Seysenbi, 17 Mamyr 2022
46 - sóz 4857 1 pikir 25 Qantar, 2017 saghat 11:41

DINMÚHAMMED PEN ZAMANBEK

Bauyrjan BAYMÚHANOV, “Beymar-oyl” kompaniyasynyng Bas diyrektory:

 «Men ol kezde Almaty qalalyq atqaru komiytetining tóraghasy – Zamanbek Núrqadilovtyng kenesshisi bolyp qyzmet isteytinmin. Zәkeng meni shaqyrtyp alyp: 
- Keshe týnde Dinmúhammed Qonaev aghamyzdyng aulasyndaghy jeke «Volga» avtokóligining radiosy men magnitofonyn bireuler úrlap әketipti. Úrylardyng týk tappaghanday, endi Qonaevqa tiyise bastaghanyn qarashy. Sondyqtan senderge tapsyrma – bir kýnning ishinde ol kisige garaj salyp berinder», -dedi.

Men «Almaatagorstroy» qúrylys kompaniyasynyng diyrektory Igori Miligramdy ertip, garaj salatyn oryndy belgiledik. Apay-topay qimyldap, bir týnde garajdyng basyn qarayttyq. Kelesi kýni Dinmúhammed Qonaev aghamyzgha Zamanbek Núrqadilov garajdyng kiltin aparyp berdi. 
Zamanbek aghamyz Dimash Ahmetúlyna erekshe qúrmetpen qaraytyn.

Bir kýni Diymekenning ýiindegi tonazytqysh istemey qalypty. Zuhra jengemiz «Kaztorgoborudovaniye» mekemesining diyrektory Hohlovqa telefon soghyp: «Tonazytqyshymyzdy jóndep beresizder me?»– dep ótinish jasapty. Sonda Hohlov: «Qonaevtyng júbayy bolsang qayteyin. Kýieuinning dәureni әldeqashan ótip ketti. Endi maghan Qonaevtan qarapayym ýy sypyrushy әldeqayda biyik» dep, Zuhra Shәripqyzynyng namysyna tiyetin, odan ózge de auyr-auyr sózder aitypty. Múny estigende, Núrqadilov ornynan túryp ketip, bólmesinde ary-beri jýrdi de, ózine tez arada Hohlovty alyp keludi búiyrdy. Az uaqyttan song bólmesine kinәli mysyqtay jaltaq-jaltaq qaraumen engen Hohlovqa Zәken: «Qonaevtyng iskerligi arqasynda Qazaqstanda boy kótergen qyryq qalany aitpay-aq qoyayyn. Osy Almaty qalasy ýshin onyng qanshama ter tókkenin úmytu azamattyqqa jata ma?! 
Birinshiden, Zuhra Shәripqyzynan bóspelik, ruhsyzdyq sózing ýshin keshirim súraysyn. 
Ekinshiden, tonazytqyshyn bir saghattyng ishinde jóndep beresin. Búl tapsyrmam oryndalmasa, eki saghattan keyin júmystan ketesin. Osy eki talaptyng qaysysyn oryndaysyn?» – dep, Hohlovqa tesile qaraghanda, ol: «Birinshisin, birinshisin… Oghash minezim ýshin Zuhra Shәripqyzynan da, Sizden de keshirim súraymyn» – dedi, basyn tómen iyip.»

Diymekeng ózining kemel basshygha tәn parasatymen, ghajap kishipeyildiligimen jәne zamana aghymyna ýndesemin dep jibergen keybir kemshilikterimen de qosa eskeriluge, ardaqtalugha tiyisti sayasy túlgha ekeni dausyz.

Erqanat Túrsynjanúlynyng Feysbuktegi paraqshasynan alyndy

1 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1045