanyng qúramyna qosady. Iliyastyng múraghatta saqtauly qoljazbasynyng keybir tústarynan bilgenimizdey, Bilәl Iliyasqa eki tapsyrma jýkteydi. Biri – qazaq aqyny Abay turaly mәlimet jinap qaytu bolsa, ekinshisi, Semeydegi Áuezovpen kezdesu. Yaghni, Múhtar Áuezovting «Alash» partiyasyndaghy yqpalyn paydalanyp, atalmysh partiyamen qarym-qatynas ornatudy kózdegen. Búl joly Iliyas Bilәlding eki tapsyrmasyn da tolyghymen oryndaydy. Abay jayly tyng derekter jinaumen qatar, Múhtarmen tanysyp, onyng kómegimen «Saryarqa» gazetine «Tilek» atty ólenin jariyalaydy. 

1918 jyldary arab jәne latyn әlipbiyining qaysysyn qoldanu kerektigi turaly pikirtalas tuyndaydy. Osy tústa Iliyas arab әlipbiyin qoldasa, Múhtar birden latynshagha kóshu mәselesin kóteredi. Osyghan qatysty oilaryn ekeui de «Abay» jurnalyna jariyalap, kópting talqysyna úsynady. Eki airylghan pikirge ara aghayyndyq tanytqan Bilәl Sýleev «Abay» jurnalynyng 1918 jylghy 12-nómirinde jurnal redaksiyasy atynan Iliyas pen Múhtardy yntymaqqa shaqyryp, hat jazady. Ýsh alyptyng ortasyndaghy qarym-qatynas, mine, osylay, Fatima apamyzdan búryn qalyptasqan. Keyin 1922 jyly Iliyas «Qosshy» úiymyn úiymdastyrushylardyng biri bolyp jýrgen kezde bir jinalysta Abay aqynnyng múrasyn zerdeleu turaly mәsele kóteriledi. Sol jinalysta Iliyas Jansýgirov «Qosshy» úiymyndaghy yqpalyn paydalana otyryp, Abay múrasyn jinaudyng jauapkershiligin Shәkәrim, Ahmet Baytúrsynov pen Múhtar Áuezovke jýkteydi. «Endi Týrkistan Bilim komissiyasy hәm talay úiymnyng isteytin kezektegi júmysy, negizgi júmysynyng bireui osy «Abaydy» tolghyraq qylyp shygharu. Búl jóninde Abaydyng basylmaghan, shashau jýrgen sózderin jiyp, olargha syn berip, týrtpelep, ómirin tolyq jinaqtap, jemisti qylyp shygharugha tyrysu kerek. Búl turaly gazetterge habarlar jazyp, jalpy halyqty habarlandyru kerek. Abaydy jete biletin Shәhkerim, Múhtar, Maghjan, Álihan, Ahmet siyaqtylardy búl jolgha ýndeu kerek. Sóitip, osy bastan qam qylyp, asyqpay birneshe jyldy moyyngha alu kerek» («Abay kitaby», Iliyas Jansýgirov. «Tilshi», №37, 1923 jyly, 8 may). Osydan bastap Abay múrasyn zertteu isi Múhtardyng enshisine tiyedi әri Iliyas ózindegi barlyq aqparatty Múhtargha tabystaydy. Arada 20 jyl ótken song qazaqty әlemge tanytqan әigili «Abay» epopeyasy jazylady.

– Siz I.Jansýgirovting Almaty­daghy Abay atyndaghy Qazaq últtyq pedago­gikalyq uniyversiytetin basqarghany turaly tyng derekterdi kóterip jýrsiz. Búl qanshalyqty shyndyqqa janasady?

– «Tilshi» gazetining №152, 4 yanvari, 1925 jylghy sanynda Iliyastyng «Qazaq institutynyng ómiri» atty kólemdi materialy jariyalanady. Múnda Qazaq institutynyng 1921 jyly qúrylghannan, 1924 jylgha deyingi damu barysy sóz bolady. Sol maqalada: «23-shi jyldyng jazynda... mektepting tabantasyn qalap, úiymdasuyna úly enbek sinirgen Shamghaly joldas eline qaytqysy kelip (Bókeyge), mengerushilikten bosanady da, onyng ornyna joldas Deniykeyúly mengerushi (diyrektor) bolady... 1924 jyly jazdyng basynda instituttyng mengerushiliginen Deniykeyúly bosanyp, Jansýgirúly mengerushilik mindetin alady. Institut memleket asyrauynan shygharylyp, jergilikti qarajatqa qaldyrylady», – dep jazady. Odan ary institut ómiri jayly tolyq maghlúmat beredi. Búl institut 1928 jyly Abay atyndaghy pedagogikalyq institut bolyp qayta qúrylady. Qazir sol oqu ornynyng foyesinde iluli túrghan rektorlardyng qatarynda Shamghaly bar da, Iliyas joq. Endeshe, búl da Iliyastanudaghy bir olqylyq dep esepteymin.

– 1937-38 jyldardaghy repressiya kezinde qazaq ziyalylary bir-birin qaralap maqala jaza bastady. Búl jaghdaydyng sayasy astary bar ma?

– Shyndyghynda, ótken ghasyrdyng 30-40 jyldar aralyghyndaghy baspasózderdi aqtaryp qalsanyz, qazaq ziyalylarynyng birin-biri ayausyz qaralaghan maqalalarynan kózing túnady. Búl – shyndyq. Týptep kelgende, sonyng bәri qoldan jasaghan sayasy oiyn ekenin keybireulerding moyyndaghylary kelmeydi. Basqasyn qaytelik, Iliyastyng tútqyngha alynuyna Múhametjan Qarataevty osy kýnge deyin kinәlap kelemiz. Rasynda, múraghattaghy qújattarda Iliyasty qaralaghan Qarataevtyng materialy bar, tipti Iliyas tútqyndalghan kýnning ertesinde onyng ýiine Qarataev kóship kiredi. Fatima apamyzdyng da keyin Qarataevty jerden alyp, jerge salghanyn oqyp óstik. Al, qolgha týsken sol qújattardy arnayy saraptamadan ótkizgende qoyylghan qoldardyng aluan týrliligin bayqap qaldyq. Biz sonda ghana Iliyasty qaralaghan sol qújattardyng birine esiktegi kýzetshi, endi birine eden juushy, endi birine tergeushining Qarataev atynan qol qoya salghanyn angharghanday boldyq. Múnday qiytúrqylyqty Qarataevtyng ózi de bilmegen boluy kerek. Tirliginde aita almay, tili baylauly ketti. Ekinshiden, Iliyasty aqtap alu ýshin Qarataevtyng qanshalyqty kýreskenin eskersek, sol tústaghy qoghamdyq iydeologiyanyng qazaq ziyalylarynyng arasyna osylay ot tastap, birin-birine aidap salghanyn op-onay bile alamyz. Sondyqtan biz jastargha sol kezdegi qazaq ziyalylarynyng bir-birine jau bolmaghanyn dúrystap týsindirip, sol aqtandaqtyng kenestik sayasattyng kesirinen tuyndaghanyn dәleldep kórsetuimiz kerek. Búl taqyrypty zertteu de ýlken enbekti qajet etetini anyq.

– Jansýgirovti qazaq qansha­lyqty dengeyde tanydy dep sanay­myz?

– Nesin jasyrayyq, biz әli de Iliyas turaly kezinde kenestik iydeologiya jasap bergen shiyrdan shygha almay kelemiz. Ol ne? Ol – Iliyasty Qúlager aqyn dep sanaytyn tújyrym. Rasynda, qazirge deyin el arasynda qúrmetpen atalatyn búl sәikestikti teriske shygharu onay júmys emes. Múraghattardaghy qolgha týsken derek pen dәiekterge sýiene otyryp, osy bir tújyrymnyng Iliyasty aqtap alu ýshin Múhametjan Qarataev bastaghan últ ziyalylarynyng oilap shygharghan әdis-aylasy ekendigine kózim jetti. Olar Iliyasty Batyrashtardan qorlyq kórgen Qúlagerge tenep, ony enbekshi elding adal perzenti túrghysynan kórsetu arqyly aqtap alugha tyrys­ty. Kenestik biylikting jandayshaptary Iliyasty qyrshynynan qiylghan Qúlager retinde kórsetip: «Ayaghyndy andap baspasan, sening de kóretin kýning osylay bolady», – dep qazaq jastaryna eskertu jasaudyng taptyrmas qúraly ete qoydy. Osy bir tújyrym Iliyastyng aqtaluyna sebep bolghanmen, bir jaghynan qazaq balasynyng ayaghyn túsaytyn týsinik bolyp ta keledi. Endeshe, býgingi tәuelsiz elding úrpaqtary ýshin Iliyasty búlay tanudan góri, onyng azamattyq, alghabasarlyq, izgilik jolyn núrlandyratyn ómir jolyn nasihattaudyng paydasy mol dep esepteymin. 

– Al, Iliyasqa NKVD taqqan aiyp­tardyng shyndyqqa jaqyndyghy bar ma?

– Múraghattaghy is paraqtarynan Iliyasty tergeu barysynda oghan «japonnyng tynshysy» degen aiyp taghylghanyn bildik. Rasynda, Sәkenge aghylshynnyn, Beyimbetke fransuzdyng tynshysy degen aiyp taghylghan eken. Múraghattaghy jәne baspasózdegi Iliyastyng qoljazbalaryn zerdeleu barysynda bir qyzyq jaghdaygha tap boldym. Óitkeni, «Tilshi» jәne «Enbekshi qazaq» gazetterining sarghayghan sandaryn aqtaryp otyrghanda «Shetel» janalyqtary degen aidarmen beriletin sayasy sholulardy kózimiz shaldy. Onda Japoniya siyaqty aziyalyq memleketter men órkeniyetti Europa elderining mәdeniyet, ekonomika, taghy basqa da saladaghy janalyqtary men tәuelsizdikke jetu jolyndaghy kýresteri jazylyp, oqyrmangha týsindirilip otyrghan. Yaghni, Iliyastyng japondyqtardyng mәdeniyeti men tarihy, óneri men órligi turaly kóbirek jazghanyn bayqaymyz. Sayyp kelgende, Sәken, Beyimbet, Iliyas «Qosshy» úiymyndaghy bedelin paydalana otyryp, publisistikalyq sheberlikterimen halyqty, әsirese, úiqyda jatqan qazaqty oyatudy myqtap qolgha alghan. Kenestik biylik búny der kezinde sezip, ayausyz basyp, janshydy. Qazaqta: «Elu jylda el jana» degen naqyl bar. 1991 jyly halqymyz mәngilik egemendikke qol jetkizdi. Bir kezde Iliyasqa taghylghan «japon tynshysy» degen auyr aiyp ol kisining ómirine shabylghan balta boldy. Eng bastysy, Alash arystarynyng maqsat-múraty últ azattyghy edi. 

 

Súhbattasqan Shynargýl ONAShBAY.

Derekkóz: http://jetysunews.kz/?p=615

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2432
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2751
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3224
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1830