Senbi, 2 Shilde 2022
Alashorda 9136 1 pikir 4 Shilde, 2016 saghat 12:29

Túrsyn JÚRTBAY. BESIGINDI TÝZE!.. (jalghasy)

Jalghasy. Aldynghy bólimderin myna siltemelerden oqy alasyzdar:

http://abai.kz/post/view?id=7271       

http://abai.kz/post/view?id=7292    

http://abai.kz/post/view?id=7363    

http://abai.kz/post/view?id=7851    

http://abai.kz/post/view?id=7819    

http://abai.kz/post/view?id=7851

http://abai.kz/post/view?id=7963

http://abai.kz/post/view?id=8004

http://abai.kz/post/view?id=8164

http://abai.kz/post/view?id=8190

http://abai.kz/post/view?id=8438

Eki ýiding arasyna zyr jýgirip jýrgen oiyn balasy bolsa da, qyr qazaghyna tәn zerektikpen Múhtardyng “artister” arasynda týtige ashulanyp túrghanyn dәl bayqap, jadynda saqtap qalypty. Ghaysa Sarmurzin aqsaqal qaytys bolghannan keyin Nikolay Ivanovich Anovtyng arhiyvin paraqtap otyrghanymyzda, jogharyda ýzindi keltirgen jazbanyng shyndyghyna kózimiz jetti. Múhtardyng spektakliden song quanudyng ornyna renjiytin jóni bar eken.

Nikolay Ivanovich Anovtyng jazbasynan: «(әngimeni Múhtardyng ózi aityp otyr)” – Biz Eraly jazyghyna keldik, sol arada alghashqy qiyndyqqa tap boldyq. Bizding sanymyz az edi, al piesada oinaugha tiyisti adamnyng sany odan kóp bop shyqty. Jergilikti jigitterdi shaqyrugha tura keldi. Biraq olardyng bәri sauatsyz edi. Olardyng eshqaysysy róldegi sózderdi jattaugha shamasy kelmeytin (búl arada jigitterding teksti dúrys jattamaghanyn Nikolay Ivanovich olardyng sauatsyzdyghynan dep týsinip, qaghazgha solay týsirse kerek. Sebebi: spektaklige qatysqandardyng deni Abay nemereleri, Jaghypar, Zikayyl, Jibireyil, Aqkenje, Ábishting qyzy Rayhannyng kýieui Bәstemy bәri de ol kezde bes klastyq orys mektebin bitirgen bolatyn. Ahmet Áuezov gimnaziyada oqityn. Onyng sebebi basqa edi – T.J.). Biraq búl ber jaghy eken. Eshbir qyz sahnada oinaugha kelisim bermedi. Spektakli shyqpaytyn boldy. Bizdi búl qiyndyqtan mening agham (?) jasy qúrdas Ahmet Áuezov qútqardy. Onyng bet-әlpeti sonday ajarly, ashyq edi, eng bastysy ol qalada oqyghandyqtan da qysylyp-qymtyryla bermeytin. Osy ónirge aty әigili jýirikting qúiryghyn kesip, oghan búrym qyp órip berdim. Eki kiyiz ýidi qaptaldastyra tigip, ortasyn keregemen bóldik. Sahnadan aumay qaldy, ortasyn shymyldyqpen bóldik. Endi suflerdi qayda ornalastyramyz dep basymyz qatty. Bireu túryp suflerdi sandyqtyng ishine jasarayyq ta, túnshyqpas ýshin auzyn jartylay ashyp qoysaq desti.

Men býkil piesany jatqa biletinmin, sondyqtan da olardyng barlyghy bir auyzdan suflerge meni layyq dep sanady. Sandyq onsha ýlken emes edi. Biraq onda men de 19 jastaghy taldyrmash, syptyghyrday jigit edim ghoy, “sýfler sandyghynyn” ishine quana-quana jata qaldym. Shyndyghyn aitqanda, mening sol sandyqqa tyghyluymnyng eshqanday da qajeti joq bop shyqty. Men qansha aiqaylap eskertumen bolsam da, artister mening sózimdi estigen joq, tipti estigileri kelmegen de bolu kerek. Roli sózin jattap ýlgermep edi. Alayda, spektakli sәtti ótti. Artister anyzdy da, piesanyng mazmúnyn da jaqsy biletin. Olar avtordyng oiyn dúrys týsindi. Bizding halqymyzdyng qanyna singen suyryp salma aqyndyq ónerining arqasynda spektaklidi ayaghyna deyin oinap shyqty.

Men ýshin kiyiz ýide qoyylghan osy túnghysh spektakliding ýlken manyzy boldy. Men oiyn kezinde aitylghan talapker artisterding auzynan shyqqan tosyn replikalarmen piesany búrynghydan da jandandyra týsuge bolatynyn ishtey sózindim”.

“Bir jamandyqtyng bir jaqsylyghy bolady” – degen kóshpeli elding danalyq sózi bar. Sol osy arada dәl kelip túr. Oinaushylar men tyndaushylardyng әr qaysysy óz ata-babasynyng әruaghyn qorghap, piesada joq sózderdi janynan qosyp aituynyng nәtiyjesinde jas dramaturgke oy saldy. Tekstegi sózdi búrmalauy (Nikolay Ivanovich aitqanday) oinaushylardyng “sauatsyzdyghynan” emes, kerisinshe әli de sanalarynda saqtalyp qalghan “әruaqqa siynudan”, ata-baba namysyn qorghaudan tughan “improvizasiya” edi.

Dәl osynday qarbalasy men qyzyghy mol sәtterdi ózining alghashqy shygharmashylyq jolynda M.Sholohov ta basynan keshirgen. Jazushy Anatoliy Kalinin orystyng úly jazushysynyng jastyq shaghy jónindegi ocherkinde:

“Joghary Dondaghy stansiyalar men hutorlardan jap-jas Sholohovtyng piesalary boyynsha qoyylghan spektaliderdi qyzyqtaghan kórermenderdi kezdestiruge bolady. Egerde “Tynyq Don” nemese “Kóterilgen tyn” turaly olarmen súqpattasa qalsan, qazir búl kitaptar júrttyng bәrine belgili ghoy әriyne, olar Sholohov turaly tek ózderinen basqa eshkimge belgisiz jaylardy aitady. Ol kezde Sholohov – Mishotka bolatyn. Piesa jazyp qana qoyghan joq, beyne bir akterlyqqa dayyndalyp jýrgendey-aq ózi mәnerlep oqityn. Drama ýiirmesine kelgende týni boyy otyryp piesa jazghan dәpterdi beldiginen suyryp alyp joldastarymen birge rólderdi jattaytyn, sodan keyin dәpterdi beldigine qayyra qystyryp ýiine qaytatyn”, dep jazdy.

Sholohov haqyndaghy búl joldardy oqyghanda Múhtar Áuezovting de әdebiyetke degen jastyq qúshtarlyghy elesteydi. Áriyne, múnyng barlyghy – kezdeysoq úqsastyq. Biraq, sol úly adamdardyng ómirindegi úqsastyqtyng ózi erekshe bir jyly úshyrap, әri zandy qúbylys siyaqty әser etetini bar.

IYә, “Enlik-Kebektin”, de jazyluyn, onyng túnghysh ret qoyyluyn kórgen adamdar bolghan. Sol kuәlarmen qosa Múhtar ómirining talay júmbaqtary da ghayypqa ainaldy. Quanyshqa oray osy piesanyng dýniyege keluine sebepshi bolghan Aqysh Túraghúlqyzymen jýzdesip qaludyng sәti týsti. On shaqty jyl boyy syr tartyp, oy suyrtpaqtap, biraz derek aldyq. Ol kisining әrbir sózining astarynan talay-talay qymbat oqighalardyng janghyryghy estiledi. Sondyqtan da tym úzaqtyghyna qaramastan, ol mәlimetterdi tolyq keltirdik. Búl – tek “Enlik-Kebektin” alghashqy qoyylymynyng jayyn ghana qamtymaydy. Sonymen birge, Abay men Múhtardyng arasyndaghy ruhany ózektestikting tamyrynan da maghlúmat beredi.

Aqysh Túraghúl qyzy – aqqúba, ashang jýzdi, úqypty kiyinetin adam. Tórgi bólmesinde oiyly sandyq, onyng ýsine jýk qoyylghan. At jaqty, dónestenip kelgen qyr múryn, ayaly baysaldy janar... Atasy Abaygha bet – pishini úqsap –aq túr. Kishkene dóngelek ýstelding ýstinde arap әrpimen terilgen kitap pen kózildirik jatady. Syrmaqqa otyryp әngimesin bastamas búryn ózi qórgen, estigen oqighalardyng ishinen qaysysyn aitaryn ishtey tolghap, bir sәt daghdarys kýy keshedi. Úzaq oilanyp baryp, әngimesin ýzip-ýzip aitady.

– Shyraghym, osynau ómirden kórgenim men týigenimdi tizip, taghdyr tarauynda ekshelip, ghúmyr ózegine ainalghan nәrsening barlyghyn aitu, kónilge әser etip, jýrekti san qúbyltady ghoy. Ángimening arqauyn qalay qúrsaq eken. Biletinim de, kórgenim de bir shama. Áriyne, onyng barlyghy әkem men (ol kisi Abaydy solay ataytynyn әngime barysynda bayqadym) Múhtar jaghyna qatysty ghoy. Túraghúl aghamyz ónerge qúshtar, sauyqqoy, isker, sózdi mәnerlep, maqaldap, sheshen sóileytin. Kóp oqityn. Jastardy әkemning (Abaydyn) dәstýrinde tәrbiyelep, sony damytugha zer salatyn. Ózi de birneshe, anyghyn aitsam, tórt shygharmany orys tilinen qazaqshagha tәrjimalady. Birazy der kezinde baspasóz betinde jaryq ta kórdi. Sonyng yqpalynyng arqasynda bizding ýige oqyghan jastar ýiir ósti. Bәri de Túrash aghany saghalaytyn. Abay auyly Áuez aqsaqalmen birge qonyp, qatar jaylaugha shyghatyn. Qatty aralastyq. Áuez ata Áygerim anammen úzaq kýnder әngimelesip, el-júrt jayyn aqyldasyp otyratyn. Talay jiynda:

– Áygerimning Abay ýshin jóni bólek. El qadirin, júrt tatulyghyn, aghayyn arasyn payymdaytyn baysaldy jan ghoy, dep aityp otyratyn. Omarhan da asa kópshil kisi bolatyn. Ýiimiz qatar qonghandyqtan jii kórip, amandasyp ótushi ek. Rasynda da, qyzyq, minezi ken, anghal jan. Bir oqigha ýnemi kóz aldymda túrady. Mal suarghanda (ol kezde qúdyqtan shelektep su tartatynbyz) ýnemi qúdyq basynda jýredi. Aq kóilegi bar. Tanertennen sәskege deyin suatqa kelgen maldyng barlyghyna qaughamen su tartyp beredi. Ózining malyn da, ózgening malyn da naugha aidap әkeledi. Bólmeydi de, erinbeydi de. Sol sәske bolyp, kýn ysyghan shaqta aq kóilegin ter basyp, su-su bop otauyna oralady. Sonda Núrjamal sheshey key sәtterde:

– Omarhan-au, múnyng ne. Ýsti basyndy su-su etip. Kóilegindi kirlettin-au – degende:

– E, januarlardyng da sauaby bar. Obal emes pe, dep qoyatyn.

Áli esimde, 1917 jyldyng jaz aiy. Kók bas kóterip, gýl sheshek atqan mezgil. Men de sol jyly on jetige tolyp, Orazbaydyng Medeuine kelin bolyp úzatylghaly jatqam. Toy jasau qamyna da kirisip, bәri enserildi. Jaz jaylaudaghy, biyening baylaudaghy kezi. Ózge aghayyn tuysqannyng bәri Shynghys asyp, jaylaugha kóshti. Biz tórt auyl, qonysta qaldyq. Áygerim apa men Túraghúl aghanyng jәne Áuez aqsaqaldyng eki auyly. Onda Eraly jazyghynyng shalghyny kese ótken qúlyndy jaghyp, atty adamnyng etegine oralatyn edi ghoy. Tenizdey terbelip, jayqalyp túratyn. Oiqúdyqtamyz. Toy kýni erekshe janalyq boldy. Áygerim sheshemning segiz qanat otauynyng ishi jastargha toldy. Men tang qaldym. Óitkeni, Áygerim sheshemmen birge әkemning (Abaydyn) kenje әieli Erkejan bauyryna basqan, Áygerimning tughan qyzy Kenjening ýiin qosaqtap tigip jatyr. Kenjening kýieui qaytys bolyp, jyl tolghannan keyin osynda kóshirip alghanbyz. Ol Músatay auylynyng jigiti bolatyn. Segiz qanat syrly ýi. Basqúry, týndigining jiyekteri oiylanghan. Órnekti shiymen keregeni ústaghan. Sóitsem, qaladan kelgen Múhtar bastatqan jastar “Enlik-Kebek” oiynyn kórsetpek eken. Ol kezde piesa degendi solay ataytynbyz. Keyin ghoy, teatr, spektaklidi tamashalap jýrgenimiz. Men qatty quandym. Ony nesine jasyrayyn. Aldynda Zikayyl agha, Múhtar siyaqty jastar әr kýn sayyn jinalyp, skripka, mandoliyn, qobyz tartyp, sәn-sauyq qúryp jýretin. Sóitsem, Abaydyng kenje qyzynyng úzatyluyna kýtpegen ýlken syy әzirlep, әri әkemning dәstýrin jalghastyryp, eldi tandandyrmaq bolypty. Bar auyrtpashylyqty Múhtar ózine alypty. Piesa jazu da, qon da, sahna tәrtibin retteu de sonyng moyynyna týsipti. Óitkeni, teatr jayyn әrkim bile bermeytin kóz ghoy. Úzaq tolghanyp jýrip jazyp bitiripti.

Kýndiz Áygerim sheshemning ýiinde “Enlik-Kebek” qoyyldy. Tórt auyldyng adamdary týgel tamashalady. Eger úmytpasam, kisi basy 50 tiynnan biylet aldy ghoy deymin. Ony Semeyde oqityn kedey qazaq jastaryna jinap tabys eteuge úigharylypty (Belgili әdebiyet zertteushisi Rymghaly Núrghaliyevting deregi boyynsha búl qarjy sol kezde Qúlja, qalasyndaghy ashyqqan adamdargha kómek retinde jiberilgen – T. J.). Sahnada qobyz da oinaldy. Óte qyzyqty ótip, tarasty. Sonda basty beynelerdi myna adamdar oinady. Zikayyl Abay balasy – nysan Abyz, Qútayba Maghauiya balasy – Kóbey bolys, Jaghypar Maghauiya balasy – Enlikting sheshesi, Aqkenje Aqmaghambetov – Kebek, Ahmet Áuezov – Enlik, Ysmayylhan Qúljanov – Kengirbay, Jebireyil – Japal, Bәstemy Músabaev (Abaydyng úly Ábdirahmannyng qyzy Rayhannyng kýieui) – Enlikting әkesi bolyp oinady. Al Nayman jaghyn beynelep shygharghandar esimde tolyq qalmapty.

Búl bir Abay auylynyng ensesin kótergen, qyzyq pen dumangha toly kýn boldy. Áuez aqsaqal mening úzatylghaly túrghanymda aq batasyn berip, izgi tilegin aitty. Aytpaqshy, úmytyp bara jatqanymdy qarashy. Oiyn – eng týrkpirdegi ýige qoyyldy. Qyzyqtaushylarmen eki ortagha shymyldyq ústaldy. Ár ýzilis sayyn qonyrau qaghylyp, habarlama aitylyp otyrdy. Búl mindetti bizding auylgha singen Ghabithan degen adam atqardy. Perdeni asharda, jabarda qonyraudy shyldyrlatyp, tynyshtyqqa shaqyrady. Sonyng ózi erekshe әser qaldyryp, kópshilikti kýlkige batyrdy. Keyin osy “Enlik-Kebek” oiyny jóninde gazetterge jazylyp, maqala basyldy. Onda osy oqighalar qysqasha bayandalghan.

Shyraghym, “Enlik-Kebekti” alghash sahnagha shygharghan osy azamattardyng ýsheuining ghana sureti men aty jóni Múhtardyng muzeyinde túr. Al qalghandary eskerilmey qalghan. Material men suretting joqtyghynan emes qoy deymin. Onyng barlyghyn tabugha bolady. Bar da.

Auylymyzdyng ensesi basylyp, búiyghy tartyp, kónil qúlazyp jýrgen kezimizde “Enlik-Kebek” oiyn-sauyghy Abay auylynyng ensesin kóterip, jelpindirip tastady. Sonyn barlyghyn jýregimen sezip, kóp qayrat shygharghan asyl Múhtar edi ghoy. Jekening emes, el qamyn sol jas kezinde oilap, qabyrghasy qayysatyn. Bertin kelgende “Enlik-Kebektin” ýshinshi núsqasy teatrda qoyylghanda maghan barlyq artisterding kózinshe:

– Aqysh, osyny sening toyyna arnap jazyp edim ghoy. Endigisi qanday, búrynghysy qanday? Salystyra qarashy ózin, degeni әli esimde.

Shyraghym, ese berse sóz shudasy sala-sala. Tek “Enlik-Kebektin” dýniyege keluining qysqasha tarihy, jay-kýii osy, balam. Barlyghy da ómir betterinen alynghan. Artyq aityp asyrgham joq. Bәri, óz bilgenim, týigenim”.

(jalghasy bar)

Abai.kz

 

1 pikir

Ýzdik materialdar

Aqmyltyq

«Qiyalshyldar kluby»

Ámirjan Qosan 967
Anyq-qanyghy

Kimning kim ekenin bile jýrsin dep...

Auyt Múqiybek 811