Beysenbi, 29 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110832. Jazylghandar — 105883. Qaytys bolghandar — 1825
«Soqyr» Femida 3361 0 pikir 8 Qarasha, 2016 saghat 10:23

TÓLEShEV TÓTENShE ISINE BAYLANYSTY JAZALANDY

«Shymkentting salqyn syrasyn» sapyryp payda tauyp jýrgen kәsipker Toqtar Tóleshov 21 jylgha bas bostandyghynan airyldy.  Astana qalalyq qylmystyq ister jónindegi mamandandyrylghan audanaralyq əskery soty Tóleshovtyng «tótenshe is-әreketterine» baylanysty oghan әlgindey jaza kesti. Osy arada aita keteyik, Tóleshovtyn  tótenshe is-әrekettterin tyrnaqshagha alyp otyruymyzda bir gәp bar. Gәp mynada: biylghy jyldyng basynda, yaghni, qantar aiynda qamaugha alynghan Tóleshov kóktemde, kókek aiynda  bastalyp, mamyr aiynda ayaqtalghan Jer reformasyna qatysty tolqulardy tergeu abaqtysynda otyryp alyp qarjylandyrghan kórinedi. Tergeu barysynda óz isine qatty ókinip qapalanghan Tóleshov ÚQK basshysyna ýshbu hat jazyp bylay depti:

«Halyq meni qoldau ýshin biylikting bedelin týsiru kerektigin bildim. Ol ýshin әleumettik jarylys jasau kerek edi. Múnday is óz qolymnan kelmeytinin týsindim. Sol ýshin Atyraudaghy erik-jigeri mol Talghat Ayandy izdep-taptym. Ol ózining sonynan halyqty erte alatynyna sendim. Sondyqtan aqshalay demeushilik jasap, «halyq batyrynyn» beynesin somdaudy tapsyrdym. Men BAQ-tarda úzaq uaqyt talqygha týsken jer reformasynyng bolatynyn bildim. Qazaqtardyng tughan jerin qorghau ýshin eshteneden tayynbaytynyn eskerip, osy mýmkindikti paydalanghym keldi. Sol ýshin qyzba minezdi túrghyndary kóp Atyraudy tandadym. Jәne ol jerdegi býlikke qatysymnyng baryn eshkim sezbeydi dep týidim. Sóitip, óz qyzmetkerlerime Talghat Ayangha 100 000 dollar jiberip, «jer mәselesimen» ainalysugha jәne qazaq jerin sheteldikterge satu turaly ósek taratugha núsqau berdim. Múnday әreket júrtty dýrliktirip, halyq tughan jerdi qorghau ýshin kóteriletinin bildim».


Alyp-qosyp otyrghan eshtenemiz joq, búl – Tóleshovty tergeu isine tirkelgen qújattaghy sóz. Bir tang qalarlyghy: qamaudaghy kýdiktining әlgi sózi әleumettik jelilerde jeldey esip, jelpildey jóneldi. IYә, tang qalmasqa amal kem, әnsheyingi uaqytta jeli qoldanatyn әrbir adamnyng jazghan dýniyesin qalt jibermeytin, qajet dep tapsa, avtorgha minәii ótinish jasap, jazbany aldyrtyp tastaytyn  qyraghy kózder Tóleshovting  qapastaghy hatyn qalaysha әlemjelige jiberip qoyyp qarap otyrghan?..  Dúrysy: jiberip qoyyp qarap otyrghan.  Sebebi, Talghat Ayannan «halyq batyryn» jasaghysy kelgen Tóleshovtyng ózi siyaqty kýshtik qúrylymdargha da Tóleshovtan «halyq jauyn» jasau qajet bolghangha úqsaydy. Sondyqtan da «syra serisinin» «sandyraghyn» әlemjelige salghan da qoya bergen.  Jelining Jeldibaydan jyndy ekeninin (B. Maylinning Jeldibay Jyndybaev deytin keyipkeri n esinizge alynyz) balapan blogerlerden bastap osy kýni bәrimiz bilemiz. Biraq, jelide jeldep ketetin sózge júrttyng bәri sene beredi  deseniz qatelesesiz. Mysaly, syrashynyn  «sandyraghyna» salqyn aqylmen oilana biletin orta sengen joq. Óitkeni, Tóleshovtyng jogharyda jazghan moyyndau hatyndaghy eki sózding biri – ótirik.  Qaranyz: «Men BAQ-tarda úzaq uaqyt talqygha týsken jer reformasynyng bolatynyn bildim» deydi ol. Úzaq uaqyt talqygha týsken dәnenesi de joq, jer mәselesine qatysty qazaq qoghamynyng narazylyghy 2003 jyly bir kóterildi de basyldy. Odan qaytyp jerge qatysty әngime qozghala qoymaghan-dy.  Al, jerdi sheteldikterge jalgha beruge qarsylyq aksiyasyn tudyrghan materialdar ótken kóktemde, onyng ózinde sol kókek aiynda ghana baspasóz ben ghalamtor betterinen kórine bastady. Búl kezde syrashymyz tergeude,  qamaqta otyrghan edi.  Qamaqtaghy adam jogharydaghy ýshbu hatynda: «Talghat Ayangha 100 000 dollar jiberip, «jer mәselesimen» ainalysugha jәne qazaq jerin sheteldikterge satu turaly ósek taratugha núsqau berdim» degendi jәne jazady. Mynadan keyin: «Qúday saqtasyn, Tóleshov qamalghandyqtan ghana  janymyz aman qalypty ghoy...» demeske amal kem.  Ol «soyqan» der kezinde qúzyrly oryndardyng qúryghyna týspegende, Alla-ay, әleumettik jarylys jasap, berekege úiyghan elimizding ómir-saltyn «sayasy merekege» úlastyryp, «asyr salghanday» eken.  «Halyq meni qoldau ýshin, - dep jazady ol atalmysh hatynda, - biylikting bedelin týsiru kerektigin bildim. Ol ýshin әleumettik jarylys jasau kerek edi. Múnday is óz qolymnan kelmeytinin týsindim. Sol ýshin Atyraudaghy erik-jigeri mol Talghat Ayandy izdep-taptym».  Qúrmetti oqyrman, endi asyqpay, bayyppen osy joldardy saraptap kóreyik. Aldymen súraq. Tóleshov degen kim? Bilmeydi ekenbiz. Kәsipker shyghar. Syrashy shyghar. Kýshenip tyshatyn kýpinshek kóp bayshykeshting biri shyghar. Onda sharuamyz joq. Biraq,  Astana qalalyq qylmystyq ister jónindegi mamandandyrylghan audanaralyq əskery soty ony qylmysker dep tanyp, úzaq jylgha bas bostandyghynan aiyrdy. Adam úrlaghan, azaptap óltirgen, esirtki saudasymen ainalysqan, ýiinde zansyz qaru saqtaghan, úiymdasqan qylmystyq top qúrghan, Konstitusiyamyzdy kýshtep ózgertpekke әreket etken, sóitip ózi viyse-preziydent boludy kózdegen. Bylayynsha, jasaghan qylmysy bir basyna jetip-artylatyn siyaqty...jәne osynyng bәri ony 21 jylgha bas bostandyghynan aiyrugha da jetip-artylatyn-dy. Biraq, sot ýkimin ýstey týsu ýshin bayqústyng «bilip-bilmey istegen qylmystarynyn» ýstine әkelip kýshtik organdar jerdi jamady. Kýshtik organdardyng qisynyna salsaq: Halyqtyng qoldauy men biylikting bedelin týsiru ýshin әm әleumettik jarylys jasau ýshin qylmysker Atyraudaghy Talghat Ayandy izdep tapqan da jer dauyn qozdyrghan. Toqtay túrynyz.

Jer – qazaq ýshin qúndylyqtardyng qúndylyghy, mәngilikting mәngiligi. Elbasynyng sózine jýginsek, «Jer – ata-babamyzdan bizge miras bolyp qalghan eng basty qazynamyz, últymyzdyng úly baylyghy. Qazaqtyng dalasy – halyqtyng menshigi» (QHA-nyng XXIV sessiyasynda QR Preziydenti osylay degen bolatyn). Al, dalasyn qorghau, úly menshigin qorghau – әrbir qazaq azamatynyng paryzy emes, mindeti. Sondyqtan da Tóleshov isine tergeu men sot Jer mәselesin tirkemeu kerek edi. Qasiyetti Jerding talqygha týsip túrghan taghdyryn Tóleshovtyng moynyna artpau kerek edi. Jerding sheteldikterge jalgha berilui men jekemenshikke satyluyna qarsylyq tantyqan aksiyalardy qarjylandyrdy degen isti bas bostandyghynan airylghan adamnyng qylmystaryna qosu arqyly sot «qaraqshydan» qaharman jasap shygharghanyn bilmey qaldy.  Álemjeliniz ben anonim kommentter tasqyny kesheli beri solay dep jatyr. «Tóleshov býgin qylmysker atanghanymen erteng er atanady» deydi olar. Mine, kórdiniz be, qazaq janynyng eng nәzik nýktesin basyp jibergen biylik soty kezekti ret janylysty.  Biylik soty janylysa beredi ghoy, biraq, osy joly tarihta qalatyn qara tanbaly qatelikke jol berdi. Sózding turasyna kóshsek, sot qylmysker Tóleshovty ghana emes, «jat qolyna meni bere kórme» dep ýnsiz jatqan qazaq jerin sottady!  «Aghayyngha rizamyn. Layym jerge degen kónil osynday bolsa, halqymyz qasyq qany qalghansha ony qorghaydy dep senemin» degen Elbasynyng sózin tәrk ete otyryp, qasyq qany qalghansha jerin qorghaytyn azamat erlerding ruhyn sottady. Búdan, әriyne, ruh sónip, jer jasyp qalmaydy. Ol qayta kóteriledi. Mine, ýlken sot sol kezde... bolady. Al, ol sot kýnderding bir kýni keledi. Qarsy alynyzdar, myrzalar, sot kele jatyr! Ýlken sot!

Sayyn Bólek

Abai.kz

0 pikir