Sәrsenbi, 25 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 127580. Jazylghandar — 114347. Qaytys bolghandar — 1990
Qogham 3346 0 pikir 27 Qantar, 2017 saghat 10:50

«BOLAMYZ BA...» nemese ÓZEKTI SÚRAQTARGhA JAUAP

«Qazaq órkeniyetindegi últ jәne úrpaq» aidarymen shyqqan maqala saytta beske bólinip berildi.

Maqalagha oi-pikir bildirip, ondaghy kóterilgen mәselelerdi jetildiru maqsatynda óz ýlesterin qosyp jatqan ardaqty aghamyz, prof. S.Ghabbasov, B. Jýginisov, R.Beysenbaytegi, O.Mamyrbay t.b. aghayyndargha alghysymdy bildiremin. Biraq, bir ókinishtisi sol pikir jazyp jatqandardyng kópshiligi Kalbiyt, Shala qazaq, Qazaqbay, Dýdәmal, Aqylshy, Adayshal, Qotyrbay, Shyndyq, Pikir, Aljyghan esalan... siyaqty, qazaq maly men iytine qoymaytyn attardy iyelengender. Qazaqtyng betke ústar sayty osynday bolsa, basqalarynan ne kýtemiz?! Osynday ortadan shyqqan biyliktegilerdin, memleketting orden, medalidaryn «qyran», «barys» t.b. jabayy taypalardaghyday an-qústyng atymen ataularyna renjuding ózi jәne «osynday kontiygentting aldynda órkeniyet mәselesin kóteru» әbestik siyaqty bolyp kórinedi. Al, maqaladaghy talqylaulargha tómendegidey sholu jasaudy jón kórdik.

Maqalanyng negizgi arqauy, - qazaq últy (nasiya) negizinde, «Bir til, bir din, bir morali, bir memleketke» ústanymdaryna negizdelgen mәngi jasaytyn órkeniyetti qogham qúru. Sondyqtan, búl maqalagha últtyq jәne órkeniyet túrghysynan qarau kerek. Ókinishke oray, keybir oqyrmandar pildi qúshaqtaghan soqyr siyaqty, "onyng ayaghyn qúshaqtap túryp-mynau aghash, túmsyghyn ústap -mynau jylan t.b." degendey, materialmen tolyq tanyspay jatyp oilaryna kelgen neshe týrli sózder jazuda.

Maqaladaghy demografiya, medisina, bilim, ghylym, din, rushyldyq t.b. salalargha baylanysty derekter búryn ghylymy konferensiyalarda bayandalyp, jariyalanghan materialdar. Búl maqalanyng jazyluy tek ghylymgha qyzyghudan payda bolghan joq. Sebebi, totalitarlyq jýieden ketken tәuelsiz el jana qogham qúru ýshin aldyna jana maqsat qoyyp, ony iske asyratyn jana morali, jana qúndylyqtar, jana óner, әdebiyet, janghyrghan dәstýrdi... qalyptastyryp, órkeniyetke bet búru kerek edi.

Memleketqúrushy últ retinde, últtyq memleketti janartuda qazaq, shiyrek ghasyrda onyng birin de istey almay, bar kinәni biylikke artuda. Jalpaq tilmen aitqanda, «biylik jaman qatyn (hatun nemese hanym) siyaqty. Bir jaghynan onymen «túru» qiyn. Ekinshi jaghynan onsyz túra almaysyn». Mezgilimen jónge salmasan, ol baryndy satyp, tipti «jezókshe» bolyp ketui de mýmkin?! Qazirgi biylikke renjuding qajeti joq. Ol, «juas jýndeuge jaqsy» degen prinsipti ústanuda. Al, juastyghy men marginal minezdi maqtan tútqan qazaqtyng eshbir isi biter emes. Eger ol mentaliytetin, minezin, sanasyn týpkilikti ózgertpese bolashaqta da onyng eshqanday isi bitpeydi. Mysaly, 18 ghasyrda aghylshyndar Solt Amerikanyng jergilikti ýndilermen birge órkeniyet jasay almaytynyn týsingennen keyin 49 mln ýndi men olardyng negizgi azyghy, kiyimi men baspanasy bolghan 60 mlnday bizondy joq qylyp, sol qúrlyqta bir ghasyrda AQSh degen memleket qúrdy. Sodan keyin aghylshyndar Ýndistandy otarlap, ózderinen 60 ese kóp ýndistandyqtargha aghylshyn tilin endirdi. Qazir әlem halyqtarynyng 75% aghylshyn tilinde sóileydi. Búl jetistikterding barlyghy, ómir boyy shetsiz-sheksiz ashyq múhitta, ómir men ólimning arasyn 30-50 sm taqtay ghana bólip túrghan jaghdayda ómir sýrgen jәne hristian dininde qalyptasqan aghylshyndardyng minezining ereksheliginde (G.Lebon. Psihologiya narodov y mass. –M., 1996). Aghylshyndardyng minezindegi 9 erekshelikting tek bireui, ne ekeui ghana qazaqta bar bolyp shyqty (J.Ákim. Evolusiya gosudarstvennosty Kazahstana. Mejd. nauchnaya konferensiya//Almaty. 1996).

Maqalada, últtyng sanyn ósirude mentaliyteti qazaqqa jaqyn shyghystyng ýsh halqynan, onyng ishinde «óz aghang ózbekten» mysal keltirilgen. Budda (onyng ishinde Kama ilimimen birge), Dao ilimderin 2 myng jyldan beri әlemdik órkeniyetter retinde búratana taypalardan basqa, barlyq adamzat moyyndady. Endi olardy synap, talqylaghannan góri biz ózimizdi týzetudi oilaghanymyz dúrys bolar. Sebebi, ótken jyly Ýndistannyng Premier-ministri Astanagha kelgende, "Qazaqstan halqynyng sany Ýndistannyng ortasha bir qalasy túrghyndarynyng sanynday" degen edi. Jylyna dýniyege 27 mln sәby әkelip otyrghan elding olay deuge qúqy bolar. Ony bizding taqyrypqa ainaldyrsaq, «men pilmin, sen qúmyrsqasyn» degen emes pe?!

Býgingi Qazaqstannyng aldynda Gamletting súraghy túr. Ol, "tәuelsiz el bolasyng ba, әlde borday tozasyng ba?». Búl mәselege atýsti qarap, emosiyagha  berilip «bitke renjip tondy órteuge» yaghny aidaladaghy Budda men Batysty synap, bar kinәni solargha jabu nadandyqtyng belgisi emes pe?! Býgingi bilimin, ghylymyn, astyndaghy kóligin, internet t.b. progressting bәri kelgen Batysty qansha synasang da, onyng eshtenesi ketpeydi. Ony synap bosqa aramter bolghansha úl-qyzymyzdy zamanauy tәrbiyelep, eldi týzeteyik, órkeniyet kóshinen qalmay algha jyljiyq. Búl jolda últty saqtau ýshin japon, aghylshyn men evreylerden t.b. jaqsy, әri tiyimdi jaqtaryn alayyq.

Maqalada keltirilgen mysaldar, «erteng solardy qabyldau kerek» degen sóz emes. Ol, basqlar istegen tirlikti qazaq nege istey almaydy?! Qazaq, últtyq bolmysyn saqtay otyryp, damudyng qay jolyna týsu kerek degen súraqqa jauap izdeu?!

Últtyng sanyn ósirip, sapasyn kóterude Qazaqstan ýshin ýsh jol bar:

1. Sandy ósiru ýshin tiyisti memlekettik baghdarlamalar qabyldap, islam t.b. órkeniyetterding jetistikterin qoghamgha engizu;

2. Sapany kóteru ýshin aldymen Batystyng ozyq ghylymy, tehnologiyasy, innovasiyasyn mengerip, olardy elge engizu;

3. Qazaqstan ózining sara jolyn tandaydy.

            Qosay degen oqyrman maqaladaghy dinge baylanysty material islamgha jat deydi. Qúran Kәrim men hadisterdi jýieli oqyghan adam, olardyng tújyrymdary ghylymgha negizdelgen, al Islam teoriyalyq túrghydan alghanda, әlemdik dinderding ishindegi zerdeli din ekenin kórsetedi. Ony fransuz ghalymy, akademik Moris Bukay, Jak Kusto t.b. teoriyalyq túrghydan da, is jýzinde de dәleldedi.

            Biraq, әlem halyqtarynyng 28% qúraytyn, músylmannyng 57 elinde dýniyedegi jerasty baylyghynyng 70% bola túryp, Jalpy Ishki Ónimderi әlemdik ekonomikanyng 7% ghana qúraydy. Islam elderinde Batysqa qaraghanda bilim men ghylymgha qarjy 20 ese az bólinedi (Qazaqstanda ghylymgha 18-20 ese, bilimge 8-10 ese tómen) jәne uniyversiytetterding sany da sonsha ese az. Sondyqtan olarda bilim, ghylym, tehnologiya, industiya jәne memlekettik jýie damymaghan. Otarlau dәuirinde Týrkiyadan basqa músylman elderining barlyghy otar boldy. Olardyng damymay artta qalyp, ózderin qorghay almay otargha ainaluynyng sebebi, - ol osydan shamamen myng jyl búryn músylman renessansynyng ornyna ortadoksalidy islamnyng kelui edi. Pәkistan ghalymdary ony Gazaliyding ilimimen baylanystyrady. Ortadoksalidy islamgha bilim, ghylym, óner t.b. intellektualidyq salalardyng qajeti joq. Taliban, DAISh t.b. osy ortadosalidy islamnyng ónimi. Onyng negizgi ústanymy kýni-týni qúdaygha qúlshylyq, bargha, onyng ishinde otar bolugha, basqanyng qúly bolugha, qayyrshylyqqa... bәrine shýkirshilik!

            Qazirgi músylman elderindegi ortasha ómir úzaqtyghy 55-58 bolsa, Batys elderinde 81-84 jas, Gondurasta -74 jas... Filosof F.Fukuyama islam elderining eshqaysysynda demokratiya joq deydi (keybir derekterde Indoneziya demokratiyasy damyghan elderding tizimine kirgen).

            Qazaqstangha qanday Islam kerek? Bilim men ghylym damyp, intellektualidy últ qalyptastyru arqyly órkeniyetti qogham qúramyz desek, bizge Ál-Farabi, ibn Sina, ibn-Rushd, Horezmy t.b. shygharghan, músylman renessansy kezinde Arab halifatyn әlemdegi eng damyghan el qylghan intellektualidyq islam qajet! El, kýni-týni júmaq pen tozaqty sayray beretin nemese janaza men sýndetti kýtetin dýmshe moldalardan da sharshady. Aldymen meshitter, elge zamanauy baghyttaghy uaghyz aitatyn zerdeli ortagha ainalu qajet. Sondyqtan, búl maqalada kóterilgen intellektualidyq Islamnyng mәselelerin dinge jat deu, ol mәseleni týsinbeuden tuyndaghan sheshim dep oilaymyz.

Ótken ghasyrdyng 60-70  jyldarynana bastap mektepterdi ýsh tilde oqytady. Sondyqtan, ýshtildilik bilim salasyndaghy negizgi mәsele emes. Mәsele, otarlaushylyq kezden búratana halyqtargha arnap ashqan aralas mektepterdi jabu. Ol ýshin qazaq jәne orys mektepterin qaldyryp, aralasty jabu kerek. Sonda ghana biz intellektualidyq últ qalyptastyrugha qadam basamyz.

Memlekettik til qoghamnyng barlyq salasynda basymdyqqa ie bolghanda memlekettik instituttar men qogham damidy. Qazir Reseyding beyshara kólenkesi bolyp qaluda. Memlekettik til tәuelsiz bolmay memleketting ózi tәuelsiz emes.

Rushyldyq mәselesi, - ol qazaqtyng aiyqpay kele jatqan derti. Týrik, әzerbayjandarda búnday mәsele joq bolsa, ózbek, qyrghyz, týrkimender de búl mәsele sheshilgen. Tәuelsizdik jyldary búl mәsele bizding qoghamdyq sanany ulap, ushyghyp ketkeni jasyryn emes. Ol mýmkin taypalyq kezende qoghamda belgili ról atqarghan bolar, biraq qazaq birtútas halyq bolghannan bergi songhy bes ghasyrda elding tútas últ bolyp qalyptasuyna kedergi boluda. Ony soqyrlar da kórip otyr. Al, bireulerding «ru bizding atamyz» dep Qojyrbay degenge silteme jasaghanynan góri, olardyng babalary maymyl ekeni ghylymy dәleldengeni aqiqat. Qojyrbay degen azamattyng «aday» sózi «adam» degen sózding balamasy degen qalaymaqan dәlelderin oqyghanbyz. Osy baghytta endi «bir qadam jasalsa», onda jerdegi tirshilik, onyng ishinde babuindardy aday aghayyndar jasaghan bolyp shyghuy ghajap emes. Sebebi  «a» әrpi «b» әrpining aldynda túr ghoy yaghny ol búryn payda bolghan.

Zikiriyanyng da ru-taypalyq qatynastar búzylsa týrik halyqtary ydyrap, joyylyp ketedi jәne týrik memlekettiligining jýiesi búzylady degenderi eshbir ghylymy zertteulerge negizdelmegen, dәleldengen bazasy joq qiyaly oilar. AQSh sosiology S.Tulmin kóshpendiler, onyng ishinde týrkiler men mongholdar memleketterining tarihyn zerttey kelip, olarda biylik auysu jýiesining bolmaghanyn jazady. Sondyqtan da, key kezderi olarda Altyn Ordadaghyday bir jylda 8 han auysyp, «qan sasyghan han ordasyna ainalghan kezder» jii boldy.

QSRO ydyraghannan keyin qúrylghan bes týrik respublikalarynda ghana biylikti zorlap (uzurpasiya) ólgenshe taqta otyru nemese qyrghyzdaghyday zorlyqpen ketiru «dәstýri» qalyptasty. Basqa respublikalarda biylik formalidy bolsyn, shynayy bolsyn uaqytyly auysyp otyrdy.

Kemali Atatýrk Týrik memleketin qúrghanda, onda túratyn barlyq halyqtardyng ókilderine, «biz bir týrik halqymyz» dep jariyalap, Týrkiyanyng tútastyghyn saqtap, Europadaghy iri memleket qúrdy. Bizdegi Qazaq últy (nasiyasy) degen osy. Barlyq qazaqstandyqtar qazaq halqynyng ainalasyna toptasyp Qazaq últyn (nasiyasyn) qúrghanda búl elde birlik pen túraqtylyq qalyptasady. Memleketting negizgi iydeyasy Qazaq últyn (nasiyasyn) qalyptastyru, iydeologiyasy,- osy jolda barlyq diasporalardy biriktiru bolu kerek. Al, Assambleya degenimiz uaqytsha qajet bolar. Biraq ol, «qúm jinalyp tas bolmaydynyn...» bir týri ghoy.

Tarihy tanymdyq túrghydan, ru-taypalardyng tarihyn bilu, shanyraqtyng shejiresin biluding artyqshylyghy joq. Al, auyl-auyl bolyp rugha, audan-oblys bolyp taypagha, odan әri memlekettik dengeyde jýzge bólingende qazaqtyng birligi men tútastyghy qayda qalady. Qazaqtyng basy birikpese tәuelsiz eling qayda qalady?! Búl jerde «it joqta shoshqa ýredining keregi joq» aghayyn! Qoldarynnan basqa is kelmese, elding berekesin almandar. Búl elding iyesi, kiyesi, bereke-birligi men yrysy Qazaq bolghandyqtan, barlyq qazaqstandyq osy Tudyng astyna jinalu kerek!   

Janúzaq Ákim

Abai.kz

0 pikir