Jeksenbi, 22 Mamyr 2022
Alashorda 5482 0 pikir 6 Qantar, 2017 saghat 13:27

ASTANA ONOMASTIKASYNDAGhY ALASh MÁSELESI

 

 

 

Kórnekti qogham jәne memleket qayratkeri, últ-azattyq jәne Alash qozghalysynyng jetekshisi, Alashorda avtonomiyaly ýkimetining tóraghasy, Últ kósemi Álihan Núrmúhamedúly Bókeyhan: «Qazaqty avtonomiya qylsaq, Qaraótkel – Alashtyng ortasy, sonda uniyversiytet salyp, qazaqtyng úl-qyzyn oqytsaq, «Qozy Kórpesh-Bayandy» shygharghan, Shoqan, Abay, Ahmet, Mirjaqypty tapqan qazaqtyng kim ekenin Europa sonda biler edi-au», -depti. Osy jerdegi Qaraótkel – Aqmola ónirining bayyrghy jer atauy, býgingi Tәuelsiz Qazaqstannyng astanasy, bas qalasy. Alash kósemining osydan 100 jyl búryn aitqan sózi elimiz egemendigin alghan uaqytta jýzege asty. Rasynda, Astanada týrli uniyversiytetter salynyp, zәulim ghimarattar boy kóterip, qazaqtyng Álihany aitqan Shoqan, Abay, Ahmet, Mirjaqyp syndy taghy basqa tarihy túlghalardyng esimderi úlyqtalyp, múralary jan-jaqty nasihattalyp jatyr. Osy atalghan negizgi baghyttaghy júmystardyng atqaryluy – Astananyng Alashtanu salasyna qosqan ýlken ýlesi deuge bolady. HH ghasyr basyndaghy qazaqtyng sayasy elitasy retinde halqymyzdyng sayasy tәuelsizdigi ýshin kýresken, últymyzdyng mәdeniy-ruhany dengeyin kóteruge kýsh salghan, mol shygharmashylyq múra qaldyrghan últ ziyalylarynyng ónegesin, tәrbiyelik mәni zor taghylymdaryn dәripteu – tek atalmysh salany zerttep jýrgen ghalymdardyng ghana emes, memlekettik qyzmette jýrgen mamandardyng da jәne jalpy qoghamnyng da isi.

Alash pen Azattyq – egiz úghym. Osynau Tәuelsizdik bizge – býgingi úrpaqqa onaylyqpen kele salghan joq. Búl jolda qazaqtyng neshelegen úldary bastaryn qauip-qaterge tigip, últ-azattyq jolynda qúrban boldy. Qanshama arystarymyz erkindik ýshin úmtylyp, basyna nebir zúlmat qauip-qaterlerdi ótkerdi. Azattyqtyng aq tany – Alladan babalarymyzdyng tilep ótken tileuleri, arman-múrattarynyng oryndaluy, qaysar ruhty qazaqtyng ghasyrlar boyghy kýresterining jemisi.

Tәuelsizdikting boytúmary, simvolyna ainalghan Astana jәne Tәuelsizdik úghymdary bir-birin tolyqtyryp túratyn úghymgha ainalghanyn býgingi Astana qalasynda atqarylyp jatqan isterden kóruge bolady. Astanada әr jyldarda qazaq halqynyng tәuelsizdigi men tútastyghyn saqtau ýshin kýresken Kerey-Jәnibek, Abylay han, Bógenbay batyr, Qabanbay batyr, Kenesary bastaghan úly túlghalar, batyrlar, Bauyrjan Momyshúly, Rahymjan Qoshqarbayúly bastaghan Úly Otan soghysynyng batyrlary, Aqtamberdi jyrau, Birjan sal, Abay, Múhtar bastaghan әdebiyet pen óner ókilderi, ghalymdar, Baluan Sholaq, Qajymúqan bastaghan qazaqtyng sport sheberleri, Smaghúl Sәduaqas, Júmabek Tәshenúly bastaghan belgili túlghalar, memleket jәne qogham qayratkerlerining atyna, әlemdik túlghalar, halyqaralyq ataularmen, әdeby keyipkerler, analar, kәsibi, dәstýrli, jer-su ataularymen atalatyn danghyl, kóshe, tasjol, qysqa kóshe, oramdar berilgen. Astana qalasyndaghy Álihan Bókeyhan bastaghan Alash qayratkerlerining esimderimen atalatyn kósheler: Álihan Bókeyhan, Ahmet Baytúrsynúly, Múhamedjan Tynyshpaev, Mústafa Shoqay, Mirjaqyp Dulatov, Halel Dosmúhammedúly, Jahansha Dosmúhammedúly, Aghayyndy Birimjanovtar, Álimhan Ermekov, Aydarhan Túrlybaev, Uәlithan Tanashev, Smaghúl Sәduaqas, Maghjan Júmabayúly, Jýsipbek Aymauytúly, Halel Ghabbas, Súltanbek Qojanúly, Hayreddin Bolghanbaev, Jahansha Seydaliyn, Qoshke Kemengerúly, Teljan Shonanúly, Ghúmar Qarash, Jaqyp Aqbay, Súltanmahmút Torayghyrúly, Aspandiyar Kenjiyn, Múhamedjan Seraliyn, Nәzir Tóreqúlúly, Shaymerden Qosshyghúlúly jәne Alash tasjoly. Astanada jalpy qazirgi uaqytta Alash qayratkerlerining esimimen atalatyn 1 danghyl, 26 kóshe jәne Alash dep atalatyn 1 tasjol bar.

Sózimiz men isimiz dәleldi bolu ýshin osy kóshelerge anyqtamalyq sipattama bereyik:

1. ÁLIHAN BÓKEYHAN KÓShESI

Álihan Bókeyhan kóshesi Astana qalasy mәslihatynyng sheshimimen 1997 jylghy 7 qarashada berilgen. Ol Gh. Qarash kóshesinen bastalyp, Abay danghylynda ayaqtalady. Aghybay batyr, A. Imanov, T. Rysqúlov, Kenesary kóshelerin qiyp ótedi. Úzyndyghy – 846,3 m. Búl kóshede Mahambet Ótemisúly atyndaghy oqushylar sarayy, OBSE ortalyghy, BÚÚ ókildigi, «Abay» kitap ýii ornalasqan. Álihan Bókeyhannyng atyna elordanyng sol jaghalauynan kóshe beriletindikten atalghan kóshege qazirgi tanda Ázirbayjan Mәmbetovting aty berildi.  

Bókeyhan Álihan Núrmúhamedúly (1866-1937) – kórnekti qogham jәne memleket qayratkeri, últ-azattyq jәne Alash qozghalysynyng jetekshisi, Alashorda avtonomiyaly ýkimetining tóraghasy, publisist, ghalym, audarmashy. Álihan Bókeyhan «Qazaq» gazetin úiymdastyruda jәne onyng jalpy últtyq dengeyge kóteriluine zor enbek sinirdi. Álihannyng jetekshiligimen 1917 jyly shildede 1-jalpyqazaq siyezi ótkizilip, «Alash» partiyasy qúryldy. 1917 jylghy jeltoqsandaghy siyezde «Últ Kenesi» qúrylyp, onyng aty «Alashorda» bolyp ataldy. Búl ýkimetting tóraghasy bolyp Á. Bókeyhan saylandy. Álihan Bókeyhan – qazaq halqynyng túrmys-tirshiligin, mәdeniyetin, sharuashylyghyn, tórt týlik malyn, jer-suyn, әleumettik-ekonomikalyq jaghdayyn jan-jaqty zerttegen ghalymdardyng biri. Ol halyqtyng sana-sezimi men últtyq mәdeniyetin kóterudegi baspasózding orasan zor manyzyn baghalay bilgen.

2. MIRJAQYP DULATOV KÓShESI 

Mirjaqyp Dulatov kóshesi 1997 jylghy 7 qarashada berilgen. S. Múhamedjanov kóshesinen bastalyp, Aspara kóshesinde ayaqtalady. Sh. Jiyenqúlova, Aqan seri, Jalyn kóshelerimen qiylysady. Úzyndyghy – 3721,7 m.  

Mirjaqyp Dulatov (1885-1935) – qazaqtyng asa kórnekti aghartushysy, Alash qozghalysynyng qayratkeri, qazaq aqyny, jazushy, dramaturg, publisist, aghartushy-pedagog, kósemsóz sheberi. HH ghasyr basyndaghy qazaq mәdeniyeti men әdebiyetining iri ókili. Qazaqtyng túnghysh romany – «Baqytsyz Jamal» (1910) jәne «Azamat» (1913), «Terme» (1915) kitaptarynyng avtory.

3. MÚHAMEDJAN TYNYShBAEV KÓShESI

Múhamedjan Tynyshbaev 1997 jylghy 7 qarashada berilgen. Qarasay batyr kóshesinen bastalyp, Y. Altynsarin kóshesinde ayaqtalady. Aqbúghy, Birjan sal kóshelerimen qiylysady. Úzyndyghy – 727,6 m. 

Múhamedjan Tynyshbaev (1879-1937) – Alashtyng iri qogham jәne memleket qayratkeri, tarihshy, aghartushy,  túnghysh temirjol injeneri, II Memlekettik Dumanyng deputaty, Qoqan avtonomiyasynyng basshysy, Alashorda ýkimetining mýshesi. Alash partiyasyn qúrugha tikeley aralasyp, 1917 jylghy jeltoqsanda jariyalanghan Alash avtonomiyasy ýkimetining 15 mýshesining biri bolghan. «Alash avtonomiyasy aumaghyndaghy uaqytsha jer paydalanu turaly Erejenin» jobasyn qabyldaugha qatysqan.

4. SÚLTANMAHMÚT TORAYGhYROV KÓShESI

Súltanmahmút Torayghyrov kóshesi 1997 jylghy 7 qarashada berilgen. Ol Kenesary kóshesinen Otyrar kóshesine deyin jәne J. Omarov kóshesinen bastalyp, Bógenbay batyr danghylyna deyin sozylyp jatyr. S. Seyfulliyn, Qaraghandy, Á. Jangeldiyn,     I. Panfilov kóshelerin qiyp ótedi. Úzyndyghy –  1704,5 m. 

Torayghyrov Súltanmahmút (1893-1920) – aqyn, aghartushy, Alash partiyasynyng Semey oblystyq komiytetining mýshesi. 1917 jyly Aqpan aiyndaghy tónkeristen keyin Semeyde jana qúrylghan Alash partiyasy, Alashorda ýkimetining júmystaryna qatysqan. «Alash úrany» ólenin jariyalap, «Alash tuy astynda, Kýn sóngenshe sónbeymiz...» dep Alash iydeyasyn jyrlaghan. «Álihannyng Semeyge kelui» maqalasynda Alash kósemining tarihy qyzmetin baghalady. Birneshe ólen, ocherk, roman, әngimeler jazghan.

5. QOShKE KEMENGERÚLY KÓShESI

Qoshke Kemengerúly kóshesi 1999 jylghy 1 shildede berilgen. Aqbiday   kóshesinen   bastalyp,   Ózen kóshesinde ayaqtalady. Aqsu-Jabaghaly, Yntymaq kóshelerimen qiylysady. Úzyndyghy – 2207,2 m.

Qoshke Kemengerúly (1896-1937) – Alash qayratkeri, ghalym, dramaturg, jazushy, jurnalist. Ombyda qúrylghan qazaq jastarynyng úiymy «Birlikke» mýshe bolghan. 1916-1918 jyldary «Balapan» qoljazba jurnalynyng redaktory boldy. Prozadaghy alghashqy tuyndylarynyng biri – «Tútqanyng oiy» әngimesi. Q. Kemengerding «Jetim qyz», «Dýriya», «Naziqa» әngimeleri, «Altyn saqina», «Bostandyq jemisi» t.b. dramalyq tuyndylary bar.

6. ALASh TASJOLY

Alash tasjoly 2007 jylghy 12 jeltoqsanda berilgen. Sh. Jiyenqúlova kóshesinen bastalyp, Aqjol, Jolymbet kóshelerimen qiylysady. Úzyndyghy – 14717,3 m. Búl tasjolda Alash sauda ýii, Ortalyq bazar, Kók bazar ornalasqan.  

Alash qozghalysy – HH ghasyr basyndaghy qazaq jerining barlyq ónirin qamtyghan últ-azattyq qozghalys. 1905 jylghy 26 mausymdaghy «Qarqaraly qúzyrhaty» dep atalyp Qoyandy jәrmenkesinde Resey patsha ýkimetining ministrler kabiynetine sóz bostandyghy men ana tilinde oqu t.b. mәselelerdi kótergen 12.767 qazaq azamaty qol qoyghan qújat osy qozghalystyng bastauy bolyp tabylady. Alash qozghalysynyng basty maqsaty – qazaq elining ózin-ózi basqaru, yaghny últtyq mýddesin qorghay alatyn memlekettik jýie qúru, qazaq jerlerine ishki Reseyden qonys audarugha shek qoy, әlemdik ozyq tәjiriybeni paydalana otyryp, dәstýrli mal sharuashylyghyn órkendetu, eginshilik pen ónerkәsipting damuyn qamtamasyz etu, rynoktyq qatynastargha jol ashu, últtyq mәdeniyetti órkendetu, oqu jýiesinin, tilding damuyna qajet sharttar týzu boldy. Alash últ-azattyq qozghalysy 1917 jyldyng aqpan jәne jeltoqsan aralyghynda ózining sharyqtau shegine jetti. 1917 jyly Alash partiyasynyng qúryluy men Alashorda ýkimetining qúryluy búl qozghalystyng nәtiyjesi boldy.

7. MÚSTAFA ShOQAY KÓShESI

Mústafa Shoqay kóshesi 2007 jylghy 12 jeltoqsanda berilgen. «Promyshlennyi» túrghyn alaby. Kókjelek kóshesinen bastalady.Úzyndyghy – 1108,8 m.

Mústafa Shoqay (1886-1941) – kórnekti qogham jәne memleket qayratkeri, týrik halqynyng danqty kýreskeri, otarshyldyqtyng ozbyr sayasatyna qarsy jýrgizilgen qoghamdyq qozghalys kósemderining biri, Alashorda ýkimetining mýshesi. Týrkistan halyqtary arasynda tarihta túnghysh ret demokratiyalyq Europanyng ortasynda týrkistandyq sayasy emigrasiyalyq qyzmetting negizin qalaushy.

8. GhÚMAR QARASh KÓShESI 

Ghúmar Qarash kóshesi 2007 jylghy 12 jeltoqsanda berilgen. Á. Bókeyhan kóshesinen bastalyp, Asanqayghy kóshesinde ayaqtalady. Úzyndyghy – 1155,1 m.  

Ghúmar Qarash (1875-1921) − Alash qozghalysynyng kórnekti qayratkeri, dindar-aqyn. 1911-1913 jyldary alghash Ordada, keyin Oralda basylghan «Qazaqstan» gazetin shygharysugha, onyng sayasiy-mәdeny әleuetin kóteruge atsalysty. Osy kezende qazaqtyng sayasy kózin ashatyn, ruhany bayytatyn «Oygha kelgen pikirlerim», «Bala túlpar», «Agha túlpar», «Qarlyghash», «Órnek», «Tumysh», «Bәdel qajy» atty filosofiyalyq  kitaptary jaryq kórgen.

9. JAHANShA DOSMÚHAMEDÚLY KÓShESI

Jahansha Dosmúhamedúly kóshesi 2007 jylghy 12 jeltoqsanda berilgen. Aqjol kóshesinen bastalyp, Jetigen kóshesimen qiyalysady. Úzyndyghy – 1501 m. 

 Jahansha Dosmúhamedúly (1889-1932) – Alash qozghalysynyng qayratkeri, Batys Alashorda jetekshilerining biri, zanger. Reseydegi Aqpan tónkerisinen keyin bolghan qoghamdyq-sayasy ózgerister kezinde oblystyq qazaq komiytetining tóraghasy boldy. 1917 jyly mamyrda Mәskeude ótken Býkilreseylik músylmandar siyezine qatysyp, Býkilreseylik músylmandar kenesi tóraghasynyng orynbasary bolyp saylandy.

10. HALEL DOSMÚHAMEDÚLY KÓShESI

Halel Dosmúhamedúly kóshesi 2007 jylghy 12 jeltoqsanda berilgen. «Shúbar» túrghyn alaby. Atasu kóshesinen bastalyp, Sarayshyq kóshesinde ayaqtalady. R. Qoshqarbaev,   Á. Ermekov, Qarashash kóshelerimen qiylysady. Úzyndyghy – 1089,8 m. 

Halel Dosmúhamedúly (1894-1939) Alashtyng kórnekti qayratkeri, Batys Alashordanyng tóraghasy, dәriger, ústaz, ghalym. 1917 jyly Reseydegi Aqpan tónkerisinen keyin qazaq dalasynda jalpyqazaq siyezderin úiymdastyryp, ony ótkizuge atsalysty. 1917 jyly jeltoqsanda Ekinshi jalpyqazaq siyezinde jariyalanghan Alashorda ýkimetining – Últ Kenesi qúramyna saylandy. Alash qayratkerlerimen birge birinshi kezekte halyqty býlinshilikten qorghaytyn últtyq әsker – halyq milisiyasyn jasaqtaugha, Alash qoryn qúru isine kýsh saldy. «Múrat aqyn sózi», «Isatay – Mahambet», «Alaman» jinaqtaryn shyghardy.

11. JÝSIPBEK AYMAUYTÚLY KÓShESI

Jýsipbek Aymauyúly kóshesi 2007 jylghy 12 jeltoqsanda berilgen. S. Seyfullin kóshesinen bastalyp, Y. Dýkenúly kóshesinen ayaqtalady. Á. Jangeldin kóshesimen Bógenbay batyr danghylyn qiyp ótedi. Úzyndyghy – 1100,9 m.

Jýsipbek Aymauytúly (1889-1931) – Alashtyng kórnekti qayratkeri әri jazushysy, dramaturg, audarmashy, zertteushi, publisist. Qazaq kórkem prozasynyn, dramaturgiyasynyn, últtyq psihologiya, pedagogika ghylymdarynyng negizin salushylardyng biri. 1917-1919 jyldary Alash qozghalysynyng óristegen shaghynda jazushy sayasy is-sharalardyng ortasynda jýredi. Alashordanyng ýni bolghan «Qazaq», «Saryarqa» gazetteri men «Abay» jurnalyna últty azattyqqa ýndeytin, namysyn oyatatyn maqala, óleng jariyalap túrghan. «Qartqoja», «Aqbilek» romandary men «Kýnikeyding jazyghy» povesi, «Sherniyaz», «El qorghany», «Mansapqorlar» piesalarynyn, «Psihologiya», «Jan jýiesi jәne óner tandau» enbekterining avtory.

12. MAGhJAN JÚMABAEV DANGhYLY

Maghjan Júmabaev danghyly 2007 jylghy 12 jeltoqsanda berilgen. Abylay han danghylynan bastalyp, B. Momyshúly, R. Qoshqarbaev danghyldaryn, Qajymúqan, M. Tólebaev kóshelerin qiyp ótedi. Úzyndyghy – 3197 m. Búl danghylda Euraziya gumanitarlyq instituty, L.N. Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetining «Studentter ýii» ornalasqan. 

Maghjan Júmabaev (1893-1938) – Alash qozghalysynyng belgili qayratkeri, últ aqyny, qazaq әdebiyetining asa kórnekti ókili. 1912 jyly Qazanda aqynnyng «Sholpan» atty túnghysh ólender jinaghy basylyp shyghady. M. Júmabaev túnghysh óleninen bastap әleumettik taqyrypqa den qoyyp, aghartushylyq, últ-azattyq, demokratiyashyl baghytty ústandy. Ol Abay poeziyasynyng óshpes manyzyn birden tanyp, ony «hakim» dep atady. M. Júmabaev «Qazaghym», «Men jastargha senemin», «Qazaq tili», «Týrkistan» t.b. ólenderding jәne «Batyr Bayan», «Qoylybaydyng qobyzy» atty poemalardyng avtory.

13. ÁLIMHAN ERMEKOV KÓShESI         

Álimhan Ermekov kóshesi 2007 jylghy 12 jeltoqsanda berilgen. Temirqazyq, N. Ondasynov, Alpamys batyr kóshelerin qiyp ótip, Qarasaqal Erimbet kóshesinde ayaqtalady. Úzyndyghy – 899,5 m. 

Álimhan Ermekov (1891-1970) – qogham qayratkeri, «Alash» partiyasy men Alashorda qozghalysy jetekshilerining biri, matematiyk, ústaz, ghalym. Qazaq jerlerin Qazaq AKSR-i shenberinde toptastyruda erekshe ról atqarghan. Ol qazaq ziyalylarynyng qatarynan túnghysh ret matematika salasynan professor ataghyna ie bolghan.

 

14. SÚLTANBEK QOJANÚLY KÓShESI 

Súltanbek Qojanúly kóshesi 2007 jylghy 12 jeltoqsanda berilgen. Qabanbay batyr danghylynan bastalyp, Lesnoy kóshesimen qiylysady. Úzyndyghy – 1437,6 m.

Súltanbek Qojanúly (1894-1938) – belgili memleket jәne qogham qayratkeri, ústaz, ghalym, publisist. 1917 jyly kóktemde Tashkentte M. Shoqay, Q. Qojyqov, Q. Bolghanbaev, S. Aqaevpen birge «Birlik tuy» gazetin shyghardy. Mektepke arnalghan «Eseptanu qúraly» oqulyghy men «Týrkistannyng Kenestik Avtonomiyasynyng on jyldyghyna» atty kitaptary shyqty.  1923 jyly Maghjannyng óleng kitabyna alghysóz jazyp jariyalady. «Neni aitayyn?», «Kim jauapker?», «Kóremiz!» t.b. ólenderi men audarmalary bar.

15. TELJAN ShONANÚLY KÓShESI  

Teljan Shonanúly kóshesi 2007 jylghy 12 jeltoqsanda berilgen. Tashkent kóshesinde ayaqtalady. Úzyndyghy – 1346,7 m.

Teljan Shonanúly (1894-1938) – kórnekti Alash qayratkeri, til bilimi salasyn úiymdastyrushy, aghartushy, pedagog, audarmashy, tilshi ghalym. T. Shonanúly últtyq avtonomiya jolynda kýres jýrgizgen Alash qayratkerlerining qatarynda boldy. 1917 jyly 5-13 jeltoqsanda Orynborda ótken ekinshi jalpyqazaq siyezinde Alashorda ýkimeti janynan qúrylghan oqu komissiyasynyng qúramyna engizildi. Ol 1923-37 jyldar aralyghynda 32 oqulyq, kitap, 72 maqala jazghan.

16. NÁZIR TÓREQÚLÚLY KÓShESI

Nәzir Tóreqúlúly kóshesi 2007 jylghy 12 jeltoqsanda berilgen. J. Jabaev kóshesinen bastalady. Úzyndyghy – 933,6 m.

 Nәzir Tóreqúlúly (1892-1937) – kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri, iri tarihy túlghalardyng biri, Alash qozghalasynyng qayratkeri. Jergilikti últ ókilderining alghashqylarynyng qatarynda Týrkistan kompartiyasy Ortalyq Komiytetining birinshi hatshylyghyna saylanghan. Týrkistan Ortalyq Atqaru komiytetin (SIYK), Oqu-aghartu halyq komissariatyn basqardy. Tashkenttegi túnghysh jogharghy oqu ornyn ashuda basty túlghalardyng biri boldy. 1922-1926 jyldary KSRO halyqtarynyng Ortalyq baspasyn basqardy, ghylymiy-pedagogikalyq júmysqa aralasqan. 1928 jyly (36 jasynda) Hijaz Nej (Saud Arabiyasy), әri qosylghan aimaqtardaghy KSRO-nyng ókiletti uәkili bolyp taghayyndaldy. KSRO-nyng túnghysh qazaq elshisi bolghan.

17. JAQYP AQPAEV KÓShESI

Jaqyp Aqpaev kóshesi 2009 jylghy 21 jeltoqsanda berilgen. Úzyndyghy – 1006,5 m.

 Jaqyp Aqpaev (1876-1934) – Alash qozghalysyn úiymdastyrushylardyng biri, Alashorda ýkimetining mýshesi. HH ghasyrdyng basyndaghy eng yqpaldy qazaq ziyalylarynyng biri. Qarqaraly uezdi qazaq komiyteti onyng qúrmetine «Jaqyp medresesin» ashqan. Qazaq halqynyng qúqyghy men bostandyghy ýshin kýresken iri qayratker.

18. JAHANShA SEYDALIN KÓShESI 

Jahansha Seydalin kóshesi 2009 jylghy 21 jeltoqsanda berilgen. Dәuletkerey kóshesimen qiylysyp, N. Tilendiyev kóshesinde ayaqtalady. Úzyndyghy – 982,1 m. 

Jahansha Seydalin (1877-1923) – qogham qayratkeri. HH ghasyrdyng basynda jalpyqazaq sezin shaqyrudy alghash kótergen túlgha.

19. HAYRETDIN BOLGhANBAEV KÓShESI

Hayretdin Bolghanbaev kóshesi 2009 jylghy 21 jeltoqsanda berilgen. Egindi, Kókjiyde, Ashutas oramdarymen qiylysady. Úzyndyghy – 885,4 m.  

Hayretdin Bolghanbaev (1893-1937) – Alash qozghalysynyng qayratkeri, kósemsózshi. Birinshi jәne Ekinshi jalpyqazaq siyezderine qatysqan. Týrkistan avtonomiyasyn qúrugha atsalysqan. Aqmolada Alash komiytetin qúruda belsendilik tanytqan. 1917-1918 jyldary Mústafa Shoqay, Súltanbek Qojanovpen birlesip, «Birlik tuy» gazetin jaryqqa shyghardy. Últ taghdyry jәne ruhaniyat mәselelerine arnalghan birqatar enbekteri bar.

20. HALEL GhABBASOV KÓShESI

Halel Ghabbasov kóshesi 2009 jylghy 21 jeltoqsanda berilgen. Saryarqa audanynda ornalasqan. Úzyndyghy – 1039,7 m. 

Halel Ghabbasov (1888-1931) – Alash qozghalysynyng qayratkeri. Birinshi jalpyqazaq siyezinde Býkilreseylik qúryltaygha úsynylghan. 1917 jyldyng qazanynan Semey oblystyq Alash partiyasy komiytetining tóraghasy boldy. Ekinshi jalpyqazaq siyezinde Alash milisiyasyn qúru turaly bayandama jasaghan. Alashorda ýkimetining mýsheligine saylanghan.

21. SMAGhÚL SÁDUAQASOV KÓShESI

Smaghúl Sәduaqasov kóshesi 2009 jylghy 21 jeltoqsanda berilgen. Múryn jyrau, Jasybay kóshelerimen qiylysyp, Ýmbetey jyrau kóshesinde ayaqtalady. Úzyndyghy – 1249,1 m.

 Smaghúl Sәduaqasov (1900-1933) – qogham jәne memleket qayratkeri, jazushy, synshy, Alash qozghalysyna qatysushy. Sayasy kýreske 1916 jyly aralasyp, «Birlik», «Jas azamat» úiymdarynda qayratkerlik shyndaludan ótedi. 1917-1918 jyldary Aqmola oblysynda Alash komiytetin qúrugha atsalysady. Qazaq memlekettik baspasynyng 5 kisiden túratyn redaksiyalyq alqasynyng qúramyna kirgen (A.Baytúrsynúly,   Á. Bókeyhan, H. Bolghanbay, J. Aymauytúly syndy túlghalarmen birge). Qayratker 20-jyldary Qazaq jerining tútastyghyna qatysty júmystargha belsendi qatysty. Qayratkerding sayasattaghy eleuli belesi - Kremli funksioneri F. Goloshekinmen ashyq kýresi. Smaghúl Sәduaqasovtyng «Kýmis qonyrau», «Kýlpәsh», «Salmaqbay, Saghyndyq» t.b. shygharmalary bar.

22. AYDARHAN TÚRLYBAEV KÓShESI  

Aydarhan Túrlybaev kóshesi 2009 jylghy 21 jeltoqsanda berilgen. Qaraqoja oramynan  bastalyp, J. Seydalin kóshesinde ayaqtalady.  Úzyndyghy – 933,5 m. 

  Aydarhan Túrlybaev – Alash qozghalysynyng kórnekti qayratkeri. Birinshi, Ekinshi jalpyqazaq siyezderin jәne atty әsker polkin úiymdastyrushylardyng biri. Aqmola oblystyq «Alash» komiytetining tóraghasy. Alashorda ýkimeti Últ kenesining mýshesi.

23. UÁLITHAN TANAShEV KÓShESI

Uәlithan Tanashev kóshesi 2009 jylghy 21 jeltoqsanda berilgen. Malaysary batyr kóshesinen bastalyp, Mәdi, Ábilhan Qasteev kóshelerin qiyp, Ýmbetey jyrau kóshesinde ayaqtalady. Úzyndyghy – 1095, 0 m. 

Uәlithan Tanashev (1887-1968) – Alash qozghalysynyng qayratkeri, Alashorda ýkimetining mýshesi. 1917 jyly Torghay oblysy qazaqtarynyng siyezinde tóralqa tóraghasynyng orynbasary, Oralda ótken Bókey qazaqtarynyng siyezinde tóralqa tóraghalyghyna saylanghan. 1917 jyly 5-13 jeltoqsan aralyghynda Orynborda ótken Ekinshi jalpyqazaq siyezinde Alashorda ýkimetining ministri bolyp bekitildi. Batys Alashorda jetekshilerining biri.

24. BIRIMJANOVTAR KÓShESI

Birimjanovtar kóshesi 2009 jylghy 21 jeltoqsanda berilgen. Qorday kóshesinen bastalyp, Sýtbúlaq oramyn qiyp ótedi. Úzyndyghy – 673,9 m.

Birimjanov Ahmet Qorghanbekúly (1871-1927) – Alash qozghalysynyng qayratkeri. Alashorda ýkimetining mýshesi.

Birimjanov Ghazymbek Qorghanbekúly (1896-1938) – Alash qozghalysynyng qayratkeri. «Alash» partiyasynyng baghdarlamasyn jasaushylardyng biri.

25. MÚHAMEDJAN SERALIN KÓShESI

Múhamedjan Seralin kóshesi 2009 jylghy 21 jeltoqsanda berilgen. Ashutas, Maylykent, Jylybúlaq oramdarymen qiylysady. Úzyndyghy – 4495,4 m. 

 Múhamedjan Seralin (1872-1929) – kórnekti aqyn, jazushy, kósemsózshi. Qazaqtyng túnghysh jurnaly «Ayqaptyn» redaktory. Búl jurnal qazaq jazba әdebiyetining jәne últtyq baspasózding qalyptasuyna airyqsha yqpal etti. Shygharmalary: «Topjarghan», «Gýlhashima» poemalary. «Úshqyn», «Auyl» gazetterining bas redaktory bolghan.

26. AHMET BAYTÚRSYNÚLY KÓShESI

Ahmet Baytúrsynúly kóshesi 2010 jylghy 28 mamyrda berilgen. R. Qoshqarbaev danghylynan bastalyp, Tәuelsizdik danghylyn qiyp ótedi. Úzyndyghy – 7200 m. Búl kóshede Beybitshilik jәne kelisim sarayy, «Shabyt» konsert zaly, «Hayvill» túrghyn ýy kesheni ornalasqan.  

 Ahmet Baytúrsynúly (1873-1938) – Alashtyng asa kórnekti qayratkeri, HH ghasyrdyng basyndaghy últ-azattyq qozghalysy jetekshilerining biri, aqyn, publisist, qogham jәne últ-azattyq qozghalysynyng jetekshilerining biri, qazaq til bilimi men әdebiyettanu ghylymynyng negizin salushy ghalym, últtyq jazudyng reformatory, aghartushy.

Ahmet Baytúrsynúly 1913-1918 jyldary Á. Bókeyhanmen, M. Dulatovpen birigip, túnghysh jalpy últtyq «Qazaq» gazetin shygharyp túrdy. 1917 jyly «Qazaq» gazeti arqyly halyqqa sayasy teoriyalyq baghyt-baghdar berip otyrdy. Alashorda ýkimeti qúramyn bekitken Ekinshi jalpyqazaq siyezi Oqu-aghartu komissiyasyn qúryp, onyng tóraghasy etip, Ahmet Baytúrsynúlyn bekitken.         Ahmet Baytúrsynúly «Qyryq mysal», «Masa», «Ádebiyet tanytqysh» sekildi jinaqtaryn jaryqqa shyghardy. Ahmet Baytúrsynúlynyng aqyn audarmashy, ghalym-tilshi, әdebiyettanushy retindegi úlan-ghayyr enbegi zor baghagha ie boldy.

27. ASPANDIYaR KENJIN KÓShESI

Aspandiyar Kenjin kóshesi 2015 jylghy 24 aqpanda berilgen. «Saryarqa» audany. Bolashaq kóshesinen bastalyp, Kerbezqyz, Janaqonys, Sýiinbay aqyn kóshelerimen qiylysyp, N. Tilendiyev danghylynda ayaqtalady. Úzyndyghy – 974 m.

 Aspandiyar Kenjin (1887-1938) – qogham qayratkeri, «Alash» partiyasynyn, Batys Alash-Ordanyng belsendi mýshelerining biri. «Qazaq» gazetining shyghu merzimdiligin jiyiletu isine kýsh salyp, «Azamat» seriktestigine mýsheler tartty. «Qazaq» gazetining avtory. Maqalalary: «Qazaqtyn» shyghuyn jiyileu», «Júmysshylar jayynan», «Jihansha hatyna jauap». II-Jalpyqazaq siyezinde Alash-Orda ýkimetine, yaghny Alash avtonomiyasynyng Uaqytsha Últ Kenesi mýshesining orynbasarlyghyna saylandy. 1918 jyly qarashadan bastap Alash-Ordanyng Torghay bólimshesine kelip, Orskide ornalasqan Alash-Orda Áskery kenesine mýshe boldy, Torghay bólimshesi әskerine jigit jinau jónindegi komissiyagha tóraghalyq etti.

28. ShAYMERDEN QOSShYGhÚLÚLY KÓShESI

Qosshyghúlúly Shaymerden kóshesi 2015 jylghy 24 aqpanda berilgen. K. Kýmisbekov kóshesinen bastalyp, Jambyl kóshesimen qiylysady. Úzyndyghy – 1093 m. 

Qosshyghúlúly Shaymerden (1874-1932) – Alash qozghalysynyng kórnekti qayratkeri, dindar. Qayratker óz qarjysymen tatardyng «Ulfat» (Birlesu) gazetine qosymsha retinde «Serke» gazetin shygharghan. Dindar 1917-1919 jyldardaghy Alash qozghalysyna qatysqan. 1918 jyly Qyzyljar óniri Bәiimbet bolysynda Alash komiyteti qúrylghanda onyng tóraghasy bolyp saylanghan.

Mine, anyqtamalyq sipattamagha qarap-aq, elordada Alash alyptary barynsha úlyqtalyp jatqanyn, Astana qalasyndaghy onomastika salasynyng kýn tәrtibindegi Alash mәselesining tiyimdi sheshilip kele jatqanyn angharugha bolady. Búl Qazaqstan elordasynyng Astanagha kóshirilgen 20 jyly ishinde iske asyryldy. Astanada Alash qayratkerlerining esimine kóshe beru mәselesi aitarlyqtay tiyimdi jýrgizilip jatqanyn jogharydaghy dәleldi aqparattardan angharugha bolady.  

Úly isterding basynda túrghan últ perzentteri, sonyng ishinde, Alash ardaqtylary barynsha úlyqtalyp, nasihattalyp, tarihy biyik baghasyn, qúrmetin aluy tiyis. Astana onomastikasyndaghy Alash taqyryby mýmkindiginshe sheshilip jatyr. Alayda, atqarylar is te az emes. Bas qalamyzdyng tórine últ azattyghy jolynda janyn, baryn qúrban etken Alash alyptaryna eskertkish, memorialdar ornatylsa, Alash alleyasy ashylsa, oqu oryndary men mektepterge úlylardyng esimderi berilse tarihy túlghalar tolyq úlyqtalar edi. Búl – sheshimin tabudy talap etetin asa manyzdy súraq dep esepteymin. Últymyzdyn, elimizdin, jerimizding azattyghy jolynda úly ister atqarghan úlylardy bilmey, oqymay, olardyng múralary men múrattaryn sanasyna sinirmey ósken úrpaq azattyqtyng baghasyn, qúnyn eshqashan týsine almaydy, egemen elge qaltqysyz qyzmet qyla almaydy.   

Býgingi kýni el ónirlerinde jәne Astana qalasynda Alash iydeyasy, Alash múrasy jәne Alash taghylymyn nasihattau maqsatynda kitaptar, oqu qúraldary jәne basqa da baspa ónimderi shygharyluda. San týrli baghyttarda is-sharalar úiymdastyryluda. Elorda auqymdy dengeyde ótkizilgen is-sharalargha, atqarylghan júmystargha toqtala ketsek:  

- 2007 jylghy 7 qarashada Alash qozghalysynyng 90 jyldyghyna oray «Alash jәne Áuezov» atty halyqaralyq konferensiya ótkizilgen. Oghan Germaniyanyng Munhen qalasynan Qazaqstannyng azattyq aluyna shyn tileuqor bolghan Alashtyng asyl túyaghy, HH ghasyrdyng alpysynshy jyldardan bastap shiyrek ghasyrdan astam dýniyejýzi qazaqtaryna «Azattyq» radiosy arqyly Alashtyng armanyn jetkizgen últshyl qayratker, Alash ruhty Hasan Oraltay,  memleket jәne qogham qayratkerleri, sayasy ókilder, deputattar, el ziyalylary, elimizding kórnekti alashtanushy-ghalymdary, til janashyrlary sheteldik alashtanushylar, ghalymdar, qonaqtar taghy da basqa da tanymal qayratkerler men qalamgerler qatysqan.

- 2007 jylghy 8 qarashada elordanyng 10 jyldyghy men Alash qozghalysynyng 90 jyldyq mereytoyyna oray «Álem qazaqtarynyng ruhany súhbaty: til, mәdeniyet jәne Alash múraty» atty halyqaralyq konferensiya úiymdastyrylghan, oghan dýniyejýzining qazaqtary qatysqan;

- 2007 jyly «Alash aqiqaty» qoyylymy úiymdastyrylyp, Qalleky teatrynda jәne elorda uniyversiytetterinde jappay kórsetilgen; 

- 2012 jyly qazaq әlipbiyinin, qazaq til ghylymynyn, týrki tiltanu ghylymynyn, әdebiyettanudyng atasy, úly qayratker, últ ústazyAhmet Baytúrsynúlynyng 140 jyldyghyna arnalghan «Ahmet Baytúrsynúly: qayratker amanaty jәne últ múraty» respublikalyq ghylymiy-teoriyalyq konferensiyasyn ótkizdi. Konferensiyada Ahannyng san qyrly qayratkerlik jәne shygharmashylyq qyrlarymen birge onyng tughan jylyn naqtylaugha baylanysty ghylymy derekter aityldy. Sonyng nәtiyjesinde, qayratkerding tughan kýnin 1873 jyldyng 28 qantary emes, onyng ózi jazghanynday, 1872 jyldyng 5 qyrkýiegi dep naqtylau jóninde úsynys konferensiyagha qatysushylardyng birauyzdan qoldauymen Bilim jәne ghylym, Mәdeniyet jәne aqparat ministrlikterine úsynys joldanyp, oqu baghdarlamasy men kitaptardan týzetildi.

Ár jyldarda «Alash taghylymy jәne tәuelsizdik múrattary», «Azattyq tuy jelbirep...», «Azattyqqa jettik biz», «Eldik bastauy», «Alash ruhy jәne Elbasy múraty», «Alash ardaqtylary», «Alashtyng Astanasy», «Últ arqauy» t.b. ataularmen kóptegen tarihiy-taghylymdy, әdebiy-sazdy, mәdeniy-patriottyq jәne Alash qayratkerlerining mereytoylaryna baghyttalghan týrli is-sharalar, Alash qayratkerlerine berilgen kóshening merekeleri úiymdastyrylghan. Osy orayda, ekinshi jalpyqazaq siyezi ótkizilip, Alashorda ýkimeti qúrylyp, Alash avtonomiyasy jariyalanghan jәne Alashordanyng tóraghasy bolyp Álihan Bókeyhan saylanghan, Alash Orda ýkimeti jariyalanghan, kýlli Alash júrty ýshin tarihy kýnder – 12, 13 jeltoqsan – «Alash kýni» dep memlekettik dengeyde bekitilip, jyl sayyn osy kýnderde manyzdy sharalar ótkizilse degen tilek bar.

Aldaghy uaqytta kezek kýttirmeytin ózekti mәseleler de jeterlik. 

- Astananyng negizgi nysandaryna Alash jәne Álihan Bókeyhan ataulary berilui tiyis;

- Astananyng sol jaghalauynan Alash qayratkerlerine arnalghan «Alash» sayabaghy, alany ashylu qajet;

- Astanada «Alash qozghalysy» atty jәne Álihan Bókeyhan bastaghan birqatar últ qayratkerlerine eskertkishter ornatylu kerek;

- Astanadaghy oqu oryndary men mektepterge Alash qayratkerlerining esimderi berilui tiyis;

- Astanada Alashtyng 100 jyldyghyna oray jan-jaqty týrli sharalar úiymdastyrylu kerek;

- HH ghasyr basyndaghy últtyq janaru men janghyrugha ózindik ýles qosqan Barlybek Syrtanúly, Eleusin Búiraúly (Búiriyn), Mústaqym Maldybay, Ghabdolghaziz Músaghali, Nyghman Manayúly, sonymen qatar qazaqtyng alghashqy aqjýrekti últtyq mesenattary Ahmet Ishan Orazayúly, Maman әuleti, Qarajan Ýkibay, IYke Ádil jәne taghy ózge de túlghalardyng esimderi úlyqtaudy qajet etedi. 

Últ kósemi, Alash Orda jetekshisi Álihan Bókeyhan: «Bizding izdegenimiz –Alashtyng aty bәigeden kelgeni. Tiri bolsaq, aldymyz ýlken toy. Alashtyng balasy búl joly bolmasa, jaqyn arada óz tizgini ózinde bólek memleket bolar» degendey, býgingi kýni Alashtyng aty bәigeden kelip, Alash balasy óz tizginin alghanyna 25 jyldan da mine asyp barady, osy últtyq múrat, últtyq iydeya, últtyq maqsattyng bastauynda túrghan Alash Orda avtonomiyaly ýkimetinin  qúrylghanyna biyl 100 jyl, Alash kósemi Álihan Bókeyhannyng atylghanyna     80 jyl. Sondyqtan tarihty tarih jalghap, úly ister jalghasa bergen abzal. Biylghy jyly da el bolyp atqarar is az emes. Ortaq iste júmylayyq aghayyn!   

Erjan Ensebay, Astana qalasy Tilderdi damytu basqarmasynyng bólim basshysy

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1120