Sәrsenbi, 29 Mausym 2022
Taldau 4950 2 pikir 26 Nauryz, 2016 saghat 18:02

"ESh JERDE JARIYaLANBAGhAN ÓLEN" ABAYDIKI BOLMAY ShYQTY

Redaksiyadan: Kýni keshe ghana saytymyzda filologiya ghylymdarynyng magistri Sәidinúr Mәulenúlynyng "Abaydyng esh jerde jariyalanbaghan óleni tabyldy" atty maqalasy jaryq kórdi.  Maqala jariyalanghannan keyin әleumettik jeliler men qazaqtildi BAQ-ta qyzu talqy bolyp, osy bir ólenge degen júrtshylyqtyng yqylasy auyp, әleumettik jelilerde pikәnshiler talasy bastaldy. 

"Abai.kz" - erkin aqparat alany. Pikir talastyryp, oy jarystyru oqyrmannyng enshisinde bolghandyqtan, biz býgin aqyn, ghalym Dәuletkerey Kәpúlynyng dauly maqalagha qatysty jauabyn jariyalap otyrmyz.


 Kesheli beri әleumettik jeliler men qazaqtildi sayttardyng sýiinshilegen janalyghy bәrimizdi eleng etkizgeni anyq. Biraq, Úly Abaydyng «jana óleni» dep jar salghan adamymyz jaq ashpady. (Sәidinúr Mәulenúly: (1976-) filologiya ghylymdarynyng magistry, Ile pedagogikalyq uniyversiyteti Qytay tilderi institutynyn dosenti. Qúlja qalasy, QHR, ShÚAR).

Abay.kz sayty redaksiya tarapynan týsinikteme arqyly jariyalaghan «tyng janalyq» jeli qoldanushylardy biraz tapyraqtatyp tastady. Baqsaq, baqa eken degendey, japatarmaghay kitaptargha jýginsek; búl óleng 1999 jyly qytaydaghy «Ile halyq baspasynan» shyqqan Aqyt qajy Ýlimjiúly shygharmalarynyng 2 tomynda (531-533-betterde) «Qayter edi?» degen taqyryppen jariyalanypty. Qaytalap 2011-jyly Aqyt qajynyng tughan jiyeni Abdollah Jafar Úshardyng demeushiligimen, ghylymy qosymshalaryn dayarlap, qúrastyrushy filosofiya ghylymdarynyng kandidaty Gýlnar Omarovanyng jauapty redaktorlyghymen Týrkiyanyng Koniya qalasynda basylyp shyqqan Aqyt Ýlimjiúly shygharmalarynyng tolyq 2 tomdyq jinaghynyng 397-399 betterinde taghy da «Qayter edi?» degen taqyryppen  basylypty. Sonymen, Abaydyng «jana óleni» Aqyt Ýlimjiúlynyng óleni dep nyq senimmen pikirtalas ortasyna kirip ketkem. Qazaqtyng talantty әnshisi Erkin Shýkimәn agham da Shәkәrim kitabyna jýginip, «Alash múrasy» seriyasymen shyqqan Shәkәrim qajynyng birinshi tomynan (37-40-better) «Sharua men ysyrap» degen ólendi algha tartsyn. Búltartpas dәlel. «El-shejire» baspasynan 2008-jyly shyqqan 2 tomdyqtyng alghysózin jazghan filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Múhamedrahym Jarmúhamedúly Shәkәrim shygharmashylyghyna jan-jaqty toqtalghan. Kitaptyng birinshi tomyndaghy týsinikterde: «Ashu men ynsap», «Sharua men ysyrap», «Anyq pen tanyq», «Er qospaqpen sóz sóilemek», «Mahabbat pen qúmarlyq», «Dýnie men ómir», «Maqtau men sógis», «Mindeu men kýndeu»  – 1885-1890 jyldary jazylghan. Aqynnyng búl segiz óleni 1912 jyly Semey qalasynda «Jәrdem» baspasynan jaryq kórgen «Qalqaman-Mamyr» poemasynyng sonynda basyldy – dep taygha tanba basqanday  beripti.  Aqyt qajy kitaptarynda «Qayter edi?» degen óleng Shәkәrim qajy kitaptarynda «Sharua men ysyrap»  atty taqyrypta berilipti. Shәkәrim  men Aqyt kitaptarynda da bastapqy jol «Qayter edi, jigitter» dep bastalady. Aqyttyng kitabynda ólenning birinshi joly taqyryp bolyp ketken. Sonymen, búl óleng Abaydiki de emes Aqyttiki de emes Shәkәrimdiki bolyp shygha keldi. Eger, daulasqysy keletin adam tabylyp jatsa, Shәkәrimning 1912 jylghy Semeyden shyqqan kitabyn tauyp alsyn. Olay deytinimiz, Shәkәrimning úldary Ziyat ta, Ahat ta qytay betine ótkendigin eskergenimizden. Aqyt qajy 1939- jyly Shyng Shy Say ýkimeti tarapynan tútqyndalghanda býkil kitaptary men qoljazbalary tәrkilenip, aqyn týrmede ólgennen keyin tek kitaptary ghana qaytarylyp berilgenin, qoljazbalary qaytarylmaghanyn qytayda túratyn kóziqaraqty qandastarymyz barlyghy derlik biledi. Aqyt ólenderi tek, auyzdan-auyzgha tarap, moldalardyng qoljazba kóshirmeleri arqyly el ishinen jinalghanyn, Aqyt shygharmalaryn qúrastyrushylar tәptishtep jazghan. Aqyt qajynyng shygharmashylyq ghúmyry Altaydyng kýngey beti men Qobda betin qatar qamtidy. Jalpy, Aqyttanu mәselesin birinshi bolyp Qobda betining qazaqtary, yaghni, Bayan-Ólgiylik qandastar qolgha alyp, 1970-jyldan bastap «Shúghyla» jurnalynda tamtúmdap jariyalay bastaghan. Mongholiya qazaqtarynyng әdebiyet núsqalaryn alghash zerdelegen f.gh.d, professor Qabidash Qaliasqarúly Aqyttyng Qazanda basylyp shyqqan kitaptarynyng (1897-1909-jyldar aralyghy) barlyghyn derlik alghash kirill qarpimen baspadan shygharghan. Talantty aqyn Kәkey Janjúnúly, әdebiyettanushy Qabidash Qaliasqarúly bastatqan shygharmashylyq top 1991-1994-jyldar aralyghynda Aqyttyng tórt kitabyn oqyrmangha úsynghandyghy júrt janyn, әdebiyet sýier qauymdy marqaytatyn iygilikti is bolghan. Osy Bayan-Ólgiyde basylghan Aqyt shygharmalarynyng ishinde «Abaydyng jana óleni» bolyp bastalyp, Shәkәrim qajynyng enshisinde qalghan óleng bolghan joq.

Qazaqtyng bir joqty bir joq tabady degen tәmsili Aqyt shygharmashylyghymen ainalysyp jýrgen maghan da qamshy boldy. Endi, el auzynan jinalyp, kitapqa ainalyp jatqan Aqyt qajy shygharmalaryna asa saqtyqpen qaraugha tura keledi. Kerek deseniz, tekstologiyalyq, mazmúndyq zertteuler jýrgizudi qajet etedi. Ata-baba múrasyna atýsti qarau azamattargha syn. Sóz sonynda taghy da Talghat Eshenúly agham aitpaqshy: Abaygha da abay bolyp, ainalamyzgha da aqyl kózimen qaray bileyik, qúrmetti oqyrman!

Dәuletkerey Kәpúly

L.N. Gumiylev atyndaghy EÚU,

qazaq әdebiyeti qafedrasynyng agha oqytushysy, PhD doktorant

Saytqa dayyndaghan Núrgeldi Ábdighaniyúly

2 pikir