Jeksenbi, 29 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 130865. Jazylghandar — 116187. Qaytys bolghandar — 1990
46 - sóz 2916 1 pikir 27 Qantar, 2017 saghat 12:49

FEYSBUK ISTEMEY QALGhAN KÝN

Týstenip alayyn dep ýige kelsem, kireberiste birinen biri ótken bir top súlu qyz túr. Bәri japatarmaghay amandasty. Qystyng suyghyna qaramay, keybireui jazdyng kiyimimen jýr. Ana bir qyzdyng tizesi týgili sany jarqyrap kórinedi. Abyrjyp qaldym. Áyteuir, tilim amandasugha әreng keldi. 

- Agha, mening dene mýsinim Sizge únay ma? Jana ghana fitneste boldym.

- Pitnes degening ne?

- Trenajer ghoy.

- Sóy demeysing be qazaqsha.

- Sonymen Sizge únay ma, únamay ma? Mine, suretimdi de ala keldim.

- Endi bylay... jaqsy eken. Trenajarde bolghanyng kórinip túr. Jaraghan attay shiryghyp túrsyn. Oi, at emes, qúlynday mýsin eken. Ár mýsheng men múndalap túr.

- Alaqay! - dedi de, әlgi qyz jýgire basyp ketip qaldy. Qalghandary meni qorshaugha aldy. Jekpe-jekte esh jigitten qaymyqpaghan basym mynalardyng aldynda kәdimgidey sasqalaqtay bastadym. 

Boyy úzyn bir qyz basqalaryn kie jaryp, aldyma kelip túra qaldy. Mening boyym keudesinen ghana keledi eken. Tóbemnen tónip túr. Tura aldymdaghy qos anaryn tis shúqyghyshpen týrtip qalsang jarylayyn dep túr. 

- Qalay?

- Ne qalay? - deppin kýmiljip.

- Únay ma?

- Ne únay ma?

- Siz baghanadan beri kóz almay túrghandy aitam.

- E, aldynghy bamperdi aitasyng ba? - deppin sasqanymnan. Auyldaghy qazaqtyng aqbas siyrynikinen ýlken eken. Shamasy a/sh ministri alystan әkelgen golshtino-friz túqymynan shyghar, - dep laghyp kettim. Laqpay qayteyin, mynasymen ýstime qúlay ketse, aua jetpey túnshyghyp óletin shygharmyn.

- Qysqasy, nravitsya ily ne nravitsya? 

- Nravissa boghanda, bylay ghoy endi... Kólemi 5,7 eken. Anau 1,6 nemese 2,0 bop jýrgen tay-qúnandar saghan soghylyssa, japyrayyp qalar. Biz sekildi kópti kórmese de, birazdy kórgen 3,5 kólemdi jigitter tura soghyspay-aq, qaptalday jýrip úzaqqa shabatyn shyghar, - de-e-ep mingirlep túrmyn. Ne aityp, ne qoyghanymdy ózim de bilmeymin. 

Ol da týk týsinbey maghan qarap túr. Men de kózim búldyrap, apaytóske qarap túrmyn. Osylay túra berer me edik taghy bir qyz kep dәl qúlaqtyng týbinen sanq etpegende.

- Jaurap kettim, agha, tez bolynyzshy!!!

- Aynalayyn jylqy jauraydy, adam tonady. Sosyn neni boluym kerek? - dedim esimdi sәl-pәl jiyp.

- Jazghy kóilekpen túrmyn ghoy!

- Kýpәlnekpen kelmeding be? Jazghy kóilek kiyseng men tez bola salady dep oilap pa edin?!

- Tez bolynyzshy! Únaydy dey salynyzshy myna dúshpan qyzdardyng kózinshe tabalamay...

- Únaydy, al! Únaydy! 

Qútylghansha asyq boldym. Kórshi-qolang bir ýiir, oy bir top qyz-qyrqynnyng ortasynda túrghanymdy kórse, ne betimdi aittym!?

Sóitip, odan qútyldym-au degende taghy bir qyz meni sýige entelep keledi. 

- Toqta, ainalayyn, myna shyldyr shýmekke qara! - dep toqtattym neke saqinasy taghylghan sausaghymdy kórsetip.

- Ernim únay ma? - deydi bәtshaghar shýrtiygen kishkentay ernin dýrdiytip.

- Neghyp dobalday bolyp isip ketken? Kim úrdy? - deppin alaq-júlaq etip. Esikti ashayyn desem, myna qyzdar esti shygharyp, kodty da úmyttyryp jiberdi. Kod emes, әlgi nesin... qysqasy, torsyqtay, torsyq emes-au, kýbidey, tipti sabaday shabdalysyn ary-beri oinatyp túrsa, miyndaghy san emes, sanang da shashyraydy ghoy.

- Múnday erin jigitterge únaushy edi ghoy...

- Únasa únaytyn shyghar. Maghan únamaydy!

Qúdanyng qúdireti, esikti ishten bireu ashyp shygha qalmasy bar ma. Qayta jabylyp qalmay túrghanda, men de zyp berip kirip kettim. Liftimen kóterilip kele jatyp, ónim men týsimdi aiyru ýshin betimnen salyp qaldym. Dyz ete týsti. Ónim eken. Shaytan ne eshki, ne kelinshek bolyp kórinedi degen. "Pismildә" dedim alastau ýshin. Joq, shynymen de ónim. Pәterime de jettim-au. 

- Áy, qatyn, tamaq bar ma!

Ýnsizdik. Syrt kiyimimdi sheship, as ýige bettedim. Bәibishe dastarhandy jaynatyp tastaghan. Tamaqqa ýnilip otyr. Tyrp etseshi. Aldyna otyryp jatyp, betine qarasam, sol qalpy astan kóz alar emes. Qolynda telepon. Mynau balkonnan qyzdarmen túrghanymdy kórip qoyghan eken. Endi menimen ýsh kýn sóilespeydi, dep oiladym ishimnen.

- Qap!

Selk ete týstim. Ary-beri shaynap, endi júta bergen mayly etting ózi tamaghyma túryp qaldy. Qaqalghanda qysyq kózim sharasynan shyghyp kete jazdady. 

- Qap! - dep qaytalady bәibishem. Myna tamaqtyng suretin salayyn dep edim, baghanadan beri feysbuk istemey túr! Abysyndarym "únaydy" degendi basuy kerek edi.
- ...

Aydos Júqanúly

Facebook-tegi paraqshasynan

1 pikir