Dýisenbi, 25 Qantar 2021
Ádebiyet 6745 0 pikir 30 Mamyr, 2016 saghat 14:28

TALGhAT KENESBAEV. QARANGhY TÝNNING JÚLDYZY

Anyznama

 

«Noqtagha basyndy ilsen,

shygha almaysyn...»

Shәkәrim

...Álginde ghana Nayzatasqa  iyegin sýiegen alyp kýn enkeygen sayyn qynaday qyzaryp,  biyik qaraghaylardyng arasynan Zuqanyng auylyna qaray nayzaday qadalyp biraz túrdy. Ádemi suret edi. Bәrin bir býiirden shygha kelgen ay sәulesi búzdy. Aq pen qyzyl almasa almay kilk-kilk etip biraz túrdy. Jel de soqpady. Shóp basy da qozghalmady. Biraq sonau-sonau jartastan irkit-irkit bop qúiylghan aq shuaq tónirekti biylep alyp edi.

Ay jaryqtyq tuypty. Shermiyip-aq túr. Aq sәule jyljiy-jyljy auyl shetindegi ózenning ýstinen, әrbir shanyraqtyng tónireginen saumalday aqtarylyp týsken. Ýy ishindegiler әldeqashan úiqygha ketse de onyng kirpigi aiqaspay qoyghan. Ózin jaysyz sezingeni sonday, «týu, ertoqymdy jastanyp dalagha jatpaghan ekenmin-au» dep bir oilap qoydy.

Aspannan aq sәule tógilip túr. Alty qanat aq boz ýiding ishine kýmispen kýptep qoyghan siyaqty sandyq, kebejelerding sýiegi jylt-jylt etedi.

Zuqa  úiyqtay almay әri-beri dónbekship, ornynan túrdy da iyghyna beshpentin ile salyp, kiyiz ýiding syqyrlauyghyn asha bergeni sol edi, kishi úlynyn: «Aua-Ata, tayyma,  mingizshi...» dep úiqysyraghany  estildi. «Áy, qúlynym-ay, ainalayyn, sen de at jalyn tartyp minuge jararsyn!» dep ishtey oilana syrtqa shyqty.

Qúdaydyng qara aspanynda samsaghan júldyz kóp eken. Tipti, kýmis  taghany  әdeyilep shegelep qoyghan siyaqty. Jalt-júlt etuin qarashy. Tolghan Ay әne-mine jarylatynday shatynap-aq túr eken. Tónirek qúlaqqa úrghan tanaday.

Jeli boyy jer jýrip edi, aldynan ala tazysy shyqty. Qúiryghyn búlghaqtatyp, janyna keldi de shoqiyp jerge otyra ketti. «Qansonardy ansap, qúsa bop jýrsin-au», – dep basynan sipap edi, oinaqtap aldynan ketpey qoydy. «Áy, adalym-ay, shiybóriler sening eneng men úyalastaryndy  talap óltirgende, sýt aralasqan qan-qan emshekti týrtinip jatyr edin. Tipti, kózindi  ashpaghansyn. Soltashym  biyening sýtimen asyrap edi. Eki qar basqanda Altayda qyzyl týlkining bәrin qynaday qyryp edin».

Ala tazy qúiryghyn búlghandatyp jolyn bógey berdi. «Kólge barmashy, ýige qaytshy» degendey, ýstinen attap ketse balaghynan tistep, qynsylady dersin. «Mynany keshegiler oqytyp qoyghan ba?»  degen oy keldi. Keshe  qalyng túman seyile bastaghanda auylgha keruen kelgen.

– Anau Dihuadan  shyghyp,  Jemeneyge bara jatyr edik, – dedi úighyrdyng saudageri.  – Joldan sәl qiyas ketippiz, qúdayy qonaqpyz. Onyng ýstine týieler tasyrqady, - dep ten-teng jýkterin sheship, auylgha erulep kelgen.

...Keruenshiler kónildi jigitter eken. Dәl altybaqan tikkendey qylyp,  eki shetinen arqan  kerip tastady.  Ýstinen jalang ayaq jýrgenderine, auzymen shoq shaynap, ot býrikkenderine auyldyng balalary, kempir-shaly tang qaldy. Bir shoqsha saqaldy sibe  jigiti ittermen  adamsha sóilesip,  nebir alypsoq tóbetterdi dәl bir erke baladay búrandatyp qoyatyn siqyryn kórsetkende,  úly  Soltan-Shәrip: «Áke, mynalar tegin adam emes, únamay túrghany» demesi bar ma? Onyng búl sózin Zuqa estimegendey eleusiz qaldyrghan. Onyng ýstine biyl el sýri qardan jýdep shyqqan.

Saryshúnaq ayazdyng qúshaghy qatty boldy. Tebin bolmay, jylqyny  say- salanyng qaryn  arshyp, ýiir-ýiirge bólip, iyirip baghyp, әiteuir, kýn kózi jylt etkenge deyin jazyqtaghy maldy tau-tastyng býiirindegi shóbin aghash kýrekpen kýrep, kýisetpese de, kýiin keltirmese de, qys qúrsauynan aman-esen alyp shyqqan.

...Zuqa aqyryn basyp kólding jaghasyna keldi. Biyl qar suy kóp bolghandyqtan  arnasy kenip, býiiri shyghyp qalghan edi. Áskery mashyqtanudan keyin jigittermen osynda kelip týskendi únatatyn. Suy shymyr-shymyr etip әr-әr tústan adamnyng tynysyn taryltpay jigerin janityn bir qasiyeti baryn ol ishtey sezetin edi. Anadan tughanday tyr jalanash sheshindi de sugha qoyyp ketti. Qúlashtap maltydy. Sýngip shyqsa jaghalauda qalghan ala tazy bir silkinip alyp ýrdi-ay dersin...

«Búghan ne kórindi?» Osy kezde bayqap qaldy, qaran-qúrang etken tórt adam tórt búryshta túr eken. «Búlar kimder?» dep oilaghansha bolghan joq,  shalmany kezek-kezek laqtyrdy. Bireui ong bilegin ilip alsa, bireui moynyna oratyldy. Jaghalauda túrghandar arqandy tartqany sonshalyq, Zuqa qylqynyp demi shyqpay bara jatty. Jantәsilim bar kýshin jinap, ózine qaray arqandy tartyp edi, bireui sugha kýmp ete týsti. «Uh» dep demalyp alghan kezde ala tazy da qynsylap ýrdi.

Soltan-Shәripting qúlaghyna ýngirding týbinen shyqqanday ýn estildi. Selk etip oyandy da ornynan atyp túryp, eshtene týsinbey dalagha shyqty. Ay sýttey jaryq eken. Ol jan-jaghyna qarady. Qazanbay aghasy dambalshang kólge qaray jýgirip barady eken.

Zuqa alasúrdy. Týngi qaraqshylar da jan-jaqqa tartyp, janyn qinap jatyr edi.

Ala tazy ainala ýrip jýr. Soltan-Shәripting bir bәle bolghanyn ishi sezdi. Janúshyra aiqay saldy.

- Tólegetay agha! – dedi Soltan aighaylap. – Agha, әkem...

Qol-ayaghy dirildep, dausy shyqpay qaldy.

- Ne boldy?

Soltan jalt qarasa Tólegetay aghasy da jýgirip keledi eken. Aydyn

jaryghy kól jaghasyndaghy arpalysty kýndizgidey kórsetip túr edi. Áp degende Qazanbay ýidey bireudi tik kóterip aldy da jerge ynq etkizip tastady. Anau bayghústyng bir jeri opyrylyp ketti ma ynyrsyghanda dausy   qattyraq  shyghyp edi. Qazanbaydyng tu syrtynan kezdikpen úrghaly jatqan kezinde ala qanshyq sekirip baryp jaudyng bileginen ondyrmay tistep aiyrylmay qoydy. Dәu qara shyr kóbelek ainalghanda tazy it te onymen birge ainaldy. Osy kezde jýgirip kele jatqan Tólegetay ekpinimen sekirip kelip qos ayaqtap keudesinen tepkende, әlginde ghana Zuqagha shalma laqtyrghan dәudi shalqasynan týsirdi. Bir býiirden shygha kelgen tapal tórtbaq jigit jerden jylqynyng basynday tasty kóterip alyp Qazanbaydy úrghaly jatqanda Soltan-Shәrip atylyp kelip arqasyna qona ketti de, basyn әri-beri búrap jiberdi.  Osy kezde Zuqa da jaghalaugha shyghyp moynyndaghy arqandy sypyryp jiberdi de loqsyp-loqsyp, tizerlep otyra ketti.

– Áy, tirimisin? – dedi Qazanbay.

Zuqa sóiley almasa da bir dybys shyghardy.

– Itting ghana balasy-ay, – dep Tólegetay Zuqanyng aldyndaghy arqandy

aldy da әlginde ghana Soltan moynyn búrap jyqqan dәu qarany  shimaylap-shimaylap baylap tastady.

Ay bir sәtke toqymday qara búlttyng arasyna kirip-shyghyp, qaytadan

 aynaday jarqyrady.

- Zuqa, amansyng ba? Búl ne? Búl ne? – degen Tólegetaydyng súraghyna

tizesinen keletin sugha otyra ketken batyr әreng degende:

– Búlar tór-teu, – dedi ýzip-ýzip. 

– Áne bireui, mine ekinshisi, - dedi Qazanbay.

– Qalghan ekeui qayda? – dep Tólegetay jan-jaghyna jaltaqtay qarasa

eshkim joq. Tipti qamys basy da qozghalmaydy. Soltan-Shәrip әkesining kiyimderin alyp baryp kiyindire bastady.

– Auyldy oyatyp almayyq, – dedi Zuqa aqyryn ghana.

– Myna ekeuin baylap tastadyq. Ói, mynalar keruenshiler ghoy, – dedi Qazanbay.

– Qap, әttegene-ay, Soltash balam aitqanda mәn bermep edik. Qap, әttegene-ay...

- Ne boldy?

- Ne boldy?, -  dep auyldan eki-ýsh adam kele jatyr edi, Zuqa úlyna

sybyrlap:   

– Jәy balalar oinap jýr ghoy dep qaytaryp jibershi analardy, – dedi.

– Oinap... Oinap jýrgen bala ekenbiz, – dep jerge bylsh etip bir

týkirdi Qazanbay. – Soltash, sen osy jerde qal, men olardy qaytarayyn.

Soltan-Shәrip әkesin kiyindire bastady. Aydyng jaryghymen bayqap qaldy, әkesining arqan qighan kýre tamyry kýp bolyp isip shygha kelipti. Soltan-Shәrip әkesin kiyindirip bolghanda Qazanbaydyng dauysy qatqyldau shyqty.

– Ne boldy senderge?  Týn jarymda bórining kótindey shulap?

Baryndar auylgha. Zuqa ekeumiz kýresip, Zuqany jyghyp kettim. «Qardyng basyn qar alar, qannyng basyn qan alar» dep ótirik kýlgen boldy.

– Oi, týge, kәrtayghanda senderge ne bolghan-ey? Týn jarymda alysyp-júlysyp? Shoshyp kettik qoy, – dese, juan dauysty bireui:

– Qazan agha, sizdi qaranghy týnde bayqamay shapalaqpen bir tartyp

jibere jazdadym-au. Qayyn aghama qolym tiyse úyat boldy-au, masqara bola jazdadym-au, – dedi ekinshisi  tyrqylday kýlip.

– Bar, jatyndar! Jyghylghan kýreske toymaydy degen, qazir

 qúrdasymmen taghyda bir alysayyn.

– Týu, mynalargha daua joq eken-au! – dep juan dauys alystay berdi.

Tónirekti bir sholyp shyqqan Tólegetay alqyn-júlqyn jetip keldi:

– Ana albastylar jyn ba, shaytan ba, izim-qayym joq, – dedi. – Búlar

keruenshiler. Qazir auylymen jatqan jerinde laqsha baqyrtyp sabayyn, – dedi Tólegetay.

– Qoy, Tólesh, týn ishinde eldi dýrliktirmeyik. Tang atar, myna ekeuin

baylap onasha jerge aparyndar. Qylbúraudy salyndar. Anyqtandar olardyng kim ekenin, - dedi Zuqa.

Qazanbay jaghalaudan týiejapyraqty júlyp alyp ynyrsyghannyng auzyna tyqty. Ekinshisin qúlaq shekeden bir úryp taldyryp tastady.

-  Al, Tólegetay, myna ekeuin saghan tapsyrdym. Biz ana keruenshilerge

baryp, әkesin tanytayyq, - dedi Qazanbay. 

– Men de baramyn, – dep edi Soltan-Shәrip,

– Sen ýige bar, – dedi aqyryn ghana Zuqa. – Ana shesheng alandap qalar.

Soltan-Shәrip ýn-týnsiz ýige qaray ketti. Eki iyghy tómen týsip salbyrap, ókpe-nalasy bar baladay aqyryn ilbip basyp barady. Sol týni qoldaryna qaru ústaghan ýsheui auyldy syrtynan baqylap jýrip tang atyrdy...

- Keruen qozghalmapty, biraq ana itterding bir de bireui joq, jýkteri

ten-tenimen ýiilip jatyr. Qybyrlaghan bireui bolsashy, bәri qashyp ketipti, - dep, kýiindi Qazanbay.

Áyelder jaghy bie bau basyna jinala bastaghanda Tólegetay Zuqagha:

– Bauyrym, týnde ólip qalsang qayter edik? – dedi shyn tuystyq

 peyilimen.

– Adam ólim turaly aitpau kerek. Ony Alla ghana biledi. Allanyn

jolyndamyz. Keyingi úrpaq artymyzdan qúran oqyp, atymyzdy aityp jýrse onda biz dúrys ómir sýrgenimiz. Ólsem qara jerding qúshaghyna enemin. Bir nәrsege kózim jetti, Soltashymnyng mening artymnan qúran oqitynyna senemin. Adamnyng kózi tirisinde búl da az sýieu emes.

Qazanbay osy jerde ózin ishtey kinәlady. Aldynghy kýni Zuqanyng ýide otyrghan jerinen ózi baryp, «keruenshilerding oiyn-sauyghyn kóreyik»  degeni esine týsti. Zuqa biraz tartynshaqtaghanymen, qadalyp túryp alyp edi, dosy eriksiz kelisken. Endi Qazanbay shyndap ókindi. Óitkeni keruenshilerge bara jatqanda: 

– Assalaumaghaleykum, aghatay! – dep aldarynan shyqqan  Soltan-Shәrip

qos qoldap  jyly jýzben  amandasqan.

– Uaghaleykum, balam! – dep qúshaqtaghan Qazanbay onyng qaqpaqtay iyghynan qaghyp-qaghyp qoyghan.  –  Zuqa, qarashy myna batyrgha, ainalayyn balam,  rizamyn saghan. Ana joly kókparda jaradyn, qyranym!

– Soltash, balam, myna keruenshilerding oiyny qalay? – dep Zuqa aspangha kerilgen arqanmen әri-beri jýgirip jýrgen ózbek jigitine kýle qarap: – Adam ba,  shaytan ba mynau? Astapyralla, kórmegendi kóredi ekensing ghoy, -dedi.

– Áke, osylargha  ishim jylymay túrghany, – degen Soltan-Shәriptin  qauiptene aitqan sózin estimegendey, Qazanbay ainalasyna qarap ketti.

 Auyldyng qabaghan iytin úrshyqsha iyirip, әri-beri sekirtip jýrgen úighyr jigitine tanyrqay qarady. Sol sәtte әkesining qabaghynan salqyndyqty angharghan Soltan-Shәrip iyghyn sol jaghyna búryp, olardyng janynan úzay berdi.

– Ózing aitpaqshy, kórmegendi kóredi ekensing ghoy, oy alla-ay, itting tilin biletin adam bolady eken-au!

– Keruenshiler  túmanda  adasyp auyldyng irgesine kelgesin auqattanyp,  tynayyp alsyn dep qonaq etkenmin, – dedi Zuqa.

– Estidim, – dedi Qazanbay. – Jana Soltash birdene degendey boldy ma, әlde men qaqas estidim be?

 – Áy, qoyshy sony,  – dedi Zuqa. – Áke, osy Júqiyanyng minez-qúlqy  únamaydy  dedi keshe. «Osyny kelgen jaghyna keri qaytaryp jibergeniniz dúrys» - dep aqyl aityp otyr maghan. Oghan únamaghannyng bәrin qua bersem janymda adam qala ma menin?! Júqiya úighyr bolsa da mening janymda jýrgen jigit emes pe? Onyng sózine erip, orys Ivandy bezdirsem, menen pana izdep kelgen Ilihom akany da  qusam ne bolady?..  Mening Zuqa atyma jarasa ma?!

– Soltashym jaqsy, – dedi Qazanbay. – Ana joly Aqyt  onyn  zerektigi turaly bir túshymdy  sóz  aityp edi, - dep  kele jatyr edi, jandaryna  múrtty saudager jigit kelip, sampyldap sóiley bastady:

– Mәnti jenizder, úighyr jigiti Shәrәfat mәnti jasap jatyr edi. Dәmin tatynyzdar! Til ýiiredi, - dep asty-ýstine týsti. –  Zuqa agha, jengey ýide me? Bir azdaghan syilyghym bar edi.

– Ol ne syilyq? – dep Zuqa gýr ete týskende, anau jalt berip, әngimeni basqa jaqqa búryp, «mәntining dәmin tatynyzdarshy» dep iyilip әlek bolghan  edi...

 

  * * *

...Kiyiz ýiding kólenkesinde qamshy órip otyrghan Zuqa qúryq tastam jerde bes-alty balanyng әngimesin ap-anyq estip otyr.

– Ana joly, – dedi bóspebay Jarqyn. - Eki keshting arasynda Zuqa atam:  «Áy batyr bala, tayyndy ertte, menimen birge barasyn» degesin, atymdy erttey sala qolyma shoqparymdy alyp, ol kisige ilesip jýre berdim. Zuqa atam sózge sarang ghoy, jol boyy eshtene demedi. Bir tóbeni asyp týskennen keyin astymdaghy qúla tayym qúlaghyn qayshylap, osqyryna bastady. «Ákem-au, búl ne?» dep qoyam. Taudan qúldilap bir ýiir qasqyr bizge qaray kele jatyr.

– Ata! – dedim, «bylay túrynyz, men kóreyin» dep, shoqpardy olay-bylay siltep, eki-ýsheuin domalatyp týsirip edim, qalghandary qúiryqtaryn bútyna qysyp taugha qashty. Sonda Zuqa atam: «Áy, balam-ay, batyr ekensing ghoy, keler joly joryqqa seni ghana ertem» dep maghan aitty ghoy.

«Sen barghanda men qalam ba» dep kishkene qara bala tanauyna kelip qalghan múryn boghyn ong qolymen sol jaghyna bir tartty.

Zuqa jymiyp kýldi de olardyng kózine týspey ýige kirip, shapandy jelbegey jamylyp, basyna tartqan shytty kózine týsirdi. Balalardyng janyna aqyryn basyp baryp, ortada әngimeni estip otyrghandargha bildirmey,  Jarqyndy jelkeden lyp etkizip kóterip ap, ózenge qaray әkete berdi. Ózining bilgen qalmaqsha sózderin qúrap, әldene dep sóiley bastady. Jarqyn bolsa tilin tartar emes, tipti qoryqqany da bilinbeydi.

Balalar bolsa, jerden tas alyp, «qalmaqqa» jaudyryp jatyr. 

– Ei, quarghan qu qalmaq, bosat deymin, Zuqa atam bilse moynyndy shilding moynynday ghyp búrap alady. Jiber deymin saghan, jekpe-jekke shyq, qazaqtyng kim ekenin kórseteyin men saghan! Jiber kәne! Jigitter, qaydasyndar?! – dep Jarqyn búlqynyp jatyr. Osy kezde baghanadan Jarqynnyng әngimesin tyndap otyrghan bir top bala kelip, shapanynyng eteginen tartqylay bastady. Tumysynan balajandy Zuqa eriksiz kýlip jiberip edi.

Ayaghy jerge tiygen Jarqyn qúlaghyna deyin qyp-qyzyl bolyp ketse de:  

– Oi, ata-ay, siz be ediniz, balamen bala bolyp kettiniz be? – dep ókpeley sóiledi. Dәl bir ýlken adamday kesek sóilep, kenirdegin qozghap túrghan Jarqynnyng basynan sipady.

– Áy, batyrsyng ghoy bala, naghyz batyrsyn! – dedi.

– Ras pa, ata? Estidinder me ei, jýgermekter, atam meni batyr dep aitqanyn?

– IYә, iyә, – dep әr tústan mingir-mingir etken balalar rasynda qorqyp qalyp edi. Osy kezde jandaryna qozynyng qarnyna airan qúighan, balalar «aq apa» dep aitatyn ýlken kisi keldi.

– Amansyng ba, qaynym? – dep amandasty Zuqamen.

– Amansyz ba, jeneshe? – dep Zuqa amandasyp, byltyr orystarmen bolghan shayqasta qaza tapqan jas jigitting anasyna iltipatpen sәlemdesti.

Kógaldy jerge bir japyraq shytty tósep jiberip, týiinshektegi bauyrsaghy men qúrtyn shashyp jibergen kempir balalargha airan qúiyp berdi de:

– Qaynym, aq týiening qarny jaryldy, – dep zorlana jymighan boldy. – Sýiinshi, qaynym, ózine ýige barayyn dep jatyr edim, aldymen myna balalargha  airan berip alayyn dep  búryldym. Shulap jýrgen búlar da mine, agha boldy býgin! Erkek bala әkeldi kelinim! «Óli arystannan tiri tyshqan artyq» degen, qaytemiz endi, - dep bir uhilep aldy. 

– O, bauy berik bolsyn, jengey! Úzaghynan sýiindirsin, sýiinshiniz menen.

– Eee, sýiinshi degen ne tәiiri? Aman bolsyn! Yrymdap ózine at

qoyghyzyp alsam ba degen edim qyrqynan keyin. Endi mine aldymnan shyqtyn. Sening jolyndy bersin! Sen siyaqty batyr bolsyn!

Osyndayda tynysh túratyn Jarqyn ba:

– Apa, mening atymdy qoyynyz. Ómir jasy úzaq bolady. Jetim bala demeseniz, men de bir atanyng balasymyn. Men Tobyqty, onyng ishinde Motyshpyn, -  dep tanauyn delitti.

– Ras-ey, – dedi Zuqa onyng ótkirligine sýisine qarap. – Osy bala sóz tauyp ketti, aq jeneshe, osy batyrdyng atyn qoysaq layyq bolar edi. Men sizding sýiinshinizge eki qúlyndy biye, eki sauyn siyr, jiyrma qoy bereyin. Balanyng nesibesi bolsyn! Erteng bәrin jinap, úlym Soltan-Shәrip aldynyzgha әkelip beredi.

– Týu, ata-ay, әtten, Doghal atamnyn  auyly alysta ghoy, mende bir ýiir jylqy әkelip berer edim, – degen kezde Jarqynnyng kózine mólt-mólt etip jas kelip edi.

– Qoy, balam, onyng ne? – dep auyldyng býkil balasy «aq apa» dep ataytyn әiel adam ony bauyryna basty. Qúday búiyrtyp nemerem qyrqynan shyqqan kýni toy jasaymyz, sonda tay jarysty sen  bastaysyn  Jarqynbay.

– Ras pa, aq apa? Sarbazdarym estip túrsyndar ma? - dep balalargha kýle qaraghan kezde, Jarqynnyng kózinen jas tamyp-tamyp ketip edi.

Zuqa әiel adammen jyly qoshtasty da, balalardyng basynan bir-bir sipap, auyl shetindegi kórikti qyzdyryp jatqan ústahanagha qaray ayandady. Nayman atanyng aghayyndy tórt jigiti osy ústahanany ústaydy. Qylysh, nayza osylardyng qolynan shyghady.

– Assalaumaghaleykým, jigitter!

– Áәә, Zuqa agha, uaghaleykýmassalam, joghary shyghynyz!

– Armysyz, agha!

– Agha, qymyz ishiniz, – dep bir ýlken sharamen qymyz әkep bergen Ábubәkir, – Ábildәbek, batyr otyratyn bóstek әkel, tize býksin, - dedi bauyryna.

– Joq, tize býkpeymin, ózderinning amandyqtaryndy bileyin degenim ghoy.

– Mine, agha, myna qylyshty qaranyz, – dedi eki kózi ottay janghan Ábildәbek. - Qara tasty qaq bóletin, bólseniz de jýzi qaytpaytyn almas qylysh. Kelip qalghan ekensiz, sizge syilayyn.

– Oi, bauyrym-au, búnyng ne? Men senderge aitpap pa edim? Sender jasaghan әr zattyng ózining baghasy, qúny bar dep aityp edim ghoy. Teginge men eshtene almaymyn.

– Batyr, ashulanbanyz. Biz sauda jasap jýrgen sarttar emespiz, naymandarmyz. Bizge pana boldynyz. Bizde de jýrek, bizde de yqylas bar.  Almasanyz, inimning adal niyetin ayaqqa bassanyz tósimizdi qoltyqtap  «shýu, qaraqúiryq» dep, elimiz Shәueshekke qaray tartyp otyramyz.

Zuqa sózden tosylyp qalyp edi.

– Jigitter-au, men senderden syilyq alayyn degen oimen kelgen  joq edim. Qyzyq boldy-au mynau ózi?

– Batyr, – dedi Ábubәkir. - Mening de qolymnan shyqqan bir búiymymdy synap kórinizshi. Myna nayza temir qúrsaudy da, taspen qaptalghan qalqandy da tesip ótedi. Saby qayynnan jasalyp túzgha qaynatylghan, óte ynghayly.  Kәne, synap kóriniz. Siltenizshi bir, qay jerge deyin úshyra alady ekensiz, - dep ústa jigit anqylday kýldi.

Jep-jenil ýshkir nayzany qolyna ústaghan Zuqanyng kózi ottay jaynap ketti. Artynan ilese shyqqan nayman jigitterine rizashylyqpen qarap, nayzany alyp bir-eki ainaldyryp «bismillә» dep siltedi dersin.  

Bileu-bileu bilegining búlshyq etterin oinata, nayzany qúlashtay laqtyrghan kezde auada úzaq qalyqtap baryp, búlaqtyng arghy shetindegi tóbening úshyna baryp dik etip qadaldy.

– O, batyr! Atqa minip, qazir baryp alyp keleyin, – dedi bozbala jigit.

– Jә, – dedi kózin jalt etkizgen Ábubәkir. – Búl saghan ne, balanyng isi me, әlde tot basyp qalatyn oiynshyq jasappyn ba men?!

– Agha, endi osy nayzany bir ay jasadynyz, asylgha qyzyqpaytyn adam bola ma? – dep edi.

– Qysqart, – dedi Ábubәkir kózi jarq-júrq etip. Tumysynan tirlikting bereke-birligin ghana oilaytyn Zuqa aqyryn ghana:

– Áy, Ábe, mynauyng bir ýiir jylqynyng júmysy eken ghoy, – dep shynayy rizashylyghyn bildirdi.

– Batyr, berip te jatyrsyn, alyp ta jatyrmyz, niyetine rahmet! Myna

jiyenim  bir qyzdy únatyp qalyp, ýilendirsek pe degen oiymyz bar edi. Aparatyn qalyng malymyz joq, nesin jasyrayyn, temir-tersekti arqalap aparmaymyz ghoy endi.

Zuqa kenkildey kýldi. Onyng búl kýlkisi shynayy edi.

– Átten, Qazanbay dosym da kartayynqyrap qaldy. Ony da ýilendiretin

edim. Biraq, myna jiyeninning joly eken, ol jas, búny ýy qylyp,  shanyraq kóterip bereyik. Anau nayza qadalghan jerge otau kóteremiz. Oghan deyin yrymdap, sol jerden nayzany almayyq, – dedi.

– Alla riza bolsyn, batyrym! Jastargha sening batang darysyn dep, qúdalyqqa dayyndalamyz endeshe.

Zuqanyng keudesin shattyq kernedi. Bir qazaq ómirge kelip, bir qazaq ýilenip otau tikkeli jatqanyn estip, shyn quanyp ketken edi.

Keshegi keruenshilerding ylany auyl arasyna tarap ketken, ústa

jigitter olar turaly yrymdap súramaghan. Tek batyrdyng moynyn arqan qysyp kógerip qalghan jerlerine aqyryn ghana kóz tastaghan.

– Batyrgha qymyz әkelinder, – dedi Ábubәkir rizashylyqpen.

Shara toly qymyzdy simirip salghan Zuqanyng beline Ábdildәbek almas qylyshty baylady. Olarmen qoshtasyp, búrylyp bara jatqan kezde, sonau tau basynan saq-saq etken pulemyotting dausy shyqty. Zuqa an-tang bop tau jaqqa qarap, sileyip ornynda túryp qaldy:

– Búl ne?

«Búl ne?»  dedi ishki oiy ýsh ret qaytalap. Jauap ornyna tau janghyrdy.

Taudy janghyrtqan altyn shayyp jatqan qytaylardyng aighayy edi. Olar oqqa úshyp, jaralysy jantalasa oibaylap jatqan dauystary taudan-tasqa janghyryp, ap-anyq estildi.

– Atty әkelinder!

– Atty әkelinder! – degen dauystar qatty estildi. Auyl dýrlikti.

Pulemyotting saq-saq etken dauysynan ýrkip, jelidegi qúlyndar shynghyra kisinedi.

– Batyr! Batyr, mine at! – dep Ábdildәbek er salynbaghan kýreng atty

kóldenen  tartty. Zuqa «IYә, aruaq!» dep qarghyp mindi. Taugha qaray túra shapty. Búlaqtan qarghyp ótkende qadalyp túrghan  nayzany ile jóneldi.

Bir býiirden Qazanbay jigittermen atqa qonyp Zuqanyng sonynan ilesip:

– Tereng saygha qaray, tereng saygha qaray! – dep aighaylap keledi.  

Zuqa oghan jauap qatpastan, biyik-biyik shyndargha, qúz-jartastargha qarady.  Bir tóbeden asyp týskennen keyin ainalany  ap-anyq kórdi. Saqyldaghan pulemetting auzynan ot shashqandar jartastyng yghyn  panalaghan eken. Altyn shayyp, beyqam jýrgen  qytaylargha ajal otyn tógip jatyr.

Qazanbay Zuqamen qatarlasa berdi.

– Bayqa, bayqa! – dedi. - Men aldygha týseyin.

– Joq, – dedi Zuqa at ýstinde aighaylap. – Men aldygha týseyin, sen jigitterdi abayla!

– Joq, men baramyn, sen abayla! – dep Qazanbay atyn qamshylay bastap edi, Zuqa aldygha ozyp ketti.

Pulemet saq-saq etip, Zuqanyng ainalasyna  oq jaudyryp,  ony shilikting arasyna bir-aq tyqty. Qazanbay artyna qarasa, tayyna jaydaq mingen Jarqyn shauyp kele jatyr eken.

– Áy, qayt, qayt keyin! Jarqyn, keyin qayt, qayt deymin men saghan!.. Jarqyn bolsa  onyng dauysyn estimey, Zuqa atasynyng sonynan Shilikti kezenge qaray tura saldy. Saq-saq etken pulemet oghyn endi Jarqyngha qaray atqylady. Osy kezde qiya jartasqa qaray jayau jýgirgen Zuqa boyyn jasyryp ýlgerip edi. Nayzasyna sýienip tau basyna tez-tez órmelep shyqty. Shapshan-shapshang qimyldap, dәl bir tau barysy siyaqty tastan-tasqa sekirip, pulemetshilerding tóbesinen biraq shyqty. Kózi shalyp qaldy, qúz  jartastyng týbinde tórt-aq adam eken.

Dalaqtap shauyp kele jatqan bala Jarqyn saqyldaghan pulemetke qarsy shapty. Qolyndaghy tayaghyn sermep-sermep, әldenege kijinip keledi, ony qalqalay Qazanbay da túra shapty. Osy kezde Jarqynnyng mingen tayyna oq tiyip, múrttay úshty.  Qazanbay qúlap jatqan jerinen Jarqyndy tenge ilgendey ilip alyp, Shilikti saygha týsip ketti. Qazanbaydyng artynan ergen jigitter jartastyng basyna shyqqan Zuqanyng belgisinen keyin sol jaqqa qaray audy. Pulemetting oghy tastardyng betin otpen shabaqtay bastady. Ys-ys etken oqtyng dausy taudy odan sayyn janghyrta týsti. Zuqanyng kózine qan toldy... Nayzany tasqa tiredi de, tómen qaray sekirdi. Aynalyp-aynalyp kep dik etip, pulemetshilerding dәl tóbesinen týsti. Áueli basy ainalyp, kózi qarauytyp eshteneni kóre almay qalghan, ong jaq qúlaghynyng týbinen ótip, barmaghynyng basyn tilgilep ótken jau qylyshynan keyin kózi qaytadan jarq ete týsti. Álginde ghana Ábdildәbek bergen qylyshpen qaughabas orystyng basyn shauyp týsirdi. Dudar-dudar basy shatqalgha qúlap kete bardy. Basy joq deneden qan atqylady dersin...

Ekinshi orys pulemetting moynyn Zuqagha qaray búra bergende, nayzany sermep qaldy. Dәl óneshine qadaldy. Basy shabylghan orys jerge jyghylmay, әri-beri jýgirdi de gýrs etip qúlady. Tastyng arasyna qoryqqanynan tyghylghan ýshinshi adam dәu úighyr edi. Kýni keshe ghana keruenimen kelgen saudager siyaqty bolyp kóringen. Qolyndaghy naganyn әri-beri basqanymen, Zuqany dәl kózdey almay qoydy. Tu syrtynan jetip kelgen Qazanbay onyng ýstine sekirip qona ketti. Moynyn búrap-búrap jiberip edi, beyshara kózi alayyp sylq etip jerge qúlady. Auyl jigitteri de jetip keldi... Bәrining kózinde ýrey. Qan-qan bolyp jaralanghan Zuqagha tura qaray almay ózderin kinәli sanap  túrghandary kórinip túr. «Tyqyr» etken dybysqa jalt qarasa, eki tastyng arasynda qalsh-qalsh etip otyrghan keshegi saudager qazaq eken.

– Oi, әkendi... – dep Qazanbay úmtylyp edi.

– Toqtay túrshy, – dedi Zuqa dausy sharshap shyghyp. – Qazir, qazir, -

 barmaghynan aqqan qan qylyshtyng arnasymen jýrip úshyna deyin bardy.

- Zuqa agha, men ghoy, men ghoy, - dedi jany múrnynyng úshyna kelgen

saudager.

- Qazir, – dedi  Zuqa tistenip...        

Eki tastyng arasyn panalaghan saudager qazaqtyng janyna kelip qylyshty kóterip túrdy.

– Batyr saugha, qazaqpyz ghoy. Keshe jenesheme týkti kilem syilap edim ghoy, janymdy qiya kóriniz. Búny istegen sizding ata jauynyz – Jin Shuryn. Eger de altyn shayghan qytaylardy qyryp tastasaq, búnyng bәrin sizden kóretin edi. Búny istetken anau, anau qytay, -  dep sausaghyn shoshaytty. Ózi dir-dir etip bútyna jiberip qoydy. Qazanbay «týi, itting ghana balasy» dep jiyirkenip, teris  búryldy da jerge bir týkirdi.

– Batyr, myna hayuandy maghan berinizshi, azaptap óltireyin, – dep yzagha bulyqqan jas jigitti Zuqa toqtatty.

– Áәә, itting ghana balasy, – dep qylyshyn satqyn qazaqtyng keudesine tirep, – sen qazaqsyng ghoy, – dedi Zuqa.

– IYә, iyә, Zuqa agha, men qazaqpyn ghoy, keshe jengeyge araby kilemdi әkep bergen men ghoy, tanymay qaldynyz ba? Óltirmenizshi meni! Ýide eki balam, auru sheshem, jas әielim bar, saugha-saugha... janymdy qiya kórinizshi. Keshirinizshi, agha, Jin Shuryn maghan altyn beremiz degen song kelisip edim.

– Sen qazaqsyng ba?

– IYә! IYә, iyә, agha, qazaqpyn, men de orta jýzbin, agha! – dep kenkildep jylady.

– Orta jýzden sadagha ket, itting balasy! Qazaqtan sadagha ket! Erkek bolmay әntek bolghyr. Men seni tiri qaldyramyn, - dedi Zuqa.

– Oi, Zuqa, ne aityp túrsyn? Sen óltirmesen, men óltirem, – dep Qazanbay aldygha týsip kele jatyr edi, Zuqa oghan zirk ete týsti. «Túra túr, búnday ózining halqyn satqan adamgha ólim degen –  jenil jaza».

– Itting ghana balasy, – dep Qazanbay búzyp-jaryp kele jatyr edi, janyndaghy jigitter ústap-ústap qalysty.

– Seni óltirmeymin, itting balasy, – dedi Zuqa tistenip. - Ólim saghan az. Sheyit bolghan qazaqtan sadagha ket.

Zuqa qylyshyn kóterip, eng úshyn onyng tanauyna jaqyndatty. Ana bayqústyng qoryqqanynan eki kózi qylilanyp, denesi dir-dir etti.  

Almas qylysh jarq etkende, onyng tanqighan tanauyn úshyryp jiberdi.

Baghanadan qan iyisin andyp, tasta qonyp otyrghan bir  qúzghyn aspangha úshqan onyng tanauyn ilip ap, tereng saygha qaray úsha jóneldi. Túrghandardyng bәri tanauy qabaghyna deyin týbirimen syrylyp qalghan, eki kózi birin-biri jeuge úmtylghanday jeksúryn beyneni kórip, teris ainaldy.

– Jigitter, kettik, tiyispender myna sorlygha! – dedi Zuqa.

Qazanbay jýregi ainyp, loqsyp-loqsyp jiberdi. Jigitter tasty shaqyr-shúqyr basyp, Zuqanyng sonynan erip tómen týse berdi. Altyn shayghan qytaylardyng basshysy әldene dep shoshyna aighaylap, búlargha  shәnkildey  bastady. Qoryqqany sonday, qol-ayaghy dir-dir etedi. Bir sózin úghyp, bir sózin úqpay túrghanda,  qaydan jýrgeni belgisiz Ábdikәrim degen úighyr jigiti kelip, onyng әrbir sózin audara bastady.

– Zuqa batyr, eger de siz bolmasanyz bәrimizdi óltirip, altynymyzdy tartyp alatyn edi ghoy, – degen sózderin  Ábdikәrim audarghanda Zuqanyng basy ainalyp túrsa da, tez esin jiyp:

– Jigitter, pulemetti sol jerde órtep jiberinder, janaghy hayuangha tiyispender! Osydan óltirsender, birindi de ayamaymyn! – dep, dausy  qatty shyqty.

Qytay ýstindegi jeydesin jyrtyp, Zuqanyng jarasyn tanghanday boldy.

– Qazanbay, – dedi aqyryn ghana, - Jarqyn qayda?

– Oqqa úshty, batyr. Keudesinde jany bar bolatyn. Shilikti sayda.

– Meni apar sonda.

Shilikti saygha birin-biri sýiep eki dos jetkende, jas bala Jarqyn qansyrap jatyr eken.

– Zuqa ata, Zuqa ata, amansyz ba? Qorqyp kettim ghoy, sizge birdene bola ma dep. Jana ghana meni marqúm әke-sheshem janyna shaqyryp ketti. Biraq  ólmeymin ghoy, iyә. Men býgin ghana tudym emes pe iyә, ata. Osy tang ata ghana shyq keppey ómirge keldim ghoy. Jana ghana әruaq bolghan ata-anam «bizben birge jýrshi, balam, janymyzda bolshy» dep shaqyrdy. Men olargha Zuqa atamnyng tiri ekenin kórsem boldy, arttarynnan quyp jetem dedim. Men uәdemde túramyn, men jigitpin. Men әkem siyaqty Alashtyng balasymyn. Alash jolynda sadagha ketemin, ata-au! Tiri ekensiz ghoy, ata, shýkir...

– Tirimin, balam. Aynalayyn, kәne kótereyinshi.

– Ata, meni qozghamanyzshy. Betinizge, qolynyzgha ne bolghan, ata-au? Tek

sizden bir ótinish, basyma belgi qoyghanda tóte jazumen Jarqyn, Tobyqty, Motysh, Doghal dep jazyp qoyynyzshy. Kishkentay Jarqyngha jarqyn bolashaq tileymin, ata-au, - degen sózderdi ap-anyq aitty da ýzilip jýre berdi. Zuqa qoldary dir-dir etip onyng kózin alaqanymen basty.

– Jigitter, – dedi dausy aqyryn shyghyp. – «Bórýý balasy  it bolmaydy» dep qyrghyzdar aitpaqshy, onyng әkesi Alashtyng armanyn oryndaymyn dep Jarqynnyng keudesine núr qúighan. Jap-jas balany arulap qoyayyq. Qazanbay, qyrqy, jyly, basyn kóteru ekeumizding moynymyzda.

Qazanbay tumysynan batyr jigit, dosqa adal, sózine berik, óte taza adam.

Dosynyng bir auyz sózinde ýlken maghyna jatqanyn ýnsiz týsinip, basyn iyzedi. Keliskeni...

Olar auylgha tas qaranghysynda biraq qaytty. Erteninde besin uaqytynda auylgha birneshe atty adamdarmen Aqyt keldi. Astyna mingeni – byltyr Zuqa syilaghan elik jiyren. Qúiryq-jaly tógilip túr, ómildirik, qúiysqany kýmistelgen, túrqy úzyn, óte sýikimdi at edi. Janyna ertkeni  – aq shapan kiygen, boz jorgha at mingen qasiyetti Albannyng dualy auyz qariyasy Dýrmekbay. Jas jigitter jaghy aldarynan iyilip, sәlem berip, shylbyrlaryn qoldaryna alyp, qonaqtaryn qoltyqtap-qoltyqtap týsirip edi.

- Assalaumaghaleykým!

- Uәlikýmassalam!

Ýlkender jaghy kózderine jas alyp, Zuqamen qauyshsa, Aqyt dosymen kýrsinip qúshaqtasty.

– «Jaqsy by auylymen kóship jýredi» degen, búnyng dúrys boldy, Aqyt, - dep Zuqa ony qayta-qayta qúshaqtady. Ýlkender jaghy:

– Kelin, batyryndy Qúday saqtap qalghan eken, estip jatyrmyz, bar jamanshylyq osymen qalsyn, - desti. 

– Aman bolsyn, ainalayyn!

– Elge jasaghan jaqsylyghy kóp qoy.

– Ata-babasy tekti adam, kóktegi Qúday da, jerdegi perishte de biledi.

Babang Núrmúhambet ústaz bolghan, әkeng Sәbit moldany kózimiz kórdi. Marqúm keng edi ghoy, aqyldyng keni edi ghoy.

– Qaynymnyng jaqsylyghyn biz de bilemiz, – dep әngime auanyn basqa jaqqa búrghysy kelgen jengesining sózi de eshkimning ezuin tartqyzbady.

Dastarhan jasalyp, qonaqtardyng shyntaghyna qos jastyq tastaldy. Eki jigit bosaghadan kishigirim torpaqtay qyzyl isekti әkep, tórde otyrghan Dýrmekbay aqsaqaldan bata súrady. Aqsaqal yqylaspen batany jasap tastady. Osy kezde Qyzyekening kózi aldynghy kýni «keregi joq» degenine qaramay saudager jigitting tastap ketken araby kilemine týsti. Ornynan atyp túryp,  ayausyz keyippen buylghan kilemge qarap, kenetten qayrattanyp,  «ýlkender otyr eken-au» demey, tik kóterip esikting aldyna alyp shyghyp, janyp jatqan ottyng ortasyna  tastay saldy. Shytyrlap janghan qu aghash ýstine kilem týsken kezde odan sayyn lapyldap jana bastady. Bosaghadan attay bere Qyzyeke jylap jiberdi.

– Sizderding joldarynyzda sadaqa, - dedi Qyzyeke kýrsinip.  

Búny syrttay baqylap túrghan Aqyt Qyzyekege riza bolghany sonday:

– Rahmet, ainalayyn, bilgening ghoy, bilgening ghoy, – dep tebirene til qatty.

Ángimeni basqa jaqqa búrghysy kelgen Qazanbay:

– Qyzyekening Soltashtyng bala kezinen bolashaq qayyn-júrtyna jinaghan dýniyesi, kýie týsken song otqa jaqqany ghoy, bar bәle osymen ketsin, – dep әueli otyrghandardy kýldirmek edi, biraq sóz ayaghy kýrsinispen ayaqtalghanyn ózi de bayqamay qaldy. Osy kezde:

– Assalaumaghaleykým! – dep ústa Ábubәkir kirdi. Janynda shymyr kelgen jas jigit bar.

–       Uaghaleykýmassalam! – dep Zuqa ornynan atyp túrdy.

–       Áy, Aqyt, myna jigit Ábubәkir ústa – temirdi qamyrsha iyleytin azamat.

–       Aa, aitqansyn, aitqansyn. Kel, bauyrym, tós qaghystyrayyq.

«Sheberding qoly ortaq» dep qazaq beker aitpaghan. Kel, kel! - dep jyly úshyray amandasty.

Ekeui tós qaghystyrdy.  Ábubәkir otyra berip, janyndaghy jas jigitti tanystyra ketti:

–       Zuqa agha, myna jigit Ayagózden kelgen Serikzat degen aqyn jigit.

Semeyde Alashordanyng bir jiynyna qatysyp, Shәkәrim qajymen jaqyn bolghany ýshin qyzyldar qudalap, sonyna týsipti.

–       Ne deydi? – dep otyrghandar ýrpiyip qaldy.

–       Qyzyldar deysing be?

–       Sonau Habar asuy arqyly auylgha әreng degende ótip, әiteuir jeti kýn

degende Zuqa batyrdyng auyly qay jerde dep súray-súray bizge jetipti. Qonaq ýstine qonaq bolghanymyzgha ghafu etersiz! Biz keteyik.

–       Ol ne degenin, Ábish-au? Izdep baryp ózim de sәlem beretin edim ghoy.

Alystan kelgen eken, qosh kórdim, bauyrym!

       Álginde ghana Zuqa bir shataqty shyghara ma dep ynghaysyzdanghan Aqyt týsi jylyp:

–       Aynalayyn, tórley ghoy, jol azabyn kórgen ekensin. Búl ýy aghannyn

ghana emes, osy otyrghan bәrimizding ýiimiz. Búl keshegi qajygha barghan, ústaz bolghan adamnyng ýii. Búl shanyraqtyng kiyesi bar. Osy ýiding әr uyghynda qazaqtyng nesibesi bar, birligi bar, bauyrym, – degen sózine Zuqa riza bolyp:

–       Aqyt aghang óte dúrys aitady, tórle, bauyrym, tórle, - dedi.

       Zuqa men Aqyttyng dostyq peyilin angharyp qalghan tórde otyrghan Dýrmekbay:

–       Mening Begalymday ghana bala ekensin, kel, mening ong jaghyma otyr, – dep

tórge shaqyrdy.

Osy kezde ýige aqyryn basyp Tólegetay kirdi.

-         Assalaumaghaleykým, aqsaqal!

-         Aa, Tólesh, amansyng ba, barsyng ba, balam, - dedi Dýrmekbay.

–       Aqsaqal, Begalynyz myqty azamat. Jiyeniniz ózinizge tartyp tughan. Oi,

ana jolghy Shәueshektegi jәrmenkede kýreskeni-ay! Onynan kelgendi ongha, solynan kelgendi solgha jambasqa alyp әi, bir laqtyrdy-au! Áy, Shaqar ghoy! Áy, batyr Shaqar ghoy! Shaqar...

–       IYә, әngime aita otyr, balam, – dedi Dýrmekbay Serikzatqa qarap. 

–       Aqsaqal, niyetinizge rahmet. «Ýlken otyryp kishi sóilegennen bez»

degen, mening otyryp dombyra tartyp, ynyldap әn aitatyn әdetim bar edi. Rúqsat etsenizder maghan sol jenil bolar, – dep meyirlene kýlgen Serikzattyng jýzine qarap Aqyt ishtey riza boldy da:

–       Shyrqa, bauyrym, shyrqa, ózinning aghannyng ýii.

Maqsútbaydyng Serikzaty tórde iluli túrghan dombyrany qolyna alyp, әri-

beri shertip otyrdy da aldyndaghy shara toly qymyzdy tónkerip tastap:

-         Habar asuy – ol qazaqtyng qaraly asuy eken ghoy. Sol asuda mening de sýiegim qurap qaluy kerek edi. Sol jerden sheyit bolghan jandardan mening janym artyq pa? Alashym ýshin sheyit bolsam, armanym ne? Biraq maghan aq ólim de búiyrmady. Shәkәrim qajy: «Áy, Serikzat, qaraghym, aqyl – denege egilgen dәn, sugharylsa kiredi oghan da jan, tabanynnyng astynda adamnyng denesi qalmasyn» dep edi. Men adamnyng qu sýiegining ýstimen óttim ghoy. Ózimdi kinәli sanaymyn, - dep toqtady. 

–       Joq, bauyrym, kinәlama ózindi. Osy otyrghan tiri jýrgen bizding de kinәmiz joq. Allanyng emes, búl qu Sovettin, Qyzyldardyng isi. Qazaqtyng jeri elding kózining qúrty bolghan zaman bolyp túr ghoy, bauyrym-au, – dep Zuqa tolqyp ketti.

Osy kezde kóz jasy saqalynan tamyp-tamyp týsken Dýrmekbay «Balam, basta, basta»,  – dedi aqyryn ghana.

- Sol Habar asudan ótip, Jalaulynyng túsynda bir ýngirde tyghylyp jatyp, ýnimdi shygharmay, quraydy dombyra qylyp, ishtey egilip jazghan әnim edi. Hosh kórersizder! – dep, Serikzat dombyrasyn sabalap-sabalap aldy da, dalanyng qonyr dausyna saldy.

«Basynan múnar kóship, búlt aunaghan,

Babamnyng qonysy edi búl tau maghan.

Targhyl jol jolbarystay Tarbaghatay,

Sen dese jýregimnen jyr saulaghan.

 

Beu, asqar beli dalamnyn,

Ertenine alanmyn.

Qiyanatqa qimaytyn,

Bauyrynda ósken balanmyn.

 

Qyzyltas qyran úshqan qiya belim,

Yapyr-ay, qay ólshemge siyar edin.

Maylyshat – er Qabanbay tuyn tikken,

Últyma qútty meken, úyam edin!

 

Dastarghan basynda otyrghandar tenizdey tolqydy. Ertistey egildi.

Serikzattyng dausyn syrtta otyryp estigen auyl adamdary:

–       Apyr-au, bizding auyldy aityp jatyr ghoy.

–       Bizding taudy aityp jatyr ma?

–       Ne deydi, ata-qonysymdy aityp jatyr ma? – dep, búlar otyrghan kiyiz ýige jaqynday týsti. Jýzin jas jughan Qyzyeke syrtqa shyghyp ketip,  betin bir judy da, qazan-oshaq basynda jýrgen kelinderden quyrdaq dayyn bolghanyn estip tabaqqa salghyza berdi. 

-          Aqsaqal, elding aghasysyz, iysi Albangha ghana emes, býkil qazaqqa qadirli adamsyz. Mening әkemning kózin kórdiniz, әkeng ólse de, әkendi kórgen ólmesin degen. Men sizge úzaq ghúmyr tileymin, aqsaqal!

-         Rahmet, rahmet balam! Bek rizamyn, - dedi Dýrmekbay.

-         Áy, Zuqa, ekeumiz әkege bala boldyq, sheshege pana boldyq. Osy Dýrmekbay aqsaqalgha ne bolamyz sonda? – dedi Aqyt kýlimsirey. Onyng búl sózi әsheyin dostyq, qazaqy kónil edi. Ony týsine qoyghan Zuqa:

-         Búl kisilerge bәle emes, bala bolamyz da. Seni bilmeymin, Aqyt,

menimen Qazanbay ekeumiz bәle bolamyz-au, osy, -dep kýldi. 

-         E, shirkin, - dep kýldi Dýrmekbay. - Qany taza, tegi týzu Albanda bir sóz bar,  «teksizden qoryq» degen. Al, ekeuinning dostyghyna, ishinara tuystyqtaryna bek rizamyn. Balam, alty Alashtyng balasy Aqyt pen Zuqaday bolsyn dep tileymin.

-         Áumiyn, әumiyn! – dep, otyrghandar qauqyldasyp qaldy.

Osy kezde dastarhan basynda otyrghan aq jaulyqty әielder qozghalaqtap qalyp edi, ishinen Qauiya apa shyghyp:

- Qaynym-au, jýdep qalypsyng ghoy, – dedi aqyryn ghana. Bәri ýnsiz qaldy.

Osy kezde Zuqa ótkir kózimen aghasy Tólegetaydy shaqyrdy. «Ne aitasyn?»  dep edi aqyryn ghana. Zuqa  «semiz bir tay bolsa»  dep sybyr etti. Aghasy basyn iyzedi de ýiden eleusiz shyghyp ketti.

Quyrdaq pen bal qymyz iship, qonaqtar biraz es jinaghan son, jastar jaghy otyrghandardyng qoldaryna qúmghanmen su qúiyp, qyzmet qylyp jatqanda eki dos Zuqa men Aqyt tóbe basyna shyqty. Onasha әngimelesip túr.

–       Zuqa, dosym-au, aitshy, saghan ne kerek? Ne jetpeydi saghan? Babang da, әken

de ústaz bolghan adamdar. Shәkirtke dәris bergen, ne bolghan saghan jaraly arystanday alasúryp? El aman, júrt tynyshta ózine jau izdep.

–       Men be? – dep Zuqa kózi jarq ete týsti. – Men be osyny jasaghan?

–       Sening qareketindi imansyzdyng qareketi demeymin. Sen batyr adamsyn.

Batyr anghal bolady. Abayla, qyzbalanba. Men saghan elindi qorghama dep aityp túrghan joqpyn. Men saghan abayla dep túrmyn. Gomandinning sayasatyn sen týzey almaysyn, búl elding óz zany bar!

–       Ketsin bizding ór Altaydan! Tabanyn jaltyratsyn!

–       Eee, qayran ór Altay, men qayteyin biyigindi degen ghoy. Ekeumiz maltyp

kórmegen tenizding týbinde jatyr ghoy kóp syr, Gomandinning qúityrqy sayasaty. Ei, anghal dosym-ay! «Qúiryghy joq, jaly joq,  jylan qaytip kýn kórer» degen babamyzdyng sózi bar ghoy. Jelge qarsy shaptyrmaydy ghoy músylman balasy.

–       Adam balasy eshqashan qolyna beker qaru ústamaydy. Al, jaulasqanmen

jaulasu, jaudy jenu adamnyng basty paryzy dep bilemin, - dedi Zuqa.  

 – Islam aghamyzdyng balasy Ospangha bergen batandy ýlken tanymdyq jol dep bilemin. Seniki erlik. Ózinnen keyin bolmasyn degen jaman niyetten ada ekenindi kórsetedi. Seniki kemengerlik.

–       Eee, Aqyt-au, qalam ústaghan aldymda shәkirtim bolsa, jym-jyrt jýre

beretin edim ghoy. Men әdiletsizdikke tózbeymin.

–       Bilem, bilem! Qazaqtyng dalasy keng edi ghoy... Myna tóbe bizdiki edi.

–       Kýnderding kýninde jattyng tabany tie me dep qorqamyn. Mening de ýreylenetinim osy...  

-         IYә, iyә, dúrys aitasyn, dosym! Endigi ýmit anau Manghystau dalasyndaghy pir Beketting ómirin, Bayanauyl jotasyndaghy Mәshhýr-Jýsiptin, Shynghystaudaghy Abay aghamyzdyng asyl sózderin qazaq balasy boyyna sinire ala ma? Osy mening oiym. Biz soghan ýlgeremiz be? Álimsaqtan músylmandyghymyzdy saqtay alamyz ba? Qabanbay atamyzdyng qazaqqa osynshama jer alyp bergendegi armanyn jas úrpaq «bir jennen qol, bir jaghadan bas shygharyp»,  bereke-birlik ornata ala ma? - dedi Aqyt kýrsinip.

–       IYә, Aqyt-au, mening de oiym sol. Keshegi han Kenening basy qayda? Sol bastyng ishindegi armany qayda? Alashtyng ardaqtysy, mening tól qúrdasym Álihan Bókeyhannyng qazaqtyng bolashaghyn oilaghany qayda? Kimning qanjyghasynda ketti? Osy qazaqtyng myqtylarynyng armanyn oryndaytyn úrpaq tәrbiyeley alamyz ba?  Kýresker bolmasaq ta solardyng keudesine bir dәn ege alamyz ba? Men jatsam-túrsam sony oilaymyn, dosym-au. Qazaqtyng basyna ýiirilgen  búlt seyile me? Aytshy. Búl súraqty sen qoysan, men jauap bere  almaytynymdy bilemin... Óitkeni eshkim qazaqtyng súraghyna jauap bere almaytyn zaman keldi.

Ekeui bir sәtke ýnsiz qaldy. Ýnsizdikti Zuqa búzdy.

–       Aqyt-au, – dedi dosynyng iyghyn qapsyra qúshaqtap. - Sening jýreging  qazaqtyng keng dalasy siyaqty. Sol dalany kimder bizding qolymyzdan tartyp almaq? Qyzymyzdy kýn,  úlymyzdy qúl etpek? Bolashaghymyz ne bolady? Myna jaqtan orys, myna jaqtan qysyq kóz eki ókpeden  qysyp bara ma dep qorqamyn.  Solay bolghan kýnde de qoy ekesh qoy da bauyzdar aldynda túyaghyn bir serpiydi ghoy. Kýng әielden qúl bala tuatynyn әrbir qazaqtyng balasy bilse eken deymin.

Osy kezde astyndaghy jorghasyn taypaltqan Qazanbay keldi.

–       Áy, ekeuine ne boldy-ey? Dauystaryng qatty shyghyp jatyr ghoy, – dep

attan týsti. - Jigitter bir semiz taydy jetektep  keldi. Asau eken,  qyzyl may bolmay túrghanda  barayyq. Obal bolady.

–       Oi, Dýrmekbay aqsaqal bar emes pe? – dedi Zuqa.

–       Ol aqsaqal byryldap úiyqtap jatyr. Jýzge kelu onay deymisin, - dedi

Qazanbay.

–       Sharshaghan-au qariya.. Aqyt, sen ber batany, – dedi Zuqa.

Ýsheui ayandap auylgha kelgende, jigitter býiiri toq qyzyl taydyng ayaghyn buyp jatyr edi.  Aqyt eki qolyn aldygha sozyp bata bere bastaghan kezde, bir jel tolqyp onyng dauysyn estirtpey jiberdi. Tek bir auyz sózin ghana manynda túrghandar estip qaldy: «Qazaghymnyng birligi bolsyn! Áumiyn!». Zuqanyng kókjal  jigitteri apash-qúpash qimyldap, әp-sәtte taydy jәukemdep, terisin esik aldyndaghy  arbanyng  ýstine túzdap, jayyp tastady. Aqyt ýige kirmey,  olardyng әr qimylyn  ýnsiz baqylap túrdy. Kózinde quanysh bar edi. «Shýkir, osy jastarym aman bolsa,  elim de, jerim de, keng dalam da aman bolar» dep ishtey oilady.

Paluan Múqan degen jigit kelip:

–       Aghalar, mynany әkem marqúm bala kezimde shiykidey asatushy edi, -  dep telshening mayynan bir-bir kesip alyp, – asanyzdarshy, –dedi.

–       Pәli, – dedi Aqyt kenkildey kýlip. - Bizding jigitter qazaqtyng jónin biledi eken-au, ә, Zuqa?!

–       Ooy, Aqyt-au, búl sonau Buyrshynnyn  jigiti, Jәdik, onyng ishinde Bayghara atanyng úrpaghy. Jauyryny jer iyiskemegen paluan.

–       Túlpardyng túrysynan, súnqardyn  qanat qaghysynan belgili ghoy.

Kórinip túr ghoy, Zuqa, búl bauyrymyzdyng paluan ekeni, – dedi Aqyt.

Dýrmekbaydyng úiqysy qanghan kezde, jas et bylqyp pisip edi.

Baghanaghyday emes, Dýrmekbay kónildenip jan-jaghyna meyirlene qarap: «As alyndar, qaraqtarym, as alyndar!» dep, jastargha bir-bir asatyp qoydy.

–       Aqsaqal! – dedi shette otyrghan bir jas jigit. - Bayaghyda sizding bala kezden birge ósken dosynyz Kenesjan aqsaqal óz janazasyn ózi shygharar aldynda «Kenes agha, ne armanynyz bar?» degende, «Adam balasynda arman kóp qoy, men jasarymdy jasadym, asarymdy asadym. Nemere-shóberelerim at jalyn tartyp mindi. Qúdaygha shýkir, armanym oryndaldy. Bir-aq armanym bar, artymda Dýrmekbay qalyp bara jatyr» depti, -  degen kezde otyrghan jastar myrs-myrs kýldi.

Jastardyng kýletin de jóni bar edi. «Otyz tisten shyqqan sóz otyz ruly elge taraydy» degen, Dýrmekbay men Kenesjannyng arasyndaghy qaljyng elge kókjaylaugha jayylghan qalyng jylqyday kisinep ketip edi.

Dýrmekbay jaghy Kenesjannyng balalaryna «senderding atalaryng nashar, bizding atamyz kóp jasady» dese, Kenesjannyng balalary «senderding Dýrmekbay әkelering bizding әkemizden bir mýshel jas kishi eken» dep, auyl arasyna sóz jarastyryp, bala balamen, kýieu kýieumen, kelin kelinmen qaljyndasyp jatatyn.

–       Eee, qaraqtarym-ay, Kenesjan keng edi ghoy. Ózgege ólim tilemeytin,

ózine ómir tileytin adam edi. Eli men jerin oilaghan keng adam bolatyn. Myqty anshy, qúralaydy kózge atqan mergen edi ghoy.., - dedi Dýrmekbay.

Jana ghana myrs-myrs kýlgen jastar jaghy úyalyp tómen qarady. Eki qariyanyng eki dýniyede dostyghyn saqtap qalghanyna Zuqa ishtey qatty riza boldy. Áyeli  Qyzyeke jaqqa qarap,  kózimen «beri kel» degendey belgi berdi. Qyzyeke –  tekti elding qyzy. Dýniyening betine qarap qyzyqpaytyn adam, bar tilegi erining ýstinde.Ol lyp etip onyng janyna keldi. Zuqa sybyr etti. «Aqsaqalgha  shapan». Qyzyeke ýiden aqyryn bildirtpey shyghyp ketti de, әp-sәtte kýieuining ong tizesine taman  múqiyat býktelgen  shapandy eleusiz ghana  әkep qoydy. Búl shapan oqaly edi. Byltyr kóktemde sonau Ýrimshining jәrmenkesinen qúlyndy biyening qúnyn berip alghan-tyn. Bórki qúndyzben kómkerilgen, jaghasy búlghynnan tigilgen maqpal shapan edi.

–       Aqsaqal! – dedi ornynan túryp. – Elding ýlkenisiz, auylymyzgha kópten kelmep ediniz, mynau shapan sizge, -  dep, tórde otyrghan Dýrmekbaydyng iyghyna japty. Dýrmekbay Zuqanyng shekesinen tómen qaray  syzyp ótken qylysh izin kórip, jýregi shym etti de, dauysyn qyrnap:

–       Aman bol, qaraghym!   «Alghan jomart pa, bergen jomart pa?» degen  sóz bar bizding qazaqta. Sening auylyndy, amandyghyndy kórip, kәri kónilime quat bergen, bizge jol bastap kelgen Aqyt balamnyng iyghyna jabayyn.  Shyraghym Aqyt, iyghynda tozsyn osy shapan!  Jasyn, ghúmyryng úzaq bolsyn! Kemengersin! Ekeuinning dostyghyna  syzat týspesin, – dep, Aqyttyng iyghyna jauyp, basyna bórkin kiygizdi de, Zuqa men Aqytty qatar qúshaqtady. - Aman bolyndar, qaraqtarym, elding iyesi de, kiyesi de osy sendersinder! – dedi.

Dastarhan basynda otyrghandar tolqyp ketti.  Zuqa otyra bergende, paluan Múqangha janyma kel degendey ishara jasady. «Auyldaghy tәi-tәy basqan baladan, taygha minip jýrgenderine  deyin jina, esikting aldyna әkel, aqsaqaldan bata súraymyz», – dep aqyryn  ghana aitty. Múqan eki býktetilip, esikting syqyrlauyghynan bildirtpey shyghyp ketti.

Qonaqtar et jep, sorpa iship toghyn basyp qalghan kezde, ekindi uaqytybolyp qalghan edi.

–       Aqsaqal, – dedi Zuqa, – jana siz Aqyt ekeuimizge dostyqtaryng berekeli bolsyn dediniz. Rahmet! Alla riza bolsyn! Aghayyn aman bolsyn, dostyq maghan óte qymbat. Qazaqtyng qyryq ruynan mening auylyma pana izdep kelgen adamdar ósip-ónip jatyr. Solardyng úrpaqtaryna bata beriniz. Esik aldynda jastar jinalyp túr.

–       Áp, bәrekeldi, Zuqa batyrym-au, búnyng bilgendik. Tekti atanyng balasysyng ghoy. Mening batamda ne túr? Biraq sen mening jasymnyng ýlkendigin syilap túrsyn-au. Jol Aqyttiki edi ghoy.

-         Jogha, aqsaqal. Alban degen qasiyetti elding ýlkenisiz, bar dep aspaysyz, joq dep tozbaysyz. Jastargha ýlgisiz, sizden bata almaghan úrpaq kimnen bata alady?

-         Aytqanyng jón, Zuqa balam. Jol Aqyttiki bolsyn, bilim men parasattyng keni osy balam ghoy.

–       Ata-au, – dedi Aqyt erkeley sóilep, - meni qartayta berdiniz ghoy.

–       Áy, Aqyt balam, kәrilik nadandyq emes, – qasiyet, jastyng nadanynan saqtasyn Qúday. Al, sen ghúlamasyn, Zuqa batyrym ekeuing kemengersinder. Sender aman bolyndar! – dedi Dýrmekbay.

Alty qanat ýlken ýiden Dýrmekbaydy Aqyt pen Zuqa qoltyqtap shygharghan kezde:

–       Ata! Ata!

–       Ata, bata!

–       Ata, bata! – dep shu-shu etti balalar.

Aqyt qolyn kótergende bәri basyla qaldy.  Jym-jyrt. Bәrining kózinde ýmit oty oyanyp, jaynap sala berip edi.

–       Al, balalar, atalarynnyng batasyn tyndandar!

Dýrmekbay «Áumiyn!» dep qolyn jaydy da, balalardyng kózderine qarap bir sәt túryp qaldy.

Áumin deseng mine, bata -

Qúlynnan túlpar,

Balapannan súnqar.

Túsau keserden azamat,

Bilekten kýsh,

Jýrekten niyet,

Saumaldan susyn,

Aspannan kýn,

Jerden jomarttyq,

Týnnen júldyz bolsyn, senderge!

Aman bolyndar, qazaqtarym,

Birliktering men tirliktering bir bolsyn!

Ru-rugha bólinbey,

Jýz-jýzge jiliktenbey,

 Bir qazaq bolyndar, qúlyndarym!

Áumiyn!

 

–       Áumiyn!

–       Áumiyn!

–       Áumiyn!

Áyelder jaghy shashu shashqan kezde, bala bitken shu-shu etip auyldy mәre-sәre qyldy.

 

* * *

 

Ay jaryq edi.

Sýttey jaryq edi.

Týndigi ashyq,

Alty qanat aq ýiding ishi ondyq sham shanbasa da jap-jaryq edi.

Jap-jaryq edi...

 

* * *

Erteninde qonaqtar qaytugha ynghaylanghanymen, Zuqa әr nәrseni syltauratyp bógey berip edi. Besin namaz uaqytynda Zuqa olardy dastarhan basynan túrghyzdy.  Dóng astyndaghy  әskery mashyq ótkizetin jerge jýz jastaghy Dýrmekbaydy әueli eki jigit qoltyghynan jetektep kele jatyr edi, qariya әri-beri shapqylap etterin qyzdyryp jýrgen sarbazdardy kórip ana ekeuining qolyn qaghyp tastap, ózi shiraq qimyldap ayaghyn tez-tez basyp jýre berdi dersin...  Jan-jaghyna «oy, bәrekeldi» dep  kýlimdey qarap, «Aqsaqal, atqa mininiz» degenge qaramay:

–       Oi, batyrlarym-ay, bar ekensinder ghoy! – dep óneshin sozyp-sozyp qoyady. Tipti aldyna paluan kelse kýrese ketetindey ynghayy bar. Shiraq.

Oily ýlken tekemetti tóbe basyna jayyp tórt jorgha atpen auyldan tabaq-tabaq jylqynyng eti men bal qymyzdy jayau jýrginshilerden búryn jetkizdi. Auyr-auyr qús jastyqtar tastalyp, bәri әzirlenip qoyylghan eken.

–       Áy, Zuqa, sen baghanadan sózdi nege sozyp otyr deymin? Myna qúrmetti kórsetpek oiyng bar eken ghoy, – dep kenkildey kýldi Aqyt. 

–       Aqa, barymyz da, narymyz da osy endi. Ádeyi maqtan ýshin kórseteyi degen joqpyn, besinnen keyin jigitterding «ne bel keter, ne beldik ýziler» deytinderi bar edi. Soghan túspa-tús kelip qaldynyzdar, aiyp etpessizder, - dedi Zuqa.

–       Pәli, o ne degenin? Sening sarbazdarynnyng әskery sheberligin kórsek nesi aiyp eken? «Saqtyqta qorlyq joq» degen, -  dep Aqyt tau jaqqa qarady.

Onyng býitken minezin Zuqa keshe ekeuara әngimeni juyp-shayghanyn ishtey sezdi. Dosynyng kóregendigine riza bolghandyghy sonday:

–       Aqa-au, ózing aitpaqshy, saqtanghandy kim jek kórsin? Kózine týsken sarbaz bolsa, qolynnan qaqpaymyn. Auylyna kóshirip, aldyna malyn salyp otauyn kóterip beremin. Aytqanym aitqan. Saghan salmaq salmaymyn.

–       Batyrym-au, sening eki sóilemeytinindi bilemin ghoy, sening sarbazdaryng býkil Altaygha, qala berdi qalyng qazaqqa pana bolady. Maghan sarbaz emes, bala shәkirt berseng bolar edi.

–       Oi, pәli-ay, balapandy úyadan úshyru onay deymisin? Búghanasy qatpaghan balalardy saghan bersem onda mening kim bolghanym? Alsang әbden ysylghan sarbazdardy al. Sen bala oqyta almaydy degenim emes, erteng myna qalyng júrt «tentek Zuqa, búzaqy Zuqa balalargha qaramay, shәkirtterin auyl-auylgha bәsiredey taratyp jatyr» degen әngimege qalarmyn. Onyng ýstine balapandy úyadan taratpaydy, úshyrady ghoy.

Osy kezde jandaryna jorghasyn taypaltyp kelgen Tólegetay jasy ýlken

bolsa da elding kózinshe inisi Zuqagha:

–       Batyrym, әsker dayyn. Mashyqty bastay bereyik pe? – dedi. Baghanadan

delebesi qozyp kele jatqan Dýrmekbay:

–       Basta, balam, basta! – dep aiqaylap jiberdi. Tólegetay jymiyp Zuqagha qarap edi, ol kózimen Aqyt jaqty ymdady.

–       Ústaz agha, – dedi Tólegetay Aqytqa qarap. - Siz ne deysiz?

–       Ne deyin, әkemiz Dýrmekbaydy demin alyp otyratyn bir jerge otyrghyzsandarshy, týge, – dep jorta ashulanghan boldy.

    Dýrmekbay bolsa ynghaysyzdanyp:

–       Áy, qaraqtarym-ay, ózdering bilinder. «Kýlseng – kәrige kýl» dep, meniki jay ghoy, – dep sózding ayaghyn jútyp qoydy.

Olar tóbege kelip tekemetting ýstine jayghasty. Ákelgen qús jastyqtar qonaqtardyng shyntaghyna tastaldy. Alma aghashtan әdemilep oiylghan ýlken keselerge toltyrylyp qymyz qúiyldy.

Áueli Zuqa bata súrayyn dedi de, búl úrys mashyghy ekenin esine týsirip oiyndaghysyn aitpay qaldy. Esik pen tórdey jaly tógilgen jorgha mingen Tólegetay jigitterdi eki topqa bólip audaryspaq oiynyn bastap jiberdi. Búl audaryspaq dep atalghanymen, osy tónirekte kóp eshkim kórmegen oiyn bolyp shyqty. At ýstinen úrshyqsha iyirilip jerge týsip, jýgirip baryp ekinshi attyng artyna sekirip minip jerge audaryp tastau bir qaraghan kisige qyzyq bolghanmen kez-kelgen adamnyng boyyna qorqynysh ýiiretin oiyn eken.

–       Arasynda orys, tatar, ózbek kóp eken, – dedi otyrghandardyng biri.

Búl sózdi estigenmen, Zuqa mәn bermedi. Esil-derti sarbazdardyng amandyghy, astyna mingen attardyng ayaghy short synbasyn degen oidyng jeteginde otyr edi. Tólegetay dabyl qaghatyn jigitke belgi berdi. Dýngirlep dabyl qaghyldy. Dala dýr silkindi. Tau-tas janghyrdy.

–       IYә, aruaq!

–       Aruaq! – desip, aiqúsh-úiqysh jebeler atylyp, nayzalar shanshylyp jatty.

–       Abylay! Abylay! Abylay! – dedi Tólegetay.

–       Qarakerey Qabanbay! – dedi әskerler.

–       Qanjyghaly Bógenbay! – dedi Tólegetay.

–       Shapyrashty Nauryzbay! – dedi әskerler.

–       Shaqshaqúly Jәnibek! – dedi Tólegetay.

–       Batyr Bayan! – dedi әskerler.

–       Abylay! Abylay! Abylay! – dep Tólegetay jorghasyn taypaltyp shenber jasap ortagha kep túra qaldy.

–       Er Jәnibek! – dep úrandatty Dýrmekbay. Áskerler:

–       Er Jәnibek! Er Jәnibek! Er Jәnibek!  

–       Alash! – dedi Zuqa ornynan atyp túryp.

–       Alash! Alash! Alash! – dep, bar әsker qaz-qatar tizilip tu kóterdi.

–       Batyrlardyng úrpaghy, bar ekensinder! – dep Dýrmekbay orynan atyp túryp, qolyn kókke kóterip. – Alashym bir bolyndar! Batyr bolsandar Alatauday, Alash bolsandar Álihanday bolyndar, әumiyn! – dep, betin sipady.

–       Áumiyn!

–       Áumiyn!

–       Áumiyn! – desip, ainala úran kóterip ketti. Olardyng dauysyn

jartastar qaghyp alyp, «Áumiyn! Áumiyn! Áumiyn!» dep, ór Altaydy janghyrtyp ala jóneldi.

Otyrghandar endi qyzu әngimege kiristi:

–       Anau jigit batyr eken!

–       Anau jigit ailaker eken!

–       Anau jigit naghyz joyan eken! – desip jatty. Shulaghan júrtty Aqyt ong qolyn kóterip tynyshtaldyrdy:

–       Qúdaygha myng da bir rahmet, qazaghymnyng birligin kórsettinder,

jigitter! Allagha shyn madaq, Allagha shyn qúrmet, Allagha shyn taghzym! Rizamyn Alla qazaqqa Zuqaday batyr bergenine!

–       Zuqa!

–       Zuqa!

–       Zuqa! – dep sarbazdar shulap ketti. «Qoyyndar» degendey Zuqa olargha

kýle qolyn kóterdi. Jýz shaqty sarbaz meymandar otyrghan tóbege kelip qol berisip amandasty. Baghana ghana jigerlenip otyrghan Dýrmekbay sharshap, jótelip qalyp edi, janyndaghy jigitterding biri tostaghanmen qymyz úsyna qoyyp, aqsaqaldy tynyshtandyrdy. Qazanbay kelip Zuqanyng qúlaghyna әldene dep sybyrlady. Ol bolsa aqyryn jymiyp basyn iyzep-iyzep qoydy. Olar otyrghan jerge elu kýzelgen tay, jiyrma qúlyndy biye, bir ýiir ónkey kýreng baytaldy eki jylqyshy dýrildetip aidap әkeldi.

–       Aqyt! – dedi Zuqa dausy sanq-sanq etip. - Mynau sening auylyna bergen syiym, azyrqanba.

–       Oibay-au, Zuqa, mynauyng ne? Men senen eshtene súramap edim ghoy, tipti

dәmetken de emespin, ózing bilesing mening minezimdi de, – dep Aqyt qyp-qyzyl bolyp ketti. - Almaymyn.

–       Jә, dostym, ol sening jeke basyna emes, elu tay shәkirtterine, jiyrma qúlyndy bie solardyng susyny, bir ýiir kýreng baytal biylghy soghym bolsyn. Qolymdy qaqpa. Tóbedegi basymdy tómenge sýireme. Dosym emessing be?!

Biyl qystan jýdep shyqqan  auylynnyng jaghdayyn jaqsy biletin Dýrmekbay ózin óte sabyrly ústady da:

–       Qaraghym, Aqyt, auylymyzgha berip túrghan nesibege rahmet aitayyq.

Búl jas úrpaqtyng yrysy ghoy. Zuqanyng әkesi Sәbit seni oqytyp edi. Sәbitting әkesi Núrmúhamed maghan ústaz bolyp edi. Sheginerge jer qalmay túr, arqalap aparmaymyz, túyaqty mal ghoy, aidasaq auylgha ózderi barar. Jastar quanar. Jetilmey túrghandar jetiler. Jana ghana ózing aittyng ghoy, Allagha rahmet Zuqany qazaqqa bergen dep. Sol Alla bergen qazaqtyng qolyn qaqpa, balam, – dedi.

Eki dos qatty qúshaqtasty. Keshki salqynmen auylyna kónildenip qaytyp

bara jatty...

 * * *

...Jyljyp jyldar, jýrip joldar qysqardy. Zuqanyng auylynan nebir qiynshylyqtar, nebir dauyldar, qúiyndar, borandar, jaymashuaq kýnder ótti.

* * *

Jelden jýirik uaqyt zymyrap ótip edi. Qara Ertispen ómir aghyp edi.

 

* * *

-         Aq jeneshem kelip túr, – dedi Qyzyeke.

Qúran  audaryp otyrghan Zuqa «qazir» degendey ishara tanytyp, tórge baryp maldas qúryp otyrdy. Kiygiz esikti aqyryn kóterip, bala kótergen kempirmen birge úly men kelini kirdi. Kelin bosagha jaqta qalyp, jas jigit:

–       Assalaumaghaleykým, batyr әke! – dep, qos qoldap amandasty.

Qyzykening janyndaghy otyrghan jas kelinshek:

–       Áke, amansyz ba?! – dep basyn iyzep keudesin qolyna qoydy.

«Bar bol!» dep ishara bildirgen Zuqa múrty tebindegen jas jigitke ýnile qarap:

–       Ou, Jarqynbysyn? – dedi.

–       IYә, әke! – dedi dausy sanq-sanq etken jas jigit.

–       Mynau sol Jarqynynnyng kýshigi bir jasqa keldi. «Óli arystannan

tiri tyshqan artyq» degen. Aumaghan atasy emes pe? – dep kýrsindi әiel.

«Búlar qalay tez ósken?» dep Zuqa ishtey oilady da: 

– IYә, jeneshe, ne búiymtayynyz bar? Ayta otyrynyz, - dedi.

–       Batyr qaynym-au, elding búiymtayyna ýirenip qalypsyng ghoy, aqyldasayyn dep keldim. Batandy ber jastargha, zaman osylardiki. «Bilikti birdi jyghar, bilimdi myndy jyghar» degen atam qazaq. Aqyttyng auylyna oqugha ekeuin birdey attandyrmaqpyn. Al, myna balapanymdy bauyryma basyp, búny da ózing siyaqty batyr ghyp shygharsam deymin. Bir qazaqtyng balasyn tәrbiyeleytin aqylym da, kýsh- jigerim de jetedi. Tek myna balalar qatarynan qalmasyn, oqysyn, rúqsat et! Batandy ber!

Zuqa oilanyp otyryp qaldy da:

–       Eee, oghan da talay zaman ótipti-au. Armanshyl Alashtyng Jarqyny oqqa úshqan kýni tuyp edi-au osy Jarqyn. Qarashy, mine, uaqyttyng zymyraghanyn. Azamat bolyp qalypty.

Osydan eki jyl búryn osy eki  jastyng nekelerin de qiyp edi. Bile bilse kelin bala myna úldan bes jas ýlkendigi bar jauynger jigitting jesiri bolatyn. Sonda aq jengesining aitqany ghoy: «Jesirdi elmen tenestiretin synary ghana.  Mening nemerem azamat boldy. Kózimning tirisinde ýilendireyin dep rúqsat súrap otyrmyn» dep.

–       Al, qoldaryndy jayyndar! – dedi Zuqa.  Batyr bolsandar Qabanbayday bolyndar!  Aman bolyndar!  Jaqsy ústazgha shәkirt bolugha bararsyndar. Qazaq dalasyn bilekting kýshimen ghana emes, bilimmen saqtaytyn zaman kele jatyr. Oqyndar! Jetilinder! Qanat qaghyndar! Qazaqtyng dalasy ken. Áumiyn! – dep Zuqa betin sipady.

–       Áumiyn! – dep eki jas ta, aq ana da:

–       Aytqanynyz kelsin! – dep betterin sipady.

 

* * *

 

...Jyljyp jyldar, jýrip joldar qysqardy. Zuqanyng auylynan nebir qiynshylyqtar, nebir dauyldar, qúiyndar, borandar, jaymashuaq kýnder ótip edi. Qamshynyng saby syndy, qylyshtyng jýzi qayyryldy. Kóz jasy kól boldy. Qan su bolyp aqty.

Biraq.

Biraq.

Ór Altay shókpedi.

Tek kýnirendi.

Kýnirendi...

 

 

* * *

 

Zuqa úzaq jol jýrdi.

Jol tym-tym úzaq edi.

Sharshamady.

Onyng atyn qazaqtyng әr auyly, әr tau-tasy, әr ózen-ormany «Zuqa-Zuqa» dep aitumen boldy. Ol Taklamakan shóli, Tiybet, Gimalay, Kashmiyr, Týrkiya jerinde de aqyryndap aityla bastady.

* * *

...Jyljyp jyldar, jýrip joldar qysqardy. Zuqanyng auylynan nebir qiynshylyqtar, nebir dauyldar, qúiyndar, borandar, jaymashuaq kýnder ótti.

* * *

Zuqa ór Altaydyng basynda túr. Zuqanyng ruhyn Jin Shuryn óltire almap edi. Óltirmek týgili syndyra almady. Syndyrmaq týgili iyilte almap edi. Zuqa oghan iyilmey ketti. Óitkeni Zuqa әldeqashan Júldyzgha ainalyp ketken bolatyn.

Kózge týrtse eshtene kórinbeytin qaranghylyq. Eshqanday dauys ta joq. Aysyz qara aspanda bir jaryq júldyz jarqyrap túr edi. Búl erekshe júldyz edi. Sol Júldyz qara týnde  úzaq-úzaq jol jýrip, Taklamakan shóli, Tiybet, Aughanstan, Iran, Irak, Resey, Mongholiya, Gimalay, Kashmiyr, Týrkiya, Qytay jerleri arqyly aqyryn jyljiy-jyljy Úlytaudyng jerin basyp ótip, Esilding aghysymen Arqadaghy Qaraótkel jerine de jetti.

Sol bir zamanda Zuqa qazaqtyng qaranghy týnining jaryq Júldyzy bolghan edi.

 P.S: Al býginde úrpaghynyng adal niyetinin, tektiliginin, bar bolghanynyng arqasynda elding mәngilik jaryq júldyzyna ainaldy.  Bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharghan bereke-birlikting arqasynda tәuelsiz elding ruhany batyryna ainaldy.

Batyr úrpaghy qay ghasyrda da tekti...

Abai.kz

 

0 pikir